Jätkuvat vaimujõudu, kindlameelsust ja sirget vaadet kõige õnne kõrval soovib lugupeetud kultuuritegelasele, rahvaliikumiste juhile ja ühele Eesti Vabariigi loojale Rooma klubi.
Tallinna Ülikooli esimese auliikme juubelikonverents toimub 08. septembril 2017. Kohast teavet otsige Emakeele Seltsi kodulehelt või Tallinna Ülikooli omalt.
Kohtumiseni konverentsil!
Emeriitprofessor Mati Hindi 80. juubeli kõnekoosolek
08.09.2017, kell 14:00-17:00
Tallinna Ülikool, A-325
Tallinna ülikooli auliikme, emeriitprofessor Mati Hindi juubeli tähistamine toimub Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ja Emakeele Seltsi korraldusel. Ettekannetega esinevad Mati Hindi kolleegid ja õpilased.
Ettekanded:
Karl Pajusalu “Ei saa me läbi liivita…”
Annekatrin Kaivapalu “Analoogia keeles ja keeleõppes”
Tõnu Tender “Mati Hint Keele ja Kirjanduse Instituudi „kirja pandud asjade maailmas“
Mati Hint Pärnus loomerahva aprillipleenumil (2. aprillil) 2017
Lugupeetavad!
Usun, et meie siin esindame Eesti südametunnistust. Selle usus pöördun teie poole. Meenutan ja muretsen.
1997 aasta juuli lõpu veetsime – mina ja minu abikaasa – Bourgogne’is (ajalooliselt Burgundias) perekond Blumide külalistena. Olin Pariisis ülemaailmsel lingvistide kongressil, kus minuga samas sektsioonis pidas ettekande Gilles Blumi abikaasa Riitta Välimaa-Blum. Gilles Blum on sõjaeelse ja sõjajärgse Prantsusmaa sotsialistist peaministri Léon Blumi suguvõsast. Ootamatult kutsusid nad meid kongressi järel külla oma tolleaegsesse maakodusse Bourgogne’is. Sõitsime mitu päeva ringi keltide ajaloo kõige traagilisemates kohtades (millest Jaan Kaplinski on kirjutanud luuletuse “Vercingētorix”). Kõnelesime ühiskondadest ja eriti Eestist. Eesti saatus oli neile tähtis, sest paar oli tutvunud turismireisil Tallinna, kui Gilles Blum töötas Helsingis Prantsusmaa saatkonnas. Nendest jutuajamistest kirjutasin palju üles ja olen ligi 20 aastat korranud järjest sagedamini üht Gilles Blumi lauset: “Kui te lasete hävitada solidaarsuse Eesti ühiskonnas, siis on teiega kõik.”
Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige, kirjutab 19. veebruaril 2017 Eesti Päevalehes;
10. veebruaril võttis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maha kümneaastase salastuse (“juurdepääsupiirangu”) valitsuskabineti nõupidamisele esitatud memorandumilt, mille põhjal valitsus tegi oma otsused Rail Balticu 1435 mm (Euroopa) rööpmelaiusega raudteeliini tasuvusuuringu lõpparuande ning Rail Balticut puudutavate edasiste tegevuste osas. Memorandumi esitas valitsuskabineti nõupidamisele 22. septembril 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Peaministriks oli tollal kolmandat korda Andrus Ansip ja rahandusministriks Jürgen Ligi.
Salastamine kestis ligi viis ja pool aastat. Selle aja kestel on Rail Balticu projekt jõudnud nii kaugele, et 31. jaanuaril kirjutasid kolme Balti riigi peaministrid alla otsusele ehitada Rail Baltic Tallinnast Poola piirini. Ka 2011. aasta memorandumis öeldakse väga selgelt välja, et Rail Baltic ulatub Tallinnast Leedu-Poola piirini. Kõik jutud kiirrongiühendusest Berliinini on olnud lihtsalt propaganda.
Järjest kiirenev progress on toonud meid maailma, millest meie vanemad unistada ei osanud. Olenevalt sellest, kui vana Sa, hea lugeja oled, unistasid Sinu vanemad kas oma aiamaa lapist, tubasest veest ja klosetist (jah, vaata selle sõna tähendust), ühiskorterist välja kolimisest, gaasipliidist või tuusikust sooja mere äärde. Tükk aega hiljem tulid värvitelekad ja isiklikud autod, siis oma arvuti ja e-mail, Sinu unistuste telefoni ei olnud nimekirjas.
On veel palju asju, mida ei olnud unistustes, mida polnud vaja, et õnnelik olla, “hästi” elada. Need unistused ja palju lisaks, on täitunud. Järjest lisandub asju ja viise elamiseks, mida justkui polegi enam vaja, kuid progress on juba mõnda aega pidurdamatu – tahad või ei, see tuleb ikka ja saab osaks ka Sinu elust.
Paljud, just nooremad, on hakanud väsima pidurdamatusest. Tagasi jalgratta ja seljakoti juurde, tagasi koduse toidu ja isekasvatamise juurde, tagasi mobiilivabaduse ja ekraanipuuduse juurde. Enam ei jaksata unistada. Raha on muutunud väärtusetuks, asjadel pole tähendust, suhted ei ole siduvad, sihid on hägused ja vilklevad.
* Täname kõiki, kes on “Kasvu piirid” raamatuna välja andmist toetanud: Alexela AS, Anonüümne annetaja, Andres Tarand, Graanul Invest AS, Indrek Toome, NPM Silmet OÜ, Tallinna Strateegiakeskus, Tarmeko KV OÜ, Tõnis Kaasik. *
“Kasvu piiride” 50-s aastapäev meenutab meile, et ka sõdadel on süsteemsed põhjused. Muutused meie “igapäevaelus” on alles alguses.
Akadeemias avaldatud tõlketekstile (26 okt kl 16 tutvustab T. Kiho) lisaks on ilmumas eestikeelne raamat. Selle hooaja kohustuslik lugemine.
Hoia silmad lahti ja toeta võimalik, et XX sajandi kõige olulisema teksti avaldamist eesti keeles. Nii neile, kes selle maailma tänasesse ehitanud on kui neile, kes loodavad ellu jääda.
Meie vanavanematel oli ilmselt ühine unistus – peaasi, et sõda ei tuleks. See unistus on aga üks neist, mis on tänaseks purustatud.
Kui me ootame veel üllatusi, siis need on tulemas:
Sõda ei ole siin. Aga see jõuab siia; oma mitmeharulise peaga, oma mitme näo ja olemisega.
Sõda lõpeb siis, kui heisatakse valge lipp: Eelmised põlved teavad, et siis algab see, mis tuleb pärast.
Sõjas on kõik kaotajad. Tegelikult läheb keegi alati ka rikkamaks, keegi võidab. Kes on need võitjad seekord? Mida selle võiduga peale hakata?
“See oli nüüd küll kõige hullem”. Jah, me ütlesime seda 2019, 2020, 2021, … Miks peaks see rida lõppema siin ja nüüd? Mis on järgmine tipp, mida me ei taha näha?
Ka pärast sõda jäävad üles küsimused.
Küsimused, mida on justkui piinlik küsida, mis tänasesse globaalsesse ümber- ja pehmeütlemisse justkui ei sobi:
miks see kõik juhtus, kuigi me kõik ju jooksime ühtede ja ühiste unistuste poole?
kas täidetud unistused on teinud meid õnnelikumaks?
kas me teame, mis on õige/ mis vale ja millal on küllalt?
kes ja kuhu meid juhivad? Miks ja milleks?
ja palju palju veel…
Mida teha, kui kõik on nii nagu on?
Raske on olnud ka Eesti Rooma Klubil alustada juba mitut eelnevat hooaega, üldises paanikas selgesti jälgitavaid sihte ja radu seada, olla üks majakas, mis annaksid inimestele tuge kaasa mõtelda, olla loovalt osaline tänase maailma loomises ja mõtestamises.
Selle hooaja valmistas ette ERK uus juhatus, uue ERK Presidendi Alvar Soesoo toel. Alustasime analüüsiga sellest, mida on 20+ aastat andnud neile, kellede jaoks me seda liikumist elus hoiame ja mis on see, miks me seda kogu Euroopas teeme. Analüüsi kokkuvõtted jõuavad ka Sinuni, hea lugeja.
Korduvalt tõusetus tänutunne nende vastu, kes on meiega kaasa tulnud, kes tahavad mõtelda ja poliitika, emotsioonide, eelistusteväliselt vaadata olevikku ja tulevikku. Mida rohkem meid on, seda suurem on lootus, et väljume lootusetust olukorrast. Vähimate tänaseks võimalike kaotustega.
Eesti Rooma Klubi 22ne hooaeg
Need klõpsud on pidevalt muutumas. Liitu listiga, et saada teade oma postkasti.
Ka ERK meedia vananeb (kaheksa aastat selle lehe seda nägu), kuid me püüame ka uueneda. See hooaeg toob värskeid tuuli mitte ainult meie liikmekonda vaid aitab Sinul paremini osaleda ja kaasa mõtelda peagi uueneval lehel, mis peegeldab laiemat ERK meediat. Jah, Sa oled osa “meist” ja me tahame selle teadmise tuua osalemisvõimalustesse, mida 21. sajand – kõigi oma hirmutavate külgedega ometigi pakub.
Jää liinile…
Sellel lehel olevad klõpsud muutuvad iga päevaga elavamaks, Sa saad nende kohta teate oma postkasti, kui liitud ERK listiga. Rooma Klubi ja selle Eesti haru ei ole veel üks päevapoliitikat toimetav MTÜ, kinnitab ERK ex-president Alvar Soesoo:
Päevapoliitilisi kodanikuühendusi on jalaga segada. Aga ka meie ERK-s on jätkuvalt oluline, et maailma arengutrendide analüüsile (mida on tublis mitmuses!) antakse üle-päevapoliitika ulatuv sisu ja me ei takerduks “tavapäeva”. Tegelikult on väga lihtne kinni jääda olemasoleva kordamisse, see ei võta energiat ega mõttejõudu. Palju keerukam on “oma” mõtte arendamine, selle mis jääb väljapoole ühiskonna jõuorganite poolt peale joonistatud kasti.
Eelmisest hooajast (kuid me jätkame teemadega)…
Ei energia ega toiduainete hindade tõus (mis meid järsult ees ootab) ole loogikavastane, sõdadel on eeldused ja tagajärjed, ellu jäämiseks ka inimesel kui bioloogilisel liigil tingimused ja tõkked, isegi kui need on enese loodud.
Märtsis 2022 tõime teie ette arutlused, kus osalesid teadlased, poliitikud, eksperdid ja ettevõtjad koos tänaste arvamusliidritega, et täita ERK ette seatud ülesanne – jätkuvalt lahata arusaadavas vormis kõige kuumemaid globaalteemasid lokaalses kontekstis teemasid:
Eesti energia ja ressursid, iseseisvuse suurendamine selles mõlemas vallas,
sotsiaal-psühholoogilise stabiilsuse suurendamine ja
kindlasti rohepesule alternatiivsete tulevikustrateegiate otsimine – need kõik omavahel orgaaniliselt seotud. Viimasel teemal on CoR ehk Rooma Klubil olnud sügis 2022 eraldi arutlus. Riigikogu kinnitab EV Rohepöörde plaani septembris 2022 ja ERK teeb selle kohta eraldi avaliku arutluse.
Jää mõtlejatega ka segastel aegadel. Jää mõtlejatega selguse loomiseks.
Kultuurikatlas, Tallinn 27. – 28.oktoobrini 2021 toimunud 4. konverentsil “GreenEst Summit” käis Eesti Rooma Klubi liige, Ivar Raig. Kuna osalemine oli piirangute tõttu kärbitud ja mitte kõigil huvilistel ei õnnestunud kohapeal tõelist foorumi hõngu nautida, kontakte sõlmida, arutleda ja koos edasisi samme kavandada, siis pakume toimunu valgustamiseks abiks Ivari märkmed.
Kultuurikatlas, Tallinn 27. – 28.oktoobrini 2021 toimunud 4. konverentsil “GreenEst Summit” käis Eesti Rooma Klubi liige, Ivar Raig. Kuna osalemine oli piirangute tõttu kärbitud ja mitte kõigil huvilistel ei õnnestunud kohapeal tõelist foorumi hõngu nautida, kontakte sõlmida, arutleda ja koos edasisi samme kavandada, siis pakume toimunu valgustamiseks abiks Ivari märkmed.
Konverentsi tegi kõrgetasemeliseks asjaolu, et sellest võtsid osa nii Euroopa Liidu kui ka Eesti kõrged ametnikud ning teadlased ja roheettevõtjad paljudest Balti mere piirkonna riikidest ning Iirimaalt. Konverents võis olla selle aasta suurim rohepöörde teemale pühendatud konverents Balti mere piirkonnas. Lisaks eksponeeriti konverentsil Eesti roheettevõtete tooteid ja teenuseid.
Euroopa Liidu rohepöörde kõneisik Vivian Loonela juhtis konverentsi avakõnes tähelepanu asjaolule, et maailmal rahvastel pole rohepöördele alternatiivi, sest maakera tooraine- ja loodusressursid on piiratud ja mitmetes positsioonides lõpukorral. Pariisi Kliimakokkuleppe (2015) ja Euroopa Rohelise Kokkuleppe (2019) elluviimised on kallid, kuid nende edasilükkamine läheb veel kallimaks ja kogu inimkonnale ohtlikumaks.
Konverentsi päevakorras olid kuus teemat:
Toorained (Raw materials);
Rohelise äri mudelid ja investorid (Green business models and investors);
Biomajandus (Bioeconomy);
Tark linn (Smart City);
Energia (Enegy);
Üleminek (Just Transition)
Teemadest lähemalt
1. Tooraine
Teema peakõnelejaks oli Euroopa Toorainematerjalide Liidu (The European Raw Materials Alliance (ERMA) direktor Massimo Gasparon.
Gasparon andis lühiülevaate olulisemate strateegiliste toorainete varudest ja paiknemisest maailmas. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et rohepöörde läbiviimiseks kasvab teatud metallide (liitium, koobalt jt) ning mineraalide (fosfor, magneesium, vanaadium jt) nõudlus ja kaevandamine. Nimetatud maavarade varud asuvad suures osas Hiinas, mis teeb ka Euroopa Hiinast sõltuvaks. TTÜ Geoloogia Instituudi juhtiv töötaja Rutt Hints täpsustas, et:
Eesti maavarad on suures osas tehnilistel ja poliitilistel põhjustel uurimata. Nõukogude Liidu ajal tehtud uuringud on ebatäpsed ja moraalselt vananenud.
Ragn Sells Eesti üks juhte Alar Saluste tutvustas firma plaani võtta taaskasutusse Ida-Virumaa põlevkivi tuhamäed ja hakata tootma kaltsiumi. Slovakkia geoloog Darina Styriakova rääkis globaalsest liiva defitsiidist ja liivast kasulike mineraalide eraldamisest bakterite abil, mille tulemusena toodetakse ka liivast taimeväetisi. Siin on mõttekoht ka Eesti teadlastele ja kohalikele omavalitsustele, kus asuvad suuremad liivavarud.
Suurendada on vaja geoloogiliste uuringute rahastamist, et saada parem pilt kõigist Eesti territooriumil olevatest maavaradest, kaasa arvatud haruldastest muldmetallidest, mis annaks uusi võimalusi nii rahvusliku rikkuse kasvatamiseks kui ka keskkonnasäästliku rohepöörde läbiviimiseks Eestis.
2. Rohelise äri mudeleid nimetati viis:
Ressursside efektiivsem ärakasutamine;
Toodete kasutusea pikendamine;
Toode kui teenus
Jagatav platvorm (sharing platform)
Ringmajandus, taasuuendatavus (renewability)
Kõnelejad rõhutasid, et uute rohemajanduse mudelite jaoks on vaja arendada uusi tehnoloogiaid ning üleminek rohemajandusele eeldab ka uusi omandisuhteid, mis tooks kaasa teatud toodete ja teenuste eraomandi ja eratarbimise vähenemise ning ühisomandi ja ühistarbimise laiendamise.
Uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel on vaja tehnikaülikoolides saada üle teaduse ja hariduse fragmenteeritusest ning kohandada kõrgharidust rohkem ühiskonna vajadustele, kus riik oleks õppeteadusasutustele ja start -up firmadele uut tüüpi tellijaks ja partneriks. Tartu Ülikooli, Taltech ja Eesti Maaülikool peaksid koostama uusi rohemajandust toetavaid interdistsiplinaarseid õppekavasid ning rajama innovaatilisi ülikool-roheettevõtteid.
Soome Innovatsioonifondi SITRA ringmajanduse töögrupi juht Marleen Ahonen rääkis Soomes ringmajanduse klastri loomisest ja teadlaste sidemete tugevdamisest Soome ettevõtetega.
Paneeldiskussioonist osavõtjad kurtsid, et suurtel firmadel on rohkem võimalusi rohepöördesse investeerida. Sellepärast on vaja riikidel ja omavalitsustel toetada väikeettevõtteid rohepöörde projektides osalemiseks. Paljudes ringmajanduse valdkondades saavad eelkõige kohalikud ühistupõhised ettevõtted viia läbi rohepööret ja kujundada tarbijates uusi rohemajanduslikke väärtushoiakuid.
3. Biomajandus
Teema käsitles eelkõige põllu- ja metsamajanduse probleeme ja ka nn rohepesu. Leiti, et paljude firmade jaoks on isegi puude istutamine pigem rohepesu kui siiras soov aidata kaasa rohepöördele. Rohepesuks saab pidada ka metsamaterjali kasutamist energeetikas. Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika aga töötab senini rohkem rohepöörde vastu kui on kooskõlas selle eesmärkidega, sisuliselt subsideerides CO2 tootmist loomakasvatuses. Rohepöördeks loomakasvatuses on vaja lõpetada loomakasvatuse subsideerimine senisel kujul.
4. Tark linn
Teema käsitlemisel rõhutati, et linnade ja asulate planeerimisel on vaja rohepöörde läbiviimiseks kujundada uudne süsteemne ja kompleksne praktika. Rohepöördes pole ühte või kahte kõige tähtsamat küsimust, mille lahendamine toob kaasa arengu ka teistes valdkondades. Rohepöörde saavutamisel on tähtsad võib-olla isegi 100 elementi, millest igaühe osa edu saavutamiseks moodustab vaid ca 1 protsendi kogu vajalikest uuendustest.
Rohepöörde ja jätkusuutlikkuse idee peab hõlmama kõiki eluvaldkondi, alates lasteaia haridusest, kultuurist, tarbimisest, jäätmekäitlusest, transpordist, energeetikast ja teistest majandusharudest kuni panganduseni välja. Rohepöördega peavad olema hõlmatud kõik kohalike omavalitsuste institutsioonid ja kõik kohalikud ettevõtted, kaasa arvatud traditsioonilised vanad ettevõtted.
5. Energeetika
Teema raames räägiti sellest, et Euroopa pääsemine energiakriisist võib seisneda eeskätt rohelise vesinikuenergeetika ja maa soojusenergia võimaluste laialdasemas kasutamises. Eesti energiajulgeoleku tagamiseks ja hindade stabiliseerimiseks on aga vaja ehitada kolmas kaabel Soome, et saada suurem ligipääs Soome tuumaelektrijaamade toodangule. Väljendati mõtet, et elektriautode massilise tootmise ja tarbimisega tuuakse rohemajandusse nn Trooja hobune, sest nende tootmiseks ja käitlemiseks läheb vaja palju defitsiitseid ja kalleid haruldasi metalle. Elektriautod vajavad vähemalt viis korda rohkem haruldasi metalle kui tavaautod. Leiti, et rohepööre energeetikas peaks tähendama seda, et moodustuvad sõltumatud lokaalsed energiakogukonnad, mis muundavad taastuvenergiat kohalikus omavalitsuses tarbijate läheduses. Eesti puhul oleks vaja Eesti Energiat vaid reservenergia tootjana.
6. Üleminek (rohepöördele)
Teema raames räägiti peamiselt Ida – Virumaale antava 340 miljoni euro kasutamisest uute Ttöökohtade loomiseks, töötajate ümberõppeks ja uue kohaliku infrastruktuuri rajamiseks. Kõrgelt haritud Narva peaarhitekt Ivan Sergejev rääkis entusiastlikult piirkonna uuestisünni võimalustest EL rahade toel. Ta rõhutas vajadust säilitada veel alles olevad kaevurite töökohad (kaevurite arv Ida- Virumaal on viimase 30 aastaga vähenenud 14 tuhandelt 5 tuhandeni), suunates nad põlevkivikaevanduste sulgemise järel uutesse perspektiivsetesse kaevandustesse või ringmajandussse.
Kokkuvõte ja järeldused konverentsist
Konverentsi valgusel on enamike Eesti kohalike omavalitsuste (va. Tallinna) arengukavad lootusetult vananenud. See võib tuua kaasa KOV-ide suurema iseseisvuse asemel hoopis suurema riikliku bürokraatliku reguleerimise, nn rohepöörde pealesurumise. Selle vältimiseks on vaja kiiresti vastu võtta uus KOKS*, mis suurendaks oluliselt KOV-ide iseseisvust ja võimaldaks neil algatada rohepööret nn rohujuurte tasandilt.
Lisaks peaks KOKS selgesõnaliselt fikseerima, et Eestis tagatakse kõigi omavalitsuste võrdne kohtlemine riigipoolsel rahastamisel, kuid EL struktuuri-ja regionaalpoliitika fondidest raha eraldamisel eristatakse Eestis kaks piirkonda Tallinn ja ülejäänud Eesti. Vastasel korral ähvardab Eestit veelgi suurem regionaalne tasakaalustamatus, Lõuna-Eesti veelgi suurem mahajäämus Tallinna palga- ja arengutasemest.
Liikumisvaegus ja kliimaprobleemid on sarnased! Dr. Ragnar Viir
Sinu suhe tooliga (või diivaniga) võib mõjutada mitte ainult Sinu elu kvaliteeti vaid ka selle pikkust. Loe, mida ütlevad teadlased. Tähelepanuväärne Dr Viiri artikkel Postimehes.
Rooma Klubi liige TIIU KUURME esines Arvamusfestivalil 2021 ettekandega, mis kannab hea kolleegi Mati Hint vaimu – inimeseks olemise vaimlised alused, selle mõtestamine, kes, miks ja kuidas me siin oleme.
Omaeesti Vaba Riik 30 – mis see on, mis loob riigi, hoiab seda, teeb meieks?
Keel kannab vägagi palju inimeseks olemise ja kultuuri olemasolemise seisukohalt, ent peatähtsana teatakse keelt kui suhtlemisvahendit. Me avaneme keele abil teistele ning korrastame ka omaenese siseilma ja mõtteid. Keele abil sõname, sõnume, suhtume, loome ja hävitame. Keel viitab kõneleja meelelaadile – on see õilis või kinni madalates energiates nagu kirumine, tagarääkimine, sõim, verbaalsed rünnakud ja -relvad. Keel on jahmatavalt kannatlik, suudab kanda suurt tarkust ja kannatab välja ülima rumaluse. Keel on kui meie kodu, suur mõistmiseseos.
Inimese maailmas olemise viis on olla suhetes kõige olevaga ja sealt leiab ta ka oma elujõu allikad – millise suhte ta loob looduse, kunstide, inimestega, … seda ta saab ka vastu. Suhetes olemise eel käib häälestus – mida ootame, millele loodame, mida usaldame, jaatame, eitame, kahtlustame, vaimustume, mille üle mõistame kohut, kas anname abivajajale tema väe tagasi tema usku enesesse kinnitades? Häälestuses elu ilmingutesse väljenduvad väärtused ja moraal. Oleme paljudel erinevatel viisidel kaastegevad selles, milline on see üldisem häälestus, mida kogukondlikult ja ühiskonnana tajume. Ent kaasa mõjuvad siin ka inimesest suuremad jõud ehk siis ühiskondlik-kultuurilised mustrid.
Kui laste ja ka täiskasvanute vaimsest tervisest on saanud üldriiklik probleem, kust otsida põhjusi? Kas neid otsitakse õigest kohast nagu kadunud võtit tänavalambi valgussõõrist? Vahest on suurel valul paljugi pistmist meie suhtekultuuriga? Vahest on asjakohane küsida, kus meid petetakse, kes ja kuidas on inimese nälga jätnud, maha jätnud, kes saab rohkem ja jätab teise ilma ka vaimses mõttes. Kas toimub see teadlikult või poolteadvel ja kas saadakse aru, mida teistele tehakse?
Meie suhete ja suhtlusmaailm on täna elujõu ja väe allikana küsitav, pigem on see võimu ja masenduse allikas. Eestlased pidid naeratama vähe ja vaatama käies maha. Kõnepruugis on tihti kordumas väljendid: välja sööma, lõi noa selga, mutta tampima, näoli mudas, näitasin talle koha kätte. Toimuvad nö näidishukkamised ja viharavi. On teaduslikult tõestatud, et negatiivseid tunnete ja meeleseisundite nimetusi on keeles kaugelt rohkem kui positiivseid, viimaste repertuaar on üsna kasin. Pahelisus on värvikas ja huvitav, voorused mustvalged ja igavad. Kas võiks ehk siin kultuuriliselt midagi ära teha?
Millal on meie minevikust kaasa toodud mustrid inimelu toetavad ja tarkust väljendavad, millal aga koorem, millest aeg vabaneda? Kuhu oleme teel ja kuhu see tee meid viib? Kus on see maamärk, kust algab tagasitee barbaarsusse? Vaid paari inimpõlvega pidi ununema see kultuuriline teekond, mis meid kord kõrgusteni viis. Kõnepruuki on ilmunud “mis ei tapa, teeb tugevamaks”. Ent mõne see ju tapab, tapab ka häid väärtusi. Tasub meeles hoida, andekad on tavaliselt õrnad. Sotsiaalteaduste marginaliseerumisega ja uurimisteemade ettekirjutistega rahakraani omanike poolelt ei tegelda meil suhtemustritega (sh teaduslikul tasandil) laiemalt. Vahest oleks aga hädavajalik teada, millised on need argielu allhoovustes olevad mustrid ehk mentaliteedid, mis panevad meid tegema seda, mida teeme. Tundub, teame iseenesest järjest vähem, järjest harvem on mõistus kodus, kui meenutada Tuglase novelli Popi ja Huhuu.
Tallinna Ülikool ja eesti ei suutnud alla neelata ei Mati Hinti ega Tiiu Kuurmet.
Nemad ei ole suutnud alla neelata tänast eestit – jah, ilma suurtäheta.
Artur Alliksaar:
kõrb olen kurjalt vinetavas põuas, kuid kannan endas kosutavat kaevu. Nii kauget, et ta veeni ma ei jõua, ja janus taluma pean võikaid vaevu. Saan haavu unelmate sõjatandril, ei oska ja ei tahagi neid katta. Laev olen, mille sadam asub mandril, mis merest on veel jäänud kerkimata.
Mis see on, mida teeme nii harjumuspäraselt, et sellest ongi saanud normaalsus – selline normaalsus, mis halvab loomuliku heatahtlikkuse. Rudolf Steineri tõlgenduses “kõikide sõda kõikide vastu”.
Mõned argielu vaadeldes avastatud mustrid, mil on pistmist elujõu kaoga:
Süüdi pole see, kes halba teeb, vaid kes sellest räägib. Totalitaarsete süsteemide peamisi enesesäilitamise viise. „Sellest me ei räägi “-mentaliteet ehkki just sellest peakski rääkima, kuivõrd see on kui paise või valuline koht organismis. Neid teemasid hekseldab sotsiaalmeedia.
Hinnangute andmise pandeemia kõigi ja kõige suhtes – ütleja on kõiketeadev tõe haldaja ning lajatab kõrgelt postamendilt. Hinnang naelutab teatud hoiaku jäigaks ja muutumatuks, nähtuse muud küljed jäävad avamata.
Ülbus kui hoiak, mille tulem on alati, et osa juuresolijaid tunnevad end alaväärsetena. Pahelisuse uuringud mujal maailmas.
Kui teed midagi, mis uus ja sa ei oska, on esimene reaktsioon parastamine ja halvustamine ning kahtlemine asjaosalise mõistuses, mitte et näitad ja õpetad vähem oskajat.
Inimese sugu kui tema alavääristamise põhjus: mehed/naised ongi sellised, lõksutajad, jõhkardid, kaheldava mõistuse tegevusega
Ohver on süüdi, ohvri staatus ei too kaasa kaastunnet, vaid viitab nõrkusele, jõuetusele, allajäämisele. Ohvriks jäänust saab kollektiivse peksu objekt, kaastunne kui kõrgem moraalne kvaliteet jõuab siia vaid haruharva
Võimekate ja targemate tõrje – kas omamoodi metsik enesealalhoiuinstinkti väljendus, mis söövitab meie kollektiivse ja kultuurilise olemise aluseid? On see see rahvuslik enesetapp, kui me ei oota tagasi neid mujale läinuid/tagasi tulnuid nende tarkusega?
Igavene küsimus: kes on süüdi? Vähemate suhtes leitakse kiiresti ja võimendatuna üles, kus need olid ebapiisavad, tegid valesti, ei olnud tasemel kõiges (mida komisjon uuris). Staatuse hierarhia esindajate vead ja valed ning tegemata jätmised vaikitakse maha, nende tegude ümber on nö mõistev vaikus.
Kafkalikud olukorrad – su sõbrad/toetajad kaovad ja põhjust sulle ei öelda; midagi on valesti, ehkki sa pole ju midagi valesti teinud; kaasteeline jäetakse sõna lausumata tee äärde maha. Inimesed on kaitsetud suhte katkemise ees irratsionaalsetel põhjustel. Suhete olemine ja katkemine on üks suur valude allikas.
Konfliktiolukorrad kui suhete lõplik lõppemine, katsetuseta siluda, parandada, tervendada. Ei üritatagi. Kui palju ilmajäämisi pärineb just sellisest häälestusest.
Andeksandmise jutlustamine (dialektiline) vastandpool on andeks palumine – see, mis loob puhtust, heas mõttes alandlikkust, lugupidamist, vabastab pingetest. See on aga unustuses ja tõlgendatakse seda nõrkusena, allajäämisena. Aga vaja on olla “võitja”.
neist pisikestest tükikestest igapäevases elus kujuneb suhete kõrb, hälbinud üksildased rändurid, tee äärde jõuetuna maha jäetud teelised – ja seda tajutaksegi kui “normaalsust”.
Teraapiad ja nõustajad lähevad valdavalt seda teed, et leia oma elujõu allikas iseeneses. Kindlasti pole see vale ja see allikas voolab ent hoiak ise on individualistliku ajajärgu väljendus.
Kas polegi enam, kellele loota?
Kas tohin vahel olla nõrk, heita eneselt tugevuse naerulnäo maski?
Julgust olla ka nõrk ja seda tunnistada soovitab teiste hulgas soome psühhoterapeut Tommi Hellsten.
Mida on aegade jooksul talletanud kultuur, mille võiksime taasavastada, et end oma olevikus aidata?
Vahest solidaarsus, talgud, koos tegemine, huumor, lugude rääkimise õhtud, ühine laulmine, luule, mängud. Vahest on aeg taaselustada neid kultuurilisi olemise vorme, mis andsid elule sära, värve, sisu, ja tõid inimesi kokku?
Mõiste kogukond tihe kasutus viitab sellele vajadusele. Mida oleks aga vaja, et neid suurepäraseid olemise vorme vastu võtta, lasta end neil kõnetada ja tunda, see kõik on ju elus? Ja et see on kaugelt midagi enamat, kui pelgalt meelelahutus.
Jätkuvat vaimujõudu, kindlameelsust ja sirget vaadet kõige õnne kõrval soovib lugupeetud kultuuritegelasele, rahvaliikumiste juhile ja ühele Eesti Vabariigi loojale Rooma klubi.
Salastamine kestis ligi viis ja pool aastat. Selle aja kestel on Rail Balticu projekt jõudnud nii kaugele, et 31. jaanuaril kirjutasid kolme Balti riigi peaministrid alla otsusele ehitada Rail Baltic Tallinnast Poola piirini. Ka 2011. aasta memorandumis öeldakse väga selgelt välja, et Rail Baltic ulatub Tallinnast Leedu-Poola piirini. Kõik jutud kiirrongiühendusest Berliinini on olnud lihtsalt propaganda.
Eesti Rooma Klubi 
You must be logged in to post a comment.