Konverentsi materjalid
Kõik konverentsi materjalid ilmnevad eraldi lehtedel:
* Anders Wijkman
* Raul Eamets
* Siim Kiisler
* Tõnu Kaljuste
* Paneelid
* Pildid
Kui Teil on jagada mõni edasiminekut toetav mõte, lisage kommentaarina.
Artiklikogumiku ERKAR I/ 2018 “Mõõt või meelevald” esitlus
Mõõt või… ERKAR I
Mõõt või meelevald…
Päälkiri, mis paneb mõtlema.
Mis on meele vald? Meele vald on kõik see, mida peame eluks – tunded, väärtused, armastus; vajadused, tähendused,eesmärgid. Kõik meelevaldne ja tahtepõhine ka. Kõik kvalitatiivne.
Mis on mõõt? See, mida mõõta saab; see ka, millega mõõdetakse. Miski kvantitatiivne.
Kas need on vastandid või kuidagimoodi alternatiivid? Või ühe asja kaks tahku?
Loodusteadused on mõõtmise teadused. Humanitaarteadused tegelevad meele vallaga.
Mis väga mõtlema paneb, on see, kui üht õigemaks kui teist peetaks. Kui peaks mõõtu õigemaks, siis see ju tähendab, et humanitaarsetest väärtustest pole aru saand. Kui peaks meele valda õigemaks, siis tähendab, et pole füüsikat mõistnud.
Väärt raamat igatahes.
Armastusega, Kalevi
Kuidas küll sõnade tähendused meie meeltes mängivad… Mina kui pealkirja väljapakkuja mõtlesin asja nii: igal asjal on oma mõõt, selle ületamine viib arengu kreeni või suisa hävingule. Üks antiikkaja väärtus oli mõõdukus ehk eestlaslikult – pea piiri. Rooma Klubi üks esimesi raporteid kandis pealkirja „Kasvu piirid“.
Meelevald kokku kirjutatuna on meelevaldne tegutsemine, st. võimukas lähenemine asjadele. Soome k. mielivalta, mielivaltaiset toiminnat on vägisi tehtavad võimust lähtuvad teod.
Ent: meele vald. Ja Kalevi Kullil on siin tuline õigus, see on tõesti humanitaarne inimmeele tähendusloomest tulenev; vist kirjutaksin sellisel juhul ta lahku. Nii et mitmetähenduslik pealkiri kukkus välja, mille sisu leiab tõlgendaja meeltest.
Meelte vald – see on juba midagi armsalt hämarat-poeetilist. Soovitan minna vaatama Vilde muuseumi imelist näitust eestlaste palveluulest, aeg-ajalt on ka etendused.
Tiiu
Hoiaksin minagi, kui veel saaks, selle viimase ühendi lahku. Just nii ka valmivast raamatust tükk aega kirjutasin, kuni märkasin, et keegi oli selle kaanele kokku kujundanud. No näe siis neid meeli ja valdamisi…
Tuuli

Kogumik talvisteks mõtlusteks osta SIIT
ERK aastakonverents 2018
10. detsembril Keskkonnaministeeriumis
Konverents 2018 oli pühendatud Rooma Klubi 50.-ndale aastapäevale.
I teema – Rooma Klubi 50 aastat — inglise keeles
Rooma Klubi põhiseisukohtade areng ajaraamis 1972 – 2018 (“Kasvu piirid” kuni “Üleminek on võimalik”). Keskendume ÜRO ja teiste asjasse puutuvate institutsioonide tegevusele.
- Kui pädevad on Rooma Klubi prognoosid?
- Kui õppimisvõimelised on riigid?
- Kas on veel võimalik päästa see planeet Maa ja inimkond?
Põhiettekanne: Rooma Klubi aupresident Anders Wijkman‘ilt

The time limits for the discussion about the development of main attitudes of Club of Rome are 1972 – 2018 (The Limits to Growth up to Come on! and Transformation is Feasible). In this framework we have the focus on United Nations activities as well as the other stakeholders and institutions.
Anders Wijkmani tutvustus Rooma Klubi üleskutsele ühineda kliimamuutuste avariiplaaniga (Climate Emergency Plan)
II teema – Väikeriigid globaliseeruvas maailmas
Maailma rahvaid ja riike mõjutab üha enam globaliseerumine, mille peamõjutajateks tahavad olla suurriigid. Et selles keerulises protsessis mitte olla vaid objekt ja ohver, tuleb väikeriikidel enam tunnetada oma osa ja vastutust maailmas toimuva eest. Kahtlemata eeldab see väikeriikide ühtsust ja viljakat koostööd oma rahvaste huvide eest seismisel. Küsime arutluses, kas globaliseerumine on ikka see, mis väikeriigirahvastele õnne õuele toob?

You must be logged in to post a comment.