Praegused trendid ei taga jätkumist. Need muudavad “täis saanud” maailma ohtlikult haavatavaks. Meie majanduskasvu paradigma vajab tugevat remonti. Me vajame uut valgustatust kogu maailmale.
Eesti Rooma Klubi on tegutsenud juba 17 aastat. Vapralt on püütud hoida ja edendada ideid, mille on ellu kutsunud Maailma värvikamatest mõtlejatest koosnev rahvusvaheline kogu – Rooma Klubi. Väikese Eesti Rooma Klubi rahvuslik ühendus ei ole aga sellel mõtlejate kaardil sugugi silmapaistmatu olnud – just viimastel aastatel elavnenud tegevust on märgatud ka suures Klubis, meie liikmete töid on avaldatud regulaarselt Rooma Klubi väljaannetes ja meie ettepanekud on leidnud tõsist kaalumist.
28 juunil 2018 on Rooma Klubi edastanud Eesti Rooma Klubile järgmise sisuga kirja:
Kaas-presidendid
Ernst von Weizsäcker
Anders Wijkman
A. Tarand
Dr. Andres Tarand
Eesti Rooma Klubi
Koidu 80
10139 Tallinn
Eesti
Kutse liituda Rooma Klubiga
Lugupeetud Dr. Tarand,
Peale meie Täitevkomitee liikmete poolt läbi viidud valimisi on meil heameel võimaluse üle kutsuda Teid Rooma Klubi auliikmeks, so kuuluvaks umb 100 maailma silmapaistvama inimese hulka.
Valituks osutusite just Teie mitte ainult Teie silmapaistvate saavutuste tõttu, Teie reputatsiooni ja intellektuaalse teravuse tõttu, vaid selle tõttu, et me usume, et Te suudate täita Klubis väärtuslikku ja aktiivset osa.
Klubi tähistab sel aastal oma 50. aastapäeva. Juubeli kulminatsiooniks saab oktoobris Roomas toimuv konverents. Selle raames on ette valmistatud Rooma Klubi uus raport „Come On!“ (e.k. Ole nüüd!) – kapitalismist, lühiajalisusest, populatsioonis ja planeedi hävitamisest, mille kaasautorid on selle kirja saatjad ja mille autoriteks on rohkem kui kolmkümmend Rooma Klubi liiget. Mingis mõttes on see järg kunagisele raportile „Limits to Growth” (e.k. Kasvu piirid). On aga tulnud aeg tegelda uute väljakutsetega, sh kliimamuutused, vastutustundetud finantsturud, digimajandus ja teised häirivad tehnoloogilised trendid, kasvavalt moonutatud jaotused sissetulekutes ja omamises ning demokraatia kriis. Lisaks sellele paneme me küsimärgi ka “Sustainable Development Goals” (e.k. säästva arengu eesmärkide) kohale. Mitte eesmärkidele endile – need on väärtuslikud. Pigem sellele, kas need on saavutatavad tänaste poliitikate ja mõtlemismudelite abil. Meie hinnangul on keskkonda puudutavatel eesmärkidel oht puruneda tavapäraste kasvupoliitikate tõttu.
Me elame maailmas, mis on „täis saanud“ – meid on ligi kaheksa miljardit inimest. Meie mõtlemine, religioonid ja meie majandusdoktriinid on pärit ajast, kui maailm oli “tühi”, st ajast, mil maailma elanikkond kõikus ühe ja kahe miljardi vahel. Praegused trendid ei taga jätkumist. Need muudavad “täis saanud” maailma ohtlikult haavatavaks. Meie majanduskasvu paradigma vajab tugevat remonti. Me vajame uut valgustatust kogu maailmale.
Tasakaalu võib tagada uue valgustatuse kese – tasakaalu inimeste ja looduse vahel, lühiajalise ja kestva vahel, turu jõudude ja reegleid kehtestava riigi vahel, isikliku tarbimise ja avalike teenuste vahel, õigluse ja tipptasemel soorituse vahel, kiiruse ja stabiilsuse vahel.
…
Liikme staatus kehtib viis aastat, kuigi seda võib uuendada Täitevkomitee.
Loodame siiralt, et Te võtate kutse vastu ning tervitame Teid Klubi liikmete hulgas.
Moodi on läinud ilmutada avaldusi ja isegi raamatuid, mis peegeldavad isiklikke arvamusi möödunust püüdega seda ajalooks nimetada. Õnneks on järel veel mõnigi meist, kes selle või teise perioodi tegelikult läbi on elanud ja kellel need sündmused veel tegelikkusena ajurakkudes on, nii et nad võivad neid mõnevõrra korrektsemast vaatevinklist kirjeldada. Seda ka seetõttu, et neil puudub isiklik huvi oma positsiooni või tegevust kaitsta. Pean ennast üheks sarnaseks objektiivseks vaatlejaks ja avaldan oma mälestusi nii nagu nad mulle meelde jäänud on. Ameerika väliseestlasena on mul vast ka mõnevõrra teistsugused tähelepanekuid kui siin elanud eestlastel. Usun, et minu positsioon on neutraalne, sest ma ei ole oma mälestuste avaldamisega ei majanduslikku kasu ega poliitilist võimu taotlenud. Minu huvi on oma rahva ja kodumaa ajaloo mõistmist sellisele tasemele viia, et me tulevikus sarnases olukorras õigeid otsuseid teha suudaksime.
Periood, millest ma siinkohal räägin, on sündmused 20. sajandi lõpul, kui me Nõukogude Liidust lahku lõime. Selle perioodi olulisemaks teguriks oli Mihhail Gorbatšovi võimule tulek. Tema oli kommunistlikust juhtkonnast esimene, kes jõudis arusaamisele, et selline majanduslik ja sotsiaalne süsteem ei suuda vaba ühiskonnaga võistelda ning lükkas käima uuendused, mis kommunistliku süsteemi iganenud plaanimajandust ja piiratud isikuvabadust muutsid. Piiratud plaanimajanduse elavdamiseks lubati sisse tuua omaalgatust ja kasumi-idee. Eesti majandusele, mis vaatamata kõikidele takistustele oli üks edukamaid Nõukogude süsteemis, oli see teretulnud. Samuti aitas lahedamaks muutunud sõnavabadus kaasa rahvuslike ideede edenemisele.
Ameerika oli nende muudatuste vastu ja minu üllatuseks võtsid ka ameerika väliseestlased sama seisukoha vaatamata sellele, et need reformid kodueestlaste olukorda oleksid parandanud. Eesti kogukonna liikmed olid truud USA sulased ja tegid mida kästi.
Majandusreform ei läinud nõukogude valitsuse vastuseisu tõttu läbi, kuid sõnavabadus jäi püsima ja sellest kujunes Rahvarinde liikumine. Asustati Eesti Muinsuskaitse Selts ja hiljem Rahvarinne Edgar Savisaare juhtimisel. Sellest sai võimas rahvuslik liikumine, millega ühinesid tublid rahvuslased Enn Põldroos, Heinz Valk, Peet Kask, Ignar Fjuk, Mati Hint ja paljud teised. Nemad algatasid kodumaa rahvusliku ärkamise ja seda kandnud suurüritused Eestimaa Laul ja Balti Kett, mis jäävad alatiseks ajalukku. Samuti organiseeriti Ülemnõukogu poolt rahvahääletus, mis nõudis Eesti iseseisvust. Rahvarinne oli nii võimas, et ka teised Nõukogude Liidu vabariigid hakkasid sarnaseid liikumisi toetama. See ähvardas lagundada Nõukogude Liidu ja oli sellega USA huvide vastu. Seda perioodi võib nimetada võimsaks ülestõusuks, mis määras meie kodumaa tuleviku.
13. aprillil 1988 arutati Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel" kodanikualgatuse teemasid
Nii USA kui ka eesti väliskogukond seal olid selle liikumise vastu ja väliseestlaste rahadega ning algatusena loodi kodumaal uus liikumine Eesti Komitee, mille peamiseks eesmärgiks oli meie Nõukogude Liidust lahkulöömise vältimine. Selle õigustamiseks loodi järjepidevuse teoreem, mille kohaselt me kunagi Nõukogude Liidu vabatahtlik osa ei ole olnud, vaid olime NSVLi poolt okupeeritud. Meil oli vaja vaid nõuda nende vägede lahkumist ja seega oleksime jälle iseseisev riik. Kogu see teooria oli niivõrd utoopiline, et on ette kujutamatu, kuidas me selle põhjal teiste riikide poolt iseseisvuse tunnustamist oleksime saanud taotleda. Igal juhul oli selge, et nii USAl kui ka Nõukogude Liidul oli sel ajal ühine eesmärk – Eesti iseseisvuse vältimine ja meie väliseestlaste juhid Ameerikas rakendasid end lahkesti selle teenistusse. Nii siis loodi Eesti Komitee.
Komitee juhtivatel kohtadel olid Tunne Kelam ja Mart Laar. Teavet Kelami kohta sain tema USA esinemistelt. Ta oli töötanud Tartus ajaloolasena ja kunagi otsustanud ka kommunistlikkusse parteisse astuda. Kuid teda ei võetud vastu. Siis sai temast dissident, ta vallandati töökohalt ja pidi edaspidi kasvuhoone ahjukütjana elatist teenima. Küsisin kord, et kuidas tal dissidendina oli võimalik väljasõidu luba saada ja isegi meie Eesti maja külastada, mis enamusele keelatud oli. Kelam vastas, et tal on reisiluba igale maale. Kes ta reisimiste kulud kattis, on teadmata, kuid tal pidi olema hea sissetulek, sest samal ajal ehitas ta omale kolmekorruselist ärimaja Luise tänavale. Mart Laari kohta on vähe andmeid peale selle, et ta USAd ohtralt külastas. Siinse väliseestlaste ringiga tal kontakti ei olnud. Hiljem sai Laar Milton Friedman’i vaba kapitali teooria tunnustuse ja suurema autasu.
Eesti Komitee korraldas eesti kodanike registreerimise, millel registreeriti umbes pool miljonit kodanikku. Moodustati Eesti Kongress, mis alustas Eesti isikutunnistuste väljaandmist. Selle organisatsiooni legaalne staatus, peale selle poliitilise sisu, oli mõnevõrra küsitav. Ülemnõukogu olulisim samm sel perioodil oli rahvahääletus, kus nõuti Nõukogude Liidust lahkumist. See otsus võeti vastu.
Oluline moment saabus 1991.a. augustikuul, kus Gorbatšov’i valitsus kukutati ja võimu eest võitlesid vana kompartei ja mõnevõrra vabameelsem Jeltsini-liikumine. Augusti lõpuks kujunes olukord selliseks, et nõukogude valitsus oli kokku langenud ja teadmata oli, kes seal võimule tuleb. Kasutades seda olukorda kutsuti kokku Ülemnõukogu ja võeti kiiresti arutusele Eesti lahkulöömise küsimus Nõukogude Liidust. Marju Lauristini algatusel kutsuti sinna ka Kongressi esindajad Kelam ja Laar ning veel mõned isikud, kuna nende taga oli küllaltki väärikas poliitiline grupp. Kongressi liikmed võitlesid kuni viimase momendini lahkulöömise vastu, põhjendades seda sellega, et see peab sündima nn järjepidevuse printsiibi alusel. Nad jäid siiski vähemusse ja 11 vastu ja 69 poolt häälega võeti resolutsioon Nõukogude Liidust eraldumise kohta vastu. Niisiis, vaatamata Eesti Kongressi visale vastupanule sai Eesti iseseisvaks.
Järgmisel päeval ruttas Arnold Rüütel Moskvasse ja meie resolutsioon kinnitati Nõukogude valitsuse ja Jeltsini poolt. See sai koheselt eeskujuks Läti ja Leedu lahkulöömise aktsioonidele. Järgnes teiste riikide tunnustuse tagamine, mis läks ladusalt.
1991 Lauristin, Nugis, Savisaar Ülemnõukogus
Endre, Lauristin, Rumessen, Kelam, Rüütel
B. Jeltsini kohtumine Balti riikide juhtidega
Omakorda huvitav oli USA ja meie väliseestlaste suhtumine Eesti iseseisvusse. Tüüpiline näide selle kohta on tunnustatud Kanada populaarse rahvajuhi Tõnu Parmingu seisukoht. Teda kutsuti USA parlamenti andma aru olukorrast Eestis. Tema nõuanne oli, et Eesti iseseisvust ei tohiks tunnustada, sest seal on endiselt võimul kommunistlik valitsus. Kuulda sel kriitilisel momendil sarnast seisukohta eestlase endi poolt tundus uskumatu. Ainukene seletus sellele on, et kuna väliseestlaste juhtkond oli tugevalt CIA mõju all, siis täitsid nad oma eeskirju ka kodumaa reetmisega. Tagajärg oligi see, et kuigi Eesti saatkond Washingtonis oli tunnustatud terve külma sõja vältel, oli USA üks viimaseid, mis Eesti iseseisvust tunnustas.
Peaministriks oli sel ajal EdgarSavisaar. Olukord peale iseseisvuse välja kuulutamist oli uskumatult segane. Äkitselt ilmus mitmesuguseid mõjugruppe, millede jõud ja siht oli kontrollimatu, puudus selge valitsuse organisatsioon ja isegi Põhiseadus, poed olid tühjad, rahvas viletsuses ja koostööd erinevate võimu taotlevate gruppide vahel ei olnud. Kes iganes võimule ligemale sai, tegi seda, mida ta kogemusi omamata paremaks arvas. Muidugi oleks tulnud luua mingi kõikidest parteialgetest ja ühiskondlikest jõududest koostatud grupp, mis meie tulevikku oleks arutanud ja ettepanekuid teinud. Kuid sarnane mõtlemise viis ja koostöö oskus oli meil juba esimese iseseisvuse ajast peale kadunud.
Eestil on läbi ajaloo olnud väga oluline geopoliitiline positsioon – me oleme sillaks Lääne ja Ida vahel ning ühendame nende mõlemaga Skandinaavia idaosa. See andis meile ka nüüd suurepäraseid majanduslikke võimalusi, kuid samas olime, nagu ikka, mitmete suurte jõudude strateegiliseks tulipunktiks. Seega oli meil mitu võimalust – püüda olla võimalikult neutraalsed nagu Läänemere põhjakalda riigid või siduda end ühe või teise poolega ja sel juhul kindlasti läänega.
Vastupidiselt Eesti edasisele arengule oli meie majanduslik seis tookord nimetamisväärse potentsiaaliga – põllud olid viljakandvad, meil oli korralik kalatööstus, meie tehniline intelligents ja üldine töövõime olid märkimisväärsed. Olime haritud ja ennast toita oskav rahvas ja seda võimet oleksime saanud kasutada ka Lääne suunas. Kahjuks seda potentsiaali ei tunnustatud ja selle kasutamise praktilisi viise tegelikkuses ei kaalutud.
1991 Lauristin, Nugis, Savisaar Ülemnõukogus
Endre, Lauristin, Rumessen, Kelam, Rüütel
B. Jeltsini kohtumine Balti riikide juhtidega
Siis aga pääses võimule Laari valitsus. Arusaamatul viisil oli ajaloolasest saanud tunnustatud majanduse ekspert, kes oli veendunud Milton Friedman’i ülivaba kapitalistliku süsteemi toetaja. See oli absoluutne vastand kommunistlikule süsteemile ja selles oli majandusel vaid üks eesmärk – kiire ja hoolimatu kasum. Kuidas see ühiskonna heaolu mõjutab, polnud oluline. Nii ta siis lagundas meie tulutoovad majanduse osad ja müüs kõik kiiresti lääne kapitalile – näiline edu oli kohene. Millise hinna eest ja kes päriselt nende tehingute vahendajad olid pole teada. Kohalikust põllumajandusest lääne kapital huvitatud ei olnud ja Laar suretas selle kui mittekasuliku kommunistliku süsteemi mudeli arvestamata, et põllumajandus oli sajandeid olnud meie rahva elujõu sümbol ja selgroog. Sellega jäi ligi kolmandik eesti rahvast tööta ja koduta. Algas sisemiselt tekitatud ümberasumiste lainete aeg.
Laari süsteemil oli aga ka head küljed. Ta tõi tõesti sisse kapitali, mis ehitas kiiresti üles meie lagunenud nõukogude sise-süsteemi ja tõi ka varasemaga võrreldes uusi majandusalasid, näiteks turism. Võrreldes teiste Balti riikidega olime näivalt neist ees.
Tänast Eestit vaadates peame tõdema, et tänu strateegilistele vigadele ja suutmatusele teha pikaajalisi kestvust tagavaid plaane on Eesti oma olemuselt jäänud banaani-vabariigiks. Meil puudub tootmise jõud, meie palgad on tublisti alla Euroopa taseme ja meie koolitatud tööjõud otsib tööd välismaalt. Eestis on praegu ligi 5000 soome firmat. Madalate palkade ja väärindamata toorme tõttu on nad väga edukad ning lüpsavad eesti majandusest kena kasumi. Meie koolitatud töölised otsivad elamisväärse tasuga tööd Soomes. Sealne kasum nende tööst läheb Soome majandusse. Mõlemal juhul oleme kaotaja positsioonis.
Edu Eestile tõi 1990datel vaba nn kauboikapitalistlik vaim ja võimalus kõike proovida. Täna kägistab meid hirm ja alandlikkus, enese loodud ülipüüdlikkus ja administratiivsed tõkked. Oma riigi, rahva ja kultuuri arendamise asemel olme loomas militaarset katsepolügooni. Meie noored mehed ei ole enam suutelised ega ka taha teenida seda riiki, püss käes.
Eestile on vaja anda tagasi vaba mõtlemist ja pisutki äri vaimu, võimalust oma majandust üles ehitada ja mitte loota väliskapitali „lahkele abile“. Kui kaotame nüüd selle võimaluse olla oma rahva ja kultuuriga, ei pruugi kolmandat võimalust enam tulla. Kolm on kohtus seadus, aga mitte garantii unikaalsete ajalooliste hetkede puhul.
Meie suurim hiilgus ei ole selles, et me kunagi ei lange, vaid selles et me tõuseme iga kord, kui oleme langenud.
-Konfutsius ehk Kong Fu Zi
Ragnar Viir
Ragnar Viir on vanim Tartu Ülikoolis oma doktoritöö kaitsnud inimene viimase saja aasta jooksul. Tema väitekiri kinnitab:
Eestil on aeg ärgata ja üles tõusta!
Just nüüd, kui me Euroopa eesISTUJAD oleme olnud ja meis selleski istuma ei jäetud. Nali naljaks, aga jutt on tõsine – me istume liiga palju!
Euroopa riikide enamistumise esivõistlustel hoiame kaheksandat kohta, see tähendab, et seitsmes riigis istutakse meist veel rohkem, aga kahekümnes vähem [1]. Teeme endale kingituse ja hakkame aktiivseteks!
2017.a. Bloombergi avaldatud WHO, ÜRO ja Maailmapanga andmete järgi kuuluvad eestlased kiitust väärivalt 50 kõige tervema rahva hulka maailmas, olles selles tabelis 38. kohal [2]. Põhjuste hulgas, miks me eespool ei ole, loetakse üles ülekaalulisus, rasvumine, füüsiline inaktiivsus. Füüsiline inaktiivsus tähendab suuresti istuvat eluviisi (kontoris, autos, diivanil televiisori ees) [3]. Istumise press paneb rasvkoe rakud jätkuvale mehaanilisele survele reageerima, rasvarakud porsuvad kuni topelt suuremaks, nii ka tagumiku mõõdud suurenevad ja pisut ülekaalulisest saab peagi rasvunu…[4]. Eesti naised on Euroopa Liidu rasvunute edetabelis juba kolmandal kohal ja mehed kaheksandal [5].
Püsti! Tervis tuleb
Uuringud on näidanud, et pidev istumine kutsub esile terviseprobleeme ja kiiremat vananemist isegi ilma teiste tervet elustiili mõjutavate ”kuriteokaaslasteta” nagu suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine ja väär toitumine [6]. Liigne istumine rikub tervist, olgu istujaks lapsed, noorukid või täiskasvanud, mehed või naised, valge- või sinikraelised, juhid või kaasreisijad. Siiski, keskealised kontoris töötavad mehed näivad olevat rohkem ”ohtlikult istumislikud” kui pensionärid, nagu näitab hiljutine uuring Šotimaalt [7]. Need tervisehädad ei ole korvatavad isegi mitte tervisespordiga tegeledes, mis on väga vajalik, aga millest üksi ei piisa [3,6,8].
Mida siis teha?
Eesti ei ole rikas riik. Meil ei ole võimalik terviseprobleemide ennetustöösse, sealhulgas kõikide nn. mittenakkushaiguste ehk teisisõnu elustiilihaiguste [9] ennetamiseks suurt raha kulutada. Aga me saame ise, ilma ainsatki eurot kulutamata oma tervise jaoks palju ära teha. Pidev katkestamatu istumine on iseenesest kurja suur juur. Uuringud on toonud välja, et istumist tuleb lihtsalt katkestada ja seda regulaarselt. Jätkuva istumise regulaarne katkestamine vähendab riski haigestuda mittenakkushaigustesse [10]. Rikastes maades on selleks, et panna istuvat inimest aeg-ajalt püsti tõusma, tehtud tõusvad-langevad töölauad. Inglismaa plaanib muretseda sellised töölauad kõikidele arstidele, õdedele, sekretäridele, kogu meditsiinipersonalile, kes oma töös arvuteid kasutavad [11]. On selliseid, ka ülehinnatuteks arvatud töölaudu [12] Eestiski jõukamates ettevõtetes. Värske laboratooriumi tingimustes tehtud uuringu autorid soovitavad nende töölaudade kasutamisse suhtuda ettevaatlikult, sest 2 tundi seismist lisas katsealustele füüsilist ebamugavust kogu kehas, pidurdas mõtlemisvõimet ja reaktsiooniaega, kuigi parandas probleemide loova lahendamise võimet [13].
Dr. Viir TedEx loeng, 2012
Aga toolilt korraks üles tõusta, ise korraks püsti tõusta ja selga sirutada saab inimene ise, ilma sellise kalli „motivaatorita“. Dr Vernikose, NASA astronautide tervise eest vastutanu järgi on gravitatsiooni panus inimese tervises suurem kui siiani arvatud: ”Püsti tõusmised [üles gravitatsioonijõu vastu!] on nimelt need olulised teod – mitte see kui kauaks seisma jääda. Püsti tõusmisest 16 korda á 2 minutiks, saab su keha 16 stiimulit, samas kui ühekorraga 32 minutiks seisma jäämisest saab keha ainult ühe stiimuli”. Ta jätkab: ”Lihtne, igapäevane, kogu päeva jooksul liikumine [on see, mis] hoiab sind elus tervena” [8].
Ettekandeid ja koolitusi pidades on mind alati häirinud pilt: mina räägin ja kuulajad mu vastas istuvad. Kuni äkitselt taipasin, et see ei pea hoopiski nii olema! Kuulajad ei pea kogu aja istuma. Panin 3€ mängu ja ostsin kellukese. Helistan iga 10 min järel seda kellukest ja kuulajad on, üllatus-üllatus, krapsti püsti. Luban neil tagasi istuda – kuulajate tuju läheb heaks, rõkatavad naerda ja tagasiside neilt on rõõmsalt innukas.
Ka nüüd, kui ma teile seda kirjutan, võtan oma kellukese kätte ja helistan seda iseendale. Küll tahaks, et kostaks teiegi kõrvu: oma tervise eest tuleb seista!
Ma olen arst. Üle 40 aasta olen tegelenud patsientidega, kellel on otseselt tugi- ja liikumiselundkonna haigused (liigese reuma, selgroo reuma) või probleemid seljas, kaelas, turjas, jäsemetes. Olen ikka soovitanud neile jõukohast liikumist kuival ja vees. Eelkõige kõndimist, mis kahejalgsele olendile kõige omasem, voodihaigetele aga liigutusi sealsamas voodis selili. Füüsilist aktiivsust [14]! Mitte palju korraga vaid päeva jooksul tihti. Reumahaigla patsiendid lõid nõnda oma seltsi, mida hakkasid kutsuma „Vauvamallisen Liikunnan Yhdistys“, eestindatult Siputajate Selts.
Ka praktiliselt tervetele teeb head, kui ise näiteks kord tunnis minut või kaks võimlemismatile pikali heita ja ennast seal liigutada. See võtab maha füüsilised pinged [15], on tõestatult valusid vaigistava toimega [16] ja ahhaa-emotsiooni tekitav [17]. lisaks – joogamatilt üles st püsti tõusmine on suurem stiimul võrreldes tõusmisega toolist [8].
Kas aitajad ise on terved?
Iseäranis murelikuks teevad teated arstide ja meditsiiniõdede „läbipõlemisest“. Arstina tean ma väga hästi, et meditsiinipersonal (arstid, õed, laborandid) ei tule kahjuks selle peale, et hoolitseda ka iseenda tervise eest kohe töökohal.
Meil on tore eeskuju New York´ist, Seneca´st: medõed ja arhitektid esitlevad ühises koostöös, ideaalset haiglapersonali puhkeruumi:
eraldatud patsientidest ja nende sugulastest,
mitte kaugel töökohast (vastutusrikas töö, nõuab kiiret kohalejõudmist),
selles peaks olema rohelist, elusat
aken ja
boonusena rõdu.
Ning siis õdede eriline nõue – võimalus heita pikali ja tõsta tunde kestvast püstitööst väsinud jalad mõneks minutiks üles. Ühisuuringu tegijad on veendunud, et see tõstab medpersonali rahulolu tööga, vähendab stressi ja parandab nende töö kvaliteeti [18]. Medice cura de ipsum.
Hoolitsegem endi eest, et hoolitseda teiste eest!
Klõpsa ja uuri
Kolmandiku elueast oleme horisontaalis, et välja puhata ja taastuda. Pikali heitmine ei ole sama mis istumislik eluviis [19,20]. Töökoha ja elukeskkonna parema korralduse läbi on võimalik ja vajalik vältida mõlemat – kestvat istumist ja seismist [21].
Elustiili muutmiseks vajame üksteise tuge ja õnneks ei ole me üksi. Austraaliast sai alguse liikumine Stand Up Victoria, Stand Up Australia; kuulsast Mayo kliinikust USA-st kostab: Get Up [22] ja on aeg päästa vabaks eesistujadki endi kinni istumise needusest [23]. Soomlaste sotsiaal- ja terviseministeerium on juba aastast 2015 andnud välja Soome rahvuslikud soovitused istumise vähendamiseks: „Jokainen ylösnousu tekee hyvää!” [24].
Jah, kogu Euroopa ja läänemaailm istub. Võime aga eesISTUJATEST saada eestseisjateks.
Eesti oli hiljuti Euroopa Liidu eesistuja. Muidugi algab iga füüsiline aktsioon toolilt üles tõusmisega ja eeskuju nakatab. Meie aeg ees istuda anti 2018 üle Bulgaariale, kuid meil on endiselt võimalus kutsuda kogu Euroopat üles seisma oma tervise eest!
Üles tõusmise mõte helisegu meie teadvuses iga päev nagu ärataja kelluke!
Kuula Ragnar Viiri loengut SIIN.
P.S. seda ei pea istudes tegema
Viidatud allikad (täisviiteid autorilt, pöörduge abi saamiseks)
Maikuu tähendas klubile kahe uue liikme kinnitamist – Ragnar Viir ja Avo-Rein Tereping. Õnnitleme nii ERKi kui uusi liikmeid ja soovime tegusat koostööd.
Maikoosoleku korralise koosoleku ettekanne 1 – Ragnar Viir “Ülestõusmise aeg on käes”
Uue liikmena on ta enda tutvustuseks öelnud nii: sündisin 12.08.1943 Tartus. Õppisin Väimela 7-a koolis, lõpetasin Tartu II Keskkooli 1961 ja Tartu Ülikooli 1968. Koolidesse ja koolidest koju kõndisin, tundide vaheajal ja arstiteaduskonna õppehoonete, Toome ja Maarjamõisa vahet liikudes kõndisin. Liig-istumisega hakkama saamine on mind huvitanud üle 40 aasta. Algatasin Värska sanatooriumi, olen töötanud arstina merel, mitmetes haiglates Eestis ja Soomes, ja eraarstina. Väitekirja “The effect of different body positions and of water immersion on the mechanical characteristics of passive skeletal muscle” kaitsesin aastal 2010. Värskas alanud kümbluse mõju selgitamisega jätkan nüüd Rahvusvahelise Astronoomia Akadeemia vastavas, immersiooni uurimisrühmas. Harrastusteks on endiselt kõndimine ja ujumine, kaua aega rahvatants. Meeleldi külastan Estonia teatrit ja tunnen rõõmu, et vaheajal on tervislikuks kombeks kõndida! Teadustegevuse kohta vaata ETIS.
Vaata ja kuula ka TEDx Tartu – Ragnar Viir – Inimene ja tool. Ettekande teematutvustus alloleval skeemil. ERKis on nüüd algatus, et küsimuste esitajad tõusetuksid toolilt. Aitäh, Ragnar!
Koosoleku teine ettekanne – Paul Tammert “Millist riiki sina tahad?”
Ettekanne toetus Pauli eelmisel aastal ilmunud raamatule “Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel”. ERK soovitab raamatut kui harivat lugemist ka neile, kes maksundusse muidu ei sukelduks. Paul kirjeldab ideoloogiaid, mis on kujundanud inimühiskondi läbi ajaloo. Kõik ideoloogiad tegelevad inimeste majandusliku toimetuleku probleemiga, kuid pakuvad välja erinevaid viise, kuidas lahendada vastuolusid aktiivse vähemuse ja passiivse enamuse huvide vahel. Paul Tammert hoiatab: tulemas on rasked ajad, kus senised elukorralduse alused võivad hakata vankuma.
5.-6. mail 2018 tähistati Tartus President Rüütli 90. juubelit. Piduliku konverentsi korraldas 20. augusti klubi, osaliste, organiseerijate ja esinejate seas oli ka hulk Eesti Rooma Klubi liikmeid. Kajastused leiate internetis. Toome siinkohal vaid kahe ERK liikme ettekanded, mis on lisatud ka Juubelikonverents kogumikku. Mõlemad ettekandjad pühendusid põlvkondade ja nende erinevuste toonitamisele, mööndes, et 90 aasta sisse mahub neid juba neli – kõigil oma nägu ja hing. Arnold Rüütel on pidanud kõndima läbi nende aegade ja põlvkondade. On see olnud õnn?
Juhan Telgmaa seob eestluse sisu looduse, st oma keskkonna kaitse ja hoidmise ajalooga. Arvo Sirendi näeb elu ja elamise mõtet põllumajanduse ajaloona. Ettekandes on toodud põhjalik ülevaade Arnold Rüütli tegevusest teadlasena. Loodetavasti pakuvad need esseed lugemise ja mõtluse rõõmu teilegi.
Juhan Telgmaa “Looduskaitseliikumised kui eestluse hoid”. Täistekst siin.
1.–2. aprillil 1988 toimus Toompeal toonase ülemnõukogu saalis loomeliitude pleenum, mis sai Eesti iseseisvumisel oluliseks teetähiseks.
Loomeliitude pleenum 1-2. aprillil 1988
Pressikonverents pärast suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist, 16. november 1988. Fotod : T. Malsroos Eesti Rahvusraamatukogu
Loomeliitude pleenum, 1.-2. apr. 1988. Foto: A. Saar Filmiarhiiv
NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikud Moskvas Punasel väljakul (vasakult): Tiit Käbin, Vello Pohla, Marju Lauristin, Viktor Palm ja Ülo Vooglaid
Eesti NSV Ülemnõukogu hääletas suveräänsusdeklaratsiooni poolt, 16. november 1988 Filmiarhiiv
15.04.2018 toimus Riigikogu saalis arutelupäev “Riik kui kunstiteos”, millega tähistati 1988. a. Aprillipleenumi aastapäeva. Arutelupäeva avanud Riigikogu esimees Eiki Nestori sõnul oli loomeliitude pleenum 30 aastat tagasi kui suur „jah“ inimeste ootustele ja lootustele.
Eesti Kultuuri Koja korraldatud arutelupäeval mõtisklesid Eesti tuleviku üle nii 30 aasta eest loomeliitude pleenumil osalenud kui ka need, kes 1988. aastal veel sündinud polnud. Eesti riigi praegusest ehitusest ja selle väljavaatest saada tema kodanike silmis kunstiteoseks kõnelesid loojad Enn Põldroos, Heinz Valk, Ignar Fjuk, Ike Volkov, Marju Lauristin, Mark Soosaar ja Rein Veidemann. Oma nägemuse lisasid Helle Tiikmaa, Ilmar Raag, Jaan Elken, Maarja Kruusmaa, Pille Lill, Rasmus Puur, Siiri Sisask, Seppo Zetterberg, Toomas Kiho. Seadusloomet kui kultuuri osa analüüsisid Riigikogu liikmed Toomas Jürgenstein ja Peeter Ernits ning Läti Saeima’st Veiko Spolitis.
Osalesid mitmed ERK liikmed, sh. Arnold Rüütel, Tiiu Kuurme, Ivar Raig jt. Arutelupäeva juhtis Eesti Rooma Klubi kauane liige ja endine Riigikogu spiiker Ene Ergma, Klubi esindasid oma sõnavõttudega Mati Hint ja Rein Einasto. Lisame neile ka Arvo Sirendi sõnavõtu, mille ta kandis ette Klubi koosolekul. Ettekannete tekstid avaldatud autorite lahkel loal. Tsiteerimisel palume kasutada allikat.
Lisaks toimus samal päeval Rahvarinde asutajate kogunemine Tallinnas, Jaan Poska majas. Ettekannetes rõhutasid Hint, Gerndorf ja Veidemann, et Rahvarinde kõige tähtsam tegelane oli Edgar Savisaar. Hint andis kõigile edasi Edgar Savisaare tervitused. “Ta on haiglas ja andis mulle mandaadi kõnelda nii, nagu ma kõnelen,” rääkis Hint. Ettekandeid ja kajastust näed SIIT.
Eestluse ja tuleviku stsenaariume on avaladatud mitte ainult ERKis. Vt. nt SIIT. Eesti Rooma Klubi märtsikoosolek on pühendatud EV100le. Ettekanded teevad 100-aastane eestlane Dr. Endel Uiga ja kaasettekandja Jüri Trei. Mõlemad on nii sõjaväelased, eestluse uurijad kui loojad.
Ettekandekoosolek eestlusest ja selle teekonnast 100 aasta jooksul. 13. märtsil kl 16, Tallinna Tehnikakõrgkooli nõukogu saalis, Pärnu mnt. 62
Täna 100-aastane eestlane ja eestimeelne on endiselt kõbus ja tegus. Oma ettekande kohta ütleb Dr. Endel Uiga: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud seadusele, õigusele ja vabadusele…Jätka lugemist →
Ettekandekoosolektoimus 13. veebruaril 2018. Esinesid (K. Birk, Eesti Seksuaaltervise Liit, ei saanud kahjuks tulla):
Liisa Pakosta, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Margus Punab, arst
Ivar Raig, majandusteadlane
Rahvastikuprotsessid, kui üks meie väikese riigi eksistentsiaalsetest küsimustest on olnud ERK fookuses juba pikemat aega. Viimase aasta jooksul on rahvastikupoliitika senisest enam tähelepanu saanud ka poliitilisel areenil. Riigikogus on moodustatud rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon ja rahvastikupoliitika töörühm.
Eesti Rooma Klubi 2017/ 2018 hooaja üheks läbivaks teemaks, ja seda mitte esimest aastat, oli haridus. Eelnevatel aastatel on ERK püüdnud mõtestada kasvatust ning rõhutada pesahariduse olulisust, 2017 räägiti enim kõrgharidusest. Siinjuures on paslik mäletada möödunut.
Ene Grauberg, akadeemia Nord asutaja ja rektor / TLÜ professor, Õigusakadeemia humanitaarteaduste keskuse juhataja
Viive-Riina Ruus / TLÜ emeriitprofessor
Peeter Kreitzberg, TLÜ kasvatusteaduste õppejõud
Ülo Vooglaid, riigikogu liige ja
Rein Vihalem, TÜ filosoofiaõppejõud
2011 kohtuvad kolm tollastest vestluskaaslast taas. Neile lisanduvad Mailis Reps, riigikogu liige; Katri Raik, TÜ Narva kolledži direktor; Rein Müllerson, Akadeemia Nord rektor (hiljem TLÜ Õigusakadeemia president);Peeter Müürsepp, TTÜ Rahvusvaheliste Suhete Instituudi direktor. Publikuna osalevad Peeter Kross, EBS rektor, Raivo Palmaru, TLÜ dotsent ja Voldemar Kolga, TLÜ dotsent.
Mai – plaaniline kõnekoosolek 8. mail toob kuulajateni ERK värske liikme Ragnar Viir’i selgituse sellest, kuidas tool tapab. Uue hooaja fookuseks saab hariduse, eriti kõrghariduse analüüs. Kohtume juba septembris! Koduleht ei maga aga ka suvel. Jääge meiega…
Aprill – Rooma Klubi oli kandvaks jõuks 1988.a. Loomeliitude- ehk Aprillipleenumi 30. aastapäeva tähistamisel Riigikogus.
Märts – klubi EW100 koosoleku kajastus jõudis televisiooni. ERK liikmed on võtnud sõna (vähemalt) viies avalikus arvamusgrupis rahvastikukriisi teemal.
Veebruar – Ü. Vooglaid rääkis Tallinna TVs vaesusest ja selle põhjustest.
Jaanuar – Eesti Rooma Klubi kolm juhti – A. Tarand, Ü. Vooglaid ja J. Telgmaa on kutsutud TTVs Horisonti laiendama. A. Tarand rääkis Klubist ja veest Vikerraadios
Detsember2017 – saates Horisont räägib Eesti Rooma Klubist Arvi Hamburg.
Suur Rooma Klubi saab sel aastal 50-aastaseks. Sellega seotut leia uudiskirjast . Klubi ajalugu siin. Märtsi uudiskirjas ka Eesti Rooma Klubi. Märtsi kuukiri ütleb muhulgas:
Ernst Ulrich von Weizsäcker, Co-President of the Club of Rome will present
the recent Report to the Club of Rome "Wir sind dran. Was wir ändern müssen,wenn wir bleiben wollen. Eine neue Aufklärung für eine volle Welt".
Current worldwide trends are not sustainable.
The Club of Rome's warnings published in the book Limits to Growth are still
valid. Remedies that are acceptable for the great majority tend to make
things worse. We seem to be in a philosophical crisis. Pope Francis says it
clearly: our common home is in deadly danger. Analyzing the philosophical
crisis, the book comes to the conclusion that the world may need a "new
enlightenment"; one that is not based solely on doctrine, but instead
addresses a balance between humans and nature, as well as a balance between
markets and the state, and the short versus long term. To do this we need to
leave behind working in "silos" in favor of a more systemic approach that
will require us to rethink the organization of science and education.
Co-ordinates of the event:
March 28th, 19.30 (open at 18.30 Uhr)
Kaks naist Eesti Rooma Klubist – Kaja Kärner ja Tiiu Kuurme kohtuvad saates Kajalood 25.novembril 2017. Kuula siit:
Post-post-modernistliku ajastuga tasapisi liituv uusliberaalsus pakub üha keerukamaks muutuvas maailmas lihtsaid lahendusi, must-valgeid valikuid, sunnib tegelema saja asjaga korraga ja röövib meilt süvenemisvõime ja keskendumisoskuse.
Teeb seda nii, et me ise ei märkagi.
Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme ei jäta ütlemata, kui näeb meie elukorralduses viga laita. Saates juurdleb ta pealiskaudsuse ja kõikelubatavuse pealetungi üle ning tuletab meelde, et kõige uuega ei ole vaja kaasa minna.
Kuulake, mõtelge ja kui olete järele mõelnud – ütelge.
* vt ka Teadus- ja arendustegematus. T. Stewart Õpetajatelehes, 2016 Jätka lugemist →
Külma sõja lõpp muutis mõiste demokraatia (rahva võim) arenenud riikides poliitiliseks normiks. Seda peetakse ühiskonna poliitilise kultuuri arengutaseme indikaatoriks. Hoolimata tõsiasjast, et pool külma sõja järgsest ajast on ühiskondlik areng õõnestanud selle normi üldkehtivust. 1992. aastal avaldas ameerika ühiskonnateadlane Francis Fukuyama optimistlikku lootust, et demokraatia on ühiskonna valitsemise viimase vormina lõplikult võitnud ning tõrjub ajaloo näitelavalt kõik mittedemokraatlikud valitsemisvormid. Tänaseks on ta oma hinnangus asjaolude survel muutunud mõnevõrra ettevaatlikumaks.
Praktilises käibes varieerub mõiste demokraatia sisu tugevasti. Oma ennustuses pidas Fukuyama silmas liberaalset demokraatiat. Viimase kõrval võib Eesti raamatukogude elektroonilises kataloogis leida veel oma kümmekond erinevat sorti demokraatiat. Jätka lugemist →
25. nov. 2017 toimus Väliseesti Ühingu konverents “Sada aastat Eesti riiki“ (kava). Konverentsi kutsus kokku ja juhatas Leili Utno, VEÜ juhataja, ERK liige. Ettekandega esines teiste hulgas Juhan Telgmaa. Selgus, et Eesti keskkonna, sh looduse kaitse on hoopis vanem kui Eesti ise. Uuri siit:
Dr. Ando Leps on meie klubi üks säravatest tegevteadlastest, kes on oma üleilmse Rooma Klubi uudiskirjas avaldatud artiklitega ka Eesti Rooma Klubi suurele kaardile ära märkinud.
Mis muudab selle riigimehe ja teadlase eriliseks?
Miks on ta tuntud kaugel, tundmatu siin?
Miks on teda avaldatud võõrastes keeltes, omas aga Uues Eestis peaaegu mitte?
Need pole ainsad küsimused, mis vastuseta jäävad. Ja need pole küsimused mitte ainult Ando kohta. Jätka lugemist →
Ühiskond, nii suures kui kohalikus plaanis, on paljude probleemide kõrval üha sagedamini kokku puutunud ilmingutega, mida nimetatakse seksuaalseks ahistamiseks. Globaliseeruvas maailmas põrkuvad selle mõiste all enamasti eri kultuuride inimõiguste probleemid ja meie väiksemas ühiskonnas isikuvabaduse probleemid.
Suude puhastamise telesaates ja samalaadsete juhtumite meediakajastuses jäi kõlama arusaam, et meil on paljud seksuaalse ahistamisena käsitletavad seigad, suhtumised ja teod mõisteliselt segased või ära seletamata ja see ei võimalda juhtunule hinnangut anda ka nüüd, kus skandaalide kampaaniaaeg peaks juba otsas olema. Jätka lugemist →
Lisaks toimus samal päeval 
Post-post-modernistliku ajastuga tasapisi liituv uusliberaalsus pakub üha keerukamaks muutuvas maailmas lihtsaid lahendusi, must-valgeid valikuid, sunnib tegelema saja asjaga korraga ja röövib meilt süvenemisvõime ja keskendumisoskuse.
Praktilises käibes varieerub mõiste demokraatia sisu tugevasti. Oma ennustuses pidas Fukuyama silmas liberaalset demokraatiat. Viimase kõrval võib Eesti raamatukogude elektroonilises kataloogis leida veel oma kümmekond erinevat sorti demokraatiat. 
25. nov. 2017 toimus Väliseesti Ühingu konverents “Sada aastat Eesti riiki“ (
