Euroopa Komisjoni uus ringmajanduse tegevuskava – Eesti Rooma Klubi seisukohad

Tags

, , , , , , ,

Seisukohad avaldatakse Euroopa Komisjoni (EC) dokumendi COM(2020) 98 final „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele. Uus ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel““ kohta.

ERK esialgsed järeldused Euroopa Rohelise Kokkuleppe kohta https://roomaklubi.com/2020/02/02/egd2020/ on täiel määral kehtivad ka ringmajanduse tegevuskava kohta.


Spetsiifiliselt ringmajanduse kohta rõhutab ERK:

  1. Ringmajandus pole eesmärk omaette, selle rakendamise ulatuseks on teatud optimum, kuid igal juhul peab see toetama ökosüsteemide kõigi teenuste säilimist, heaolu tagamist ja kliimaeesmärkide saavutamist.
  2. Ringmajandus on võimalik vaid teatud piirides – ideaalsel kujul pole see võimalik termodünaamiliselt, praktiliselt pole kõiki aineid võimalik ringluses hoida, mõne aine ringlus on liiga energiamahukas. Neid piire saavad nihutada uudsed tehnoloogiad, milleks on vaja teaduslikku baasi, paljudel juhtudel tuleb see rajada pea nullist. Lahendused pole jõukohased ühele riigile, kuid ka tulemused on hüveks kogu maailmale. Eesti peab määratlema oma rolli ühises liikumises selle eesmärgi poole.
  3. Riiklikul tasandil kehtestatud ringmajanduse, sh. ka taaskasutamise eesmärkidele tuleb lisada avaliku sektori meetmed, mis toetavad nende eesmärkideni jõudmist. Erasektori investeeringutel on ringmajanduse praktikasse rakendamisel küll otsustav potentsiaal, kuid samas on avaliku sektori ostujõul selles protsessis teedrajav roll katalüsaatorina, mida ei tohi alahinnata.
  4. Toetada EC ettepanekut kehtestada riigihangetele keskkonnamõju kohustuslikud miinimumkriteeriumid. Iga liikmesriik peab kehtestama oma oludel baseeruvad kõrgemad kriteeriumid. Riiklik aruandlus tuleb kohandada nende kriteeriumide täitmise efektiivseks kontrolliks.
  5. Toetada kohalike omavalitsuste algatusi koostada oma paikkondlik ringmajanduse tegevuskava. Vastava oskusteabe ja parimate praktikate omandamine, sidusrühmasid hõlmava partnerluse sisseseadmine, Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kaasates võimaluste rajamine täiendavate haridus- ja koolitussüsteemide, elukestva õppe ja sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks suurendab KOV-te võimekust oma kavade elluviimisel.
  6. Toetada ülemaailmse Ringmajanduse Liidu asutamist, kuid eelistada iga liikmesriigi esindatusele EL ühist esindatust. Eelistada üle-euroopalise ühise sekundaarse toorme turu rajamist.
  7. Ringmajandus on ka kultuuri küsimus. Tarbimine, tehniliselt vananemata toodete sage väljavahetamine peab üldinimlike väärtuste skaalas andma eelise jätkusuutlikku arengut toetavatele väärtustele.

8. Aspektid, millele Eestil keskenduda:

8.1. On fundamentaalne eksitus asetada vastutus vaid Keskkonnaministeeriumile. Hea üleskutse ei muuda majandusloogikat. Ringmajanduse viimiseks tavapraktikasse tuleb luua vastav õiguslik ja majanduslik keskkond, rakendada mõjusad stiimulid, sh. ka kohalike omavalitsuste tasandil. Kehtestada tuleb selleks vajalikud toetavad, konkreetsed ja kontrollitavad regulatsioonid – maksukeskkond, ressursi- ja jäätmetasud, riigihangete tingimused jms. Siin on määrav roll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Rahandusministeeriumil.

8.2. Ringmajanduse arengukava peab taotlema ka uut rahvuslikku tööstuspoliitikat. Tööstuspoliitikas peab olema määratletud suundumus ringmajandust toetavale tootedisainile, energiaefektiivsusele, tarneahelate lühendamisele. Iga suurettevõte vajab oma pikaajalise strateegia kujundamist. Väike- ja keskmiste ettevõtete, mille roll ringmajanduse tingimustes kasvab, arendamine peab kujundama ka nende pikaajalise optimaalse struktuuri. Siin on mõttekas järgida edukate väikeriikide nagu Soome, Šveits, Israel, Uus-Meremaa, Iirimaa kogemust.

8.3. Tagada rakendusteaduse piisav baasfinantseerimine valdkondades, kus senised tulemused on juba näidanud potentsiaali või kus tulevikutegevused nõuavad teatud valdkondade arendamist ringmajandusele lahenduste väljatöötamisel (energeetika- ja põlevkivitehnoloogiad, IT-lahendused, elektroonikajäätmete taaskasutus, plastide, sh tehislike tekstiilmaterjalide depolümeriseerimine, maavarade kaevandamise ja väärindamisega seotud jäätmete kasutamine, rehvide utiliseerimine jms)

8.4. Tuleb analüüsida, milline osa erinevate toodete elutsüklist, väärtusahelast, toormeringest toimub Eestis. Kui see osa on väike, on otstarbekas rakendada üle-euroopalisi standardeid, mitte hakata välja töötama omi.

8.5. Tuleb analüüsida keskkondlikke normatiive ja keskkonnalubade tingimusi – kuivõrd need soodustavad või takistavad tootmise kõrvalsaaduste või töödeldud jäätmete edasist kasutust.

8.6. Riigihanked on mõjus vahend ringmajandusele teed rajada, tekitades turul nõudluse ringmajanduse printsiipe järgivate ettevõtete toodangule, sh. ka taaskasutusele.

8.7. Eesti peab ettevaatavalt analüüsima oma ehitusmaavarade kasutamist ja hindama nende taaskasutamise võimalusi. Ka mäetööstuse kaasproduktide (kaevandamisjäätmete) kasutusvõimalused vajavad praktilisi lahendusi. Alati tuleb hinnata, kas konkreetsel juhul maavara kasutamise hüve õigustab sellega kaasnevat looduskapitali kulu.

8.8. Infotehnoloogia, kommunikatsioon ja jätkusuutlik transport vajavad järjest suuremas koguses maailmas defitsiitsete maavarade kaevandamist. Eesti maapõu vajab detailset läbiuurimist tänapäevaste meetoditega, et selgitada selle potentsiaalne roll ringmajanduses, eriti haruldasi muldmetalle ja teisi kõrgtehnoloogilistes seadmetes vajalikke elemente silmas pidades.

8.9. Tuleb analüüsida, kuivõrd on maakasutuse muudatused Eestis reserviks ringmajanduse edendamisel. Ka toiduainete tarneahelad vajavad analüüsimist. Eestis toodetavate ja tarbitavate toiduainete importi kaugetest riikidest tuleb kaalutletult piirata, eelistades kohalikku toodangut.


Pandeemiajärgne majanduse taastumine on võimalus suundumiseks valdavalt ringmajandusele. Samas tuleb silmas pidada, et majanduslangus suurendab sotsiaalseid pingeid, mille leevandamiseks on alati ahvatlus ohverdada looduskapitali, elada tuleviku arvel. Üleminek vajab suunamist, vältides lihtsustatud lähenemisi. Aluseks on vaja realistlikku, pikka kuid kindlat plaani, rutates aeglaselt ja Eesti rahva heaolu silmas pidades. Uuenev majandus peab olema vastupidav väliste tingimuste põhjustatud kriisidele.

www.roomaklubi.com


Teame, aga ei usu

Tags

, , , , , , , , , ,

Avaldatud ka Postimees 04-04-2020

Kaupo Vipp on sõrulane, raamatute Globaalpohmelus ja Lokaalravitsus autor, Eesti Rooma Klubi liige, mõtleja ja kirjutaja.

Rooma Klubi selgitused alates 1970datest ei ole eesti lugejat palju huvitanud. Kaupo raamatud võtavad kokku Klubi raportid ja lisamaterjali ning paneb selle hästiloetavasse ja -jälgitavasse keelde. Eesti Rooma Klubis saadaval omahinnaga. Vaata ka Transformation is Feasible.

Hispaania gripp tappis 1918-20 kuni 50 miljonit inimest, Teine maailmasõda samas suurusjärgus, aga rohkem. Neid fakte suudame endale teadvustada. Aga veel ohvriterohkemaid tulevikustsenaariume, mis kirjeldavad tsivilisatsiooni kollapsit või lausa inimliigi võimalikku väljasuremist, praktiliselt mitte. See on nii raske, et sellised võimalused eralduvad mingisse argireaalsusest lahutunud mõtteregistrisse. Ka  praktilises elus väga humanistlik inimene võib sellele reageerida õlakehitusega, lisades, et võib-olla inimliik ei väärigi ellujäämist.

Ajaloolise pandeemia või sõjaga võrreldes kuulub „tsivilisatsiooni kollaps“ pigem mõne futuristliku essee või ulmefantaasia valda. Globaalriskide süngemad prognoosid on meie töömõtlemise jaoks sedavõrd ülemõõdulised, et psüühika ei käsitle neid reaalsetena. Mis siis, et need toetuvad senise inimmõtlemise kõige tõsikindlamale meetoodikale – meie loodusteaduslike teadmiste matemaatilistele ekstapolatsioonidele.

Continue reading

Häda hüüab tulles

Tags

, , , , , , , , , ,

Artikli avaldas ka Sirp, 03-04-2020

Kaupo Vipp on tuntud kõneleja meedias ja rahva hulgas. Millest ta kõneleb? Ise väidab Kaupo, et ikka ühest ja samast – kuidas ellu jääda ja edasi elada.

Kui Sul on ikka veel lugemata Globaalpohmelus (mis toimub?) ja selle järjeks olev Lokaalravitsus (et kuda siis olla?), siis nüüd on hea aeg seda sirvima hakata. ERK pakub omahinnaga.

Neil päevil on palju juttu globaalsetest hädadest. Kes tahaks selle kõige taustal hingerahu säilitada, neile võiks soovitada tutvumist ametliku statistikaga. Et maailmas on näiteks üha vähem vaesust, haigusi ja sõdasid, et Eestimaal on järjest rohkem metsasid.

Positiivse toimega lugemisvarast vääriks esiletõstmist raamat „Faktitäius” (Hans Rosling). Kreedoks on, et kuigi häda ei hüüa tulles, on kokkuvõttes inimkonna käekäik aina parem. Jah, paljud peavad optimiste halvasti informeeritud pessimistideks ning on masendunud inimtsivilisatsiooni ennasthävitavast käitumisest. Nende enesetunnet võiks ehk parandada põimsüsteemide[i] arenguloogika. Kuigi see väidab, et häda siiski hüüab tulles.

Põimsüsteemide kompleks

Continue reading

Muutuste aeg on alanud

Tags

, , , , , ,

Natuke rohkem kui aasta tagasi esitasime küsimuse: KAS TSIVILISATSIOON TÕESTI HUKKUB? Rooma Klubi pakkus välja ka lahendused nii üksikisikule, juhtidele, riikidele. Siis tundus see jutt kummaline. Veel polnud Gretat, ei põlenud Austraalia, polnud viirushaigusi. Käisime kilekotid näpus poodlemas ja kuulutasime veel suuremat majanduskasvu. Nüüd oleme pakkunud ideid EU Green Deal lahendustele – kas kuuldakse?

Mis on muutunud? Kas on muutunud?
Paul Tammert

Arutleb Eesti Rooma Klubi liige, majandusteadlane
Paul Tammert

Ühtlasi kutsume huvilisi kaasa mõtlema ja meiega ühendust võtma, et koondada diskussioon ja pakkuda üheskoos välja lahendusi lokaalseks toimimiseks.

Rooma Klubile oma raamatuga “Kasvu piirid” 1972. aastal aluse pannud Donella H. Meadows, Dennis L. Meadows, Jørgen Randers ennustasid, et 2020. aastal jõuab inimkond kvantitatiivse arengu piirini (s.t lõpevad ressursid) ning algavad kvalitatiivsed muutused.

Lihtsamas keeles tähendab see järgmist:

senine arengumudel on ammendunud ning me peame radikaalselt muutma oma mõtte- ja majandusmudelit ning ühiskonnakorralduse aluseid. Ja kui me seda ei tee, siis upumegi iseenda poolt tekitatud saasta ja hävitame elava planeedi – Gaia. Sellega lõpeb ka inimkonna ajalugu.

Continue reading

Miski pole enam see, mis oli ehk aeg on küps uueks stardiks!

Tags

, , , , ,

Dr Alvar Soesoo on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teadlane, tippjuht, mõtleja, filosoof ja publitsist.
Ja muidugi – Eesti Rooma Klubi liige.

“Miski pole enam see, mis oli” on viimasel ajal paljude inimeste esimene mõte ja emotsioon hommikul ärgates. Küll tahaks sellest jubedast unenäost välja saada, ei taha enam mängida osa ühes maailmalõpu ulmefilmis, tahaks, et see kõik lõpeks nüüd. Valdav osa maailmast soovib pöörduda tagasi mõned nädalad või kuud tagasi tuntud olnud tuttavasse maailma, kõigi oma harjumuspäraste asjade ja teenuste, kogu oma mugavuse ja tarbimise rutiini juurde. Väga raske on aktsepteerida, et see ei olegi enam lihtne, kui üldse võimalik. Miski pole enam endine!

Continue reading

Mida peab teadma COVID-19 kohta?

Tags

, , , ,

Ajaleht Pealinn (V. Lepassalu) käis Eesti Rooma Klubis uurimas, et mis siis ikkagi 
on tõde pandeemiliselt leviva COVID-19 kohta. Avaldame nakkushaiguste spetsialisti, 
Eesti Rooma Klubi liikme Dr Nelli Kalikova vastused. 

Dr Nelli Kalikova – infektsioonist, epidemioloog, hindamatu kogemusega ekspert

Koroonat on kõrvutatud gripiga. See on jätnud inimestele mulje, et tegemist on tavalise hooajalise viirushaigusega. Ehk tooksite välja need jooned, mille poolest see haigus ei ole nagu gripp?

Selle kliiniline pilt on sarnane gripi jt respiratoorsete haigustega – köha, palavik jms. Kerged vormid jäävadki selliseks, et ei saa aru, on see koroona, gripp või mingi kolmas respiratoorne haigus. Kui on raskemad juhud, avaldub koroona spetsiifilisus, sest kopsudes põletiku teke viib raske seisundini. Eriti vanematel inimestel, kes kuuluvad koroona riskigruppi, võib tekkida raske hingamispuudulikkus. Teiste riikide kogemuse najal arvatakse, et ca 20% tegelikest nakatunutest võivad vajada haiglaravi, neist 5% omakorda intensiivravi, 1% vajab hingamisaparaadi abi. See oli ja on probleem paljudes riikides, sest nii paljude inimeste jaoks ei jätku eriaparaate. Seega meie tervishoiu korraldajatel on, mille üle juurelda.

Continue reading

Koroonaviirus kui Eesti suutlikkuse proovikivi

Tags

, , , , , ,

Avaldatud Õhtulehes, 16. märts 2020

Dr Nelli Kalikova, infektsionist ja epidemioloog
Eesti Rooma Klubi rahvatervise grupp

Aastal 2003 Eesti elas üle lühialalise ärevusperioodi seoses SARS-i nimelise viiruse laialdase levikuga maailmas. Õnneks Eestini see epideemia ei jõudnud, kuid  oleks võinud olla tõsiseks õppetunniks, kuidas tegutseda ohtliku nakkuse leviku tõkestamisel. See oleks olnud hea põhjus välja töötada tõhusad kriisiolukorra tegevusjuhised tervishoius, majanduses, riigipiiride kaitses, karantiinide kehtestamises jms. Kuid midagi sellist ei toimunud, talveuni kestis 17 aastat.

Nüüd tuli lagedale SARS-2, ehk koronaviirus ametliku nimega COVID19. Selle vallutusretk algas Hiinas, arvatavasti novembris 2019 ja mõne kuuga on see haaranud niipalju riike, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas välja pandeemia ehk epideemia, mis on levinud enamus riikides. Nüüd juba tuli üles ärgata. Kuid kas ikka õigel ajal?

Continue reading