Eesti on väike riik. See ei tähenda, et ei vaja strateegilist juhtimist ja avatud pilguga nii kaugusse kui enese ümber vaatamist. Eesti strateegia Eesti on väike riik. See ei tähenda, et ei vaja strateegilist juhtimist ja avatud pilguga nii kaugusse kui enese ümber vaatamist.

Strateegia Eesti 2035 loomise raamis püüdsime oma mõtetega olla abiks Riigikantseleile. Vt ka ERK püüdlusi oktoober 2018. ERK arvates on strateegiaga seotud arutlused kaldunud praegu pigem teele, millel püsides eesmärki täita on keeruline.
Püüame toetada Eesti arengut ja olemise võimekust ka uuel 100-l. Selleks oleme palunud oma arvamust hea ja tugeva strateegia koostamiseks selgitama mitmeid eksperte. Avaldame nende nägemused järjestikustena ka kodulehel. 01-02-2019 kohtus ERK president Riigikantselei strateegiadirektoriga – loodetavasti on see värskendus ja võimalus anda oma nägemus Eesti paremaks ehitamisele.

Raam

Riigikantselei Strateegiabüroo korraldab regulaarselt avatud infoseminare, milles antakse ülevaade tegevuskava täitmisele, korrigeeritakse sellest tulenevaid eesmärke ja tegevusi. Abistavad ja selgitavad materjalid on büroo kodulehel, avatud on FB leht, moodustatud on juba isegi sõnapilv. Strateegia on plaanis kinnitada valitsuses 2020. aasta kevadel.
Miks peaks kodanik muretsema? Kas kodanik peaks muretsema?

2020 on juba homme

Selgituseta on jäänud seniste järjest kuhjuvate visioonide ja arengukavade siht-aja loogika. 2020 puhul on see ilmselt hästi sobituv numbrikombinatsioon, mille on võtnud EL oma erinevate programmide läbivaks jooneks. Kunagi oli see ka tõesti piisavalt kaugel, hoomatavalt lähedal. Miks aga 2030 kõrval 2035, kui on ka 2050 ja 2060? Kuidas need omavahel seotud on, kui puudub üks ühtne siht, ajaliselt kattuvad plaanid kirjeldavad erinevaid tahke arengus või mahajäämuses. Mahajäämus, aga millest? Enamasti võrreldakse mitte kavasid ja reaalsust vaid püütakse nn euroopa keskmist. Kas ühtne Euroopa või siiski tsitrused ja kodumaised õunad ühes korvis?

Aluseks uuele strateegiale võiks olla arusaamad, et senised visioonid ja kavad on olnud adekvaatsed omas ajas, et me oskame neid hinnata, nende täitmine on olnud plaanipärane, korrigeeritav ja korrigeeritud vastavalt tegelikkusele. 27-02-2019 avaldas Euroopa Komisjon hinnangu Eesti edule programmi „Euroopa 2020“ täitmisel. Täitmiskava uuendamise järgmised sammud, vastavalt laekunud täiendusettepanekutele, milleks siis on vähem kui ööpäev, on ühtlasi „Eesti 2035“ koostamise osa ja korrigeerib ka nn konkurentsivõime kava “Eesti 2020“.
Kehtiv kava ja selle tegevuste plaan ei selgita paraku, kuidas tekivad planeeritud muutused:

• tootlikkuse kahekordne kasv ja
• majanduskriisi eelne tööhõive tase (enamik allikaid väidavad, et Eestis kriisi polnudki) – praegune statistika näitab, et tööd on kõvasti, hõivavad seda aga pigem mujalt saabunud meist osavamad sellid.

Tänaseks on teada antud, et Eesti riigi strateegia 2035 peab keskenduma inimeste tervisele ja haridusele – jah, aga kui segi on läinud põhjused ja tulem, vastastikuste seoste analüüside asemele trügivad loosungid, siis kust selgitust alustada?

Iga koolipoiss teab, et “tootlikkust” muuta ei saa. Muuta saab, kui üldse midagi antud tingimuste juures, neid faktoreid, millest mõõdetud tootlikkus sõltub.

Sama on “tööhõivega” – ega mingi kava ei aja inimesi kodust või haigekassast välja ennast tööle ja maksumaksjaks kirja panema, et statistikatabelit täita. Ametlikult tööl käimise võimalused ja tahe tekivad teatud tingimuste juures, millest kavades ei räägita.

Tagasi strateegia aluste juurde

Mis asi on strateegia? ERK on palunud ekspertidel anda oma nägemus sellest, millest peaks lähtuma riigi strateegiaks nimetatav dokument. Oleme küsinud nii kodumaistelt kui rahvusvahelistelt ekspertidelt, analüüsinud ERK koosolekutel ja mõttegruppides, kuhu oleme kutsunud ka Strateegiabüroo esindajaid.

Kuula Eesti Rooma Klubi vestlusi Eesti strateegia teemal:

• Erik Terk. Eesti 2035 – mis toimub?
• Tuuli Stewart. Kas Eestil on tulevikku?

Kui lugejal on selles küsimuses konstruktiivseid ettepanekuid, kirjutage meile, andke endast teada.
Loodame leida ka teisi mõttegruppe seda arutelu täiendama.

Loodame, et arvamused on dialoogi rikastavad ja aitavad pidurdada "rongi" rööbastelt jooksmist. 
Me kõik elame lõpuks enda ehitatud Eestis.