Tere tulemast ERK 2018!

Featured

Sildid

,

Horisont 34 2018.01.25Mai – plaaniline kõnekoosolek 8. mail toob kuulajateni ERK värske liikme Ragnar Viir’i selgituse sellest, kuidas tool tapab. Uue hooaja fookuseks saab hariduse, eriti kõrghariduse analüüs. Kohtume juba septembris! Koduleht ei maga aga ka suvel. Jääge meiega…

Aprill – Rooma Klubi oli kandvaks jõuks 1988.a. Loomeliitude- ehk Aprillipleenumi 30. aastapäeva tähistamisel Riigikogus.

Märts – klubi EW100 koosoleku kajastus jõudis televisiooni. ERK liikmed on võtnud sõna (vähemalt) viies avalikus arvamusgrupis rahvastikukriisi teemal.

Veebruar – ERK president Ü. Vooglaid rääkis Tallinna TVs vaesusest ja selle põhjustest.

Jaanuar – Eesti Rooma Klubi kolm juhti – A. Tarand, Ü. Vooglaid ja J. Telgmaa on kutsutud TTVs Horisonti laiendama. A. Tarand rääkis Klubist ja veest Vikerraadios

Detsember 2017 – saates Horisont räägib Eesti Rooma Klubist Arvi Hamburg.


Suur Rooma Klubi saab sel aastal 50-aastaseks. Sellega seotut leia uudiskirjast    COR 50. Klubi ajalugu siin. Märtsi uudiskirjas ka Eesti Rooma Klubi. Märtsi kuukiri ütleb muhulgas:

Ernst Ulrich von Weizsäcker, Co-President of the Club of Rome will present 
the recent Report to the Club of Rome "Wir sind dran. Was wir ändern müssen,
wenn wir bleiben wollen. Eine neue Aufklärung für eine volle Welt". 
Current worldwide trends are not sustainable. 
The Club of Rome's warnings published in the book Limits to Growth are still
valid. Remedies that are acceptable for the great majority tend to make 
things worse. We seem to be in a philosophical crisis. Pope Francis says it 
clearly: our common home is in deadly danger. Analyzing the philosophical 
crisis, the book comes to the conclusion that the world may need a "new 
enlightenment"; one that is not based solely on doctrine, but instead 
addresses a balance between humans and nature, as well as a balance between 
markets and the state, and the short versus long term. To do this we need to
leave behind working in "silos" in favor of a more systemic approach that 
will require us to rethink the organization of science and education. 
Co-ordinates of the event:
March 28th, 19.30 (open at 18.30 Uhr)

Jätka lugemist

Maikuu on õitekuu

Sildid

, , , , ,

Maikuu tähendas klubile kahe uue liikme kinnitamist – Ragnar Viir ja Avo-Rein Tereping. Õnnitleme nii ERKi kui uusi liikmeid ja soovime tegusat koostööd.

Maikoosoleku korralise koosoleku ettekanne 1 –
Ragnar Viir “Ülestõusmise aeg on käes” Ragnar Viir

Uue liikmena on ta enda tutvustuseks öelnud nii: sündisin 12.08.1943 Tartus. Õppisin Väimela 7-a koolis, lõpetasin Tartu II Keskkooli 1961 ja Tartu Ülikooli 1968. Koolidesse ja koolidest koju kõndisin, tundide vaheajal ja arstiteaduskonna õppehoonete, Toome ja Maarjamõisa vahet liikudes kõndisin. Liig-istumisega hakkama saamine on mind huvitanud üle 40 aasta. Algatasin Värska sanatooriumi, olen töötanud arstina merel, mitmetes haiglates Eestis ja Soomes, ja eraarstina. Väitekirja “The effect of different body positions and of water immersion on the mechanical characteristics of passive skeletal muscle” kaitsesin aastal 2010. Värskas alanud kümbluse mõju selgitamisega jätkan nüüd Rahvusvahelise Astronoomia Akadeemia vastavas, immersiooni uurimisrühmas. Harrastusteks on endiselt kõndimine ja ujumine, kaua aega rahvatants. Meeleldi külastan Estonia teatrit ja tunnen rõõmu, et vaheajal on tervislikuks kombeks kõndida! Teadustegevuse kohta vaata ETIS.

Vaata ja kuula ka TEDx Tartu – Ragnar Viir – Inimene ja tool. Ettekande teematutvustus alloleval skeemil. ERKis on nüüd algatus, et küsimuste esitajad tõusetuksid toolilt. Aitäh, Ragnar!

Tervisesüsteem.png

 

Koosoleku teine ettekanne – Paul Tammert “Millist riiki sina tahad?” paul tammert

Ettekanne toetus Pauli eelmisel aastal ilmunud raamatule “Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel”. ERK soovitab raamatut kui harivat lugemist ka neile, kes maksundusse muidu ei sukelduks. Paul kirjeldab ideoloogiaid, mis on kujundanud inimühiskondi läbi ajaloo. Kõik ideoloogiad tegelevad inimeste majandusliku toimetuleku probleemiga, kuid pakuvad välja erinevaid viise, kuidas lahendada vastuolusid aktiivse vähemuse ja passiivse enamuse huvide vahel. Paul Tammert hoiatab: tulemas on rasked ajad, kus senised elukorralduse alused võivad hakata vankuma.

Hr. President 90

Sildid

, , , , , , ,

5.-6. mail 2018 tähistati Tartus President Rüütli 90. juubelit. Piduliku konverentsi korraldas 20. augusti klubi, osaliste, organiseerijate ja esinejate seas oli ka hulk Eesti Rooma Klubi liikmeid. Kajastused leiate internetis. Toome siinkohal vaid kahe ERK liikme ettekanded, mis on lisatud ka Juubelikonverents kogumikku. Mõlemad ettekandjad pühendusid põlvkondade ja nende erinevuste toonitamisele, mööndes, et 90 aasta sisse mahub neid juba neli – kõigil oma nägu ja hing. Arnold Rüütel on pidanud kõndima läbi nende aegade ja põlvkondade. On see olnud õnn?

Juhan Telgmaa seob eestluse sisu looduse, st oma keskkonna kaitse ja hoidmise ajalooga. Arvo Sirendi näeb elu ja elamise mõtet põllumajanduse ajaloona. Ettekandes on toodud põhjalik ülevaade Arnold Rüütli tegevusest teadlasena. Loodetavasti pakuvad need esseed lugemise ja mõtluse rõõmu teilegi.

Anname teada, kui kogumikku saab endale muretseda. Loodame siin Presidendi büroo abile.

Soovime austatud juubilarile palju tervist ja vaimujõud Eesti elu edendamisel!

Riik kui kunstiteos

Sildid

, , , , , , , ,

1.–2. aprillil 1988 toimus Toompeal toonase ülemnõukogu saalis loomeliitude pleenum, mis sai Eesti iseseisvumisel oluliseks teetähiseks.

15.04.2018 toimus Riigikogu saalis arutelupäev “Riik kui kunstiteos”, millega tähistati 1988. a. Aprillipleenumi aastapäeva. Arutelupäeva avanud Riigikogu esimees Eiki Nestori sõnul oli loomeliitude pleenum 30 aastat tagasi kui suur „jah“ inimeste ootustele ja lootustele.

Eesti Kultuuri Koja korraldatud arutelupäeval mõtisklesid Eesti tuleviku üle nii 30 aasta eest loomeliitude pleenumil osalenud kui ka need, kes 1988. aastal veel sündinud polnud. Eesti riigi praegusest ehitusest  ja selle väljavaatest saada tema kodanike silmis kunstiteoseks kõnelesid loojad Enn Põldroos, Heinz Valk, Ignar Fjuk, Ike Volkov, Marju Lauristin, Mark Soosaar ja Rein Veidemann. Oma nägemuse lisasid Helle Tiikmaa, Ilmar Raag, Jaan Elken, Maarja Kruusmaa, Pille Lill, Rasmus Puur,  Siiri Sisask, Seppo Zetterberg, Toomas Kiho. Seadusloomet kui kultuuri osa analüüsisid Riigikogu liikmed Toomas Jürgenstein ja Peeter Ernits ning Läti Saeima’st Veiko Spolitis.

Osalesid mitmed ERK liikmed, sh. Arnold Rüütel, Tiiu Kuurme, Ivar Raig jt.  Arutelupäeva juhtis Eesti Rooma Klubi kauane liige ja endine Riigikogu spiiker Ene Ergma, Klubi esindasid oma sõnavõttudega Mati Hint ja Rein Einasto. Lisame neile ka Arvo Sirendi sõnavõtu, mille ta kandis ette Klubi koosolekul. Ettekannete tekstid avaldatud autorite lahkel loal. Tsiteerimisel palume kasutada allikat.

Pildigalerii autorlus kuulub Riigikogu pressiosakonnale.

*Ettekannete salvestust vaata SIIT.


Rahvarinde veteran Mati HintLisaks toimus samal päeval Rahvarinde asutajate kogunemine Tallinnas, Jaan Poska majas. Ettekannetes rõhutasid Hint, Gerndorf ja Veidemann, et Rahvarinde kõige tähtsam tegelane oli Edgar Savisaar. Hint andis kõigile edasi Edgar Savisaare tervitused. “Ta on haiglas ja andis mulle mandaadi kõnelda nii, nagu ma kõnelen,” rääkis Hint. Ettekandeid ja kajastust näed SIIT.

EW-EV 100 – sünd ja elukäik

Sildid

, , , , , , , , ,

Eestluse ja tuleviku stsenaariume on avaladatud mitte ainult ERKis. Vt. nt SIIT. Eesti Rooma Klubi märtsikoosolek on pühendatud EV100le. Ettekanded teevad 100-aastane eestlane Dr. Endel Uiga ja kaasettekandja Jüri Trei. Mõlemad on nii sõjaväelased, eestluse uurijad kui loojad.

Ettekandekoosol479_uigaEesti-kaitseväes-on-Jüri-Trei-auaste-mereväe-nooremleitnant-Foto-erakogustek eestlusest ja selle teekonnast 100 aasta jooksul.
13. märtsil kl 16, Tallinna Tehnikakõrgkooli nõukogu saalis, Pärnu mnt. 62

Täna 100-aastane eestlane ja eestimeelne on endiselt kõbus ja tegus. Oma ettekande kohta ütleb Dr. Endel Uiga: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud seadusele, õigusele ja vabadusele… Jätka lugemist

Sündimus ja selle mõjutamise võimalused Eestis. Sissejuhatus.

Sildid

, , ,

Ettekandekoosolektoimus 13. veebruaril 2018. Esinesid (K. Birk, Eesti Seksuaaltervise Liit, ei saanud kahjuks tulla):

Rahvastikuprotsessid, kui üks meie väikese riigi eksistentsiaalsetest küsimustest on olnud ERK fookuses juba pikemat aega. Viimase aasta jooksul on rahvastikupoliitika senisest enam tähelepanu saanud ka poliitilisel areenil. Riigikogus on moodustatud rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon ja rahvastikupoliitika töörühm.

Jätka lugemist

Kuhu lähed, Eesti ülikool? Ümarlaud 2011

Sildid

, , , , ,

Eesti Rooma Klubi 2017/ 2018 hooaja üheks läbivaks teemaks, ja seda mitte esimest aastat, oli haridus. Eelnevatel aastatel on ERK püüdnud mõtestada kasvatust ning rõhutada pesahariduse olulisust, 2017 räägiti enim kõrgharidusest. Siinjuures on paslik mäletada möödunut.

1992 aastal kohtusid ajakirja Haridus toimetuse vestlusringis

  1. Ene Grauberg, akadeemia Nord asutaja ja rektor / TLÜ professor, Õigusakadeemia humanitaarteaduste keskuse juhataja
  2. Viive-Riina Ruus / TLÜ emeriitprofessor
  3. Peeter Kreitzberg, TLÜ kasvatusteaduste õppejõud
  4. Ülo Vooglaid, riigikogu liige ja
  5. Rein Vihalem, TÜ filosoofiaõppejõud

2011 kohtuvad kolm tollastest vestluskaaslast taas. Neile lisanduvad Mailis Reps, riigikogu liige; Katri Raik, TÜ Narva kolledži direktor; Rein Müllerson, Akadeemia Nord rektor (hiljem TLÜ Õigusakadeemia president); Peeter Müürsepp, TTÜ Rahvusvaheliste Suhete Instituudi direktor. Publikuna osalevad Peeter Kross, EBS rektor, Raivo Palmaru, TLÜ dotsent ja Voldemar Kolga, TLÜ dotsent.

Jätka lugemist

Tiiu Kuurme: mõõtmis- ja hindamisihalus ei mõtesta inimest õigesti

Sildid

, , ,

Kaks naist Eesti Rooma Klubist – Kaja Kärner ja Tiiu Kuurme  kohtuvad saates Kajalood 25.novembril 2017. Kuula siit:

tiiukuurmePost-post-modernistliku ajastuga tasapisi liituv uusliberaalsus pakub üha keerukamaks muutuvas maailmas lihtsaid lahendusi, must-valgeid valikuid, sunnib tegelema saja asjaga korraga ja röövib meilt süvenemisvõime ja keskendumisoskuse.
Teeb seda nii, et me ise ei märkagi.
Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme ei jäta ütlemata, kui näeb meie elukorralduses viga laita. Saates juurdleb ta pealiskaudsuse ja kõikelubatavuse pealetungi üle ning tuletab meelde, et kõige uuega ei ole vaja kaasa minna.

Kuulake, mõtelge ja kui olete järele mõelnud – ütelge.

* vt ka Teadus- ja arendustegematus. T. Stewart Õpetajatelehes, 2016 Jätka lugemist

Demokraatia teooria ja praktika. Varrak

Sildid

, , ,

Ettekanne Välis-Eesti konverentsil Rahvusraamatukogus, 25. 11. 2017

Toomas Varrak

Külma sõja lõpp muutis mõiste demokraatia (rahva võim) arenenud riikides poliitiliseks normiks. Seda peetakse ühiskonna poliitilise kultuuri arengutaseme indikaatoriks. Hoolimata tõsiasjast, et pool külma sõja järgsest ajast on ühiskondlik areng õõnestanud selle normi üldkehtivust. 1992. aastal avaldas ameerika ühiskonnateadlane Francis Fukuyama optimistlikku lootust, et demokraatia on ühiskonna valitsemise viimase vormina lõplikult võitnud ning tõrjub ajaloo näitelavalt kõik mittedemokraatlikud valitsemisvormid. Tänaseks on ta oma hinnangus asjaolude survel muutunud mõnevõrra ettevaatlikumaks.

varrak toomasPraktilises käibes varieerub mõiste demokraatia sisu tugevasti. Oma ennustuses pidas Fukuyama silmas liberaalset demokraatiat. Viimase kõrval võib Eesti raamatukogude elektroonilises kataloogis leida veel oma kümmekond erinevat sorti demokraatiat. Jätka lugemist

Eesti looduse väärtus ja selle kaitse

Sildid

, , , , ,

valis25. nov. 2017 toimus Väliseesti Ühingu konverents “Sada aastat Eesti riiki“ (kava). Konverentsi kutsus kokku ja juhatas Leili Utno, VEÜ juhataja, ERK liige. Ettekandega esines teiste hulgas Juhan Telgmaa. Selgus, et Eesti keskkonna, sh looduse kaitse on hoopis vanem kui Eesti ise. Uuri siit:

Eesti looduse väärtus ja selle kaitse:

Jätka lugemist

Pooltund Ando Lepsiga

Dr. Ando Leps on meie klubi üks säravatest tegevteadlastest, kes on oma üleilmse Rooma Klubi uudiskirjas avaldatud artiklitega ka Eesti Rooma Klubi suurele kaardile ära märkinud.

  • Mis muudab selle riigimehe ja teadlase eriliseks?
  • Miks on ta tuntud kaugel, tundmatu siin?
  • Miks on teda avaldatud võõrastes keeltes, omas aga Uues Eestis peaaegu mitte?

Need pole ainsad küsimused, mis vastuseta jäävad. Ja need pole küsimused mitte ainult Ando kohta. Jätka lugemist

Ühiskond ilmutab labastumise märke

Sildid

, , , , , ,

FOTO: Sille AnnukTõnu Ots, psühholoog

Ühiskond, nii suures kui kohalikus plaanis, on paljude probleemide kõrval üha sagedamini kokku puutunud ilmingutega, mida nimetatakse seksuaalseks ahistamiseks. Globaliseeruvas maailmas põrkuvad selle mõiste all enamasti eri kultuuride inimõiguste probleemid ja meie väiksemas ühiskonnas isikuvabaduse probleemid.

Suude puhastamise telesaates ja samalaadsete juhtumite meediakajastuses jäi kõlama arusaam, et meil on paljud seksuaalse ahistamisena käsitletavad seigad, suhtumised ja teod mõisteliselt segased või ära seletamata ja see ei võimalda juhtunule hinnangut anda ka nüüd, kus skandaalide kampaaniaaeg peaks juba otsas olema. Jätka lugemist

Rail Baltic agoonias?

Sildid

,

Juhan Telgmaa

UntitledUudis: Rail Balticu projekti asub Eestis juhtima erukolonel Aivar Jaeski, kellel on logistikainseneri kvalifikatsioon Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Tore! Ometi üks asjakohase hariduse ja juhtimiskogemusega tegelane projekti arendamas. Ta näeb kindlasti kohe ära projekti parandamatud nõrkused ja temast võib saada liitlane RB realistliku versiooni kavandamisel.

Värske veri on vajalik, sest RB on suundunud tupikteele. Üks tuntud lakeiajakirjanik juba hõiskab, et selle mõrtsukaliku RB trassi vastased on oma kampaaniaga põrunud. Tõtt on selles vähe, sest valimiste-eelses õhkkonnas lihtsalt ei mahtunud see teema üldse meediasse. Kõige selle kampaaniaks sildistamine on järjekordne katse vastutustundlikke kodanikke halvustada. Tegelikult võitlus RB mõistliku variandi eest (ehk projekti õnnestumise, mitte läbi kukkumise eest) jätkub. Jätka lugemist

Üleminek inimkesksest elukorraldusest loodusega harmoonilisse keskkonda

Sildid

222Rein Einasto on avaldanud oma Kultuurikoja aastakonverentsile planeeritud ettekande teema. Meil pole kombeks siin lehtedel reklaami avaldada, kuid seekord esinevad (taas) mitmed ERK liikmed.
Eesti Kultuuri Koja seekordne kahepäevane konverents „Kultuur ja keskkond“ toimub 3.11 ja 4.11 Rakveres. Konverentsi esimesel päeval keskendutakse inimese ja looduse (Looduse võim), teisel päeval inimese ja inimese ehk vaimse keskkonna tuli- ja valupunktidele (Vaimu võim). Konverentsiga soovitakse heita valgust inimese ja tema keskkonna suhetele ning nende kujunemisele.

Peaettekannetega esinevad Fred Jüssi ja Jan Kau. Panelistidena astuvad ette: Rein Einasto, Sven Grünberg, Aivar Haller, Ahto Kaasik, Kaido Kama, Agnes Karro, Krista Kulderknup, Jako Kull, Tiiu Kuurme, Jaak-Aadam Looveer, Aleksei Lotman, Maarja Lõhmus, Katrin Meos, Merike Mitt, Imbi Paju, Andres Põder, Anu Raud, Rea Raus, Jaan Riis, Kerttu Soans, Tarmo Soomere, Mark Soosaar, Hanno Zingel, Rene Tammist, Annely Tank, Toomas Trapido, Ivar Tröner, Mattias Turovski, Kristiine Vahtramäe, Kaupo Vipp, Meelis Voolmaa.

Paradigmavahetuse võimalikkusest kasvatusteadustes. V-R Ruus

Sildid

, ,

Eesti Rooma Klubi Oktoobrikuu korraline ettekandekoosolek võttis arutleda hariduse, sh. hariduse Eestis läbi viimase 25 aasta. Ettekandega esines kasvatusteadlane Viive-Riina Ruus.  Koosolekul osales ja esines kommentaaridega ettekandele haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle ERK liikmelisus on peatatud seoses valitsusse kuulumisega. Koosoleku valmistas ette ja modereeris ERK liige Ene Grauberg.

Ettekandele esitas oma kommentaarid Ülo Vooglaid. Vaata neid SIIT.

E. Grauberg tutvustas artiklit, mis 25a tagasi vaagis sarnaseid küsimusi käesoleval koosolekul osalenute poolt. Millised on olnud saavutused hariduse suunamisel 25 jooksul? Uuri artiklit aastast 1992. Lisaks tasub uurida ideekavandit kongressile „KULTUUR-HARIDUS-KIRJAOSKUS“  2018. Jätka lugemist