Ilmalõpu kuulutused on inimkonnaga ikka kaasas käinud. Mõned neist kuulutustest on ka tõeks osutunud – suured sõjad, laastavad epideemiad, kultuuride hukud – see on osa meie aja loost.

Rooma Klubi hoiatused on olnud kriitika ja spekulatsioonide sihtmärgiks. Võimegi vaidlema jääda, mil määral muutused Maal käimas on, kuid neid endid eirata pole enam ammu võimalik – kliima, liikide väljasuremine ja ühe liigi enese- ning teiste hävitamise massiivsust ei ole võimalik varjata. Seni planeeritud aeg (2035, 2050)* on enesepettus.

Mida meie teha saame?

Uuri allpool olevat tabelit >>

Rooma Klubi väidab, et:

• suurt osa kahjudest ei saa me enam kunagi tagasi pöörata. Looduse miljonite aastate loomingut me korrata ei suuda;
• me ei suuda peatada kumuleeruvaid mõjusid, kuid teatud tingimustel suudaksime võib-olla pidurdada “laviini” valla pääsemist;
• eelnev tähendab, et maailm, mida tundsid meie eelkäijad, on kadunud. Ka tänane muutub pigem kaduva poole – kas homne maailm on võimalik säilitada järeltulevatele või on hävitustöö pöördumatu.

Kui oleksime roomaklubilikult optimistid, siis kust alustada? Alustuseks lugegem läbi Rooma Klubi raport “Muutus on võimalik“. Meile kinnitatakse, et on olemas stsenaarium tsivilisatsiooni pääsemiseks, so säästva arengu eesmärkide (SDG) täitmiseks Maa looduslike võimaluste piires. 

Rooma Klubi on optimist selles, et me peame lõpuks vastutama hakkama. Võimalik, et Zeri sinimajanduslikud algatused ei pööra tehtut tagasi. Vastutus lasub aga meil kõigil. Iga päev!

Kuidas?

Kui Sa pesid täna hommikul hambaid, kui palju vett Sa kulutasid? Kas oleks saanud vähemaga? Kui ostsid eile toitu, kas oleksid saanud ilma plastikkarbita? Kas Sinu laps oleks võinud ühistranspordiga kooli jõuda või pidid teda kindlasti autoga viima? Mitu telekat, arvutit, telefoni on teie majapidamises? Kus on toodetud teie riided ja miks need kappi ära ei mahu? Kuhu viiakse Sinust jäänud jäätmed, kui palju seda on?

“Jah aga…” ütled Sa. See ongi globaliseerumine, kapitalistlikud silmaklapid ja süütuse uim, mis laseb meil laviini mitte näha. “Mina pole midagi teinud”, “keegi kuskil kaugel ju…”. Me elame infosajandil, me teame vähe, sest me ei taha teada.

---

Rooma Klubi pakub tegevusplaani

Kes	Mida peaks, võiks ja saaks teha
Igaüks ise	Soojustada oma elamine, minimeerida oma fosiil-energia tarbimine
Poliitikud – Uurige meie lehelt Eesti 2035 ja strateegilise mõtlemise kohta	Juhtige! Mõtelge mitte ainult sellele, mida suurtöösturid teile anda saavad, vaid ka sellele, mida teie saate Maa jaoks teha. Kaaluge oma kohta ajaloos. Aidake suunata majandusmuutusi, tehke koostööd teiste riikidega räpase tööstuse sulgemiseks, maksustage jätkusuutmatut ja aidake inimestel mõista muutuse vajalikkust.
Investorid – ERK toetajateks on nii riik, riigiettevõtted kui eraisikud. Liitu!	Tõmmake oma vahendid välja räpasest tööstusest – fossiilressursid, tsement, rasketööstus, auto- ja lennukitööstus, plastik, keemia, laevandus jm. Neist sektoritest tagasi toodud raha hoiustage, sest seda raha vajatakse muutuste läbiviimiseks. Investeerige puhastese sektoritesse ootusega, et teie kasum saab olema piirangutega. Mõtelge tulevikule.
Räpase tööstuse juhid (fossiilressursid, tsement, rasketööstus, auto- ja lennukitööstus, plastik, keemia, laevandus jm)	Palgake inimesi, kes suudaksid teie praeguse ettevõtte viia miinimumi ja muuta see jätkuvõimeliseks või suunata vahendid hoopis uude sektorisse. Leidke head juristid. Küsige endalt ausaid küsimusi selle kohta, mida te tegelikult teete ja mis teid õigustab.
Firmajuhid – võtke meiega ühendust ja uurige, mida saame teie heaks teha	Soojustage oma ettevõtte majapidamine. Kasutage vett ja energiat mõistlikult, vaadake üle kasutusanalüüs. Otsige pikaajalisi investoreid, disainige oma tooted pika kasutusajaga. Investeerige puhtasse tööstusse. Ühinege mõne jätkuvõimelist ettevõtlust toetava koostöö vormiga.
Õigussüsteem	Aidake kogukonnal mõtestada muutuste aega läbi õigussüsteemi võimaluste. Koolitage advokaate ja prokuröre mõisma keskkonna-teemasid. Võtke vastutusele kliimamuutuste, liikide kadumise ja keskkonnareostuse tekitajaid.
Haridussüsteeem, lektorid ja õpetajad – kutsuge meie lektoreid külla	Reformige süvitsi majandusõpetus, visake sellest välja vanaraud, mõtestage selle õpetuse eesmärk. Aidake õpilastel mõista muutuste vajalikkust ja sisu. Aidake ühiskonnal peegeldada inimkonna pikka strateegiat ja väärtusi.
Pangandus– ja finantssektor	Valmistu kaoseks. Pankade ülesanne on toetada majandust mitte vastupidi, nagu see on praegu. Suuna hoiuarvele vahendid, mis on investeeritud räpasesse tööstusse – neid vahendeid vajab riik muutuste ajal.
Räpase tööstuse majandusmehed ja töötajad	Hakake õppima uut ametit. Mis teil ometi arus oli?
Loodushoidjad	Läbige vähemalt üks kursus komplekssüsteemide muutustest.
Sõjavägi	Keskenduge ümber. Konfliktile suunatuse asemel mõtelge, kuidas sõltub teist rahvusvaheline rahu ja tasakaal. Tehke seda kontekstis, mis arvestab kliimamuutuste, massimigratsiooni, kõrbestumise ja veepuudusega. Töötage käsikäes valitsusega, õpetage valitsusele, kuidas viia üleminek läbi valutumalt.
Religioossed kogukonnad – oikumeenistuge	Olge nähtavad oma sõnades ja tegudes. Aidake inimestel muutustega toime tulla, olla ajaloo kontekstis lootusrikas, andke neile hingelist ja praktilist tuge. Aidake kogukondadel ümber mõtestada oma olemise eesmärki.
Farmerid ja toidu kaubastajad	Tooge tootmine lähemale lõpptarbijale – see mõjutab väetiste kasutamist, transpordi ja pakendamise vajadust.
Ametiühingud – Eestis tuleks need kõigepealt luua	Aidake töötajatel mõista muutuste vajadust. Korraldage läbirääkimised tööandjate ja valitsusega, et vähendada üleminekuaja seisakuid ja kaitsta nõrgemaid. Aidake akadeemial ümber hinnata äri ja majanduse rolli.
Ajakirjanikud ja meedia – me oleme partnerid	Olge inimkonna eestkõnelejad. Aidake kogukondadel mõista muutuste vajalikkust. Looge platvormid, mis ergutaksid mõttevahetust majanduse ja ühiskondliku arengu teemadel.
Rahvusvahelised suurorganisatsioonid – ÜRO**, Maailmapank jt.	Tehke õigeid asju: taotlege inimkonna heaolu looduse võimalikes piirides. Reformige SDGd*** nii, et need oleksid suunatud tasakaalustatud majanduse arengule ja järsult vähendatud jalajäljele keskkonnas.

© Change! Warum wir eine radikale Wende brauchen Graeme Maxton KomplettMedia 2018

Tagasi algusse – kas planeet Maa hukkub? Millal?
Rooma Klubi vastus on, et see sõltub meist, see sõltub SINUST! Täna. Iga päev.

---

*laevandusgigant Maersk on andnud lubaduse olla süsinik-neutraalne aastaks 2050

***Eestil on kanda väga eriline roll: 06.12.2017 valiti Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler ÜRO keskkonnaassamblee presidendiks. Sellega on Kiisler esimene eestlane, kes kunagi ÜRO keskkonnaüksust juhtinud. Keskkonnaassamblee presidendina vastutab Kiisler strateegiliste ja poliitiliselt oluliste keskkonnaotsuste ettevalmistamise eest.

**SDG – eesti keelde tõlkimata inglisekeelsete sõnade esitähtede kombinatsioon – Sustainable Development Goals | UNDP st ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärgid.