Hooaeg 2018

Featured

Sildid

,

Hea lugeja,

2018-2hooaeg 2018-2019 saab Eesti Rooma Klubis olema põnevust täis ja särtsakas. Hoia kursis ERK kodulehe kaudu, klõpsates ennast jälgijaks (nupp all paremal). Sel moel saad automaatselt teated oma meilile kõigest, mis kodulehel avaldatud, sh kutsed ja teated.

Hooaja uudis – Eesti Rooma Klubi on 21. sajandi klubi. Registreerime külalised koosolekutele läbi vasakul oleva kalendri. Klõpsa ja Sind viiakse kohale.

<< registreerumiseks klõpsa kalendris või valitud koosoleku nime kõrval
>> klõpsa "Register" (täida väljad vaid esimene kord)  
   lisa ka "Add to Calendar" >> ja oledki oodatud

September:

  • 3.-4. september – UNEP osapoolte konsultatsioon ette valmistamaks ÜRO Keskkonnakogu UNEA 4, märts 2019 Nairobis. Eesti on teatavasti selle eesistuja. Uuri rohkem siit.
  • 4. september – WEC (Maailma Energeetikanõukogu) Eesti Rahvuskomitee aastakonverents.
  • 5. september – UNEA 4 ette valmistav keskkonnakonverents Earth Innovation Forum Tallinnas.
  • radio button

    kliki

    11. september – korralisel ettekandekoosolekul tegi  Klubi president A. Tarand ülevaate CoR juubeliraportist „Come On!“. Klubi liikmetele anti aru 2017 Üldkoosoleku seatud sihtidel toimunud arengutest.

  • 12. september – I seminar „Maailm ja Euroopa Liit aastal 2035“. Taustapaber on koostatud UN, PwC, E&Y, US National Intelligence Council, OECD ja Euroopa Komisjoni poolt koostatud allikate põhjal ning toob välja nende allikate ühisosa. Dokumendi eesmärk on seminaril arutelu algatamine.
  • 13. september – konverents “Inimlikud linnad” (inglise k) – 11 Euroopa linna head näited, korraldab Tallinna Disainiöö.
  • 17.-18. september – Keskkonnaministeeriumi esimene ringmajanduse konverents.

evv_riigikantselei_v-riigivapp_78px

  • 26. september – II seminar „Maailm ja Euroopa Liit aastal 2035“. Info Klubi liikmetele meiliga. Materjalid leiad SIIT.
  • 27.-28. september – Põhja-Balti energiakonverents 2018 “Kuidas saavutada Euroopa uued kliima- ja energiaeesmärgid?”.

*Kõigi nende kogunemiste täpsem info siit.

Oktoober:

  • 3. oktoober – kohtumine Presidendi kantseleiga.

    radio button

    kliki

  • 9. oktoober – korraline ettekandekoosolek. Koosoleku kava ja esinejad leiate klõpsates rohelisele nupule.
  •  Eesti Rooma Klubi MTÜ taotleb Euroopa Keskkonnabüroo EEB liikmeks saamist. Töö Brüsselis.
  • A. Tarandi ja soovitatavalt J. Telgmaa osavõtt CoR 50 üldkoosolekust ja konverentsist. Töö Roomas.
  • Osalemine EV Peaministri büroo algatuses strateegia 2035. Eesmärgiks on näidata ennast ja oma võimet aidata koostada nt 15 aasta strateegia. Meie tiimis on kaks endist peaministrit, kes aga ei kipu mitte õpetama. Ka ei loo me veel üht alternatiivparteid – ERK ei ole poliitiline ühendus.
  • 30. oktoober – paku oma sektsioon “ESAK XI. Eesti tuleviku keskkonnad”.

November:

  • radio button13. november – korraline ettekandekoosolek – räägime Eesti haridusparadigma muutustest: tehtud valikutest, väljakutsetest ja ohtudest. Kuulame ära ka Hariduse toimkonna arengud HM baasstsenaariumide projekti “Eesti jätkusuutlik areng: kõrg- ja kutseharidus 2020- 2035”. Täpsustav info avab end peagi.
  • Rahvatervise töögrupp – R. Viiru “Ülestõusu” algatuse projekt.

Detsember:

  • radio button4. detsember – aastakonverents CoR 50 (konverentsi toimkond A. Hamburg, I. Raig, I. Toome, J. Telgmaa). Toimkonnal on võimalus kaasata teisi ERK liikmeid olenevalt ettevalmistuse etappidest – andke endast teada.
  • 5. detsember – Säästva arengu foorum 2018 Riigikogus.
  • 7.-8. detsember – VI eesti teaduskeele konverents. Käsitletakse eesti keele praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid Eesti kõrghariduses. Kutse. Siin oodatakse arvajate aktiivsust, vaata juba nüüd.

Kui Sulle tundub, et ERK peaks olema osaline mõnes mõttegrupis, mida siin ei ole nimetatud,
anna sellest palun teada SIIN.

 

A. Leps – mõtteid Rooma klubi juubeliraporti „Come on!“ kohta

Sildid

, , , ,

Rooma Klubi presidendid Ernst Ulrich von Weizsäcker ja Anders Wijkman (Rooma Klubi kaaspresidendid), koos 34 Rooma klubi liikme ja paari külalisautoriga üllitasid klubi 50-ks aastapäevaks olulise töö „Come On! Capitalism, Short-termism, Population and the Destruction of the Planet. A Report to the Club of Rome“ (Springer 2018), mis on kogu maailma elanikkonnale edasise eksisteerimise seisukohalt olulise tähtsusega.

Kuid olgu kohe öeldud, et paljud nende seisukohtadest olid üldsusele juba varem teada, nii et midagi eriti uut teavet see raamat ei sisalda ja loomulikult siis ka juubeliraport. Kuid nimetatud raamat ja raport omavad erilist tähendust just seepärast, et need maailma elanikkonna „peamised mured“ on koondatud ühte raamatusse, nüüd siis ka ühte raportisse!

leps, a1Raporti põhikontseptsioon on rajatud „täielikule maailmale“, allakirjutanu arvates „turumajandusele baseeruva maailmale“, samal ajal kui teadaolevalt tsivilisatsioon formeerus „inimtühjale maailmale“, järelikult siis „turumajanduseta maailmale“ ja käsitleb peamiselt käesoleva aja üldkriisi erinevaid valdkondi. Sõnade kombinatsioon „Come On!“ omab kaht tähendust – „ära püüa mind petta“ ja „liitu meiega“.

  • Kapitalismi üldkriis. Raportöörid alustavad sellest, et meie planeet degradeerub autoritarismi ja fundamentalismi toel pidevalt, spekulatsioonil rajanev kapitalism aga pidutseb. On täielikult terve mõistuse vastane, et kaasaegne kapitalism areneb tsükliliselt, st ühest kriisist teise. Tegelikult areneb see pidevalt vaid kriisi suunas, mis kogu aeg ainult süveneb. See ei piirdu meid ümbritseva loodusega, vaid haarab endasse kõik sotsiaalsed, poliitilised, kultuuri, moraali jt kriisid, demograafia ja ideoloogia, st kogu kapitalismi poliitilise ja majandusliku süsteemi.

Raporti väga teravad kriitikanooled lendavad peamiselt tänapäeval eksisteeriva kapitalistliku poliitilise ja majandusliku süsteemi ja finantsmaailma spekulatsioonide suunas. Samal ajal kutsutakse järgima aga uut, alternatiivset majandus- ja haridussüsteemi. Samas öeldakse, et on vaja otsustavalt vabaneda mugandatud maailmavaatest ja taevakehade tsivilisatsiooni uuringutest. Ei ole erilist mõtet peatuda ka Moore´i seadusel.

Rooma klubi on seisukohal, et 20 saj. 80datel aastatel toimus kapitalismi mandumine, mille peamiseks allikaks oli finantsspekulatsioonide tagajärjel kasumi saamine. See oli maailmas 2008-09 aastate finantskriisi tekkimise põhjus. Kuid nii huvitav kui see ka ei olnud, siis pankurid mitte ainult ei säilitanud oma positsioone, vaid tulid välja sellest olukorrast võitjatena ja kedagi neist ei pandud vangi!

Käesoleval ajal on maailma finantsoperatsioonidest 98% spekulatiivse iseloomuga. Korporatsioonide juhid hoiduvad osavalt kõrvale neile pandud maksude maksmisest, rääkides seejuures, et nad ei riku ühtegi juriidilist seadust. Raporti autorid kinnitavad, et on vaja muuta kehtivaid juriidilisi seadusi. Kuid miks ei ole neid siis siiani muudetud? Kelle huvides ei ole seda tehtud?

Allakirjutanu arvates oleksid raportöörid pidanud tunduvalt rohkem süvenema kõige tähtsamasse probleemistikku, mis võimaldaks vähemalt pidurdada kaasaja kapitalistliku poliitilise ja majandussüsteemi allakäiku. Vaatame asja lähemalt.

Kapitalistil kui omanikul on õigus saada lisaväärtust ehk „maapealset jumalat“ selle erinevates vormides ilma tööd tegemata või siis vähese tööga. Tuleb meeles pidada, et lisaväärtus on eelkõige sotsiaalne kategooria, mitte majanduslik kategooria. Kapitalisti ehk omaniku õigust lisaväärtuse saamiseks seadustatakse seadusandlike aktidega. Palgatööline seda õigust ei oma. Kahjuks ei oska (ei taha) isegi õigusteadlased sellest aru saada. Õiguserikkumine kui süütegu või kuritegu on positiivse õigusega, st juriidiliste seadustega vastuolus olev lisaväärtuse saamise viis. Kapital kui positiivse õigusega ehk kehtiva seadusandlusega vastuolus olev lisaväärtus ehk „maapealne jumal“, on kuritegevus ja jällegi vice versa – kuritegevus on kapital. Ilma kapitalita, dialektilise loogika järgi, ei suuda kaasaegne kapitalistlik ühiskond eksisteerida. Selle sünnitatud vastaspool – kuritegevus (ei ole head ilma halvata ja vice versa), aga ka vastupidi – kuritegevus on sünnitanud kapitali ja on sellega paratamatult kaasnev nähtus. Isaac Newtoni III mehaanikaseadus ütleb, et kaks nähtust mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete, kuid vastandlikult suunatud jõududega ehk teiste sõnadega – mõju ja vastasmõju on võrdsed. Mida suurem on kapitalisti, näiteks pankuri poolt saadav lisaväärtus (kui soovite kasum, tulu), seda suurem on ka kuritegevus. Järelikult kapitaliste ja loomulikult pankureid saab päris kindlasti vaos hoida sellega, et juriidilised seadused väga konkreetselt fikseerivad lisaväärtuse ülempiirid ja nende rikkumise korral pannakse nemad ehk sulid, nagu ütlevad lugupeetud juubeliraporti autorid, vangi ja sellega ühtlasi pidurdatakse kapitalismi kokkuvarisemist. Sellega hoitakse arvatavasti ära ka maailma rikkuste kuhjumine käputäie perekondade kätte[1].

  • Inimese põlvnemine. Meie planeedi selgroogsetest 97%, st inimestest ja loomadest pidi olema üks süsihappegaasi (CO2) ülemäärase tekke ja globaalse soojenemise põhjusi. Globaalne soojenemine ongi meie planeedi üks kõige hirmuäratavamaid probleeme, kuna üks suurimaid looduse reostajaid (USA) ei ole ühinenud isegi Pariisi 25.11.2017 kliimaleppega. Reostuse vähenemiseks tuleb väga põhjalikult korrastada tootmist ja tarbimist. Ühiselt tuleb kaitsta metsi ja loomastikku. Sagenenud on sademete hulk, üleujutused, jäämägede sulamine, mis võib ulatuslikult tõsta meretaset ja kokkuvõttes viia üleilmse kriisini.
  • Tuumasõja võimalikkusest. Teadaolevalt on maailma ajalugu üks tapmiste ehk sõdade ajalugu. Eriti tuleb rõhutada tuumasõja tekkimise võimalust, mille tagajärjed võivad olla inimkonnale kõige laastavamad. Juba niigi eksisteerib täna maailma erinevates paikades kuni 50 „väiksemat sõda“. Kahjuks ei suutnud Rahvaste Liit ära hoida II Maailmasõda ja seni ei ole selge, kas ÜRO suudab ära hoida III Maailmasõja. Kuid märkimata ei saa siin jätta näiteks Rooma paavsti Franciscuse, Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli, USA presidendi Donald Trumpi ja Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini võimekust tuumasõja ärahoidmisel maailmas. Miks just nemad? Arvatavasti seepärast, et maailmakuulsate psühhiaatrite, venelase Vladimir Behterevi ja eestlase Ludvig Puuseppa poolt väljatöötatud teooria järgi on nad sellised hea hariduse ja kasvatusega, iseseisva töövõime- ja töökogemustega ning looduse poolt kaasa antud vaimsete omadustega kõrgetel ametikohtadel olevad isiksused, kes on võimelised lahendama just läbirääkimiste teel maailmas üles kerkinud kõige raskemaid ja keerulisemaid probleeme, sh tuumasõja ennetamist.
  • „Tühja maailma“ ehk „turumajanduseta maailma“ eeskõnelejad räägivad eelkõige sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida eelkõige tuleb käsitleda poliitilise faktorina ja mis on käsitletav poliitiliste otsuste täideviimisel. See peaks nende arvates lõputult tõusma. Tegelik koguprodukt (TKP) näitab seda, kui palju on kulutatud olemasolevat ressurssi (naftat, gaasi, puitu jne) elanike parema elu nimel ja sedagi väga erinevalt. SKP ainult mõõdab majanduses ringleva raha kiirust ja muud ei midagi.
  • Rooma Klubi avaldab toetust nendele riikidele, milliste siseriiklik kogutoodang (SKT) on vähenenud, kusjuures ei ole õige suurendada toodangut ainult rahvastiku arvu suurenemise korral. saj. algaastatel suurenes rahvastik maailmas viis korda, samal ajal kui majanduskasv kasvas neljakümne kordselt. Tuleb piirata inimkonna järsku juurdekasvu. Vaesus ja mõned religioonid on laste arvukuse järsu suurenemise põhjus. Maailma rahvastik peab vähenema. Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% maakera primaarproduktsioonist. Inim-mõjulised muutused planeedi ökosüsteemides on niivõrd suured, et need hakkavad ohustama meie endi ja järeltulevate põlvede heaolu.
    1. Toiduained. Torkab silma just toiduainete väga erinev kättesaadavus maailma eri osades. Väidetavalt 80 milj inimest nälgib, kui samal ajal 2 miljardit isendit on ülekaalulised. Kõige suurem luksus on karjakasvatus, mis ei tohi edaspidi kuuluda „täielikku maailma“ ehk „turumajandusega maailma“, kuna see on ökoloogia seisukohalt väga halb nähtus. Aga kuhu jäävad siis tegevtulemägede pursked…?
    2. Linnastumine. Inimkonna tulevik on seostatud linnastumisega. 200 aastat tagasi oli läänemaailmas ainult üks linn, kus elas miljon inimest ja see linn oli London. Kui palju on täna miljonilinnu? Kuid maailma tulevik on seostunud just linnastumisega. Huvitav, et maalt linna sattunud inimesed tarvitavad 4 korda rohkem ressurssi kui varem, kui nad elasid maal.
  • Rooma klubi asub seisukohal, et üliõpilased vajavad inklusiivset ehk kaasavat haridust, kus erinevaid teadusharusid, näiteks humanitaar- ja tehnikateadusi ei õpetata eraldi, vaid neid tuleb ülikoolides õpetada koos. Kultuuriline mitmekesisus on hädavajalik nii sotsiaalses, geneetilises kui ka bioloogilises evolutsioonis, mis on vastukaaluks globaalsele monokultuurile.
  • Kas need eelpool mainitud seisukohad kehtivad ka „vana hea ja targa“ Euroopa ning selle rahvusriikide, eriti Ida-Euroopa rahvusriikide kohta? Näiteks Eestis on põhiprobleemid

1) eesti keele ja põlisrahvuse säilimine,
2) vaesuse vähendamine ning
3) kaitsevõime tugevdamine. Teatud mõttes võivad need meetmed tunduda vastuolulistena kogu maailma globaalsele eksistentsile.


Kas rahvusriigid ei peaks mitte arenema sinnani, kus nad ise on rahvahääletusega nõus ühinema mingisuguste riikide liiduga või sõjaliste organisatsioonidega, näiteks NATOga? Tundub, et Euroopa riigid ei ole olnud selleks veel päris valmis – seda näitavad tugevad pinged Liidu enda sees (kuni UK lahkumiseni). Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemine on olnud peamiselt ikka valitsevate riigitegelaste mängumaa.

Ando Leps, õigusteaduse doktor, Eesti Rooma klubi liige 
Raamatuarvustus on avaldatud Rooma Klubi uudiskirjas

 

[1] vt lähemalt: Ando Leps. Modern Dialectical Criminology. A new perspective on study of criminology. Tallinn, 2016, lk. 61-82

OSKA raport 2018

Sildid

, ,

Tutvustus 5. september 2018, Superministeeriumi saal

Uuringut OSKA tutvustasid haridusminister Mailis Reps ja uuringujuht Urve Mets. Uuringu meeskond oli 17 inimest, lisaks ministeeriumi ametnikud. Nimetati ka Andres Viiat, kes on end. SaarPoll töötaja. Pressiteade on leitav HM kodulehel.

Tutvustus kahes osas:
M. Reps – teadus ja arendus; U. Mets – kooliharidus.

OSKA on läbi aastate kestev tööjõu uuring. Ministri sõnul on koondatud väga korralikud andmed. Sel korral oli fookus haridusvaldkond. Küsiti ka nt, miks/ kuidas noor valib selle eriala. Kriitiline piir tööle asumisel on 3a, seega vaatab OSKA tööturul ette 8-9 aastat. oska_1

Teadus

Õpetamine on populaarne, eriti lasteaia õpetaja. Motivatsioon minna peale õpet erialasele tööle. Teaduse roll ühiskonnas on kõrge, teadustöötaja on usaldusväärne. Erinevus muust maailmast – teadlane ei ole tegev era- või avalikus sektoris. Teaduse ühendamine innovatsiooniga on väljakutse. Arendamisel on ettevõtluskoostöö, tulemusrahastamine ülikoolidega. Täheldati, et viimastel aastatel tunneb tulevane õpetaja ennast hästi, meie haridus on maailma tipus, vaat et parimgi. Täiendkoolitus on paranenudtäiskasvanute õppe osakaal on tõusnud, paranenud on individuaalõpe koolis ja lasteaia, õpetajate ootus on tugiisikute armee tugevnemine.

Õpetajad on aktiivsed erialaliitudes, noorsootöö ja huviharidus on tublid. Väljakutse aineõpetajate järelkasv, mis on siiani tagasihoidlik. 10a peale vaadates järelkasv ei ole tänase õppega kaetud, suurim puudus on loodusteadustes ja matemaatikas, meie IT pealekasv on hüppeline. Olukord erineb piirkonniti. Aineõpetajaid on puudu Tallinnas, Tartus (füüsika, loodus) Narvas (ühiskond, ajalugu), Pärnus (muusika, füüsika).

Lahendused?

  • Tervikpakett õpetajale – st mitte ainult (mis on juba hea) palk kui mot, vaid ka hinnang tööle, mentorlus jm. Õpetajad vajavad esindusorganisatsioone (eespool rõhutati, et see on hea), ministeeriumi juhtrühmi.
  • Osakoormus paindlikumaks.

Eelmise perioodiga võrreldes tõusnud uute õpetajate arv (100), alla 30-aastaste õpetajate osakaal OECD keskmine, eriti linnades. Õpetajate roll on pidevas muutumises, see pole igav elukutse. 15 septembril tuleb välja tasuta digiõpik aineõpetajatele.

Hariduses on Eestis hõivatud 65 000 inimest – so 10% kõigist töötatavatest inimestest:

  • 29 300 õpetavad (õppejõud, õpetajad)
  • 2 100 tugiteenus (logopeed, eripedagoog)
  • 2 200 juhivad (lasteaia dire, õpala juhataja)
  • 7 500 noorsootöö, huviringid
  • 6 850 teadus ja arendus

Teaduse ja sisulise arenduseni kahjuks ei jõutud.

 

Põhiharidus

Palju populatsioonistatistikat: 2016 sündis 14 100 last, eesti rahvastiku muutus 2017-2025 prognoosina >> tööjõuprognoos. Peaaegu 50% lastest sünnib Harjumaal, Tartu 13%. Ülejäänud Eesti 1996 – 56%, 2016 – 37%. Vahele triviaalne jutt koolirõõmust.

Vanus / aastat Muutus perioodil
0-7 -4%
7-19 +8%
19-26 -15%

Õpetajate vanuste tabelid: 20% õpse on >60a., eriti füüsika, keemia, geograafia, bioloogia, tehnoloogia, matemaatika, keeled ja ajalugu üle keskmise vanuse, teised allpool keskmist [jäi arusaamatuks, mis ained positiivi poolele jäävad]. Vaja leida kiired lahendused [?] – üks õpetaja võib ju õpetada mitut ainet, eriti arvestades tabeli trende. Pedagoogiline kompetents = 5a õpetajana [ei vastanud küsimusele, miks noored kooli ei taha/ ei satu]. Tuleviku kool = 1 õpetaja + 2 tugiisikut. Tugiisikuid on vaja ka õpetajatele.

Oluline on tuua noored baka õppesse – kui pole bakasid, pole magistreid. Jälle laste särasilma jutt. Õpetaja roll on muutunud – õpetaja on nüüd probleemide lahendaja, seoste looja, juhendaja, meetodite rakendaja, kultuurieripärade arvestaja jne. [vt nt Kevade – mis on muutunud peale kantseliidi, ei selgunud].

  • Teadlastega silda ei ole.
  • Ettevõtlusega silda ei ole.

Lahendus? Istume koos maha [vt. R. Viir – hoopis üles tõusta tuleb].


  • Kordagi ei mainitud esitluse jooksul sõna „lapsevanem“.
  • Kordagi ei räägitud Eestisse tagasi tulevatest lastest, kuigi PM on selle kuulutanud valitsuse prioriteediks.

*Uuringu OSKA 2018 lühiaruanne on saadaval Eesti Rooma Klubis.


***Vaata ka OECD arvamust meie õpetajate ja õpetamise seisust SIIN***

Ole uus septembrikuus – tundetaipa

Sildid

, , ,

Alustame uut hooaega, seda igal tasandil – kes läheb koolis uude klassi, kes viib kedagi kooli, kes keerab töökohal uut lehekülge, keegi tegeleb saagikoristuse ja sellega seotud inventuuriga põllul või oma elus.

Tiiu Kuurme 3

Tiiu Kuurme

Mis asi on tundetaiplikkus?
Kas eestlased on selles taiplikud?

  • Konflikt on elu loomulik osa ja keegi ei suuda oma elu ära elada ka ilma suhtekonfliktideta. Küsimus on selles, millise suhtumise nendes konfliktides võtame.

Eestlaste suhtluskultuur pole kiita, kuna ajalooliselt on põlvest põlve kandunud edasi palju pahatahtlikkust ja ülbust, mistõttu peab iga järeltulev põlvkond tõsiselt kaaluma, milliseid suhtlusmalle võetakse vanematelt üle ja millised negatiivseid käitumismustreid peaks vältima. Ka on eestlastel probleeme usaldusega, leiab Tallinna Ülikooli kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.

  • Kelle süü?
viivetiiu

kasvatusteadlased ja -teadjad V.R. Ruus ja T. Kuurme 2018

Meie tänased suhtemustrid tulevad minevikust. Ja meie loome tulevikku. Täna. Iga päev. Me kõik peaksime reflekteerima enda käitumist. Sealt edasi tuleb mõelda kaks sammu edasi, et kuidas meie käitumine võib mõjuda ümbritsevatele ja milliseid suhtlejaid me kasvatame.


Oleme õppinud kurtma ja isegi analüüsima. Kas oleme õppinud tegelikkust endale soovitavaks muutma? Alustades just endast?

September on mitte ainult Eesti Rooma Klubi uue hooaja algus vaid hea aeg, et enesesse vaadata ja sellega ausalt tegelema asuda. Muudame maailma! Aga alustame vanade hiinlaste tarkuse kohaselt iseendast.

Kuula siit mõtisklusi tundetarkuse teemal:

Vestluse tekst leitav SIIN.

Otsi meie kodulehelt ka Tõnu Ots.

Eestil nüüd Rooma Klubi auliige!

Sildid

, , ,

Praegused trendid ei taga jätkumist. Need muudavad “täis saanud” maailma ohtlikult haavatavaks. Meie majanduskasvu paradigma vajab tugevat remonti. Me vajame uut valgustatust kogu maailmale. 50 logo

Eesti Rooma Klubi on tegutsenud juba 17 aastat. Vapralt on püütud hoida ja edendada ideid, mille on ellu kutsunud Maailma värvikamatest mõtlejatest koosnev rahvusvaheline kogu – Rooma Klubi. Väikese Eesti Rooma Klubi rahvuslik ühendus ei ole aga sellel mõtlejate kaardil sugugi silmapaistmatu olnud – just viimastel aastatel elavnenud tegevust on märgatud ka suures Klubis, meie liikmete töid on avaldatud regulaarselt Rooma Klubi väljaannetes ja meie ettepanekud on leidnud tõsist kaalumist.

28 juunil 2018 on Rooma Klubi edastanud Eesti Rooma Klubile järgmise sisuga kirja:

Kaas-presidendid:
Ernst von Weizsäcker
Anders Wijkman

A. Tarand

A. Tarand

Dr. Andres Tarand
Eesti Rooma Klubi

Kutse liituda Rooma Klubiga

Lugupeetud Dr. Tarand,

Peale meie Täitevkomitee liikmete poolt läbi viidud valimisi on meil heameel võimaluse üle kutsuda Teid Rooma Klubi auliikmeks, so kuuluvaks umb 100 maailma silmapaistvama inimese hulka.

Valituks osutusite just Teie mitte ainult Teie silmapaistvate saavutuste tõttu, Teie reputatsiooni ja intellektuaalse teravuse tõttu, vaid selle tõttu, et me usume, et Te suudate täita Klubis väärtuslikku ja aktiivset osa.

Klubi tähistab sel aastal oma 50. aastapäeva. Juubeli kulminatsiooniks saab oktoobris Roomas toimuv konverents. Selle raames on ette valmistatud Rooma Klubi uus raport „Come On!“ (e.k. Ole nüüd!) – kapitalismist, lühiajalisusest, populatsioonis ja planeedi hävitamisest, mille kaasautorid on selle kirja saatjad ja mille autoriteks on rohkem kui kolmkümmend Rooma Klubi liiget. Mingis mõttes on see järg kunagisele raportile „Limits to Growth” (e.k. Kasvu piirid). On aga tulnud aeg tegelda uute väljakutsetega, sh kliimamuutused, vastutustundetud finantsturud, digimajandus ja teised häirivad tehnoloogilised trendid, kasvavalt moonutatud jaotused sissetulekutes ja omamises ning demokraatia kriis. Lisaks sellele paneme me küsimärgi ka “Sustainable Development Goals” (e.k. säästva arengu eesmärkide) kohale. Mitte eesmärkidele endile – need on väärtuslikud. Pigem sellele, kas need on saavutatavad tänaste poliitikate ja mõtlemismudelite abil. Meie hinnangul on keskkonda puudutavatel eesmärkidel oht puruneda tavapäraste kasvupoliitikate tõttu.

Me elame maailmas, mis on „täis saanud“ – meid on ligi kaheksa miljardit inimest. Meie mõtlemine, religioonid ja meie majandusdoktriinid on pärit ajast, kui maailm oli “tühi”, st ajast, mil maailma elanikkond kõikus ühe ja kahe miljardi vahel. Praegused trendid ei taga jätkumist. Need muudavad “täis saanud” maailma ohtlikult haavatavaks. Meie majanduskasvu paradigma vajab tugevat remonti. Me vajame uut valgustatust kogu maailmale.

Tasakaalu võib tagada uue valgustatuse kese – tasakaalu inimeste ja looduse vahel, lühiajalise ja kestva vahel, turu jõudude ja reegleid kehtestava riigi vahel, isikliku tarbimise ja avalike teenuste vahel, õigluse ja tipptasemel soorituse vahel, kiiruse ja stabiilsuse vahel.

Liikme staatus kehtib viis aastat, kuigi seda võib uuendada Täitevkomitee.

Loodame siiralt, et Te võtate kutse vastu ning tervitame Teid Klubi liikmete hulgas.

Parimate soovidega,

signad

(Ernst von Weizsäcker)                 (Anders Wijkman)

The Club of Rome

Lagerhausstrasse 9, 8400 Winterthur,  Switzerland

Tel.: 00-41-(0)52-244-0808,  info@clubofrome.orghttp://www.clubofrome.org


*kirja originaali inglise keeles näete SIIT


Rooma Klubi Põhikirja leiate SIIT


Rooma Klubi AULIIKMED


 

Endel Uiga. Mälestusi Eesti lähiajaloost

Sildid

, , ,

Moodi on läinud ilmutada avaldusi ja isegi raamatuid, mis peegeldavad isiklikke arvamusi möödunust püüdega seda ajalooks nimetada. Õnneks on järel veel mõnigi meist, kes selle või teise perioodi tegelikult läbi on elanud ja kellel need sündmused veel tegelikkusena ajurakkudes on, nii et nad võivad neid mõnevõrra korrektsemast vaatevinklist kirjeldada. Seda ka seetõttu, et neil puudub isiklik huvi oma positsiooni või tegevust kaitsta. Pean ennast üheks sarnaseks objektiivseks vaatlejaks ja avaldan oma mälestusi nii nagu nad mulle meelde jäänud on. Ameerika väliseestlasena on mul vast ka mõnevõrra teistsugused tähelepanekuid kui siin elanud eestlastel. Usun, et minu positsioon on neutraalne, sest ma ei ole oma mälestuste avaldamisega ei majanduslikku kasu ega poliitilist võimu taotlenud. Minu huvi on oma rahva ja kodumaa ajaloo mõistmist sellisele tasemele viia, et me tulevikus sarnases olukorras õigeid otsuseid teha suudaksime.

 

Periood, millest ma siinkohal räägin, on sündmused 20. sajandi lõpul, kui me Nõukogude Liidust lahku lõime. Selle perioodi olulisemaks teguriks oli Mihhail Gorbatšovi võimule tulek. Tema oli kommunistlikust juhtkonnast esimene, kes jõudis arusaamisele, et selline majanduslik ja sotsiaalne süsteem ei suuda vaba ühiskonnaga võistelda ning lükkas käima uuendused, mis kommunistliku süsteemi iganenud plaanimajandust ja piiratud isikuvabadust muutsid. Piiratud plaanimajanduse elavdamiseks lubati sisse tuua omaalgatust ja kasumi-idee. Eesti majandusele, mis vaatamata kõikidele takistustele oli üks edukamaid Nõukogude süsteemis, oli see teretulnud. Samuti aitas lahedamaks muutunud sõnavabadus kaasa rahvuslike ideede edenemisele.

Ameerika oli nende muudatuste vastu ja minu üllatuseks võtsid ka ameerika väliseestlased sama seisukoha vaatamata sellele, et need reformid kodueestlaste olukorda oleksid parandanud. Eesti kogukonna liikmed olid truud USA sulased ja tegid mida kästi.

muin selts

Majandusreform ei läinud nõukogude valitsuse vastuseisu tõttu läbi, kuid sõnavabadus jäi püsima ja sellest kujunes Rahvarinde liikumine. Asustati Eesti Muinsuskaitse Selts ja hiljem Rahvarinne Edgar Savisaare juhtimisel. Sellest sai võimas rahvuslik liikumine, millega ühinesid tublid rahvuslased Enn Põldroos, Heinz Valk, Peet Kask, Ignar Fjuk, Mati Hint ja paljud teised. Nemad algatasid kodumaa rahvusliku ärkamise ja seda kandnud suurüritused Eestimaa Laul ja Balti Kett, mis jäävad alatiseks ajalukku. Samuti organiseeriti Ülemnõukogu poolt rahvahääletus, mis nõudis Eesti iseseisvust. Rahvarinne oli nii võimas, et ka teised Nõukogude Liidu vabariigid hakkasid sarnaseid liikumisi toetama. See ähvardas lagundada Nõukogude Liidu ja oli sellega USA huvide vastu. Seda perioodi võib nimetada võimsaks ülestõusuks, mis määras meie kodumaa tuleviku.

13. aprillil 1988 arutati Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel" kodanikualgatuse teemasid

Nii USA kui ka eesti väliskogukond seal olid selle liikumise vastu ja väliseestlaste rahadega ning algatusena loodi kodumaal uus liikumine Eesti Komitee, mille peamiseks eesmärgiks oli meie Nõukogude Liidust lahkulöömise vältimine. Selle õigustamiseks loodi järjepidevuse teoreem, mille kohaselt me kunagi Nõukogude Liidu vabatahtlik osa ei ole olnud, vaid olime NSVLi poolt okupeeritud. Meil oli vaja vaid nõuda nende vägede lahkumist ja seega oleksime jälle iseseisev riik. Kogu see teooria oli niivõrd utoopiline, et on ette kujutamatu, kuidas me selle põhjal teiste riikide poolt iseseisvuse tunnustamist oleksime saanud taotleda. Igal juhul oli selge, et nii USAl kui ka Nõukogude Liidul oli sel ajal ühine eesmärk – Eesti iseseisvuse vältimine ja meie väliseestlaste juhid Ameerikas rakendasid end lahkesti selle teenistusse. Nii siis loodi Eesti Komitee.

Komitee juhtivatel kohtadel olid Tunne Kelam ja Mart Laar. Teavet Kelami kohta sain tema USA esinemistelt. Ta oli töötanud Tartus ajaloolasena ja kunagi otsustanud ka kommunistlikkusse  parteisse astuda. Kuid teda ei võetud vastu. Siis sai temast dissident, ta vallandati töökohalt ja pidi edaspidi kasvuhoone ahjukütjana elatist teenima. Küsisin kord, et kuidas tal dissidendina oli võimalik väljasõidu luba saada ja isegi meie Eesti maja külastada, mis enamusele keelatud oli. Kelam vastas, et tal on reisiluba igale maale. Kes ta reisimiste kulud kattis, on teadmata, kuid tal pidi olema hea sissetulek, sest samal ajal ehitas ta omale kolmekorruselist ärimaja Luise tänavale. Mart Laari kohta on vähe andmeid peale selle, et ta USAd ohtralt külastas. Siinse väliseestlaste ringiga tal kontakti ei olnud. Hiljem sai Laar Milton Friedman’i vaba kapitali teooria tunnustuse ja suurema autasu.

Eesti Komitee korraldas eesti kodanike registreerimise, millel registreeriti umbes pool miljonit kodanikku. Moodustati Eesti Kongress, mis alustas Eesti isikutunnistuste väljaandmist. Selle organisatsiooni legaalne staatus, peale selle poliitilise sisu, oli mõnevõrra küsitav. Ülemnõukogu olulisim samm sel perioodil oli rahvahääletus, kus nõuti Nõukogude Liidust lahkumist. See otsus võeti vastu.

Oluline moment saabus 1991.a. augustikuul, kus Gorbatšov’i valitsus kukutati ja võimu eest võitlesid vana kompartei ja mõnevõrra vabameelsem Jeltsini-liikumine. Augusti lõpuks kujunes olukord selliseks, et nõukogude valitsus oli kokku langenud ja teadmata oli, kes seal võimule tuleb. Kasutades seda olukorda kutsuti kokku Ülemnõukogu ja võeti kiiresti arutusele Eesti lahkulöömise küsimus Nõukogude Liidust. Marju Lauristini algatusel kutsuti sinna ka Kongressi esindajad Kelam ja Laar ning veel mõned isikud, kuna nende taga oli küllaltki väärikas poliitiline grupp. Kongressi liikmed võitlesid kuni viimase momendini lahkulöömise vastu, põhjendades seda sellega, et see peab sündima nn järjepidevuse printsiibi alusel. Nad jäid siiski vähemusse ja 11 vastu ja 69 poolt häälega võeti resolutsioon Nõukogude Liidust eraldumise kohta vastu. Niisiis, vaatamata Eesti Kongressi visale vastupanule sai Eesti iseseisvaks.

Järgmisel päeval ruttas Arnold Rüütel Moskvasse ja meie resolutsioon kinnitati Nõukogude valitsuse ja Jeltsini poolt. See sai koheselt eeskujuks Läti ja Leedu lahkulöömise aktsioonidele. Järgnes teiste riikide tunnustuse tagamine, mis läks ladusalt.

Omakorda huvitav oli USA ja meie väliseestlaste suhtumine Eesti iseseisvusse. Tüüpiline näide selle kohta on tunnustatud Kanada populaarse rahvajuhi Tõnu Parmingu seisukoht. Teda kutsuti USA parlamenti andma aru olukorrast Eestis. Tema nõuanne oli, et Eesti iseseisvust ei tohiks tunnustada, sest seal on endiselt võimul kommunistlik valitsus. Kuulda sel kriitilisel momendil sarnast seisukohta eestlase endi poolt tundus uskumatu. Ainukene seletus sellele on, et kuna väliseestlaste juhtkond oli tugevalt CIA mõju all, siis täitsid nad oma eeskirju ka kodumaa reetmisega. Tagajärg oligi see, et kuigi Eesti saatkond Washingtonis oli tunnustatud terve külma sõja vältel, oli USA üks viimaseid, mis Eesti iseseisvust tunnustas.

Peaministriks oli sel ajal Edgar Savisaar. Olukord peale iseseisvuse välja kuulutamist oli uskumatult segane. Äkitselt ilmus mitmesuguseid mõjugruppe, millede jõud ja siht oli kontrollimatu, puudus selge valitsuse organisatsioon ja isegi Põhiseadus, poed olid tühjad, rahvas viletsuses ja koostööd erinevate võimu taotlevate gruppide vahel ei olnud. Kes iganes võimule ligemale sai, tegi seda, mida ta kogemusi omamata paremaks arvas. Muidugi oleks tulnud luua mingi kõikidest parteialgetest ja ühiskondlikest jõududest koostatud grupp, mis meie tulevikku oleks arutanud ja ettepanekuid teinud. Kuid sarnane mõtlemise viis ja koostöö oskus oli meil juba esimese iseseisvuse ajast peale kadunud.

Eestil on läbi ajaloo olnud väga oluline geopoliitiline positsioon – me oleme sillaks Lääne ja Ida vahel ning ühendame nende mõlemaga Skandinaavia idaosa. See andis meile ka nüüd suurepäraseid majanduslikke võimalusi, kuid samas olime, nagu ikka, mitmete suurte jõudude strateegiliseks tulipunktiks. Seega oli meil mitu võimalust – püüda olla võimalikult neutraalsed nagu Läänemere põhjakalda riigid või siduda end ühe või teise poolega ja sel juhul kindlasti läänega.

Vastupidiselt Eesti edasisele arengule oli meie majanduslik seis tookord nimetamisväärse potentsiaaliga – põllud olid viljakandvad, meil oli korralik kalatööstus, meie tehniline intelligents ja üldine töövõime olid märkimisväärsed. Olime haritud ja ennast toita oskav rahvas ja seda võimet oleksime saanud kasutada ka Lääne suunas. Kahjuks seda potentsiaali ei tunnustatud ja selle kasutamise praktilisi viise tegelikkuses ei kaalutud.

Siis aga pääses võimule Laari valitsus. Arusaamatul viisil oli ajaloolasest saanud tunnustatud majanduse ekspert, kes oli veendunud Milton Friedman’i ülivaba kapitalistliku süsteemi toetaja. See oli absoluutne vastand kommunistlikule süsteemile ja selles oli majandusel vaid üks eesmärk – kiire ja hoolimatu kasum. Kuidas see ühiskonna heaolu mõjutab, polnud oluline. Nii ta siis lagundas meie tulutoovad majanduse osad ja müüs kõik kiiresti lääne kapitalile – näiline edu oli kohene. Millise hinna eest ja kes päriselt nende tehingute vahendajad olid pole teada. Kohalikust põllumajandusest lääne kapital huvitatud ei olnud ja Laar suretas selle kui mittekasuliku kommunistliku süsteemi mudeli arvestamata, et põllumajandus oli sajandeid olnud meie rahva elujõu sümbol ja selgroog. Sellega jäi ligi kolmandik eesti rahvast tööta ja koduta. Algas sisemiselt tekitatud ümberasumiste lainete aeg.

Laari süsteemil oli aga ka head küljed. Ta tõi tõesti sisse kapitali, mis ehitas kiiresti üles meie lagunenud nõukogude sise-süsteemi ja tõi ka varasemaga võrreldes uusi majandusalasid, näiteks turism. Võrreldes teiste Balti riikidega olime näivalt neist ees.

Tänast Eestit vaadates peame tõdema, et tänu strateegilistele vigadele ja suutmatusele teha pikaajalisi kestvust tagavaid plaane on Eesti oma olemuselt jäänud banaani-vabariigiks. Meil puudub tootmise jõud, meie palgad on tublisti alla Euroopa taseme ja meie koolitatud tööjõud otsib tööd välismaalt. Eestis on praegu ligi 5000 soome firmat. Madalate palkade ja väärindamata toorme tõttu on nad väga edukad ning lüpsavad eesti majandusest kena kasumi. Meie koolitatud töölised otsivad elamisväärse tasuga tööd Soomes. Sealne kasum nende tööst läheb Soome majandusse. Mõlemal juhul oleme kaotaja positsioonis.

Edu Eestile tõi 1990datel vaba nn kauboikapitalistlik vaim ja võimalus kõike proovida. Täna kägistab meid hirm ja alandlikkus, enese loodud ülipüüdlikkus ja administratiivsed tõkked. Oma riigi, rahva ja kultuuri arendamise asemel olme loomas militaarset katsepolügooni. Meie noored mehed ei ole enam suutelised ega ka taha teenida seda riiki, püss käes.


Eestile on vaja anda tagasi vaba mõtlemist ja pisutki äri vaimu, võimalust oma majandust üles ehitada ja mitte loota väliskapitali „lahkele abile“. Kui kaotame nüüd selle võimaluse olla oma rahva ja kultuuriga, ei pruugi kolmandat võimalust enam tulla. Kolm on kohtus seadus, aga mitte garantii unikaalsete ajalooliste hetkede puhul.

Ülestõusu aeg on käes!

Sildid

, ,

Meie suurim hiilgus ei ole selles, et me kunagi ei lange, vaid selles et me tõuseme iga kord, kui oleme langenud.

 -Konfutsius ehk Kong Fu Zi 

ragnar 1

Ragnar Viir

Ragnar Viir on vanim Tartu Ülikoolis oma doktoritöö kaitsnud inimene viimase saja aasta jooksul. Tema väitekiri kinnitab:

Eestil on aeg ärgata ja üles tõusta!

Just nüüd, kui me Euroopa eesISTUJAD oleme olnud ja meis selleski istuma ei jäetud. Nali naljaks, aga jutt on tõsine – me istume liiga palju!

Euroopa riikide enamistumise esivõistlustel hoiame kaheksandat kohta, see tähendab, et seitsmes riigis istutakse meist veel rohkem, aga kahekümnes vähem [1]. Teeme endale kingituse ja hakkame aktiivseteks!

Jätka lugemist

Maikuu on õitekuu

Sildid

, , , , ,

Maikuu tähendas klubile kahe uue liikme kinnitamist – Ragnar Viir ja Avo-Rein Tereping. Õnnitleme nii ERKi kui uusi liikmeid ja soovime tegusat koostööd.

Maikoosoleku korralise koosoleku ettekanne 1 –
Ragnar Viir “Ülestõusmise aeg on käes” Ragnar Viir

Uue liikmena on ta enda tutvustuseks öelnud nii: sündisin 12.08.1943 Tartus. Õppisin Väimela 7-a koolis, lõpetasin Tartu II Keskkooli 1961 ja Tartu Ülikooli 1968. Koolidesse ja koolidest koju kõndisin, tundide vaheajal ja arstiteaduskonna õppehoonete, Toome ja Maarjamõisa vahet liikudes kõndisin. Liig-istumisega hakkama saamine on mind huvitanud üle 40 aasta. Algatasin Värska sanatooriumi, olen töötanud arstina merel, mitmetes haiglates Eestis ja Soomes, ja eraarstina. Väitekirja “The effect of different body positions and of water immersion on the mechanical characteristics of passive skeletal muscle” kaitsesin aastal 2010. Värskas alanud kümbluse mõju selgitamisega jätkan nüüd Rahvusvahelise Astronoomia Akadeemia vastavas, immersiooni uurimisrühmas. Harrastusteks on endiselt kõndimine ja ujumine, kaua aega rahvatants. Meeleldi külastan Estonia teatrit ja tunnen rõõmu, et vaheajal on tervislikuks kombeks kõndida! Teadustegevuse kohta vaata ETIS.

Vaata ja kuula ka TEDx Tartu – Ragnar Viir – Inimene ja tool. Ettekande teematutvustus alloleval skeemil. ERKis on nüüd algatus, et küsimuste esitajad tõusetuksid toolilt. Aitäh, Ragnar!

Tervisesüsteem.png

 

Koosoleku teine ettekanne – Paul Tammert “Millist riiki sina tahad?” paul tammert

Ettekanne toetus Pauli eelmisel aastal ilmunud raamatule “Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel”. ERK soovitab raamatut kui harivat lugemist ka neile, kes maksundusse muidu ei sukelduks. Paul kirjeldab ideoloogiaid, mis on kujundanud inimühiskondi läbi ajaloo. Kõik ideoloogiad tegelevad inimeste majandusliku toimetuleku probleemiga, kuid pakuvad välja erinevaid viise, kuidas lahendada vastuolusid aktiivse vähemuse ja passiivse enamuse huvide vahel. Paul Tammert hoiatab: tulemas on rasked ajad, kus senised elukorralduse alused võivad hakata vankuma.

Hr. President 90

Sildid

, , , , , , ,

5.-6. mail 2018 tähistati Tartus President Rüütli 90. juubelit. Piduliku konverentsi korraldas 20. augusti klubi, osaliste, organiseerijate ja esinejate seas oli ka hulk Eesti Rooma Klubi liikmeid. Kajastused leiate internetis. Toome siinkohal vaid kahe ERK liikme ettekanded, mis on lisatud ka Juubelikonverents kogumikku. Mõlemad ettekandjad pühendusid põlvkondade ja nende erinevuste toonitamisele, mööndes, et 90 aasta sisse mahub neid juba neli – kõigil oma nägu ja hing. Arnold Rüütel on pidanud kõndima läbi nende aegade ja põlvkondade. On see olnud õnn?

Juhan Telgmaa seob eestluse sisu looduse, st oma keskkonna kaitse ja hoidmise ajalooga. Arvo Sirendi näeb elu ja elamise mõtet põllumajanduse ajaloona. Ettekandes on toodud põhjalik ülevaade Arnold Rüütli tegevusest teadlasena. Loodetavasti pakuvad need esseed lugemise ja mõtluse rõõmu teilegi.

Anname teada, kui kogumikku saab endale muretseda. Loodame siin Presidendi büroo abile.

Soovime austatud juubilarile palju tervist ja vaimujõud Eesti elu edendamisel!

Riik kui kunstiteos

Sildid

, , , , , , , ,

1.–2. aprillil 1988 toimus Toompeal toonase ülemnõukogu saalis loomeliitude pleenum, mis sai Eesti iseseisvumisel oluliseks teetähiseks.

15.04.2018 toimus Riigikogu saalis arutelupäev “Riik kui kunstiteos”, millega tähistati 1988. a. Aprillipleenumi aastapäeva. Arutelupäeva avanud Riigikogu esimees Eiki Nestori sõnul oli loomeliitude pleenum 30 aastat tagasi kui suur „jah“ inimeste ootustele ja lootustele.

Eesti Kultuuri Koja korraldatud arutelupäeval mõtisklesid Eesti tuleviku üle nii 30 aasta eest loomeliitude pleenumil osalenud kui ka need, kes 1988. aastal veel sündinud polnud. Eesti riigi praegusest ehitusest  ja selle väljavaatest saada tema kodanike silmis kunstiteoseks kõnelesid loojad Enn Põldroos, Heinz Valk, Ignar Fjuk, Ike Volkov, Marju Lauristin, Mark Soosaar ja Rein Veidemann. Oma nägemuse lisasid Helle Tiikmaa, Ilmar Raag, Jaan Elken, Maarja Kruusmaa, Pille Lill, Rasmus Puur,  Siiri Sisask, Seppo Zetterberg, Toomas Kiho. Seadusloomet kui kultuuri osa analüüsisid Riigikogu liikmed Toomas Jürgenstein ja Peeter Ernits ning Läti Saeima’st Veiko Spolitis.

Osalesid mitmed ERK liikmed, sh. Arnold Rüütel, Tiiu Kuurme, Ivar Raig jt.  Arutelupäeva juhtis Eesti Rooma Klubi kauane liige ja endine Riigikogu spiiker Ene Ergma, Klubi esindasid oma sõnavõttudega Mati Hint ja Rein Einasto. Lisame neile ka Arvo Sirendi sõnavõtu, mille ta kandis ette Klubi koosolekul. Ettekannete tekstid avaldatud autorite lahkel loal. Tsiteerimisel palume kasutada allikat.

Pildigalerii autorlus kuulub Riigikogu pressiosakonnale.

*Ettekannete salvestust vaata SIIT.


Rahvarinde veteran Mati HintLisaks toimus samal päeval Rahvarinde asutajate kogunemine Tallinnas, Jaan Poska majas. Ettekannetes rõhutasid Hint, Gerndorf ja Veidemann, et Rahvarinde kõige tähtsam tegelane oli Edgar Savisaar. Hint andis kõigile edasi Edgar Savisaare tervitused. “Ta on haiglas ja andis mulle mandaadi kõnelda nii, nagu ma kõnelen,” rääkis Hint. Ettekandeid ja kajastust näed SIIT.

EW-EV 100 – sünd ja elukäik

Sildid

, , , , , , , , ,

Eestluse ja tuleviku stsenaariume on avaladatud mitte ainult ERKis. Vt. nt SIIT. Eesti Rooma Klubi märtsikoosolek on pühendatud EV100le. Ettekanded teevad 100-aastane eestlane Dr. Endel Uiga ja kaasettekandja Jüri Trei. Mõlemad on nii sõjaväelased, eestluse uurijad kui loojad.

Ettekandekoosol479_uigaEesti-kaitseväes-on-Jüri-Trei-auaste-mereväe-nooremleitnant-Foto-erakogustek eestlusest ja selle teekonnast 100 aasta jooksul.
13. märtsil kl 16, Tallinna Tehnikakõrgkooli nõukogu saalis, Pärnu mnt. 62

Täna 100-aastane eestlane ja eestimeelne on endiselt kõbus ja tegus. Oma ettekande kohta ütleb Dr. Endel Uiga: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud seadusele, õigusele ja vabadusele… Jätka lugemist

Sündimus ja selle mõjutamise võimalused Eestis. Sissejuhatus.

Sildid

, , ,

Ettekandekoosolektoimus 13. veebruaril 2018. Esinesid (K. Birk, Eesti Seksuaaltervise Liit, ei saanud kahjuks tulla):

Rahvastikuprotsessid, kui üks meie väikese riigi eksistentsiaalsetest küsimustest on olnud ERK fookuses juba pikemat aega. Viimase aasta jooksul on rahvastikupoliitika senisest enam tähelepanu saanud ka poliitilisel areenil. Riigikogus on moodustatud rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon ja rahvastikupoliitika töörühm.

Jätka lugemist

Kuhu lähed, Eesti ülikool? Ümarlaud 2011

Sildid

, , , , ,

Eesti Rooma Klubi 2017/ 2018 hooaja üheks läbivaks teemaks, ja seda mitte esimest aastat, oli haridus. Eelnevatel aastatel on ERK püüdnud mõtestada kasvatust ning rõhutada pesahariduse olulisust, 2017 räägiti enim kõrgharidusest. Siinjuures on paslik mäletada möödunut.

1992 aastal kohtusid ajakirja Haridus toimetuse vestlusringis

  1. Ene Grauberg, akadeemia Nord asutaja ja rektor / TLÜ professor, Õigusakadeemia humanitaarteaduste keskuse juhataja
  2. Viive-Riina Ruus / TLÜ emeriitprofessor
  3. Peeter Kreitzberg, TLÜ kasvatusteaduste õppejõud
  4. Ülo Vooglaid, riigikogu liige ja
  5. Rein Vihalem, TÜ filosoofiaõppejõud

2011 kohtuvad kolm tollastest vestluskaaslast taas. Neile lisanduvad Mailis Reps, riigikogu liige; Katri Raik, TÜ Narva kolledži direktor; Rein Müllerson, Akadeemia Nord rektor (hiljem TLÜ Õigusakadeemia president); Peeter Müürsepp, TTÜ Rahvusvaheliste Suhete Instituudi direktor. Publikuna osalevad Peeter Kross, EBS rektor, Raivo Palmaru, TLÜ dotsent ja Voldemar Kolga, TLÜ dotsent.

Jätka lugemist

Tere tulemast ERK 2018!

Sildid

,

Horisont 34 2018.01.25Mai – plaaniline kõnekoosolek 8. mail toob kuulajateni ERK värske liikme Ragnar Viir’i selgituse sellest, kuidas tool tapab. Uue hooaja fookuseks saab hariduse, eriti kõrghariduse analüüs. Kohtume juba septembris! Koduleht ei maga aga ka suvel. Jääge meiega…

Aprill – Rooma Klubi oli kandvaks jõuks 1988.a. Loomeliitude- ehk Aprillipleenumi 30. aastapäeva tähistamisel Riigikogus.

Märts – klubi EW100 koosoleku kajastus jõudis televisiooni. ERK liikmed on võtnud sõna (vähemalt) viies avalikus arvamusgrupis rahvastikukriisi teemal.

Veebruar – Ü. Vooglaid rääkis Tallinna TVs vaesusest ja selle põhjustest.

Jaanuar – Eesti Rooma Klubi kolm juhti – A. Tarand, Ü. Vooglaid ja J. Telgmaa on kutsutud TTVs Horisonti laiendama. A. Tarand rääkis Klubist ja veest Vikerraadios

Detsember 2017 – saates Horisont räägib Eesti Rooma Klubist Arvi Hamburg.


Suur Rooma Klubi saab sel aastal 50-aastaseks. Sellega seotut leia uudiskirjast    COR 50. Klubi ajalugu siin. Märtsi uudiskirjas ka Eesti Rooma Klubi. Märtsi kuukiri ütleb muhulgas:

Ernst Ulrich von Weizsäcker, Co-President of the Club of Rome will present 
the recent Report to the Club of Rome "Wir sind dran. Was wir ändern müssen,
wenn wir bleiben wollen. Eine neue Aufklärung für eine volle Welt". 
Current worldwide trends are not sustainable. 
The Club of Rome's warnings published in the book Limits to Growth are still
valid. Remedies that are acceptable for the great majority tend to make 
things worse. We seem to be in a philosophical crisis. Pope Francis says it 
clearly: our common home is in deadly danger. Analyzing the philosophical 
crisis, the book comes to the conclusion that the world may need a "new 
enlightenment"; one that is not based solely on doctrine, but instead 
addresses a balance between humans and nature, as well as a balance between 
markets and the state, and the short versus long term. To do this we need to
leave behind working in "silos" in favor of a more systemic approach that 
will require us to rethink the organization of science and education. 
Co-ordinates of the event:
March 28th, 19.30 (open at 18.30 Uhr)

Jätka lugemist

Mõõtmis- ja hindamisihalus ei mõtesta inimest õigesti

Sildid

, , ,

Kaks naist Eesti Rooma Klubist – Kaja Kärner ja Tiiu Kuurme  kohtuvad saates Kajalood 25.novembril 2017. Kuula siit:

tiiukuurmePost-post-modernistliku ajastuga tasapisi liituv uusliberaalsus pakub üha keerukamaks muutuvas maailmas lihtsaid lahendusi, must-valgeid valikuid, sunnib tegelema saja asjaga korraga ja röövib meilt süvenemisvõime ja keskendumisoskuse.
Teeb seda nii, et me ise ei märkagi.
Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme ei jäta ütlemata, kui näeb meie elukorralduses viga laita. Saates juurdleb ta pealiskaudsuse ja kõikelubatavuse pealetungi üle ning tuletab meelde, et kõige uuega ei ole vaja kaasa minna.

Kuulake, mõtelge ja kui olete järele mõelnud – ütelge.

* vt ka Teadus- ja arendustegematus. T. Stewart Õpetajatelehes, 2016 Jätka lugemist