Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?

Peeter Mardna: Magdaleena Haigla peaarst (kuni 2001), Eesti Terviseameti 
järelevalve osakonna juhtivinspektor, arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjoni
aseesimees ning Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige. 

Eesti Rooma Klubi toimkonnad 2019/2020

Oleme jõudnud ajajärku, kus ainult arstiabi tõhustamisega ei suudeta enam tagada rahvastiku tervise jätkumiseks vajalikku taset. On aeg muuta suhtumist tervisesse ja arstiabi korraldusse. See peab toimuma nii kodaniku kui arstkonna üheaegse mõtteviisi muutusega. Peab muutuma arusaam, et arstiabiga saab tagasi pöörata kõik väära eluviisiga põhjustatud tervisehädad.

Ka kaasajal ei ole arstiabi kõikvõimas. Paljud praegused elutegevust säilitavad arstlikud tegevused on ühiskonnale väga koormavad.

Ka kaasajal ei ole arstiabi kõikvõimas. Paljud praegused elutegevust säilitavad arstlikud tegevused on ühiskonnale väga koormavad.

Inimene on reeglina mugav ja elumõnusid (ka tervist kahjustavaid) nautiv olevus. Kahjustavad tegurid mõjuvad pika aja jooksul ja hetkelise heaolu varjust ei hoomata kaugemat tulevikku. Reeglina saadakse takkajärgi targaks, kui saadakse ja nähakse, mida on valesti toimetatud. Enamasti süüdistatakse kõiki ja kõike nägemata enda osa tervisehädade põhjustajana.

Mida siis võiks ja mida peaks tegema ja muutma, et inimeste tervisekäitumine ja olemasolev ning jõukohane tervishoiusüsteem koos toimides tagaksid meile maksimaalselt terve rahvastiku?

  1. Pidev, kõigile arusaadav, riigi poolt suunatud selgitustöö tervete eluviiside pikaajaliselt tulust kõigile. Moraalsete ja materiaalsete soodustuste süsteemi vajalikkuse (arutelu?) loomine isikutele, kes pikaajaliselt on omapoolse tegevusega on suutnud säilitada vaimse ja füüsilise tervise.
  2. Riigipoolsete võimaluste kasutamine ennetusel. Hammastiku hoolduse ja ravi maksimaalne kasutamine: lastel (1-18a vanustel) vähemalt üks tasuta visiit aastas. Riigipoolne soodustus hambaravile täiskasvanueas, kui eelnevat on täidetud.
  3. Iga-aastane füüsiline kontakt perearstiga, mis tagaks hiilivalt algavate haiguste varajase st ravitavas faasis avastamise. Eluviisisoovituste saamine ja ka neist kinnipidamise jälgimine.
  4. Riigipoolsetest profülaktikaprogrammidest maksimaalne osavõtt. Nendes osaluse tagamine kõigile elanikele. Õigeaegse avastamisega tagatakse hea ravitulemusega juhtude kasv, väheneb ravi maksumus ja pikeneb elunemus. Kaaluda tuleks ennetavates meetmetes osalevatele isikutele teatavate materiaalsete boonuste loomist ravi ja toetuse kulude katmisel.

Olulisim tervishoiu tulemuslikus toimimises on hästi  korraldatud esmane perearsti süsteem. Siin peab olema vastutaja süsteemi toimimise eest kõikjal riigis. Isiklikule ettevõtlusele rajatud süsteem ei ole tõestanud oma suutlikkust, seega on aeg minna üle omavalitsuste kuuluvatele (ja nende vastutusel olevatele) tervisekeskuste süsteemile. Kasumile rajatus ettevõtlus ei saa tagada vajalikku abi tingimustes, kus selle tagamiseks puudub vajalik tugi ja kate. Isiklikust taskust ei saa seda puudujääki katta. Samuti on mitmeliikmeline arstide kollektiiv keskuses pädevam lahendama tervisega seotud probleeme.

Sellest muutmise vajadusest on tarvis rääkida lähtudes mitte üksiku huvidest vaid kogu elanikkonna tervisest pikas perspektiivis.

Kitsaskohad

Mis on need sõlmküsimused, millised vajaksid lahendust ja millede lahendamisega säästaksime märgatavalt vahendeid lahendamaks probleeme tervisega neil, kes seda põhjendatult vajavad.

  • Tühjad vastuvõtud: vastuvõtu broneerinud isik ei ilmu kohale ega teata vähemalt 24h muutusest ette, mis annaks võimaluse pakkuda aega kellelegi teisele järjekorras ootajale. Nn tühi vastuvõtt raiskab arstlikku ressurssi ja pikendab järjekorda.
  • Lahenduseks oleks etteteatamiseta/selge põhjenduseta puudujale sanktsioonide kehtestamine, mille arvelt kaetakse tekitatud kahju. Ainult üleriigiline elektrooniline järjekord ei lahenda olukorda, kui ei suudeta tagada sellest kinni pidamist.

Uuringud on näidanud, et eriarsti vastuvõtule sattuvatest patsientidest ca 25% ei oma näidustust. Siin on ainus väljapääs saatekirja andja ja eriarsti vaheline aus kontakt, mille käigus selgitatakse välja eksliku saatekirja põhjused. See võib olla valulik protsess nii patsiendile kui arstidele, lahenduseni jõuame ainult esmase liini tohtrite pädevuse tõstmise ja patsientide usalduse tõusuga oma perearsti suhtes. Kui suudame nende kahe punkti osas saavutada edasiminekut, saame paremini tagada igale patsiendile just talle vajalikku abi, sh vajadusel määrata eriabi, mille üle otsustab professionaalse ettevalmistusega spetsialist – perearst.

EMO probleem. Kuni 50% külastajatest on mitte selle süsteemi näidustusega. Lahenduse võimalusi:

  • Toimiv perearstisüsteem;
  • Vajadusi arvestav eriarstiabi;
  • Kompetentne osa võimalusi pääseda vastuvõtule ja uuringutele omavastutusega kui parameetrid ei vasta EMO funktsioonile.
  • Kiirabi. Väljakutsete analüüs näitab küllalt kõrget põhjendamata väljakutsete arvu. Hinnangu saab brigaad anda kohale jõudes.

Nende juhtude vähendamiseks on ainus võimalus väljasõidu kulude korvamine põhjendamata kutse esitaja poolt. Seda praktiseerivad paljud riigid ja tulemuslikult. Kui väljasõidud oleksid valdavalt põhjendatud tuleksime toime väiksema brigaadide arvuga ja saaksime suunata vahendid enam tähelepanu vajavatesse lõikudesse.

Peeter Mardna

Selliste „pudelikaelte“ tõstatamine on ebapopulaarne ja leiab ägedat vastupanu nii patsientide kui arstide endi poolt. Patsientide argumendiks on õigus saada seda, mida nad soovivad ja mida neil on justkui õigus saada; arstid väidavad, et nende kohus on täita patsientide soove.

Selliste „pudelikaelte“ tõstatamine on ebapopulaarne ja leiab ägedat vastupanu nii patsientide kui arstide endi poolt. Patsientide argumendiks on õigus saada seda, mida nad soovivad ja mida neil on justkui õigus saada; arstid väidavad, et nende kohus on täita patsientide soove.

Meditsiini areng ise loob probleeme

Kaasaegse meditsiini areng loob üleilmselt probleeme, mis pikas perspektiivis muutuvad ühiskonnale talumatult koormavaks. Kui lahendusi ei leita, võivad need probleemid osutuda üle jõu käivaks.

  1. Juba täna suudame ellu jätta ka iseseisvaks eluks võimetud elu alged. Kohustus elunemisnäitajaga 0 ja 1 vastsündinut elustada viib valdavalt ebasoovitavate tulemusteni edasises arengus. Siin tuleks kaaluda kõiki võimalusi ja riske ning jõuda ühiskonnas valdavat osa rahuldavale seisukohale, mis arvestaks ka sellele kogukonnale pandavat koormust tulevikus. Selleks oleks vaja tõhustada ka tulevaste lapsevanemate geeniuuringuid, et paremini prognoosida riske väärarenguteks.
  2. Päevakorda peaks võetama põhjendatud ravi teostamine. Ei tohiks karta patsiendile ravi õiguse üle otsustamist, säilitades selle juures kõik humaansed põhimõtted. Peame selgeks rääkima nt, kas mõistuseta ja liikumisvõimetu keha vegetatsiooni tasemel säilitamine on meile ühiskonnana jõukohane  ja mõttekas või kehtestame siin enamikke osapooli rahuldavad reeglid. Alustuseks võiks seadustada keelu kliinilisest surmast elustamisele arvestades surma põhjuse olemust ja patsiendi vanust ning et kellele selle otsuse tegemise õigus antakse.

Lõpetuseks

Tean, et võin nende mõtetega kutsuda esile pahameele ning vastuväiteid. Pika elu ja praktika najal tean aga, et kui me lähiajal midagi ei otsusta ega tee, on järeltulev põlv väga hädas meie edulugude loodud probleemidega ning võib selguda, et lahenduste pakkumise aeg on mööda lastud.

Peab olema poliitilist julgust teha otsuseid, mis tegemise momendil on ülimalt ebapopulaarsed, kuid kaugemas perspektiivis tagavad rahva püsimajäämise.

Oleme tänulikud, kui jätad oma kommentaari/ ERK