• Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist. Eellugu – E. Terk
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Presidendid
    • Liikmed
    • Asutajad 2001
    • Liikmetele
    • CoR Raporteid
      • Sinimajandus 2018
      • Come On! 2018
      • Seneca efekt 2017
      • Ugo Bardi 2014
      • 2052 (2012)
      • Valitsemise võimekus 2001
  • ERK hooajad
    • Hooaeg 2022
    • Hooaeg 2021
    • Hooaeg 2020
      • ERK Metsasümpoosion 2020
    • Hooaeg 2019
      • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
      • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
        • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
        • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
        • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
        • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
      • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
        • Miks Maa kliima soojeneb?
      • Rooma Klubi 50
    • Hooaeg 2018
    • Hooaeg 2017-2018
    • ERK hooaeg 2016-2017
    • Aasta lõpp 2014 Vene Teatris
  • Konverentsid
    • ERK aastakonverents 2019
    • Aastakonverents 2018
    • Aastalõpu kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
  • ERK blogi
    • ERK Uudiskirjad

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Search results for: karusoo

Kes ma olen? Ma olen Narva eesti keele õpetaja – M. Karusoo

08 Wednesday Dec 2021

Posted by Eesti Rooma Klubi in avaldus, klubi ettekanne, konverents

≈ Leave a comment

Tags

ühiskond, Eesti riik, haridus, prognoos, säästev areng, tulevik, valitsemine

Kirja pannud Merle Karusoo, ERK asutaja ja liige Merle Karusoo

Siin esitatu väljendab ühtlasi 
Eesti Rooma Klubi seisukohti antud küsimuses

Integratsiooniprojekt KES MA OLEN?

Projekt „Kes ma olen?“ sai oma nime möödunud sajandil just Narvas. Siis osalesid selles 60 vene kodukeelega Ida-Virumaa last vanuses 12-16 Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt ja Sillamäelt. Juhendajateks olid tollase Viljandi Kultuurikolledži tudengid, kellest kaks jätkasid selle tööga nii Ida-Virumaal kui Tallinnas, lisaks Maardus, Pärnus ja Paldiskis.

Me palusime läbi projekti lastel uurida, kust on nende eellaste teekond Eestisse alguse saanud, kus-kuidas tutvusid omavahel nende vanemad ja vanavanemad, millised on nende endi unistused ja tulevikuplaanid. Projekti tulemuste esitlusel näitasid nad laserpulkadega oma pere kokkusaamispunkte ja teekondi Nõukogude Liidu kaardil. See oli muljetavaldav. Teekonnad algasid Siberist, Kasahstanist, GULAGi territooriumilt ja pea kõigist tollastest liiduvabariikidest.

Kolmandik neist projektis osalenud lastest olid kolmandat põlve venelased, kolmandik kahe erineva Nõukogude Liidu territooriumil asuva rahva lapsed, kolmandikul oli kahe viimase põlve seas vähemalt üks eestlane.

Teiselt poolt tean ma päris hästi 1941. aasta 14. juunil küüditatud Ida-Virumaa, ka Narva, eesti laste saatust, Narva maatasa pommitamist 1944. aasta märtsikuu alguses ja Narva tollaste inimeste võimatust kodulinna tagasi pöörduda.

Seega olin kohe, kui ettepanek tehti, valmis kohtuma Narva õpetajatega. Ettepaneku tegi Narva Eesti Keele Majale Märt Meos, Narva Vaba Lava eestvedaja ja meie tollaste projektide mänedžer.

Õpetajaid ei olnud lihtne leida, sest nagu kohe selgus – nad on tööga üle koormatud, sest kõik, mis eesti keeles linnas toimub, puudutab nii või teisiti neid. Neid väheseid. Seda tänulikum olen, et nad nii kiiresti kaasa mõtlema hakkasid.

Otsustasime, et ei riputa Narva õpetajate esitlust internetti, sest teemad on ühelt poolt liiga isiklikud ja teiselt poolt ei ole uus Narva linnavalitsus end sellevõrra kehtestanud, et tegelike keeleolude selge ilmutamine vapratele üles astujatele ohutu oleks.

KES NAD ON?

Projekti kaheksast osavõtjast kaks töötavad Narva Eesti Keele Majas, kus õppijad on tõesti motiveeritud õppima; üks inimene töötab lasteaias, üks Sillamäel, üks erakoolis, üks tavakooli keelekümblusklassis, kaks keelekümbluskoolis. Nende muid „keeletöid“ üles nimetama hakata võtaks liiga palju ruumi.

Üks õpetajatest on rahvuselt venelane, kaks on kakskeelsed, üks esineja läti juurtega, üks Kaukaasia eestlaste järeltulija, kolm lihtsalt eestlased.

Kaks neist on praeguseks loobunud koolis töötamast ja kavatsevad Narvast lahkuda. Üks käib Narvas tundi pidamas kaks päeva nädalas Tartust ja on õnnelik, et saab pühenduda ainult oma õpilastele, ei pea tegelema kõige muuga, mis koolis hädavajalik.

PROBLEEMID

  • Ka keelekümbluskoolis on suur osa tunde vene keeles. Eesti keele õpetajatelt oodatakse eesti keele juurutamist, aga kõik huviringid, peod ja koolivälised tegevused toimuvad endiselt vene keeles.
  • Õpetajatele mõeldud koosolekud on enamasti venekeelsed ja eesti keele õpetaja peab need protokollima eesti keeles.
  • Tunnid, mis paberi peal on eestikeelsed, viiakse tegelikult läbi vene keeles või paremal juhul igat lauset tõlkides. Kontrollid käivad pisteliselt ja neile etendatakse eesti keelt.
  • Senine keskerakondlik kohalik omavalitsus on keeleõppesse suhtunud pigem vaenulikult.
  • Narvas pikemalt elades vaesustub eestlaste eesti keel ja tekib aktsent.

Põhiprobleem: kuigi tung keelekümblusklassidesse on väga suur ei jagu neisse õpetajaid. Narvas on ainult üks keelekümblus-lasteaiarühm ja üks keelekümbluskool. Lastaiakasvatajad on enamasti vene kodukeelega ja õpetavad koos eesti keelega ka aktsenti ja oma keelekasutusele ja sõnavarale toetuvat keelt (sellele murele juhtis tähelepanu just vene kodukeelega õpetaja).

MIS ON HEAD?

Paljud teenindussfääri inimesed on valmis hea meelega eesti keeles suhtlema, kui neid pisutki julgustada. Selles osas on isegi parem seis, kui Tallinnas, muide.

Keelekümblus Narvas toimib. Nn keelekümblus on keeleõppesüsteem, mis ei luba õppeprotsessis minna üle teisele (siinkohal esmasele) keelele, antud juhul siis vene keelele. End väljendatakse vajadusel žestide, sünonüümide, piltide, joonistuste abil. Lasteaias on olnud juhuseid, kus laps on kasvatajate teada terve aasta vait ja siis avastatakse ta omavanustega vabalt eesti keeles suhtlemas. Keelekümbluskooli abituriendid ja vilistlased valdavad keelt ja julgevad eesti keeles suhelda.

MIDA TEHA?

Kiirkorras oleks vaja koolitada uusi eesti kodukeelega keeleõpetajaid algklasside tarvis ja eesti keelt valdavaid õpetajaid teiste ainete jaoks.

  • Neile õpetajatele/juhendajatele tuleks määrata koheselt stipendiumid ja tasuta ühiselamukohad, sõlmida lepingud tööks Ida-Virumaal teatud aastate jooksul. Neile inimestele, sh nooremale kaadrile kui eesti keskmine õpetaja, anda palk, mis motiveeriks – missioonitunne ei kesta igavesti, kui tuge ei tule.
  • Eestikeelsetele õpetajatele tuleb võimaldada ja aidata korraldada tundide andmine teistest kohtadest. Kas väiksematel koolidel üle Eestimaa pole mitte see probleem, et aineõpetajatel ei ole vajalikku koormust?
  • Praeguse seisuga oleks Ida-Virumaale igal aastal tarvis sadu uusi eesti kodukeelega eesti keele õpetajaid. Narvakad rääkisid, et umbes 100 on Narva ka tulnud (ma küll ei tea, mitme aasta jooksul), saanud korteri, töötanud 5 aastat, korteri maha müünud ja ära läinud. Ja mis siis? Kui selline on ainus tee, siis tuleb seda teed mööda minna. Kuni leiame parema.

VABANDUSEKS

Ma tean, et õpetajad on pea igal pool ülekoormatud, neid ei piisa, neil pole järelkasvu, neil on probleemid. Tahaksin osata rääkida nende kõigi eest. Aga ei oska.

Mul on sügavalt kahju, et teie jaoks ei ole ette nähtud seda tööd ja meie suurt ideed – säilitada eestlus koos kultuuri ja keelega, hoidmiseks lisaraha. Nn integratsiooni jaoks seevastu on. Kümnetes miljonites. Kuidas nende vahenditeni jõuda või kuidas need jõuaksid selle töö tegijateni?

Veelkord tänu Narva õpetajatele.
Teiega oli hea olla, teilt õppisin palju.


*Tänab ka Eesti Rooma Klubi ja piirangute tõttu 60-le inimesele timmitud vaatajaskond Tallinnas Kirjanike majas 7. novembril 2021.

Kellel on õigus arvata?

  • Esitlejaid
  • Esitlejaid
  • Arvi Tavast – Eesti Keele Instituut; Tiiu Kuurme – ERK liige, TLU, kasvatusteadlane
  • Suliko Liiv – ERK
  • Anne-Ly Reimaa – Kultuuriministeerium; Merle Karusoo – ERK
  • Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutus; Kaire Viil – Eesti Energia
  • Andres Tarand – ERK; Merle Karusoo – ERK; Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutus; Juhan Telgmaa – ERK
  • Sõbrad ja võitluskaaslased
  • Kirjanike Maja
  • Esitlus salvestati, kuid jääb ERK arhiivi ootama paremaid päevi EVs
  • Esitlejaid
  • Esitlejaid
  • Iga aeg tuleb oma nõudmistega
  • Projektis osalejad
  • Esitlejaid

Esitlusele Kirjanike Majas, Tallinnas järgnes arutelu integratsioonile Eestis läbi vabadusaastate ja läbi erinevate mälestuste ning suhtumiste.

Arutelu salvestus

Vaata ka Ma olen eesti keele õpetaja – M. Karusoo / eelteade

Täname Integratsiooni Sihtasutust huvi ja toetuse eest

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Ma olen eesti keele õpetaja – M. Karusoo / eelteade

26 Tuesday Oct 2021

Posted by Eesti Rooma Klubi in üldinfo, klubi ettekanne, seminar

≈ 1 Comment

Tags

ühiskond, Eesti 2030, Eesti riik, haridus, Karusoo, kultuur, tulevik, valitsemine

Septembris 2021 toimus Riigikogus eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)“ arutelu.

Millal käisid Sina viimati Karusoo etendusel? Aa, 1980, kui etendati 13-seid? Kas mäletad Popi ja Huhuud? Sa ei saa aru, millest või kellest käib jutt, sest 80dad pole päriselt, vaid vanaema fotoalbumi allkirjad?

Kas eesti ühiskond on valmis? Kas see on õmblusteta või kärisenud? Kes on see rätsep, keda ootame? Kas on veel lootust?

Merle Karusoo
Pildil: M. Karusoo täna/ 3-aastasena, ikka eluteatris

Merle Karusoo on endiselt ühiskonna juurprobleemide analüüsija ja ausat selget vaadet nõudvates vormides meie ette tooja. Eesti Rooma Klubi ühe asutaja ja kauase liikmena teeb ta seda nüüd Klubi avalike arutelude vormis. Ikka etendusena, mis on päriselu.

Karusoo elutööks peetakse nn mäluteatrit, mille tekstid sünnivad algallikaid intervjueerides või kogudes dokumentaalset algmaterjali muul moel (arhiivid jm).

Arusaadavatel põhjustel on ka ERK oma avaldumistes piiratud, kuid jätkame tööd:

Eesti Rooma Klubi avalik mõtluskogunemine pühapäeval, 7. novembril. Teema – INTEGRATSIOON Eestis. Koht – Kirjanike Maja musta laega saal

Kogunemine-häälestumine kell 12, alustame kell 12.30 (uksed kinni)

MA OLEN EESTI KEELE ÕPETAJA

Lavastaja/stsenarist: Merle Karusoo

AVASÕNA – Merle Karusoo, ERK liige, projekti juht

OMA LOO RÄÄGIVAD IDA-VIRUMAA EESTI KEELE ÕPETAJAD

Teema avatakse eesti keele õpetamise kogemuse alusel Ida-Virumaal, mis asetatakse integratsiooni konteksti.

Laval on:

  • Angelika Soomets
  • Anne Meldre
  • Inguna Joandi
  • Irina Bahramova
  • Krismar Rosin
  • Margit Sibul
  • Mari-Mall Feldschmidt
  • Martin Tikk

Lisaks loetakse keelekümbluskooli abiturientide ja vilistlaste kirjandeid.


KES JA KUIDAS SAAKS JA PEAKS ÕLA ALLA PANEMA?

Arutlevad:

  • Arvi Tavast – Eesti Keele Instituut
  • Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutus
  • Kaire Viil – Eesti Energia
  • Anne-Ly Reimaa – Kultuuriministeerium
  • Tiiu Kuurme – ERK liige, TLU, kasvatusteadlane
  • Kõik kohaletulnud/ *vaata fookusettepanekuid allpool*

KOKKUVÕTE – Merle Karusoo

Arutluse salvestus

Eesti Rooma Klubi tänab: etendust ja üritust rahastab Integratsiooni Sihtasutus.


Teema laiendus/ punkte siin ja laiemalt arutlemiseks/
Anne-Ly Reimaa

Anne-Ly töötab alates 2007 lõimumisteemadega Kultuuriministeeriumis ja on eesti keele majade kontseptsiooni koostaja. Kokkupuuted valdkonnaga on tihedad, endise ida-virukana näeb nii eilset kui tänast.

Pakuksin teemana – kuidas murda stereotüüpe ja barjääre eesti keele omandamisel venekeelsel elanikkonnal.

Eestikeelsete avaliku halduse töökohtade viimine Ida-Virumaale mõjub toetavalt keeleõppe motivatsioonile, Eesti riigi kuvandile ja autoriteedile piirkonnas, sest suurendab eestikeelset keelekeskkonda.

Rahvastikurühmade eraldatus ja sellega seotud vähene sotsiaalne sidusus muudab haavatavaks ühiskonna stabiilsuse, mistõttu tuleb seonduva valdkonnana arvesse võtta ka riigi julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi.  Kuna probleemi lahendamine hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi, siis ainuüksi keeleõppe tõhusam korraldamine Ida-Virumaal  ei aita kaasa olukorra parandamisele, vaid vajalik on ka eestikeelse majandusstruktuuri-, töö- ning kultuurikeskkonna laiendamine piirkonnas.

Saavutatud keeletaseme hoidmise võimaluste puudumine, sh eesti keele oskust vajavate töökohtade vähesus, põhjustab koolituste tulemusena saavutatud oskustaseme taandarengu. Eesti keele omandamisel on oluline pöörata võrdselt tähelepanu nii keelekeskkonna arendamisele kui ka piirkondlikele majandusmeetmetele, mis aitavad kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. Selleks et Narva ja Ida-Virumaa elanike riigikeele oskus tõuseks tuntavalt, on vaja oluliselt tõsta eesti keele kasutusvõimalusi piirkonnas.


Lisaks eesti keele majade kontseptsioonist (2016):

Periooditi ebaühtlane tasuta eesti keele õppe pakkumine täiskasvanutele ja sihtgrupi ebamäärane piiritlemine on loonud eesti keele õppijatele reaalsetest võimalustest suuremad ootused, mis ei ole realiseerunud soovitud tulemustena. Lisaks on probleemkohana tõstatunud pakutava keeleõppe maht ja kvaliteet ning õpetajate vähesus. Eesti keele massõppe pakkumisel, kus võimalikult paljud inimesed on haaratud keeleõppesse, on  sageli kaasnevaks tagajärjeks keeleoskuse omandamise madal tulemuslikkus. Väikeste sihtgruppidega tegelemine on keeleoskuse arendamise mõttes tulemusrikkam, kuid kallim (seda teed on ka Integratsiooni SA läinud, sest saime selleks valitsuselt 2 M eurot eesti keele majade käivitamiseks 2018.a.).

Eesti keele õppe pakkumine Ida-Virumaal mitte-eestikeelses keskkonnas jääb tulemuslikkuselt ning eesti keele edasise kasutamise seisukohalt puudulikuks, kui õppele ei lisandu keele praktiseerimisvõimalusi eestikeelses keskkonnas. Tulemusrikka keeleõppe eesmärgiks peab olema eesti keele aktiivse kasutamise oskus, mitte teadmine keelest, mida tegelikkuses kasutada ei saa. Keeleõppel eestikeelses keskkonnas on lisaks laiem tähendus lõimumise edendamiseks. Eesti keele oskust käsitletakse teiskeelse elanikkonna seas sageli instrumentaalse väärtuse ja hüvena, mille oskamise ning valdamise olulisus on tingitud eesti keele kui riigikeele positsioonist ning sellest tulenevatest õigustest, kohustustest ning vajadustest ning millegi parema saavutamiseks. Need eesti keelest erineva emakeelega elanikud, kes on saanud keelt õppida eestikeelses keskkonnas, mõistavad Eesti olusid ning eestlasi paremini  ja seeläbi muutuvad ka nende hoiakud pikemas perspektiivis eestimeelsemaks.

Eestikeelsete avaliku halduse töökohtade viimine Ida-Virumaale mõjub toetavalt keeleõppe motivatsioonile, Eesti riigi kuvandile ja autoriteedile piirkonnas, sest suurendab eestikeelset keelekeskkonda. Rahvastikurühmade eraldatus ja sellega seotud vähene sotsiaalne sidusus muudab haavatavaks ühiskonna stabiilsuse, mistõttu tuleb seonduva valdkonnana arvesse võtta ka riigi julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi.  Kuna probleemi lahendamine hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi, siis ainuüksi keeleõppe tõhusam korraldamine Ida-Virumaal  ei aita kaasa olukorra parandamisele, vaid vajalik on ka eestikeelse majandusstruktuuri-, töö- ning kultuurikeskkonna laiendamine piirkonnas. Saavutatud keeletaseme hoidmise võimaluste puudumine, sh eesti keele oskust vajavate töökohtade vähesus, põhjustab koolituste tulemusena saavutatud oskustaseme taandarengu. Eesti keele omandamisel on oluline pöörata võrdselt tähelepanu nii keelekeskkonna arendamisele kui ka piirkondlikele majandusmeetmetele, mis aitavad kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. Selleks et Narva ja Ida-Virumaa elanike riigikeele oskus tõuseks tuntavalt, on vaja oluliselt tõsta eesti keele kasutusvõimalusi piirkonnas.


Lugejatelt saabunud ettepanekuid arutlusele, et tuum ei läheks vaid Ida-Virumaa lokaliseeritud keeleprobleemile

  • millised Eesti geograafilised alad on rahvaste ja kultuuride segunemise reaalsed objektid lisaks Ida-Virumaale?
  • meie ligi 30 a ajaloo jooksul – mis on jäänud tegemata uute kultuuride esindajate näol riigikodanike genereerimisel meie riigis?
  • millised on EL väljavaated keele ja kultuuri miksingu stsenaariumite valgusel, kas midagi on jäänud tegemata kümnend tagasi?
  • milline on eesti keele positsioon Eestis versus rahvuskeel(t)e positsioonile lähiriikides?
  • Kas me annaks ka EV Valitsusele “viierealise” ettepaneku kuidas toimida “nüüd ja praegu”, selle ürituse lõpus?

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Hooaja alguse mõtteid. Suvi 2022 – T. Stewart

06 Saturday Aug 2022

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, üldinfo, meedia

≈ Leave a comment

Tags

ühiskond, prognoos, Rooma Klubi, Stewart, tulevik

Tuuli Stewart, Eesti Rooma Klubi meedianõunik

Tuuli Stewart

Tuuli Stewart on Eesti Rooma Klubiga olnud ligi 20 aastat, viimased 8 aastat juhtinud Klubi meediat ja avalikku kuvandit. Tuuli kohta loe lähemalt klõpsates pildil.

Klubi juurde tõi ta tema kunagine globaalteemade õppejõud prof. Lembit Valt, kes oli ERK eelkäija, Eesti Tuleviku Kongressi asutaja, Eesti Entsüklopeedia peatoimetaja, füüsik, filosoof, ja muuhulgas Edgar Savisaare doktoritöö juhendaja teemal “Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid”. Raamat, mis on selle töö kokkuvõte, on unikaalsena saadaval ERK raamatupoes.

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Hooaeg 2021

Aasta või mistahes periood eluringist hakkab ennast tegelikult avama tagasivaates. Me ei tea täna veel, milliseks tegelikult kujuneb see 2021, kuigi mõningad märgid on andnud 2020 ja sellele eelnev, tausta moodustavad eelnenud ajad.

2020 oli aasta, mis Rooma Klubi ennustuse kohaselt (vt Kasvu piirid kohta ka Kaupo Vipp ja 2052) toob nähtavale Ema Gaia ehk ainsa planeedi, millel inimene elada saab, agoonia ja vastuse selle planeedi rüüstanud liigile – Homo sp. Inimkonna mõtlemist raputanud teiste teoste (A. Schweitzer “Aukartus elu ees“, R. Carsoni “Hääletu kevad” jpt) mõju on olnud sügav, kuid mitte piisav, et seista vastu seitsmele surmapatule ja Maa rüüstamisele nii õhus, vees kui maismaal ja selle sügavustes ning kõrgustes, mis varem kättesaamatud olnud.

2020 oli Rooma Klubi ennustuste kohaselt aasta, kus seni tehtu hakkab oma tagajärgi näitama mahus ja viisil, mida uskuda ei tahetud. Raputused on alles algamas.

Meie lehel oli 2019 kõige populaarsem artikkel pealkirjaga “Kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?” Vastuseks on, et saabunud on isikliku vastutuse ajastu. Me küsime, ka iseendilt, et mis oled teinud mina, Sina, Sina ja meie koos selleks, et see hukk oleks meie lastele ja lastelastele vähem valus. Jah, keerulised ajad on ees.

Soovid toetada ERK võimekust
– rääkida asjadest nii nagu päriselt on,
– tuua Eestisse teadmist ja eksperte ka mujalt,
– hoida meie ettevõtjate ja teadalaste arukus ka Sinu ja kaasa mõtlejate postkastis, siis VALI Sulle/Sinu ettevõttele sobiv toetuse maht ja tee TEGU, mis aitab hoida kurssi segastel aegadel.

Toeta ERK üritusi

See, mida me täna näeme kriisina, on alles algus, väidab Rooma Klubi. Väidab nii mitte tunde või Taro pealt, vaid võttes arvesse teaduslikul mõtlemisel seisvat põhjus-tagajärg seoseid, matemaatilisi arvutusi ja inimkonnale teada olevat loogikat. See kriis ei “lähe mööda”, raputused saavad olema sügavad, ajaloos seni nägematud. Millised? Hoia silm peal, liitu meie lugejate ja kaasa mõtlejatega.

Klikka ja loe ERK sünnilugu

Eesti Rooma Klubi 2021 tegevuskava püüab lokaalse ja globaalse ühenduses näidata arenguid (ka taand- või värdareng käivad siia, väidab Tuuli Stewart), mis on nähtavad siin, mille vastas ja kaugmõjud mõlemat pidi aga seotud tänaseks välja kujunenud globaalkülaga.

Kui Sa tunned, et tahad ja suudad eksperdina kaasa rääkida, anna endast teada.

Võta ühendust

ERK tegevus on jagatud hooajaliselt kevadeks ja sügiseks. Suvel me ei puhka vaid osaleme aktiivselt üritustel ja kohtumistel, mõtleme, kirjutame, räägime. Meie suvekava 2021 ilmub siis, kui me teame, mis ja kus ja kuidas.

  • Merle Karusoo

    Merle Karusoo

    ERK november, Integratsiooniprojekt

    Kes ma olen? – eelteade

    Ma olen Narva eesti keele õpetaja

    7-novembril Kirjanike Maja musta laega saalis

    Kaasa mõtlema tulid:

    Arvi Tavast – Eesti Keele Instituut
    Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutus
    Kaire Viil – Eesti Energia
    Anne-Ly Reimaa – Kultuuriministeerium
    Tiiu Kuurme – ERK liige, TLU, kasvatusteadlane

    Väitlust juhtis Merle Karusoo

  • Andi Hektor

    ERK septembrisümpoosion

    “Tuumaenergeetika perspektiivikus-perspektiivitus Eestis”
    Mis värvi on meie tulevikuelekter?

    29-septembril kell 13 Keskkonnaministeeriumi suures saalis

    Kaasa mõtlema-oponeerima tulevad:
    • Rein Vaks, MKM energiaturgude valdkonna juht
    • Reelika Runnel, Välisministeeriumi nõunik kiirgusküsimustes
    • Kaupo Vipp, ERK
    • Valdur Lahtvee, ERK (kinnitamisel)
    • Tõnu Oja, TÜ ökoloog
    • Kalev Kallemets, Fermi Energia

    Väitlust ohjas Sirli Sipp Kulli, ERK liige, Eesti Geoloogiateenistuse direktriss

  • Alvar Soesoo

    Avalik arutelu mai 2021: Energia ja ressursid uues maailmas: Kas Eestil on visioon? Kas Eesti vajab visiooni?
    Uurime, mis toimub silma alt ära st Eestimaa põues. ERK geoloogid segitavad, mis tegelikult toimub või toimumata on.

  • Kaupo Vipp

    Avalik arutelu aprill 2021: Tulevikuenergeetikast tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse vaates. Loe Kaupo mõtteid uue raamatu sissejuhatusest, kuula vana kulda.

  • Paul Tammert

    Avalik arutelu märts 2021: Majandusmudel, rahasüsteem ja muutuste aeg.

    Arutluste salvestused, kui neid on võimalik tekitada, jäävad avalikku ruumi nii ERK kodulehel kui FBs. Asjalikud kommentaarid, arvamused, seisukohad avaldame. Neid saab saata nii otse avaldatu juures kui kirjutades erk@roomaklubi.com

  • Jaanuar 2001 – Eesti Rooma Klubi 20! Eesti Rooma Klubi liige Erik Terk on hoidnud kirjamälus Klubi tekke- ja sünniloo. Pidustused meie fännidele ja toetajatele pidime edasi lükkama, kuid kõik omal ajal… või natuke hiljem.

ERK tegevus ja teemad ei ole piiratud siin tooduga. Kindlasti tekib nii kirjutiste/juttude teemasid kui esinejaid veel. Liitu lugejatega siin või FB lehel.

One-Time
Monthly
Yearly

Kui Sa sooviksid toetada ERK võimekust

Make a monthly donation

Make a yearly donation

– rääkida asjadest nii nagu päriselt on,
– tuua Eestisse teadmist ja eksperte ka mujalt,
– hoida meie ettevõtjate ja teadalaste arukus ka Sinu ja kaasa mõtlejate postkastis, siis
vali Sulle/Sinu ettevõttele sobiv toetuse maht ja tee TEGU, mis aitab hoida kurssi segastel aegadel:

€5.00
€15.00
€100.00
€5.00
€15.00
€100.00
€5.00
€15.00
€100.00

või vali toetuse määr, mis sobib Sulle/Sinu ettevõttele

€

Sinu tugi saab näo ja hääle. Sinu tuge on vaja, sest ärkamine peab olema laialdane.
Sinu lapsed ja lapselapsed jäävad maailma, mille meie lõime.

Your contribution is appreciated.

Your contribution is appreciated.

Toeta nüüd!Toeta nüüd!Toeta nüüd!

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Asutajad 2001

Eesti Rooma Klubi asutati 9. jaanuaril 2001 Tallinnas. Asutajaliikmeteid oli 40:

Eldar Efendijev Garri Raagma
Jaan Eilart Arvo Raudsepp
Jüri Engelbrecht Anto Raukas
Ene Ergma Arnold Rüütel
Eha-Mai Graf Edgar Savisaar
Ene Grauberg Mart Siimann
Igor Gräzin Olavi Tammemäe
Jaak Kangilaski Andres Tarand
Merle Karusoo Urmas Tartes
Aare Kasemets Juhan Telgmaa
Aino Kiis Ene Tomberg
Juhan Kolk Indrek Toome
Tiit Käbin Erik-Juhan Truuväli
Anti Liiv Taimi Tulva
Suliko Liiv Peeter Tulviste
Ülo Mander Rein Veidemann
Meelis Milder Raivo Vilu
Arvo-Erik Naelapea Ülo Vooglaid
Siiri Oviir David Vseviov
Jaan Penjam Atko Viru

Eesti Rooma Klubi asutamisel allkirjastatud dokumendid:

Asutajad IIAsutajad Iasutamine 2001

 

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Liikmed

Rooma Klubi on 53 aastane, Eesti Rooma Klubi 21 aastane

Soovid toetada liikumist? Skänni QR kood oma telefoniga, tee valikud

Eesti Rooma Klubi liikmed:

  1. Aivo ADAMSON* – toetajaliige
  2. Toomas ALATALU – rahvusvahelised suhted/ juhatuse liige
  3. Annela ANGER-KRAAVI – globaalne kommunikatsioon
  4. Hardi AOSAAR – geoloog
  5. Rein EINASTO – mahekultuur
  6. Andi HEKTOR* – teadus
  7. Jaak JAAGUS – kliima
  8. Nelli KALIKOVA – rahvatervis, juhtimine
  9. Merle KARUSOO – kultuur, mälu
  10. Aino KIIS
  11. Andres KOLLIST – biblioteekia
  12. Tiiu KUURME – haridus, kultuur
  13. Valdur LAHTVEE – keskkond, rahvusvaheline kliima
  14. Jaak LAINESTE – geoinformaatika
  15. Reigo LEHTLA – keskkond, juhatuse liige
  16. Anti LIIV – rahvatervis
  17. Suliko LIIV – haridus
  18. Ron LUVIŠTŠUK – väikeettevõtlus, rahandus
  19. Ülo MANDER – keskkond, haridus
  20. Georg MARTIN – merebioloogia
  21. Tõnu OJA – ökoloogia
  22. Jaan PENJAM – tööhõive, küberneetika
  23. Ivar RAIG – majandus, juhatuse liige/ ERK President
  24. Arvo RAUDSEPP – geoloog, kirjandus
  25. Arnold RÜÜTEL – globalistika
  26. Sirli SIPP KULLI – geoloogia, riik/ juhatuse liige
  27. Arvo SIRENDI – põllumajandus, metodoloogia
  28. Alvar SOESOO – keskkond, geoloogia, haridus
  29. Tuuli STEWART – ettevõtlus, kommunikatsioon
  30. Aare SÜNTER
  31. Olavi TAMMEMÄE – keskkond
  32. Paul TAMMERT – majandus, rahandus
  33. Andres TARAND – kliima, valitsemine/ juhatuse nõunik
  34. Urmas TARTES – elurikkus, EC Rohelepe/ juhatuse liige
  35. Juhan TELGMAA – strateegia/ juhatuse liige, ERK tegevjuht
  36. Avo-Rein TEREPING – psühholoogia
  37. Indrek TOOME – valitsemine, majandus
  38. Endel UIGA**
  39. Raivo VARE – majandus
  40. Eve VIIDALEPP** – kunst, kultuur
  41. Ragnar VIIR – rahvatervis
  42. Kaupo VIPP – ERK I raport, keskkond, tulevik

ERK meedia alates 2014 – Tuuli Stewart


Liikmemaks 2022

ERK liikmemaksu saab tasuda siin. Järgi juhiseid. Kui tasud ka kellegi teise eest või maksad mitme aasta eest, vali vastav maksete arv. *ERK liikmemaks on jäänud muutumatuks vaatamata inflatsioonile, sissetulekute ja elukalliduse tõusule (mis kehtib ka Klubile) ning raha üldisele odavnemisele. Kasuta võimalust tasuda ka järgmise aasta eest, sest muutused on võimalikud kõiges.

€50.00


Kui tunned, et Rooma Klubi ideed väärivad Sinu toetust ja tahad näidata, et inimesed, kes selles mõttekojas oma aega ja energiat ühismõtteks sulatavad, suudavad maailma võib-olla pisut paremini mõistetavaks muuta, tee seda siin:

€5,00 toetus
€15,00 annetus

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

ERK blogi postitused

  • Küsimused uuringu ja raamatu “Kasvu piirid” kohta 03/12/2022
  • Eesti riigi rohepöörde tegevuskava ja selle mõõdikud – K. Klaas, K. Oras 20/10/2022
  • Tallinna Energiapäev 2022 – Kasvu piirid 29/09/2022
  • Kodaniku enesemääramise õigusest – P. Tammert 28/09/2022
  • Vene-Ukraina sõja globaalsed poliitilised ja majanduslikud mõjud ning Ukraina ülesehitamise kava – Antsu + Alatalu 04/09/2022
  • Jeltsin tunnustas Eesti iseseisvust 21. augustil 1991 – I. Raig 21/08/2022
  • Hooaja alguse mõtteid. Suvi 2022 – T. Stewart 06/08/2022
  • Eesti haridus 21. sajandisse – P. Tammert 17/07/2022
  • ERK presidendiks valiti Ivar Raig 18/06/2022
  • Vaimsed ressursid – A. Sirendi 02/06/2022

Arhiiv:

KUI SA EI ELA TALLINNAS, tea, et meil on esindajad Tartus ja Saaremaal, Jõgeval, Soomes, UKs, USAs ja Elvas. Aasta 2021 on Rooma Klubile häälekas. Iga kajahääl on vajalik!

TELLI JA LOE NÜÜD!

Ava oma silmad tulevikule

Klõpsa ennast ERK raamatupoodi

Website Built with WordPress.com.

  • Follow Following
    • Eesti Rooma Klubi
    • Join 81 other followers
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Eesti Rooma Klubi
    • Customize
    • Follow Following
    • Sign up
    • Log in
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar
 

Loading Comments...
 

You must be logged in to post a comment.

    %d bloggers like this: