Eesti Rooma Klubi toimkonnad 2019/2020

Majanduse ja strateegia grupp:

Paul Tammert, Erik Terk, Ivar Raig:
LOE: Maailmapanga analüüs keskkonnasõbralikumale energiale üleminekuga kaasnevast ressursivajadusest.

Sügis 2019 algab ERK majanduse toimkonnale töiselt – kokku tahetakse kutsuda rahanduse ajurünnak:

  • kas tulemas on uus majanduskriis?
  • milline see välja näeks?
  • kuidas toime tulla?
  • mida tähendaks see üksikisikule, mida väikese ja keskmise suurusega Eesti ettevõttele?

Ajude ragistamine seostub Eesti strateegia 2035 raamiga eelmisest hooajast ja EV kliimakonverentsiga 2019 septembris. Ootame arutlema rahanduse, majanduse, regionaal- ja sotsiaalpoliitika eksperte. Kui tunned, et oled üks neist, anna endast teada juba täna.

Vaata, mida arvad neist mõtetest. Vastajatele kingime P. Tammerti raamatu ja Rooma Klubi raporti 2018/2019. Vt ERK e-poest.

Keskkonna toimkond:

Valdur Lahtvee selgitab: Kuidas tegelikult muuta riigi majandus süsinikuväheseks?


Eesti Rooma Klubi lähtepunktid keskkonnapoliitika vallas

Mõtted on kokku pannud Rein Einasto, Valdur Lahtvee, Ülo Mander, Andres Tarand, Urmas Tartes, Juhan Telgmaa, Kaupo Vipp. Toimkond on avatud.

ERK toetub oma keskkonnapoliitiliste seisukohtade kujundamisel ja rakendamisel CoR raportile „Transformation is feasible“.

1. Põhimõtted

  • Eesti loodust käsitatakse osana globaalses tervikus.
  • Vastutustundlik ühiskond ei ületa looduse taluvusvõimet ja säilitab looduse rikkused tulevastele põlvedele.
  • Säästev areng ja loodushoid on prioriteetsed mistahes lühiajaliste eesmärkide suhtes.
  • Aluspõhimõtted on looduskeskkonna hüvede õiglane kasutus, osalusdemokraatia, poliitikate ja otsustuste läbipaistvus, jagatud ühine vastutus, ettevaatus-, ennetus- ja saastaja-maksab printsiip.
  • Otsused peavad olema visionäärsed, põhinema parimal teaduslikul teadmisel ja eetikal, arvestama globaalsete trendidega.
  • ERK suundumuste siht on mahekultuurne Eesti, kus mahe väljub kitsalt keskkonna raamest.

2. Üldsiht

  • Üleminek säästvale arengule, ära mahutada Eesti oma ökoloogilisse jalajälge.
  • Selgust vajab: kus on Eesti kasvu piirid (algatada süsteemne arutelu);
  • mis on SDG-de (ÜRO säästva arengu eesmärgid) saavutamisel kriitiline;
  • kas keskkonnapoliitika on piisavalt pika-ajaline;
  • kus on keskkonnapoliitika valel teel (mis viib looduskapitali vaesumisele), kus peab otsustavalt rakendama midagi muud business as usual asemel.

3. Keskkonna-prioriteedid, mis peavad kajastuma kõikide valdkondade arengukavades ja poliitikates:

  • Kliima ja energeetika Elurikkus nii maal kui merel
  • Loodusvarad, ka esteetilised ja kultuurilised
  • Keskkonna haldamine (valitsemine; seadusandlus, selle kehtestamine ja täitmine)
  • Keskkonna-demokraatia, kogukondade kaasamine, subsidiaarsus sh)

4. Otsene osavõtt poliitikate kujundamises

5. Seostatus majandusega

  • majanduskasvu ja keskkonnahoiu vahekord
  • loodusvarade ja energia säästmine
  • suurinvesteeringute jätkusuutlikkus
  • keskkonnavastutus ettevõtetes

6. Püüe viia see kõik otsusetegijate ja elanike teadvusse

Mõjutada strateegiatee ja arengukavade koostamist

7. Koostöö

CoR rahvuslike ühendustega ja EEB (European Environmental Bureau) võrgustikus.


Teie ettepanekud ja koostöö on oodatud. Kirjutage alla kommentaar või võtke ühendust.

Mida saame meie teha kliimamuutuste mahendamiseks või keskkonnanuutustega toime tulekuks? Kuidas saab Eesti eeskujuks olla?

Innovaatilisi ideid kohandamiseks just meie oludele, siin, nüüd j apraegu on pakutud ja pakutakse veelgi. Tutvustame siin mõnda:

Dr. Jonne Kotta

Karbikasvatusega Läänemeri puhtaks – sinimajandus Eestis

ERK on toonud uue mõtlemisena välja mahekultuurse lähenemise nii loodusele kui inimkeskkonnale. Mahekultuurse lähenemise eestvedaja on Rein Einasto.

ERK keskkonna toimkond on rahvusvahelise klassiga: