Tags
Eesti 2030, Eesti riik, ERK, Euroopa, Komisjon, Parlament, ringmajandus, Rooma Klubi
Seisukohad avaldatakse Euroopa Komisjoni (EC) dokumendi COM(2020) 98 final „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele. Uus ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel““ kohta.
ERK esialgsed järeldused Euroopa Rohelise Kokkuleppe kohta https://roomaklubi.com/2020/02/02/egd2020/ on täiel määral kehtivad ka ringmajanduse tegevuskava kohta.
Spetsiifiliselt ringmajanduse kohta rõhutab ERK:
- Ringmajandus pole eesmärk omaette, selle rakendamise ulatuseks on teatud optimum, kuid igal juhul peab see toetama ökosüsteemide kõigi teenuste säilimist, heaolu tagamist ja kliimaeesmärkide saavutamist.
- Ringmajandus on võimalik vaid teatud piirides – ideaalsel kujul pole see võimalik termodünaamiliselt, praktiliselt pole kõiki aineid võimalik ringluses hoida, mõne aine ringlus on liiga energiamahukas. Neid piire saavad nihutada uudsed tehnoloogiad, milleks on vaja teaduslikku baasi, paljudel juhtudel tuleb see rajada pea nullist. Lahendused pole jõukohased ühele riigile, kuid ka tulemused on hüveks kogu maailmale. Eesti peab määratlema oma rolli ühises liikumises selle eesmärgi poole.
- Riiklikul tasandil kehtestatud ringmajanduse, sh. ka taaskasutamise eesmärkidele tuleb lisada avaliku sektori meetmed, mis toetavad nende eesmärkideni jõudmist. Erasektori investeeringutel on ringmajanduse praktikasse rakendamisel küll otsustav potentsiaal, kuid samas on avaliku sektori ostujõul selles protsessis teedrajav roll katalüsaatorina, mida ei tohi alahinnata.
- Toetada EC ettepanekut kehtestada riigihangetele keskkonnamõju kohustuslikud miinimumkriteeriumid. Iga liikmesriik peab kehtestama oma oludel baseeruvad kõrgemad kriteeriumid. Riiklik aruandlus tuleb kohandada nende kriteeriumide täitmise efektiivseks kontrolliks.
- Toetada kohalike omavalitsuste algatusi koostada oma paikkondlik ringmajanduse tegevuskava. Vastava oskusteabe ja parimate praktikate omandamine, sidusrühmasid hõlmava partnerluse sisseseadmine, Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kaasates võimaluste rajamine täiendavate haridus- ja koolitussüsteemide, elukestva õppe ja sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks suurendab KOV-te võimekust oma kavade elluviimisel.
- Toetada ülemaailmse Ringmajanduse Liidu asutamist, kuid eelistada iga liikmesriigi esindatusele EL ühist esindatust. Eelistada üle-euroopalise ühise sekundaarse toorme turu rajamist.
- Ringmajandus on ka kultuuri küsimus. Tarbimine, tehniliselt vananemata toodete sage väljavahetamine peab üldinimlike väärtuste skaalas andma eelise jätkusuutlikku arengut toetavatele väärtustele.
8. Aspektid, millele Eestil keskenduda: 
8.1. On fundamentaalne eksitus asetada vastutus vaid Keskkonnaministeeriumile. Hea üleskutse ei muuda majandusloogikat. Ringmajanduse viimiseks tavapraktikasse tuleb luua vastav õiguslik ja majanduslik keskkond, rakendada mõjusad stiimulid, sh. ka kohalike omavalitsuste tasandil. Kehtestada tuleb selleks vajalikud toetavad, konkreetsed ja kontrollitavad regulatsioonid – maksukeskkond, ressursi- ja jäätmetasud, riigihangete tingimused jms. Siin on määrav roll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Rahandusministeeriumil.
8.2. Ringmajanduse arengukava peab taotlema ka uut rahvuslikku tööstuspoliitikat. Tööstuspoliitikas peab olema määratletud suundumus ringmajandust toetavale tootedisainile, energiaefektiivsusele, tarneahelate lühendamisele. Iga suurettevõte vajab oma pikaajalise strateegia kujundamist. Väike- ja keskmiste ettevõtete, mille roll ringmajanduse tingimustes kasvab, arendamine peab kujundama ka nende pikaajalise optimaalse struktuuri. Siin on mõttekas järgida edukate väikeriikide nagu Soome, Šveits, Israel, Uus-Meremaa, Iirimaa kogemust.
8.3. Tagada rakendusteaduse piisav baasfinantseerimine valdkondades, kus senised tulemused on juba näidanud potentsiaali või kus tulevikutegevused nõuavad teatud valdkondade arendamist ringmajandusele lahenduste väljatöötamisel (energeetika- ja põlevkivitehnoloogiad, IT-lahendused, elektroonikajäätmete taaskasutus, plastide, sh tehislike tekstiilmaterjalide depolümeriseerimine, maavarade kaevandamise ja väärindamisega seotud jäätmete kasutamine, rehvide utiliseerimine jms)
8.4. Tuleb analüüsida, milline osa erinevate toodete elutsüklist, väärtusahelast, toormeringest toimub Eestis. Kui see osa on väike, on otstarbekas rakendada üle-euroopalisi standardeid, mitte hakata välja töötama omi.
8.5. Tuleb analüüsida keskkondlikke normatiive ja keskkonnalubade tingimusi – kuivõrd need soodustavad või takistavad tootmise kõrvalsaaduste või töödeldud jäätmete edasist kasutust.
8.6. Riigihanked on mõjus vahend ringmajandusele teed rajada, tekitades turul nõudluse ringmajanduse printsiipe järgivate ettevõtete toodangule, sh. ka taaskasutusele.
8.7. Eesti peab ettevaatavalt analüüsima oma ehitusmaavarade kasutamist ja hindama nende taaskasutamise võimalusi. Ka mäetööstuse kaasproduktide (kaevandamisjäätmete) kasutusvõimalused vajavad praktilisi lahendusi. Alati tuleb hinnata, kas konkreetsel juhul maavara kasutamise hüve õigustab sellega kaasnevat looduskapitali kulu.
8.8. Infotehnoloogia, kommunikatsioon ja jätkusuutlik transport vajavad järjest suuremas koguses maailmas defitsiitsete maavarade kaevandamist. Eesti maapõu vajab detailset läbiuurimist tänapäevaste meetoditega, et selgitada selle potentsiaalne roll ringmajanduses, eriti haruldasi muldmetalle ja teisi kõrgtehnoloogilistes seadmetes vajalikke elemente silmas pidades.
8.9. Tuleb analüüsida, kuivõrd on maakasutuse muudatused Eestis reserviks ringmajanduse edendamisel. Ka toiduainete tarneahelad vajavad analüüsimist. Eestis toodetavate ja tarbitavate toiduainete importi kaugetest riikidest tuleb kaalutletult piirata, eelistades kohalikku toodangut.
Pandeemiajärgne majanduse taastumine on võimalus suundumiseks valdavalt ringmajandusele. Samas tuleb silmas pidada, et majanduslangus suurendab sotsiaalseid pingeid, mille leevandamiseks on alati ahvatlus ohverdada looduskapitali, elada tuleviku arvel. Üleminek vajab suunamist, vältides lihtsustatud lähenemisi. Aluseks on vaja realistlikku, pikka kuid kindlat plaani, rutates aeglaselt ja Eesti rahva heaolu silmas pidades. Uuenev majandus peab olema vastupidav väliste tingimuste põhjustatud kriisidele.
