Sildid

, ,

Meie suurim hiilgus ei ole selles, et me kunagi ei lange, vaid selles et me tõuseme iga kord, kui oleme langenud.

 -Konfutsius ehk Kong Fu Zi 

ragnar 1

Ragnar Viir

Ragnar Viir on vanim Tartu Ülikoolis oma doktoritöö kaitsnud inimene viimase saja aasta jooksul. Tema väitekiri kinnitab:

Eestil on aeg ärgata ja üles tõusta!

Just nüüd, kui me Euroopa eesISTUJAD oleme olnud ja meis selleski istuma ei jäetud. Nali naljaks, aga jutt on tõsine – me istume liiga palju!

Euroopa riikide enamistumise esivõistlustel hoiame kaheksandat kohta, see tähendab, et seitsmes riigis istutakse meist veel rohkem, aga kahekümnes vähem [1]. Teeme endale kingituse ja hakkame aktiivseteks!

2017.a. Bloombergi avaldatud WHO, ÜRO ja Maailmapanga andmete järgi kuuluvad eestlased kiitust väärivalt 50 kõige tervema rahva hulka maailmas, olles selles tabelis 38. kohal [2]. Põhjuste hulgas, miks me eespool ei ole, loetakse üles ülekaalulisus, rasvumine, füüsiline inaktiivsus. Füüsiline inaktiivsus tähendab suuresti istuvat eluviisi (kontoris, autos, diivanil televiisori ees) [3]. Istumise press paneb rasvkoe rakud jätkuvale mehaanilisele survele reageerima, rasvarakud porsuvad kuni topelt suuremaks, nii ka tagumiku mõõdud suurenevad ja pisut ülekaalulisest saab peagi rasvunu…[4]. Eesti naised on Euroopa Liidu rasvunute edetabelis juba kolmandal kohal ja mehed kaheksandal [5].

Püsti! Tervis tuleb

Uuringud on näidanud, et pidev istumine kutsub esile terviseprobleeme ja kiiremat vananemist isegi ilma teiste tervet elustiili mõjutavate ”kuriteokaaslasteta” nagu suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine ja väär toitumine [6].  Liigne istumine rikub tervist, olgu istujaks lapsed, noorukid või täiskasvanud, mehed või naised, valge- või sinikraelised, juhid või kaasreisijad. Siiski, keskealised kontoris töötavad mehed näivad olevat rohkem ”ohtlikult istumislikud” kui pensionärid, nagu näitab hiljutine uuring Šotimaalt [7]. Need tervisehädad ei ole korvatavad isegi mitte tervisespordiga tegeledes, mis on väga vajalik, aga millest üksi ei piisa [3,6,8].

Mida siis teha?

Eesti ei ole rikas riik. Meil ei ole võimalik terviseprobleemide ennetustöösse, sealhulgas kõikide nn. mittenakkushaiguste ehk teisisõnu elustiilihaiguste [9] ennetamiseks suurt raha kulutada. Aga me saame ise, ilma ainsatki eurot kulutamata oma tervise jaoks palju ära teha. Pidev katkestamatu istumine on iseenesest kurja suur juur. Uuringud on toonud välja, et istumist tuleb lihtsalt katkestada ja seda regulaarselt. Jätkuva istumise regulaarne katkestamine vähendab riski haigestuda mittenakkushaigustesse [10]. Rikastes maades on selleks, et panna istuvat inimest aeg-ajalt püsti tõusma, tehtud tõusvad-langevad töölauad. Inglismaa plaanib muretseda sellised töölauad kõikidele arstidele, õdedele, sekretäridele, kogu meditsiinipersonalile, kes oma töös arvuteid kasutavad [11]. On selliseid, ka ülehinnatuteks arvatud töölaudu [12] Eestiski jõukamates ettevõtetes. Värske laboratooriumi tingimustes tehtud uuringu autorid soovitavad nende töölaudade kasutamisse suhtuda ettevaatlikult, sest 2 tundi seismist lisas katsealustele füüsilist ebamugavust kogu kehas, pidurdas mõtlemisvõimet ja reaktsiooniaega, kuigi parandas probleemide loova lahendamise võimet [13].

Plaksutati. Jalgadega

Dr. Viir TedEx loeng, 2012

Aga toolilt korraks üles tõusta, ise korraks püsti tõusta ja selga sirutada saab inimene ise, ilma sellise kalli „motivaatorita“. Dr Vernikose, NASA astronautide tervise eest vastutanu järgi on gravitatsiooni panus inimese tervises suurem kui siiani arvatud: ”Püsti tõusmised [üles gravitatsioonijõu vastu!] on nimelt need olulised teod – mitte see kui kauaks seisma jääda. Püsti tõusmisest 16 korda á 2 minutiks, saab su keha 16 stiimulit, samas kui ühekorraga 32 minutiks seisma jäämisest saab keha ainult ühe stiimuli”. Ta jätkab: ”Lihtne, igapäevane, kogu päeva jooksul liikumine [on see, mis] hoiab sind elus tervena” [8].

Ettekandeid ja koolitusi pidades on mind alati häirinud pilt: mina räägin ja kuulajad mu vastas istuvad. Kuni äkitselt taipasin, et see ei pea hoopiski nii olema! Kuulajad ei pea kogu aja istuma. Panin 3€ mängu ja ostsin kellukese. Helistan iga 10 min järel seda kellukest ja kuulajad on, üllatus-üllatus, krapsti püsti. Luban neil tagasi istuda – kuulajate tuju läheb heaks, rõkatavad naerda ja tagasiside neilt on rõõmsalt innukas.

Ka nüüd, kui ma teile seda kirjutan, võtan oma kellukese kätte ja helistan seda iseendale. Küll tahaks, et kostaks teiegi kõrvu: oma tervise eest tuleb seista!  

Ma olen arst. Üle 40 aasta olen tegelenud patsientidega, kellel on otseselt tugi- ja liikumiselundkonna haigused (liigese reuma, selgroo reuma) või probleemid seljas, kaelas, turjas, jäsemetes. Olen ikka soovitanud neile jõukohast liikumist kuival ja vees. Eelkõige kõndimist, mis kahejalgsele olendile kõige omasem, voodihaigetele aga liigutusi sealsamas voodis selili. Füüsilist aktiivsust [14]! Mitte palju korraga vaid päeva jooksul tihti. Reumahaigla patsiendid lõid nõnda oma seltsi, mida hakkasid kutsuma „Vauvamallisen Liikunnan Yhdistys“, eestindatult Siputajate Selts.

Ka praktiliselt tervetele teeb head, kui ise näiteks kord tunnis minut või kaks võimlemismatile pikali heita ja ennast seal liigutada. See võtab maha füüsilised pinged [15], on tõestatult valusid vaigistava toimega [16] ja ahhaa-emotsiooni tekitav [17]. lisaks – joogamatilt üles st püsti tõusmine on suurem stiimul võrreldes tõusmisega toolist [8].

Kas aitajad ise on terved?

Iseäranis murelikuks teevad teated arstide ja meditsiiniõdede „läbipõlemisest“. Arstina tean ma väga hästi, et meditsiinipersonal (arstid, õed, laborandid) ei tule kahjuks selle peale, et hoolitseda ka iseenda tervise eest kohe töökohal.

Meil on tore eeskuju New York´ist, Seneca´st: medõed ja arhitektid esitlevad ühises koostöös, ideaalset haiglapersonali puhkeruumi:

  • eraldatud patsientidest ja nende sugulastest,
  • mitte kaugel töökohast (vastutusrikas töö, nõuab kiiret kohalejõudmist),
  • selles peaks olema rohelist, elusat
  • aken ja
  • boonusena rõdu.

Ning siis õdede eriline nõue – võimalus heita pikali ja tõsta tunde kestvast püstitööst väsinud jalad mõneks minutiks üles. Ühisuuringu tegijad on veendunud, et see tõstab medpersonali rahulolu tööga, vähendab stressi ja parandab nende töö kvaliteeti [18]. Medice cura de ipsum.

Hoolitsegem endi eest, et hoolitseda teiste eest!

Klõpsa ja uuri

Kolmandiku elueast oleme horisontaalis, et välja puhata ja taastuda. Pikali heitmine ei ole sama mis istumislik eluviis [19,20]. Töökoha ja elukeskkonna parema korralduse läbi on võimalik ja vajalik vältida mõlemat – kestvat istumist ja seismist [21].

Elustiili muutmiseks vajame üksteise tuge ja õnneks ei ole me üksi. Austraaliast sai alguse liikumine Stand Up Victoria, Stand Up Australia; kuulsast Mayo kliinikust USA-st kostab: Get Up [22] ja on aeg päästa vabaks eesistujadki endi kinni istumise needusest [23]. Soomlaste sotsiaal- ja terviseministeerium on juba aastast 2015 andnud välja Soome rahvuslikud soovitused istumise vähendamiseks: „Jokainen ylösnousu tekee hyvää!” [24].

ees istujad

Jah, kogu Euroopa ja läänemaailm istub. Võime aga eesISTUJATEST saada eestseisjateks.

Eesti oli hiljuti Euroopa Liidu eesistuja. Muidugi algab iga füüsiline aktsioon toolilt üles tõusmisega ja eeskuju nakatab. Meie aeg ees istuda anti 2018 üle Bulgaariale, kuid meil on endiselt võimalus kutsuda kogu Euroopat üles seisma oma tervise eest!

Üles tõusmise mõte helisegu meie teadvuses iga päev nagu ärataja kelluke!

Kuula Ragnar Viiri loengut SIIN.
P.S. seda ei pea istudes tegema


 

Viidatud allikad (täisviiteid autorilt, pöörduge abi saamiseks)

  1. Loyen jt. 2016
  2. Lu jt. 2017
  3. Hamilton jt. 2007
  4. Shoham jt. 2017
  5. Eurostat statistics 2014
  6. Chau jt. 2013
  7. Strain jt. 2017
  8. Vernikos J. 2011
  9. WHO 2017
  10. Jalayondeja jt. 2017
  11. O’Connell jt.2015
  12. Chau jt. 2017
  13. Baker jt. 2018
  14. Viir 1990
  15. Viir jt. 2011
  16. Fardo jt. 2013
  17. Lipnicki jt. 2005
  18. Nejati jt. 2016
  19. Viir ja Veraksitš 2012
  20. Viir jt. 2008
  21. Messing jt. 2014
  22. Levine 2014
  23. Levine 2014
  24. Soome peaministri büroo 2015