Poliitik Tõnu Kaljuste

Sildid

, , , ,

Eesti Rooma Klubi aastakonverentsi 2018 austas oma ettekandega üleilmselt tuntud ja tunnustatud dirigent, kes käib korra kuus maailma eri paikades orkestreid dirigeerimas, saanud mitu ülemaailmset tippauhinda (sh 2014. aastal saadud Grammy) ja kõrgkultuuri hoidja. Kuid teda tuntakse ka kui paadimehest festivali korraldajat – see on Tõnu Kaljuste. Loodame, et tema ülesastumine poliitikuna, kes on 16 aastat võidelnud oma riigi vastu oma riigi eest, on oodatud lisa tavapärasele „sotsiaalteadlaste“ ja häälekorjajate jutule.



KOHALIK

Austatud Rooma klubi liikmed!

Mõtisklesin, et mistarvis kutsutakse dirigenti Rooma Klubisse rääkima. Esimesena meenus mulle, et juhatasin paavsti kutsel sel aastal Roomas Arvo Pärdi kontserti, esinesid Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Aga värskendades mälu teie kodulehte lugedes sai selgeks, et vaevalt Eesti Rooma klubis mu kontserdi-järgset sisekaemust kuulda tahetakse. Te vaatate ju suuremat pilti.

Tõenäoliselt ainus teema, millega ükski esineja ei paista ebakompetentne on… jutt iseendast.
Teen algust sellega, et olen just äsja jõudnud pensioni-ikka ja alles hiljuti jõudsin arusaamale, et tegelikult olen ma POLIITIK. Ma ei kuulu ühtegi erakonda, kuid mul on selge tegevusprogramm. See väljendub eeskätt küll erinevates kontserdiprogrammides, kuid mitte ainult. Mu tänase esinemise pealkirjaks võiks saada KOHALIK. See nimi sobiks ka mu erakonna nimeks. Erakond KOHALIK.

Äratundmisele, et olen poliitik, ei jõudnud ma mitte seetõttu, et mu elupaiga läheduses asub samanimeline kohvik Kohalik, vaid tänu meist 10 km põhja pool asuvale NAISSAARELE. Poliitikuks sain siis, kui end selle imelise saarega sidusin.

See juhtus peale esimest kohtumist tolleaegse omavalitsuse juhiga 2002. Sain teada, et vald ei kavatse Naissaart arendada, see ei kuuluvat nende prioriteetide hulka, üldse elab seal vaid 3 inimest ja arvestagu ma sellega, et Naissaare sadamasse saab sisse sõita vaid omal vastutusel – sadam pole inimeste teenindamiseks piisavalt korras. Eks me kõik avastame maailma iga päev omamoodi. Minu puhul andis vallajuht mulle reaalsusest signaali, mis oli hoopis midagi muud, kui minu senine kujutelm oma riigist. Seni arvasin, et meie riigi igat ruutsentimeetrit koheldakse võrdselt. Siis sain teada, et Naissaare puhul see nii ei ole. Kuulsin, et arenduslik tegevus saarel on liiga kallis ning riigil ja vallal on muidki muresid, kui saarele näiteks elekter viia. Sellest hetkest sain aru, et ma polnud huvitatud enam vaid kultuuripoliitikast vaid poliitikast laiemalt.

Mulle oleks meeldinud, kui vallajuht oleks pakatanud soovist kaasa mõelda, kuidas eesti saari ellu äratada, mitte lihtsalt konstateerida, et paraku on ressursid piiratud. Kui kultuuripoliitiline mõttelaad ärgitas mind omal ajal maailma minema ning esitama ja tutvustama eesti heliloojate muusikat, nimetama omaloodud koori Eesti kooriks ja orkestrit Tallinna orkestriks, siis Naissaarel alustatud tegevus oli sarnase tegevuse jätk. See oli kantud samasugusest mõttelaadist – soovisin luua uue loomingulise keskkonna nullist ja KOHALIKUST MATERJALIST. Ma ei pea siin materjalina silmas Naissaare tolleaegset kolme elanikku, vaid elu kaotanud Eesti saart, milles nägin vähemalt suvetegevuseks suurt potentsiaali. Nägin artistidele võimalust, et argielust eemalduda ning süveneda muusikasse ja teatrisse ilma, et kohe-kohe peaks kuhugi järgmisse kohta tormama. Artistide elutempo on praegusel ajal meeletu. Süvenemisele suunatud keskkondi on vähe. Ja kus seda siis veel teha, kui mitte põlisele lähedal, pealinnast ära lõigatud looduspargis.

Mul tekkis kihk Naissaarele eluõhku sisse puhuda. Selle ajani oli mu argipäevi sisustanud Tormise, Pärdi, Bachi ja teiste heliloojate looming. Pidasin oluliseks eesti heliloojate teoste plaadistamist ja nende muusika kõlamist maailmas. Naissaarel alustatud tegevus andis mulle aga uue suuna, mingis mõttes olid need INIMKATSED. Muude jahmerdamiste vahel pidin tihti endalt küsima, kas inimene üldse kuulub NAISSAARE LOODUSPARKI, kas inimese mõttetegevusele on seal ruumi lavastada, dirigeerida, näidelda, pilli mängida. Kas õnnestub tuua inimesi merele ja lootsida koos nendega Eesti kultuuripiir suuremaks… oma 10 km põhja poole?

Nüüd, aastal 2018, sai Naissaar püsiasustusega saarte nimekirja ja pärast viieteistkümne aasta pikkust poliitiku elu võin tunnistada, et mind valdab suur rahulolu. Kindlasti ei tegele ma oma erakonnaga KOHALIK häälte püüdmisega, ka valimistel ei osale. Küll aga soovin et loomade, lindude ja inimeste kaunid hääled selles looduspargis moodustaksid hea ansambli. Naissaare Omari küünis on käinud teatritruppe Saksamaalt, Soomest, Itaaliast, klaveriõpetajaid umbes 30 riigist, koorijuhte 50 riigist. Käinud on noored ja vanad eesti näitlejad ja muusikud. Nad kõik on loonud kunsti, ületades tormist merd nii kaudselt kui otseselt. Nad on teinud meie riigi sutsu suuremaks. Ühel hooajal külastab saarel Nargen festivali umbes 4 000 inimest.


Tänase päeva kestev teema on “Üha globaliseeruv maailm ja hirmud selle ümber”. Kui te küsite, mis ma sellest arvan ja et kas me jääme ellu globaliseerumise pealetungi ees, siis võin vaid oma kogemusest öelda: Eesti jääb ellu tänu vajalike ja heade tegude maailmale. Eesti särab siis, kui eesti elu on mõtestatud igal tema ruutsentimeetril. Eks minagi tajun tõde, et väike riik ei tohi endale lubada ääremaastumist. Lisaks füüsilisele kohalolekule peame kandma üle riigi ka oma keelt, vaimu ja haridust. Muusikamaailm on suurepärastest teostest pungil juba sajandeid. Muusikat on säilinud üleskirjutatuna keskajast tänapäevani. Piltlikult öeldes võiksid siinsed muusikud vabalt täita kontserdisaalid suurte kultuurrahvaste loodud heliteostega.

Sel nädalal räägin Eesti muusikanõukogus, kuidas loodi muusikutele töökohti kunagi varem ning missugused on kriteeriumid, mida peab üks kultuurriik jälgima tänapäeval. Piltlikult öeldes peab muusikaline haridus tagama, et ühelt poolt suudetakse siinsete inimestega tõlgendada, aru saada ja esitada kogu maailma muusikakultuuri. Selleks aga, et kutselised muusikud esitaks näiteks Bachi, Beethoveni ja teiste klassikute teoseid, on eluliselt tähtis, et loodaks siinsesse kultuuriruumi kuuluvaid teoseid. Vaja on hoida ja arendada muusikalist emakeelt.

Nagu igal erialal, on ka muusikas taidlejad ja profid. Globaliseerumises nähakse ju ka väikekultuuride kadumist. See, et oleme riigina olemas, ongi tänu Eestis arenenud kultuuride olemasolule, tänu A. H. Tammsaarele, V. Tormisele, B. Schmidtile ja paljutele teistele. Põhjus, mis ärgitas Veljo Tormist omal ajal eesti rahvalauluga tegelema, oli just see HIRM, et kaome suure rahva sisse nagu vepsalased ja vadjalased. Selle hirmu kõige tuntum väljendus on tema kooritsükkel “Unustatud rahvad”, kuhu koondus Läänemere-aladelt kadunud sugulasrahvaste talletatud folkloor.

Eesti kultuur ei ole ainult muusikas loodu. Siin on ju veel ärikultuur, liikluskultuur, kehakultuur, suhtluskultuur, turukultuur… kõik inimtegevused siin on seotud mingi kultuuriga. Eks kultuuridelgi ole välimine kest ja sisu. Meie finantskultuur taastus tänu oma rahale, mis oli taasiseseisvumise järel ühendet saksa margaga. Piltlikult öeldes oli samamoodi ühendet euroopa kultuuriga tärkav noor eesti kultuur 20. sajandi alguses. Eri aegadel, eri mõjudega. Nii nagu meil on omad insenerid, majandusprofid, peame pidevalt hoolitsema selle eest, et ka kunsti ja muusika maailmas oleks piisavalt asjatundjaid. Eluliselt tähtis on, et me ei provintsistuks. See ongi meie püsimajäämise vastumürk ehk teine eeldus halvale globaliseerumisele vastu seismisel. Esimeseks eelduseks on aga loomulikult RAHU. Ühe miljoni inimese tapmine pole olnud maailma ajaloos kunagi nii lihtne kui praegu.

Sel suvel lavastasime Naissarel üht Händeli kantaati, mille noor Händel kirjutas Itaalias, kus ta omandas itaalia ooperi stiilis kirjutamise kunsti. Samal ajal oli siin maal Põhjasõda ja katk. Naissaarel jäid ellu siis vaid naised… ja tänu sellele jõudis 2018. aastal Naissaarele ka Händeli 1707. aastal kirjutatud muusika, kuigi ka Itaalias oli probleeme. Nimelt keelas paavst meie Põhjasõja-aegadel itaallastel ära ooperi kui ebamoraalse žanri viljelemise.


Seega, inimestel esinevad probleemid aeg-ajalt viirustena, kas siis katku kujul või lihtsalt äpardunud mõttetegevusest. Võime kindlad olla, et nii nagu Roomas ja ka Tallinnas on lollusi tehtud, nii tehakse ka edaspidi. Kuid nagu eelpool toodud Händeli ja Naissaare näitest selgus, on meil pikas perspektiivis ikkagi lootust… kasvõi täna ja siin, Eesti Rooma Klubis.

Palju õnne 50-nda sünnipäeva puhul!


Tundub, et Kaljuste ei vaja tutvustamist. Võimalik, et sama käib nüüdseks ka Naissaare kohta. Mõned sõnad siiski:

Tallinna ja Leningradi Konservatooriumi haridusega koori- ja orkestrijuht on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori (1981) ja Tallinna Kammerorkestri (1993). Vabandust, aga mis meil enne seda oli? Aa, RAM. Alates 2001on Tõnu Kaljuste vabakutseline dirigent, 2004. aastal asutas projektiteatri Nargen Opera.

Kaljuste on eesti mees, tähendab kangekaelne, ummamuudu. Ta elas suviti saarel, elektri asemel tuulegeneraator ja päikesepaneelid. Kontserditel käis Viinistul, Muhu saarel, Laulasmaal, Keila-Joal, Viimsis, Tallinnas Kultuurikatlas ning muidugi Naissaarel. Miks just need kohad? Sest Kaljuste on paadimees. Läks sinna, kuhu paadiga saab mööda merd liikuda: „Jumal hoidku, mida seal linnas Vabaduse väljakul ukerdada? Linnahalli juurest sõidad paadiga Piritale – viis minutit, aga autoga pool tundi“.

Loodus, oma olemine, enda jaoks õige asja tegemine aitas tal vaadata veidi laiema pilguga meie ääremaade (taand)arengut. Globaalse rännumehena nägi ta aga, mismoodi tänapäevases maailmas loodusparke arendatakse. Kooride-orkestrite loomisega tekkis kogemus, mida tähendab luua kohalikust materjalist – kohalike inimestega, kohalikus olus. Tal oli kogemus nii riiklikus süsteemis kui erainitsiatiivil toime tulekuks. Oli roheline mõtlemine, tegemine ja valikud. „Kõik suuremad kontserdisaalid on täis tehnika surinat ja ventilatsiooni müha, aga kaunid kunstid peaksid loodusega leidma õige kontakti, et me ei annaks dimensiooni kõverpeeglitele. See on kogu maailma probleem – vaikust ei ole.“

Riiklik süsteem väsitas: „See iga-aastane ootamine, et kust saaks mõne protsendi kätte. Pikemalt ei saa planeerida. See on selline sõjaolukorras töötamine. Tuleb kuskil mingi jõnks ja raha tõmmatakse ära. Kogesin seda juba kammerkoori ja kammerorkestri (EFKK, TKO) ajal. Seda vist tulebki võtta nagu loodust“. Ja võimetus midagi muuta või kaasa rääkida: „Ma ei ole isegi aru saanud, kes see riik on ja kes seda kulpi seal katlas keerutab“.

Kaljuste on oma ja oma hõimu juurtes kinni ka maailmaklassikuna. Ta ütleb, et osa ajaloost on ajaloolaste poolt konserveeritud, aga folkloorne maailm on midagi muud. Seda mõistis Tormis.

Mis on sellisele maailmamehele tipphetk? „Ma ei mõtle tippudele ja lohkudele. Tipphetk muidugi on siin, saarel. See on tore!“

Tõnu Kaljuste on öelnud:

“Kontsert viib meid merevaikusest õnneliku randumiseni (Beethoven) ja maagilise põllulille (Williams) kaudu tõdemuseni, et me naudime taevaseid rõõme, nii väldime maiseid mõõne …(Mahler)”.

*pildid korjatud siit ja sealt suurest netist

Gunter Pauli taas Eestis

Sildid

, , , , ,

20. novembril 2018 külastas Eestit juba teist korda Rooma Klubi liige,  Peccei lektor, säästva arengu Steve Job’siks kutsutu ning paljude raamatute autor, professor ja ettevõtja G. Pauli. Loeng toimus TalTechis: “How David wins over Goliath – How startups take over corporates in the run for sustainable future?”

Eesti Rooma Klubil oli au külalisega eelmisel õhtul privaatselt kohtuda. Õhtusöögil arutati nii Rooma Klubi üldiste arengute teemadel kui saadi heita pilku ka maailmamehe tegemistesse ja tulevikuplaanidesse.

G. Paulil on alates 1980datest ilmunud üle 20 raamatu, mida on tõlgitud rohkem kui 40 keelde. Eesti keeles ilmus tema esimene tõlge alles 2018, tänu Lilleoru initsiatiivile. Gunteri raamatud võiks jaotada kahte erinevasse rühma – sinimajandus ja lastejutud. Ta on kirjutanud üle 285 lastejutu, neist enamus on ilmunud Hiinas.

Jätka lugemist

CoR 50. Rooma

Sildid

, ,

Oktoobris 2018 tähistas Rooma Klubi oma 50dat aastapäeva. Enamik ettekandeid on salvestatud. Põgusa ülevaate mitmepäevastest kohtumistest ja seminaridest on kirja pannud Juhan Telgmaa, Eesti Rooma Klubi peasekretär selle asutamisest tänaseni. 

Juhan Telgmaa, Roomast

Esimene päev kulus Rooma Klubi ehk Club of Rome (CoR) siseasjade arutlustele. Ilmekaim tulemus oli põlvkonna ja soo vahetus – senised säravad 80 kandis kaaspresidendid Ulrich von Weizsäcker ja AndresWijkman asendati silmapaistvate daamidega – Mamphela Ramphele on LAV-st ja Sandrine Dixson-Declѐve Belgiast.

Kaks päeva konverents ja selle mitmesugused alateemadesse jaotatud grupikohtumised võtsid käsitleda planeedi tänast ja prognoositavat tulevikku. Maailm on 50 aastaga tohutult muutunud – „Kasvu piiride“ mudel on põhilises osas muutusi õigesti prognoosinud, antropotseen on saabunud, see aga tähendab, et globaalsete muutuste mõjukaim faktor on inimkonna (oma koduplaneeti hävitav) käitumine.

Jätka lugemist

Kadriorg ja EV 2035

Sildid

, , , , , , ,

Riigikantselei strateegiabüroo kodulehelt loeme, et:

„Eesti 2035“ koostamise kiitis Vabariigi Valitsus heaks 8. märtsil 2018. a. Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi eestveetava strateegialoome protsessiga on oodatud ühinema kõik huvilised, kes soovivad rääkida kaasa Eesti järgmise 15 aasta arengusihtide seadmisel”.

Sissejuhatus

Praegune strateegiakava ei räägi midagi SE21, 2030+, naabritest ja EL kontekstist (nagu A. Leps ette pani), valitsuse majandusarengu komisjoni, SAK, Eesti Koostöö Kogu 2050, rahandusmini 2060 jt plaanide olemasolust. Viimasest oleme juba 2,5a tagasi kirjutanud.

Ka riigikantselei tunnistab, et:

  • Aastal 2020 lõpeb konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, mis vajab jätkustrateegiat
  • Aastal 2020 lõpeb Euroopa Liidu käesolev finantsperiood ning 2021 algab järgmine
  • Alates aastast 2020 minnakse üle tegevuspõhisele eelarvestamisele(midaiganes see tähendab)
  • Eesti on võtnud erinevaid rahvusvahelisi kohustusi, millest tulenevad eesmärgid vajavad mõtestamist ning integreerimist täitevvõimu strateegilise planeerimise raamistikku (muidugi võib iriseda, et “mõtestama” oleks pidanud enne alla kirjutamist)
Jätka lugemist

A. Leps – mõtteid Rooma klubi juubeliraporti „Come on!“ kohta

Sildid

, , , ,

Rooma Klubi presidendid Ernst Ulrich von Weizsäcker ja Anders Wijkman (Rooma Klubi kaaspresidendid), koos 34 Rooma klubi liikme ja paari külalisautoriga üllitasid klubi 50-ks aastapäevaks olulise töö „Come On! Capitalism, Short-termism, Population and the Destruction of the Planet. A Report to the Club of Rome“ (Springer 2018), mis on kogu maailma elanikkonnale edasise eksisteerimise seisukohalt olulise tähtsusega.

Kuid olgu kohe öeldud, et paljud nende seisukohtadest olid üldsusele juba varem teada, nii et midagi eriti uut teavet see raamat ei sisalda ja loomulikult siis ka juubeliraport. Kuid nimetatud raamat ja raport omavad erilist tähendust just seepärast, et need maailma elanikkonna „peamised mured“ on koondatud ühte raamatusse, nüüd siis ka ühte raportisse!

leps, a1 Jätka lugemist

Hooaeg 2018

Sildid

,

Hea lugeja,

2018-2

hooaeg 2018-2019 on Eesti Rooma Klubis põnevust täis ja särtsakas. Hoia kursis ERK kodulehe kaudu, klõpsates ennast jälgijaks (nupp all paremal). Sel moel saad automaatselt teated oma meilile kõigest, mis kodulehel avaldatud, sh kutsed ja teated.

Hooaja uudis – Eesti Rooma Klubi on 21. sajandi klubi. Registreerime külalised koosolekutele läbi vasakul oleva kalendri. Klõpsa ja Sind viiakse kohale.

September:

Jätka lugemist

OSKA raport 2018

Sildid

, ,

Tutvustus 5. september 2018, Superministeeriumi saal

Uuringut OSKA tutvustasid haridusminister Mailis Reps ja uuringujuht Urve Mets. Uuringu meeskond oli 17 inimest, lisaks ministeeriumi ametnikud. Nimetati ka Andres Viiat, kes on end. SaarPoll töötaja. Pressiteade on leitav HM kodulehel.

Tutvustus kahes osas:
M. Reps – teadus ja arendus; U. Mets – kooliharidus.

OSKA on läbi aastate kestev tööjõu uuring. Ministri sõnul on koondatud väga korralikud andmed. Sel korral oli fookus haridusvaldkond. Küsiti ka nt, miks/ kuidas noor valib selle eriala. Kriitiline piir tööle asumisel on 3a, seega vaatab OSKA tööturul ette 8-9 aastat. oska_1

Teadus

Õpetamine on populaarne, eriti lasteaia õpetaja. Motivatsioon minna peale õpet erialasele tööle. Teaduse roll ühiskonnas on kõrge, teadustöötaja on usaldusväärne. Erinevus muust maailmast – teadlane ei ole tegev era- või avalikus sektoris. Teaduse ühendamine innovatsiooniga on väljakutse. Arendamisel on ettevõtluskoostöö, tulemusrahastamine ülikoolidega. Täheldati, et viimastel aastatel tunneb tulevane õpetaja ennast hästi, meie haridus on maailma tipus, vaat et parimgi. Täiendkoolitus on paranenudtäiskasvanute õppe osakaal on tõusnud, paranenud on individuaalõpe koolis ja lasteaia, õpetajate ootus on tugiisikute armee tugevnemine.

Jätka lugemist