Konverents toimus 12. detsembril 2008 Tallinnas
Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis

ERK Presidendi Hardo AASMÄE ettekanne

“MILJONILISE RAHVA PÜSIMAJÄÄMISE VÕIMALUSED
ÜLEILMASTUMISE TINGIMUSTES”

Muu maailma taustal on Eesti riik ja ühiskond kõrgelt arenenud. Seda kajastavad enamus majanduslikke ja sotsiaalseid näitajaid.

Eesti rahval on viimase tuhande aasta jooksul läinud küllaltki hästi, sest on positiivselt kaasa mindud üleilmastumisega. Tänase päeva seisu arvestades on ka perspektiivid küllaltki head.

Eelpool toodud teeside mõistmiseks on vaja selgitada alljärgnevate mõistete ekslikku käsitlust:

• Üleilmastumist samastatakse lõimumisega. Üleilmastumine on ühesuunaline teadmiste, oskuste, kogemuste, organisatsiooni. levik. Lõimumine on tsükliline protsess, mis lähtub arengu vajadustest. Avatus vs. suletus arenguprotsessis.
• Kasvu samastatakse arenguga. Ühiskonnas võib kasv toimuda ilma arenguta ja vastupidi.
• Tõhusust samastatakse tulususega. Tõhusad valdkonnad ei pruugi olla tulusad (näit. Kogukondlik tegevus) ja vastupidi.
• Väidetakse, et eestlasi on liiga vähe, et tulevikus olla arengus jätkusuutlikud. Paraku ägab kaasaegne maailm ülerahvastumise all mistõttu soodsasse seisu satuvad pigem need, kellel on taastuvaid ressursse inimese kohta võimalikult palju.

Eesti kui inimese vääriselupaik maailmas:

Vääriselupaigaks muudavad eesti alljärgnevad erakordsed tingimused:

• Eesti on klimaatiline suurriik ja siin on 8 aastaaega- kevadtalv, varakevad, kevad, suvi, sügis, hilissügis, eeltalv, talv. See loob elukeskkonna mitmekesisuse, mitmekesisus loob elukeskkonna kvaliteedi.
• Taastuvate ressursside suhteline küllus inimese kohta: mets, mage vesi, sademed, viljakate põllumaade reserv, kalaressurss, vabu maid elamiseks, päikesevalguse rohkus
• Geoloogiline stabiilsus. Puuduvad maavärinad, hiidlained, vulkaanipursked.
• Vähesed loodusohud. Puuduvad mürgised loomad, putukad ning massilised loodusründed (nt. rändtirtsud) ning looduslikud nakkushaiguste kolded.
• Haritud rahvas kui taastuv ressurss.
• Demograafiliselt käitumiselt on eestlased esimeste rahvaste hulgas läinud üle tuleviku demograafilisele käitumisele, mis peaks pikas perspektiivis tagama jätkusuutlikkuse.
• Positiivselt on kaasa mindud üleilmastumisega. Eesminejad võtavad eelkõige üleilmastumise viljad, järelkäijad peavad viljade kõrval koristama eesminejate jäätmeid. Kuid viimaseid minejaid üleilmastumise teel sunnitakse maksma eesminejate arveid või nad üldse hukkuvad.
• Eesti piirkonna poliitiline stabiilsus pikas ajaloolises perspektiivis.

• pidev konfliktide vöö Bosniast Kašmiirini asub kaugel.
• Hiina võimalikku ekspansiooni takistab nn. „vene vall“.

Eesti keele tulevik:

• Eesti keel ei vaja kaitset vaid arendamist
• Inglise keele võidukäigu tsükkel maailmas hakkab läbi saama.
• Läbi tehisintellekti arengu saab tõuke rahvuskeelte areng.

 

Ettekande päevakajaline osa:

• Tuleb välja selgitada kriisi olemuslikud põhjused. Ameerika nn. Kinnisvaramulli lõhkemine, kõrge energiahind ja väär riigieelarve planeerimine vaid võimendavad kriisi.
• Eesti sisesed kriisi põhjused on seotud meie kiire arenguga. SKT jõudmine üle 20 000 dollari inimese kohta viib Eesti kõrgemasse arengu paradigmasse, kus varasemad arengumudelid enam korralikult ei tööta.

Majanduskriisist pole võimalik väljuda lähtudes vaid eelarve ja majanduse kategooriatest.

Strateegilistes otsustes vajatakse keskendumist paljuski sotsiaalsetele ja ökoloogilistele eesmärkidele. Seepärast võiks rakendada mõningaid abinõusid, mis eelneva arenguparadigma ideoloogiaga ei pruugi üldse kokku sobida.

---

 

MÕTTEVAHETUS

Anto RAUKAS: Ma ei ole nõus, et kasv võiks toimuda ilma arenguta ja vastupidi. Need on teineteisest lahutamatud. Eksisteerib ka mõiste taandareng. Mis oleks Eestile praegu kõige õigem? Kuipalju peaks meil olema kasvu ja kuipalju arengut?

A.: Kõige harmoonilisem on mõõdukas kasv pideva arenguga. See on stabiilne. Vesikasvul pole pikka iga – kas on sinna mõtet ressurssi raisata? Tsivilisatsioon läheb järjest tõhusamaks – vähemate vahenditega elatakse järjest paremini.

Andres TARAND: Ettekandes väideti, et inimkond väheneb 200 aastaga kuuelt miljardilt kahele. On tsüklilisust, milles pole mingit kahtlust (öö ja päeva, aastaaegade vaheldumine). 60-ndatel elas maailma teadus läbi päikeseplekkide tsükli, kus kõike üritati siduda päikese aktiivsusega. Need ühendamised pole osutunud tõeseks.

80-ndatel katkes perioodiline värske ookeanivee sissevool Balti merre. Pole teada tsükli katkemise põhjus. Üleüldse on paljusid tsükleid raske tabada ja seega ka ette näha, mistõttu ka Rooma Klubi vahel eksib.

A.: Tsüklilisus katkeb, kui on tekkinud mingi uus tasakaaluseisund. Siis algab mingi teine tsüklilisus. Inimeste maailmas on irratsionaalseid asjaolusid, mida on eriti raske ette näha.

Heino LEVALD: Kas on võimalik mingi üleilmne ühiskeel? Inglise keel ei sobi selleks, sest teksti häälega arvutisse sisestamiseks ja ka muidu on kirjapilt ja hääldus liiga erinevad. Seda ei taha ka teised suurriigid, sest kelle keel, selle meel. Tehiskeel?

 A.: Ei oska vastata, ettekandes kasutasin analoogiat. Mingi ühiskeel hakkab paratamatult pidžiniseeruma ja laiali valguma, sest igas ilmanurgas tekivad uued mõisted ja need suruvad peale.

Heino LEVALD: Tulusus ja tõhusus on erinevad mõisted. Tõhusus on laiem, kuid ka seda saab hinnata rahas.

A.: Tänapäeva kapitalism on tulus, kuid kriisis, sest pole enam tõhus. Milline võiks olla jätk?

Heino LEVALD: Praegu on finantsmajanduse krahh, mitte turumajanduse krahh. Turumajanduse ja kapitalismi mõisted on laiad.

Juhan TELGMAA: Mida peaks täna Eestis kriisist ülesaamiseks tegema?

A.: Kõigepealt tuleb läbi viia varade inventuur ja ümberhindamine, s. t. vaadata tõele näkku. Keegi Talllinnas ei tea näiteks, millised majad tuleks energiasäästuks täiendavalt soojustada, milliseid ei tasu ja tuleks hoopiski lammutada.

Rahasüsteemi tsentraliseerimise kõrval tuleks seda ka hajutada. Korteriühistute käive on miljardites. Nad võiksid luua oma hoiu-laenuühistud, mitte nuumata panku.

Arvo-Erik NAELAPEA: On skaalad ja vektorid. Viimastel on suund. Kasv on positiivne vaid siis, kui sellel on soodne suund. 4 meetri pikkune inimene ei ole eesmärk. Me vajame visiooni – kuhu peaks Eesti jõudma. See punkt B on määratlemata.

Kasv pole väärtus. Rikkus pole raha, vaid see on kõik meie hüved, ka need, mille väärtust pole võimalik rahas hinnata. Loodame, et me ei taha kasvada 4 m pikkuseks.

Ülo VOOGLAID: Hea ettekanne oli. On mõned detailid, mis väärivad täit tähelepanu.

• Eestis ei arutata mitte midagi mitte kunagi läbi. Otsused põhinevad fragmentidel, mis teeb need kui mittesüsteemsed automaatselt valeks ja ebaefektiivseks.
• Eesti tegutseb teadmistepõhiselt – see on vale!
• Ühiskonnateadustes, mis tegelevad inimesega, pole mingeid teaduslikke põhjendusi.

See kõik on RK –le fundamentaalse tähtsusega.

Miks on nii kujunenud? Põhjuseks on globaalne vastutamatus. Mitte keegi ei kanna mitte millegi eest personaalset vastutust. Pole võimalik leida kahtegi inimest, kes mõnest kesksest mõistest ühte moodi aru saavad. Majandus, rahandus, ühiskond on näiteks sellised mõisted. Mitte keegi ei tea, mida keegi teine majandusest rääkides parasjagu mõtleb.

Mõiste „sotsiaalne“ on saanud marginaalseks, sest see tähendab asjameestele ainult nende inimeste muresid, kes endiga ise hakkama ei saa.

Jaan PENJAM: Tehisintellekt tõenäoliselt välja ei aita. Teeme endale sõnades mudeleid, kuid need jäävad paratamatult segaseks (Vooglaid). Tõlkimismasinad kõigi keelte vahendamiseks pole võimalikud. Matemaatikuid on tõestanud, et arvutiga saab algoritmide alusel lahendada ainult kaduvväikese osa probleemidest. Arvuti viib mõistuse hulga vähenemisele, kust seda saab?

A.: Populatsioonid, kellel mõistus otsa saab, hukkuvad.

Jaan PENJAM: Keel ja mõistus on seoses. Keel, mida masinad võimendavad, hakkab domineerima. Masinate vahel on ühiskeel olemas, kuid inimesed omavahel jäävad ikkagi oma keeltes suhtlema.

Mati HINT: Sage viibimine veebikeskkonnas nüristab võimet analüüsida pikemaid perioode ja tekste. Arvutid tõlgivad üha enam mõisteid, mitte sõnu ja saavad sellega hästi hakkama. Mõistete matemaatiline abstraktne hierarhiline puudena esitamine on tänapäev.

Heino LEVALD: Ettekanne oli väga päevakohane ja huvitav. Tahaksin siiski lisada mõned mõtted. Olen viimasel ajal tegelenud noosfääri probleemidega. Mitte ainult Vernadski võtmes, vaid lugesin ka Teilhard de Chardin-ist, jesuiidist ja filosoofist, kes arvas juba 20. aastatel, et noosfäär toimib juba vähemalt kuus tuhat aastat, areneb inimkonna järjest suureneva mõistuse abil ja saavutab täiuslikkuse üleilmse infosüsteemi baasil, mis tekib, ja mille kaudu antakse teadmisi ja mõistust edasi nii, et need ei jõua ainult inimeste pähe, vaid ka südamesse. Seega peetakse teda televisiooni ja interneti ennustajaks. Katoliku kirik ei lubanud tal eluajal oma töid avaldada ning avalikkus nägi neid alles pärast aastat 1955. Nüüd on internet ja televisioon olemas, kuid mõistust on ikkagi vähe ja need seda ei levita, vaid tegutsevad pigem vastupidi. Olukord vajab muutmist ja muutused toimuvad. Internetis on tekkinud Vikipeedia, televisioonis Discovery jt. Arvan, et varsti tekib ka neutraalne üleilmne mugav tehiskeel. Praegune üleilmne majanduskriis näitab, et liberaalne turumajandus ja finantssüsteem ning mõistusevastane kõikelubav demokraatia on oma aja ära elanud. Kuid see ei tähenda, et turumajandus ja demokraatia kaovad. Kogemus näitab, et riigi poolt ja üleilmsete organisatsioonide mõjuga on neid võimalik täiesti teistsuguseks muuta. Need maad, kes ei suuda end ümber korraldada nii, et neis leviks ja võidule pääseks mõistus, jäävad kaotajaks.

Anti LIIV: Narkarite näitel on Eestis käimas eksperiment, kuidas mõistuseta välja surrakse.

Anto RAUKAS: Eestis on palju tarku inimesi, kuid nad ei saa otsustajatele ligi ja kui nende mõtted otsustajateni ei jõua, pole nende headest mõtetest ka reaalset kasu.

* * *

Eraldi teemana tutvustas Leo SALUSTE enda koostatud käsiraamatu – monograafilise käsitluse “Agraarsektori bioenergia kasutamine” maketi esitlusi Eestis. Ta kutsus kuulajaid üles avaldama arvamusi ettepanekute kohta ja jagas välja teemakohased CD-d.