Author Archives: Eesti Rooma Klubi

ERK presidendiks valiti Ivar Raig

18 Saturday Jun 2022

Posted by in üldinfo

≈ Leave a comment

Tags

Eesti Rooma Klubi 2022 kevadine hooaeg oli tormiline peale pikka pausi oli võimalus tasapisi hakata taas korraldama avalikke kogunemisi. Kuigi need olid piiratud mahuga, oli see siiski formaadi vahetus.

Maailm oli aga sel talvel hakanud pöörituma nii kiiresti ja erinevates suundades, et selles selge sihi ja globaalse ning lokaalse vahekorra hoidmine ning selgitamine oli tõeline katsetöö. Segadikus olid ERK liikmedki rohkem hõivatud kui varem, mõne liikme osalemine meedias oli igapäevane.

Kõigele vaatamata hoiti tavapärast korralduslikku rütmi ja hooaeg lõppes üldkoguga ning sellejuurde käivate formaalsustega – aastaaruanne, liikmete ettepanekute ärakuulamine, sõnavõtud ja ettekanded.

Eesti Rooma Klubi astub oma 22st hooaega ja sellega seoses on käimas mitmetasandiline emeriteerumine ning põlvkondade vahetus. Vastavalt ERK põhikirjale on liikmeks saamise eelduseks tunnustuse leidnud tegevus lisaks akadeemilisele taustale, mõju ühiskonnas ja globaalne haare oma valdkonnas. Ettepanekuid taoliste inimeste koondamiseks just selle mittepoliitilise ühenduse lipu alla, mis peab valdkondadeüleselt vaatama kaugemale ja laiemale kohalikust ja tänasest, selgitama seoseid ja mõjusid ning olema sillaks teaduse, majanduse, kultuuri ning keskkonna omavaheliste seoste ja mõjude selgitamisel.

The king is dead, long live the king!

Eieiei, ei mingit draamat!

Tõsi, detsembris 2021 valitud ERK 7-liikmelisest juhatusest lahkus kevadel presidendiks valitud Alvar Soesoo ja see pani ERK juhatuse ette kohustuse leida uus president. Sellega saadi hakkama – kuni 2023 aasta lõpuni juhib Eesti Rooma Klubi juhatust ja läbi selle ka Klubi tööd juhatuse liige Ivar Raig.

Ivar Raig

ERK presidendil on õigus koostada oma meeskond ja anda Klubi tööle kammertoon. Mais 2022 pidas president Raig kõne ERK üldkoosoleku ees selgitustega järgneva kahe hooaja suunistega ja 2022 avalike esinemiste teemadega.

Toimumise aegTeema/ ettekande/debati tööpeakiri
september 2022Mida pakkus Euroopa Tuleviku konverents Euroopa Liidu reformimiseks?
oktoober 2022Ukraina majanduse ülesehitamise võimalused
november 2022Väikeste rahvusriikide roll globaliseeruvas maailmas
detsember 2022Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise mõju Euroopa julgeolekule
ERK tööplaan 2022 sügishooajaks/ draft

Töö nende teemade ettevalmistamise osas käib. Oodatud on ettepanekud erinevate vaatenurkade ja miks mitte – ka esinejate osas, järgides seejuures siiski ERK Põhikirja ja kauaseid traditsioone.

ERK juhatus koguneb juba juulis, et seada samme uueks hooajaks. Maailm pöörleb. Üha kiiremini. Väikeriikide osa selles, kuhu suunda see keerab ja kuidas seda keerutatakse, on alati olnud I. Raigi südamelähedane teema. Just sellele vaatele oli pühendatud viimane kovidieelne ERK aastakonverents 2019, millel osalesid teiste kõrval 5 peaministrit ja 2 presidenti (Soome ja Eesti) ning mida modereeris Parlamendi väliskomisjoni esimees.

Kasvu piirid 50

Maailma tookord raputanud teos ilmus esmakordselt 1972. Sellele olid teed rajanud nii “Hääletu kevad” kui mitmete teadusgruppide ja mõttekodade ülesastumised teemal Planeedi lõpmatuse lõppemisest ja selle varude ja jõu ammendumisest.

Pealesõjaaegne eufooria inimkonna jõust ja võimalustest oli aga pead pööritama pannud, silme ees terendasid kosmos ja meresügavused, mis olid veel vallutamata, kuid üha kättesaadavamad. Jutt saamuvatest kriisidest ületas vahel küll uudise latti, kuid ei tundunud sama reaalne kui järgmine samm jumalike vallutuste teel.

Sel sügisel saab seda raamatut esmakordselt lugeda ka eesti keeles. Kas see saab ka eesti põhikooli kohustuslikuks lektüüriks ja arutluste allikaks, on veel lahtine. Eesti Rooma Klubi püüab siin olla teenäitajaks.

Ole kursis uute uudistega.

Liitu ERK lugejatega:

Tahaksid olla esimeste seas,
kes UUDIST kuuleb?

Join 1,131 other followers

Kolmas maailmasõda – käes või tulemas? – T. Alatalu

09 Monday May 2022

Posted by in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

, , ,

Alates 24. veebruarist 2022 elame nii Euroopas kui kogu maailmas uues tegelikkuses. Me pole ise haavatud, meie kodud on alles, me läheme hommikuti tööle ja kooli, õhtul poodi nagu ikka, kuid meie ümber on need, kes sõda näinud, kes nüüd teavad. Muutused, mis see endaga kaasa toob, on veel üsna ähmastena horisondil. Me aimame kuma, mõningaid piirjooni, kuid ei saa seda veel katsuda.

  • Kas see ongi sõda?
  • Kas see ongi kriiside kriis?
  • Kas sellele järgneb veel miski?
  • Miks on nagu on??

Ettekandearutelu

Oleme hooaja viimast avalikku ERK ettekandekogunemist planeerinud mitmel moel, kuid elu tõttab kiiremini kui meie. Seetõttu tuleb see kogunemine lihtne ja ühe mehe vaade küsimustele, mis selleks päevaks tõusetunud ja milledele kas vastused või jälgitavad juhtliinid pakkuda.

Mõtle kaasa

Teie ees on ERK liige, ajaloolane,
politoloog ja poliitik
TOOMAS ALATALU

Ettekandega 13. mail kell 14,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
Toom-Kooli 17, Tallinn.

Registreeru osalema!

Teretulnud on ettevalmistusega ja kompetentsed huvilised. Nagu ikka, on teie küsimused oodatud erk@roomaklubi.com. Osalemine vaid registreerumisega kas samal aadressil või telefonil 511 70 41 kuni 12. maini. Registreerumisel palun ära näidata oma kuuluvus või tiitel.

Ettekande sissejuhatavad teesid:

  • Vladimir Putini mõttemaailm ehk kontseptsioon sündmustest, mis viisid sõjani – see kõlas selgelt tema teleesinemises 24. veebruaril ja ka 9. mail 2022. Lisaks neile kõnedele tuleks tutvuda veel Putini kõnega Venemaa seaduseandjate nõukogule Tauria pales 27. aprillil 2022, mille esimeses osas ta annab konspektiivse ülevaate oma arusaamast praeguse suure sõjani viinud sündmustest
  • Kasulik on eelnevalt suuta ette kujutada ka Ukraina denatsifitseerimist, mis on programm aastakümneteks. T. Alatalu selgitab seda 1945-55 toimunu baasil, millest ilmselt samuti vähe kui üldse midagi teatakse. Selles Euromaidan pressi tekstis on ka viide lingile Timofei Sergeytsevi 4. Aprillil 2022 RIA Novosti ilmunud artiklile deukrainiseerimisest
  • Ettekannet toetavad illustreerivad kuvad, mida jagame vaid osalejatele. Ettekannet ei lindistata – kes on kohal, see kuuleb.

Peale ettekannet ja arutelu jätkub Eesti Rooma Klubi aastakoosolek vaid Klubi liikmetele.

Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“. ERK seisukohti

05 Thursday May 2022

Posted by in avaldus, seminar

≈ Leave a comment

Tags

, , , , ,

11. aprillil oli ka Eesti Rooma Klubi kutsutud osalema „Eesti 2035“ strateegia tegevuskava ja EL rahastamisvõimalusi tutvustavale seminarile Tallinnas. Eesti Rooma Klubi oli esindatud kolmeliikmelisena: juhatuse liikmed Ivar Raig, Juhan Telgmaa ja meedianõunik Tuuli Stewart.

Sissejuhatus

Continue reading →

Märtsisümpoosion – Energia teekaart 2021-2031-2040

07 Monday Mar 2022

Posted by in avaldus, klubi ettekanne, konverents, prognoos, sümpoosion, seminar

≈ Leave a comment

Tags

, , , , , , ,

On juba muutunud mantraks, et 2020 avas tegelikult uue sajandi inimkonna ajaloos. Kui varem on sajandivahetused toonud inimese elu muutvad nihked esile üsna selle vahetuse lähedal, siis ka seekord tekkis meil uinuv heaolu illusioon, usk, et seekord suur vahetus meid ei taba. Tabas. Oleme seda tundnud mitme kandi pealt juba. Muutused on aga alles alanud, nagu kinnitab Rooma Klubi juba 50 aastat, tuginedes arvutustele ja teaduse poolt kinnitatud järgnevusele (vt Kasvu piirid toodud prognoosid).

Vt ka Hooaeg 2022
Vt ka eelmised hooajad

2020+ paljudest uudsustest üks on, et vana hea ütlemine “mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt” ei kehti enam!

Seda piiri lokaalne-globaalne lihtsalt ei ole enam. Kõik jõuab ühel või teisel moel, üha aheneva viitega meieni; meie teod ja tegematajätmised mõjutavad maailma. Ja nii ongi:

  • kui tundub, et Sa ei suuda muuta maailma, milles elame, siis muuda ennast ja see muudab.
  • Kui tundub, et miski ei muutu, vaata peeglisse – mida oled Sina teinud, rõhutagem teinud, selleks, et pisikene muutus iga päeva nii Sinu, Su lähedaste ja seotult laiemalt, eludes tekiks?
  • Kas oled oma tegemised või tegematajätmised mõtestanud?
  • Kas oled arutanud, mida teevad teised, miks ja kuidas? Loe siit.
Goodside eBookMis siis tegelikult juhtuma hakkab ja mida saad Sina teha?

Samad küsimused, nagu üksikisiku ees, seisavad need nii ettevõtete, kogukondade, ühenduste ees. Rääkimata riigist kui meie kokkuleppelisest ülimast kooslusest.

2020+ on pannud ka Eesti Rooma Klubi oma tegutsemisvorme üle vaatama, analüüsima seda, mis toimis “eelmises elus”, mida sealt kaasa võtta, mis on uus “aja nõue”. Vt Rooma Klubi tegutsemisraporteid siit. Me oleme ka ERKis teinud korrektuure nii oma rahvusvahelises kui kohalikuma plaaniga suhtluses, oleme tugevdanud olulisi sidemeid, üritame esile tuua koosmeele vaimu.

Veelkordne meeldetuletus – ebamugavad olukorrad ei lähe enam mööda, me ei lähe enam tagasi “normaalsusesse”, muutus ongi “normaalsus” ja see muutus ei ole meeldiv. Tänane on algus… Muutused, ütlevad teadlased üle maailma, kerivad end lahti veel kiiremini, kui seni loodeti. Muutused on komplekssed ja nüüd juba pidurdamatud.

Püüame koos eesti asjatundjate ja ekspertidega vaadata seda, millisena näeme oma ikka kasvava energianälja kustutamise võimalusi lähematel kümnenditel.
Rooma Klubi on selle küsimuse hoidnud oma erilises fookuses juba aastaid – vt CoR Energiakriisi tegutsemisplaani.

Sümpoosioni kava:

  • 14.10 Jaanus Purga, Rohetiigri majandustoimkonna juht – Rohetiigri Energia Teekaart.
  • 14.50 Andres Koppel, ökoloog – Teekaardi ökoloogilised aspektid
  • 15.00 Jaak Jaagus, TÜ professor, ERK – Teekaart ja kliimamuutused
  • 15.10 Alvar Soesoo, TTÜ professor, ERK – Võimalused kaevandada Eestis maavarasid ja toota materjale, mis on vajalikud taastuvenergeetika tehnoloogilistes seadmetes. Maasoojuse perspektiivid.
  • 15.20 Rene Tammist, arendusjuht, Utilitas – Puidu energeetilise kasutamise väljavaated Eestis.
  • 15.30 Kaupo Vipp, visionaar, ERK – Teekaart ja energeetika kaugem tulevik
  • 15.40 Arutelu

Oled kutsutud kaasa mõtlema Eesti energeetikatulevikust!

Kust leian sümpoosioni salvestused??

Liitu YouTube jälgijatega
Jälgi FB teateid

Telli nüüd!

ERK liige Kaupo Vipp on kirjutanud mitu selgitavat õpikut, mis tänaseks mitu korda läbi müüdud. Sümpoosioni teema toeks erimüük: K. Vipp. Lokaalravitsus. 2017 kordustrükk

Rohetiigrist

Rohetiiger on valdkondade-ülene koostööplatvorm, mille eesmärk on luua tasakaalus majandusmudel Eestile ja maailmale. Rohetiiger teeb koostööd neljal suunal: ettevõtjad, üksikisikud, avalik sektor, vabakond. Algatatakse ja aidatakse kaasa muudatuste tekkimisele ettevõtete sees ja ühiskonnas laiemalt.

Rohetiiger Teekaardist 2021-2031-2040

2021. aastal ettevõtjate, spetsialistide ja teadlaste koostöös valminud Energia Teekaart 2021/31/40 näitab ära mõistliku teekonna energiamajanduse ümber korraldamiseks sellisel moel, et eestisisene energiavajadus oleks kaetud kohalikult toodetud taastuvate energiaallikate baasil. Seda täies ulatuses soojuse ja elektri osas ning osaliselt ka mootorikütuste osas.

Tulemusena saadakse lahendus, kus loodussõbralikult toodetakse vajalikus koguses energiat sellise hinnaga, millega tarbija soovib veel osta ja tootjal on mõistlik toota ning dotatsioone maksma ei pea.

ERK meedia eelmised postitused

Artiklite ja sündmuste arhiiv – kõik 20 aastat

See sektsioon avaneb vaid korduvlugejale st kui olete siin lehel olnud ≥3 korda,
täieneb müstiliselt ka lehe vaade

Pikaajalised muutused eesti ilmastiku sesoonsuses

07 Monday Feb 2022

Posted by in artikkel, üldinfo, klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

, , ,

Mr JJ ehk Jaak Jaagus on värske ERK liige, eesti klimatoloog, Tartu Ülikooli klimatoloogia professor. Seekord räägime mitte mingist abstraktsest Planeedist x, kus elavad meile tundmatud objektid vaid oma Eestimaast ja halvast suusailmast.

Järjejutu I osa…

Sissejuhatus – mida uuriti

Globaalne kliima soojenemine on kestnud juba alates 19. sajandi teisest poolest. Seda võib siduda ka industriaalse revolutsiooniga, mis algas sajand varem. Maakera keskmine õhutemperatuur viimasel kümnendil (2011-2020) on IPCC viimase aruande kohaselt olnud 1,09 kraadi kõrgem kui perioodi 1850–1900 keskmine.

Lõviosa soojenemisest on põhjustatud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvust atmosfääris, mis omakorda on suuresti seotud inimtegevusega ehk fossiilse kütuse põletamisega ja vähemal määral muutustega maa kasutuses.

Käesoleva kirjutise eesmärgiks on näidata linnulennult, kuidas on üldine soojenemine avaldunud Eesti ilmastiku sesoonsetes muutustes. Siinkohal on vaatluse alla võetud üsna pikk ehk 70-aastane periood 1951/52–2020/21, mis peaks hästi iseloomustama kaasaja kliima soojenemise avaldumise aega.

Loomulikuks hüpoteesiks oli, et kliima soojenedes on vähenenud talveperiood, kevad on nihkunud varasemaks, suveperiood on pikenenud ja sügis on nihkunud hilisemaks. Täpsemalt neid muutusi on vaadeldud muutustes termilistes aastaaegades, mis on määratud ööpäeva keskmise õhutemperatuuri sesoonse käiguga ja püsivate üleminekutega kindlatest temperatuuri piirväärtustest. Taustainfona on leitud ka muutused aasta ja kuude keskmistes õhutemperatuurides selle sama 70-aastase ajavahemiku jooksul.

Selles töös on termiliste aastaaegade alguskuupäevade määramiseks kasutatud ööpäeva keskmisi õhutemperatuure 20-s Eesti ilmajaamas. Nende põhjal on kindlaks tehtud kuue termilise aastaaja alguskuupäevad, kusjuures varakevade, kevade ja suve alguseks loeti ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat üleminekut vastavalt 0, +5 ja +13 kraadist, ning sügise, hilissügise ja talve alguseks olid ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivad langemised allapoole vastavalt +13, +5 ja 0 kraadist.

Mis selgus?

Keskmised õhutemperatuurid on Eestis tõusnud väga olulisel määral. Statistiliselt oluline soojenemine on aset leidnud kõikidel kuudel, välja arvatud juuni ja oktoober. Paljudes rannikujaamades pole ka jaanuari keskmise temperatuuri tõus olnud statistiliselt oluline ja seda väga suure aastate vahelise muutlikkuse tõttu.

Aasta keskmise temperatuuri tõus on olnud vahemikus 2,2–2,8 kraadi 70 aasta kohta. Numbriliselt on kõige tugevam trend esinenud veebruaris ja märtsis, kui kuu keskmine õhutemperatuur on tõusnud 4–5 kraadi võrra. Mõnevõrra suurem soojenemine on aset leidnud Ida-Eestis ja väiksem läänerannikul.

Õhutemperatuuri mitmeaastased kõikumised Eestis toimuvad üsna sünkroonselt (joonis 1) ja jaamade vaheline korrelatsioon on väga tugev. Konkurentsitult kõige soojemaks aastaks on olnud 2020. Kõik külmemad aastad jäävad 20. sajandisse. Märgata on, et alates 1980ndate aastate lõpust on keskmise temperatuuri tase tõusnud olulisel määral, mida nimetataksegi režiiminihkeks.

Kevad

Üldise kliima soojenemise tingimustes on loomulik, et sesoonse soojenemise perioodil nihkuvad kevadised temperatuuri püsiva ülemineku kuupäevad varasemaks ja jahtumise perioodil nihkuvad sügisesed temperatuuri püsiva allamineku kuupäevad hilisemaks. Seda kajastavad ka muutused termiliste aastaaegade alguskuupäevades perioodil 1951–2020. Varakevade, kevade ja suve alguskuupäevadel on olnud tendents nihkuda varasemaks ning sügise, hilissügise ja talve alguskuupäevadel nihkuda hilisemaks.

Siiski on selle juures esinenud olulisi erinevusi. Eesti 20 ilmajaama andmetel on leitud termiliste aastaaegade alguskuupäevade keskmised kuupäevad, mille aegread koos lineaarsete trendijoontega on kujutatud joonisel 2.

Varakevade algus ehk ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõusmine üle null kraadi on kõikides jaamades hakanud toimuma oluliselt varem. Muutused trendi järgi on olnud 19–27 päeva Mandri-Eestis ja kuni 37 päeva saartel. Erandiks on vaid Pandivere kõrgustikul asuv Väike-Maarja ilmajaam, kus sama number oli vaid 15 päeva.

Varakevade varasem algus ongi üks kõige suuremaid muutusi Eesti ilmastiku sesoonsuses. Ka kevad ehk taimekasvuperioodi algus on hakanud saabuma oluliselt varem, keskmiselt umbes paar nädalat.

Selle näitaja juures puudub oluline trend vaid Kirde-Eestis. Suve alguse nihkumine varasemaks on olnud tagasihoidlikum ja see on statistiliselt oluline vaid Lõuna-Eestis ja kahes Saaremaa lääneranniku ilmajaamas.

Sügis/ talve

Sügise algus ehk ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv langemine alla +13 kraadi on kõikides jaamades nihkunud hilisemale ajale, keskmiselt umbes 12–13 päeva võrra. Mandri-Eestis on see muutus olnud väiksem ning rannikul märksa suurem. Huvitav on täheldada, et hilissügise algus ehk taimekasvu perioodi lõpp pole uurimisperioodi vältel Mandri-Eestis üldse hilisemaks muutunud. Samas aga rannikujaamades on hilissügise saabumise hilinemine selgelt olemas ja mõnes jaamas ka statistiliselt oluline.

Talve hilisem algus on olnud teine ja väga suur muutus, mis on kaasnenud kliima soojenemisega. 70 aasta jooksul on õhutemperatuur langenud püsivalt alla nulli 2–5 nädala võrra hiljem. Eriti tugev muutus on aset leidnud Kirde-Eestis. Samas aga saartel ja Lõuna-Eestis on see tendents olnud märksa nõrgem ja statistiliselt mitteoluline.

Termiliste aastaaegade alguskuupäevade põhjal arvutatud kestuste pikaajalised muutused kajastavad kaudselt muutusi nende saabumisajas. Kõige tugevamaks ja silmatorkavamaks muutuseks on suve oluline pikenemine ja talve veelgi kiirem lühenemine. Suve pikenemine on olnud jaamades üsna erinev. Jõhvis ja Väike-Maarjas on see ulatunud vaid kahe nädalani, samas kui Sõrves, Vilsandis ja Ristnas on suvi vaatlusperioodi jooksul pikenenud ühe kuu võrra. Talv on aga veelgi suuremal määral lühemaks jäänud – vahemikus 35–59 päeva. Suhteliselt kõige väiksem talve lühenemine on toimunud Mandri-Eesti siseosades, kõige suurem aga vahetult avamere ääres.

Joonisel 3 on kujutatud kõigi 20 jaama keskmisena leitud suve ja talve kestuse aegread koos vastassuunaliste trendijoontega. Suve kestus on aastati kõikunud suhteliselt vähem kui talve kestus, kusjuures talv on märgitud talve algusaasta järgi. Näiteks rekordiliselt lühike 2019/2020. aasta talv on kirjas 2019. aasta järgi.

Varakevad on seoses varasema algusega ka pikenenud, eriti põhjapoolsemas Eestis ja ka saartel. Lõuna-Eestis on see muutus olnud vähene. Kevade kestuses olulisi muutusi ei esinenud. Sügise kestusele on olnud iseloomulik lühenemise tendents, seda eelkõige Sise-Eestis ja mitte rannikul. Hilissügis on aga väga oluliselt pikemaks muutunud ja seda esmajoones hilisema talve alguse tõttu. Kirde-Eestis on see pikenemine toimunud isegi kuni neli nädalat. Seda muutust pole aga üldse toimunud Lääne-Eesti saartel.

Kas teadsid, et eesti kliima soojeneb kiiremini kui mujal ilmas?

Laseme numbritel rääkida

Joonis 1. Aasta keskmised õhutemperatuurid Vilsandil ja Võrus ning nende lineaarsed trendid. Nende vaheline korrelatsioonikordaja R=0,968.
Joonis 2. 20 jaama andmete põhjal arvutatud termiliste aastaaegade Eesti keskmiste alguskuupäevade aegread koos lineaarsete trendidega (tähistatud punktiirjoontega) perioodil 1951–2020.
Joonis 3. 20 jaama andmete põhjal arvutatud Eesti keskmiste suve ja talve kestuste aegread koos lineaarsete trendidega perioodil 1951–2020.

Kas suusad risti ja uisud nurka?

Juba järgmisel korral räägib professor Jaagus Sulle, kas tasub suusavarustus maha müüa koos langeva väärtusega kinnisvaraga või vaadata ringi moodsamate spordilade järele.

Elu läheb ju edasi!
Meiega või meieta…

ERK Uudiskirjad

30 Sunday Jan 2022

Posted by in klubi ettekanne

≈ 1 Comment

Eesti Rooma Klubi, oma põhikirjalises tegevuses ei saada reklaame, ei tüüta oma lugejaid “hooaja parimate pakkumistega”. Ometi leiad vahel oma postkastist üsna isikliku meili, mille eesmärgiks on olnud kas

  • anda teada mõnest huvipakkuvast avalikust väitlusest või kohtumisest, mis peaks aitama laiendada silmaringi laiemal seltskonnal kui Klubi liikmelisus seda võimaldab
  • tuua esile hooaja kokkuvõttena akuutsed teemad, äramärkimist vajavad fookused ja säravamad tähed Klubis ja selle sõprade ning toetajate hulgas.

Uudiskirjade koostamisel ja saatmisel oleme silmas pidanud hooajalisust – ERK töötab kolmes hooajas: sügisene “semester” ja kevadine hooaeg, mille lõpetame reeglina mais ning suvel keskendume akude laadimisele, omavahelisel mitteformaalsele läbikäimisele ja partnerite külastamisele ning oleme katsetanud ka nn suvekooli vorme seminaride ja mõttetalgutena. Kuna paljud meist on talupidajad või elavad maal, pole ruumi leidmine koormav ja pisike reis läbi ilusa Eestimaa on boonuseks.

Me elame juba mõnda aega seninägematus infotulvas. Seetõttu on selle info edastamisel ja esitlemisel järjest olulisem ülevaatlikkus ja võimalus kiireks “klikiks”.

Otsustasime seda arvesse võttes panna mõned olulisemad avalikud uudiskirjad nüüd ühele lehele, et muuta tagasivaade ja võimalik otsing Sulle mugavamaks. Täiendame seda lehte, nii et oled ikka oodatud klikkama, kui selleks märku anname kas kirja teel või ERK sotsmeedia kanalitel.

2022-2025 juhib Eesti Rooma Klubi tööd President Alvar Soesoo. Teda toetab ERK juhatus ja tegevjuht, asutaja ja 20+ aastat Klubi hoidjana toimetanud Juhan Telgmaa. ERK meediat on viimased 8 aastat korraldanud Tuuli Stewart.

Viimased hooajad

Viimastel hooaegadel oleme ka hooajad koondanud ühele ülevaatlikule lehele. Leia eelnevad hooajad siit:

2018: ERKAR I – ERK artiklite kogumik, mida raamistas Rooma Klubi 50. aastapäev ja I auliige Eestist
2019: Aastakoosolek, millel osales mõtlejate eliit, 5 Peaministrit ja 2 Presidenti. Osalemine on vaba, kuid see oli arutelu, mis jäi nende seinte vahele
2020: Eesti mets oli üks selle aasta kuumemaid teemasid, isegi Covid ei suutnud seda varjutada
2021: ERK juubeliaasta – 20 aastat on oldud Eesti kodaniku-ühiskonna lipulaevaks ja riigi potentsiaali ühendajaks

Aita kujundada uus hooaeg

Meid loevad kümned tuhanded, meie järgijat hulk kasvab igas kuus. See tähendab, et Eesti vajab sellist Klubi ja neid arutlusi. ERK uus juhatus on koostanud hooaja kava, kuid seekord anname sõna ka auditooriumile – milline globaalsete küsimuste ümarlaud või sümpoosion on just praegu vajalik? Enne vastamist vaata veelkord eelpool viidatud hooaegu ja neis arutatut.

Eesti Rooma Klubi tegutseb avalikes huvides.
Oleme ka varem küsinud oma lugejate ja fännide arvamust selle kohta, mis on need globaalküsimused, mis Eestit kõige rohkem mõjutavad või kus meie saaksime sisuliselt kaasa rääkida.
Eesti Rooma Klubi kombeks on tuua ühe laua taha riik, ametnik, rahvavaheline teadmine, teadlased ja kohalikud ettevõtjad. Meie vabadus ja vastutus on kujundada see, kuidas tõlgendame suurt maailma siin nüüd ja praegu, et meil oleks just selline Eesti, mida tahtsime.

Teeme ka väikese küsitluse:
kas Sinu arvates oleme lähenemas 30 aastat tagasi unistatud Eestile või sellest kaugenemas?

  • Küsimused, mida ERK peaks kindlasti avalikult arutama kevadel 2022
  • Sisukad esinejad, kellede sõna neis küsimustes usaldad

Kirjuta oma arvamus kommentaari kasti – jah, me loeme seda ja sisukad arvamused (autori loal) avaldame ERK meedias.

Kas loodusel on Eestis hääl? – T. Trapido

19 Wednesday Jan 2022

Posted by in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

, , , ,

Eesti Rooma Klubi liige, endine riigikogu liige, õpetaja, Gaia Akadeemia asutaja

Toomas Trapido

Astusin välja.

Erakonnast.

Ei kavatse enam kunagi sisse astuda.

Kuna olen 15 aasta jooksul olnud kahe rohelist ilmavaadet kandva erakonna sünni juures ning kutsunud hulga sõpru ja tuttavaid liituma, siis tunnen vajadust oma otsust selgitada.

Töötasin pärast Tartu Ülikooli bioloogia eriala lõpetamist üle kümne aasta loodushoiu alal, enamiku sellest kodanikuühenduse Eestimaa Looduse Fond (ELF) ühe eestvedajana. Juba rohkem kui 20 aastat tagasi alanud Eesti metsade laastamine, esialgu küll eelkõige röövraiete näol, mida nähes riik paljuski silmad kinni pigistas, tekitas tunde, et reaalselt saab loodusesse suhtumist muuta erakondlikus poliitikas osalemise kaudu.

Iroonilisel moel aitas kaasa üks toonastest keskkonnaministritest, kes ütles meile, ELFi inimestele, et minge laske ennast valida, jõudke kusagile ja siis räägime edasi. Järgisimegi keskkonnaministri hüva nõu, tegime 2006. aastal Erakonna Eestimaa Rohelised (EER), lasime valijal otsustada, saime 7% häältest ja 6 kohta Riigikogus, mille töös osalesime aastatel 2007–2011.

Selle perioodi kohta võib rääkida palju, kuid üks on selge –
ei enne ega pärast seda pole looduse häält Riigikogu saalis tegelikkuses kuulda olnud.

Olen lootnud, et see tuleb sinna tagasi.

Siiani seda juhtunud pole.

Loodusel ei ole Eesti rahva esinduskogus häält ja hääletult ei saa ta midagi enda kaitseks öelda.

Kes häält ei tee, seda ei panda kahjuks tähele. Aga meie kogemus näitas ka, et kui loodust esindab 6/101-st riigikogu liikmest, siis jääb see hääl pigem hüüdjaks, keda küll peab taluma, aga mitte kuulda võtma.

Kümned tuhanded eestlased on saanud hingekosutust ja inspiratsiooni Valdur Mikita raamatutest. Aga kui palju ikkagi on Eestis inimesi:

  • kes tunnevad looduse ja maaga sügavat isiklikku sidet,
  • kelle jaoks on loomad-linnud-taimed nagu head sugulased?
  • kelle jaoks on Eesti maastikul pühad paigad?
  • kes on valmis oluliselt suuremal määral elama loodusrahva kombel?
  • kelle jaoks on suhe loodusega nii oluline, et nad on valmis andma oma hääle sarnase ilmavaatega erakondadele, hoolimata nende väiksusest ja šanssidest?

Hindan selle arvu mõnekümne tuhande kanti, mis väljendub heal juhul umbes 5% häältes riigikogu valimistel. Ja see ei muuda sisuliselt suurt midagi.

Kuuleme tihti, et „Eestis on veel palju puhast ja puutumatut loodust”, „oleme metsarahvas” kuni „kliimakangelaste” ja „rohepöördeni” välja.

Need sõnad peaksid tekitama meis hea enesetunde.

  • Ka siis, kui sõidame mööda uusi ja kiireid neljarealisi teid, mille ääres on metsa asemel lagedad alad ja tohutud augud.
  • Ka siis, kui sõidame mööda väikseid teid, mille ääres on metsa asemel masinatest katkutud maastik.
  • Ka siis, kui sõidame Tallinna ringteel ja vaatame vägevat viadukti, osa tulevasest kiirraudteest Poola piirini.

See on tõesti aukartust äratav, kui palju võimsaid masinaid on töös meie maal – kaevamas, saagimas, vedamas, lükkamas, valamas. Ilus on mõelda, kuidas kümned tuhanded inimesed saavad leiva lauale ja Eesti majandus elab, isegi kasvab. Kusjuures – see ei ole iroonia. Selles kõiges on midagi vägevat nagu kosmoseraketi start või Peterburgi linna rajamine Neeva soodesse.

Eestis on enesepetmine ning selle peene nimega sugulane kognitiivne dissonants omandamas juba vaimse häire mõõtu.

Aga seda kohta, kus ma põhjast lõunasse sõites mõnikord peatuse tegin, et jalgu sirutada, metsalõhna nuusutada ja ilusaid jumikaid vaadata, ei ole enam. Nagu tuhandeid teisi kohti, mis kellegi jaoks on olulised olnud. Ajal, mil on põhimõtteliselt võimalik iga puu ja iga ruutmeeter koos seal leiduvaga arvele võtta, võtavad harvesterid kangelasliku, kuid tuima järjekindlusega maha ristipuid, looduslikke pühapaiku, pesapuid ning sõidavad seda tehes üle esivanemate kääbaste.

Mets muutub masinate abil rahaks ja see tundub hea. Põhimõtteliselt toimub nii Eestis kui suures osas maailmast hetkel „Avatari“ film. Aga erinevalt „Avatarist“ toimub see suurema osa kohalike elanike heakskiidul. Erinevalt „Avatarist“ vaatab end loodusrahvana tundev vähemus seda kurvalt pealt.

Eestis on looduskaitseseadusega keelatud lindude tahtlik hävitamine, kahjustamine ja häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Nende seadusesätete rikkumine toimub igal kevadel, iga päev, igas metsas, kus langetustraktor sees. Ja riigivõim ei sekku, ei tee midagi. Kas kõik on seaduse ees võrdsed, nagu ütleb Põhiseadus? Miks ma peaksin uskuma riigivõimu, mis ise enda tehtud seadusi ei täida?

Sellised protsessid toimuvad muidugi kogu maailmas. Puhta vee kättesaadavus väheneb. Isegi ehituseks sobiv liiv hakkab otsa saama. Kliimast rääkides on prognoosid sentimeetrite haaval toimuvast merepinna tõusust uppi lennanud ja hulk muidu tagasihoidlikke ja vaoshoitud teadlasi püüab öelda nii kõvasti, kui kopsud võtavad: „Praegu! Praegu on viimane aeg veel midagi muuta! Mitte homme, ülehomme ega kümne aasta pärast, vaid täna!” Samal ajal räägitakse paralleelreaalsuses entusiastlikult rohepöördest ja kliimaneutraalsusest, ehitatakse õlitehaseid, söel töötavaid elektrijaamu, investeeritakse uute naftaväljade kasutusele võtmisse. Kui see ei ole kõikide kognitiivsete dissonantside ema, siis mis on?

Kas kusagil on lootust?

Ma ei tea. Pigem on vaja tegusid, mitte lootust, nagu ütleb Greta Thunberg. Kui üldse mingist valguskiirest tunnelis rääkida, siis ongi selleks noored, kes juba näevad ja suhtuvad maailma teistmoodi, aga kas ja millal muutub see poliitiliseks ehk midagi päriselt muutvaks tegelikkuseks, ma ei tea.

Üks huvitav uudis on roheliste võimas tõus Saksamaal – riigis, mis oma suuruse ja võimekusega võib tõepoolest mingi muutuse käima lükata.

Elame näeme.

Kolme aasta eest juhtus nii, et said kokku põliskultuuri, loodust, kogukondi ja innovatsiooni oluliseks pidavad inimesed ning me asutasime rohkem kui 500 inimesega nende väärtuste eest seisva Elurikkuse Erakonna.

Nii erakonna loomine kui 2019. aastal riigikogu valimistele minek toimus mõnusas ja head energiat täis õhustikus. Tulemuseks 1,2% (EERil 1,8%, seega sarnase maailmavaatega erakondadel kokku 3%), mis kinnitab eelnevat.

Lõpetan erakonnapoliitikas osalemise, kuna ei näe enam võimalust, et sellega saaks minu jaoks olulistes küsimustes midagi muuta.

Tunnistan, et minusugused on selges vähemuses ja et olen elanud illusioonis. Mõnikord on vajalik näha tegelikkust sellisena, nagu see on.

Ma saan ka täiesti apoliitiliselt hoida ja suurendada elurikkust ning inimesi nii unistamiseks kui tegutsemiseks kokku tuua. Nii et minister X – täname, kuid see tee ei viinud isegi sohu (millede poolest Eesti taas maailmapärandis märgatud on).

TED-Ed
WWF International