Sildid

, , , , , , ,

Riigikantselei strateegiabüroo kodulehelt loeme, et:

„Eesti 2035“ koostamise kiitis Vabariigi Valitsus heaks 8. märtsil 2018. a. Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi eestveetava strateegialoome protsessiga on oodatud ühinema kõik huvilised, kes soovivad rääkida kaasa Eesti järgmise 15 aasta arengusihtide seadmisel”.

Sissejuhatus

Praegune strateegiakava ei räägi midagi SE21, 2030+, naabritest ja EL kontekstist (nagu A. Leps ette pani), valitsuse majandusarengu komisjoni, SAK, Eesti Koostöö Kogu 2050, rahandusmini 2060 jt plaanide olemasolust. Viimasest oleme juba 2,5a tagasi kirjutanud.

Ka riigikantselei tunnistab, et:

  • Aastal 2020 lõpeb konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, mis vajab jätkustrateegiat
  • Aastal 2020 lõpeb Euroopa Liidu käesolev finantsperiood ning 2021 algab järgmine
  • Alates aastast 2020 minnakse üle tegevuspõhisele eelarvestamisele(midaiganes see tähendab)
  • Eesti on võtnud erinevaid rahvusvahelisi kohustusi, millest tulenevad eesmärgid vajavad mõtestamist ning integreerimist täitevvõimu strateegilise planeerimise raamistikku (muidugi võib iriseda, et “mõtestama” oleks pidanud enne alla kirjutamist)


Veel saame teada, et:

  • Enne kinnitamist esitatakse strateegia arvamuse avaldamiseks Riigikogule
  • Strateegia “Eesti 2035” esitatakse Vabariigi Valitsusele kevadel 2020
  • Strateegia koostamisel toimub aktiivne kaasamine

Eesti Rooma Klubi liikmed on olnud osalised kunagise üleriikliku pikaajalise strateegia SE21 ehk Säästev Eesti kavandamisel – kava hakati kujundama 2000-2001, võeti vastu 2005 J. Partsi valitsuse ja Riigikogu poolt ja kehtib formaalselt tänaseni. Kena kava koondas hulga mõttejõudu, kulus mingi hulk raha, kavandatavast jäi liig palju siiski tegemata. Kriitika tagamaid on teiste hulgas lahanud Eesti Rooma Klubist Ülo Kaevats ja Rein Taagepera.

Nüüd on ERK sekkunud 2035 strateegia kujundamisse ning otsustas uurida, mida arvab president ja tema büroo. President ei ole formaalselt strateegia kujundamisega seotud, külla aga on just tema see, kes seda strateegiat tutvustab. Presidendi büroost soostus meiega kohtuma vaid H. Vitsur (vabakonnanõunik U. Kübar oli kõik nädalad hõivatud).

Enne lossi sisenemist
3. oktoober 2018
Kell 10:50

ERK püstitatud küsimused:

  • kas ja kuivõrd valitsuse vahetus seda plaani muuta võib? Teame ju, et Rõiva kavad jättis Ratas kõrvale.
  • millal valmivad ja kust on kättesaadavad praegu kehtivate arengukavade ja nende täitumise analüüsid? (vt pilt – need on muidugi vaid osa neist raamkavadest, mis on riikliku seadusega kehtivad)
  • milline on presidendi kantselei roll strateegia kujundamisel? >> siit siis ka koostöö võimalused ja mitmete ühiskondlike liitude ja mõttekodade edasised koostööplaanid.
Enamik riigi kehtivatest arengukavadest lõpevad 

Pärast meie presidendi kombekohast sissejuhatust toodi välja kaks täpsustust:

  • ERK ja Presidendi büroo suhe. Kas on pinda mingiks vastastikuseks huviks  või mitte? Pole teada, kas institutsioonil on mingi akadeemiline nõukogu. Näiteks Koostöö Kogu oma tähtsa nõukoguga on taandunud vaid paberile, omamata enam mingit pistmist oma umbes 70 osapoolega. See teema peaks olema meie presidendi vedada.
  • Kuidas see koostöö vabakondadega (?) tegelikkuses käib ja kuidas liituda?

Presidendi Koostöö kogul ei ole kodulehe andmetel peale Jääkeldri 2012 midagi ette näidata. Presidendi Mõttekoda on lakanud olemast 2015.

Kohtumine toimus sõbralikus, kuid mittemidagiütlevas õhkkonnas. Täname Heido Vitsurit meile kulunud aja eest.

Kohtumise märkmed leia SIIT.

 

Nt Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” algab nii:

Sisukord

SISSEJUHATUS 
I PEATÜKK: KONTEKST JA EESMÄRGID 
        KONTEKST
   EESMÄRGID
        EESMÄRK 1: EESTI KULTUURIRUUMI ELUJÕULISUS
        EESMÄRK 2: HEAOLU KASV
        EESMÄRK 3: SIDUS ÜHSIKOND
        EESMÄRK 4: ÖKOLOOGILINE TASAKAAL 
   TEKKIVAD SEOSED EESMÄRKIDE POOLE LIIKUMISEL
   KOKKUVÕTE
II PEATÜKK: EESTI ARENGUVALIKUD
   SISSEJUHATUS
   JÄTKUSTSENAARIUM 
   KONSERVATIIVNE ARENGUTEE
   SOTSIAALNE PARTNERLUS 
   KOKKUVÕTE
III PEATÜKK: SÜNTEESSTSENAARIUM: EESTI KUI TEADMUSÜHISKOND
   STSENAARIUMI TUNNUSED
   EELDUSED
   POSITIIVNE MÕJU
   OHUD
   HINNANG JÄTKUSUUTLIKKUSELE
IV PEATÜKK: TEGEVUSSUUNAD
   SISSEJUHATUS
   TEGEVUSSUUND A: RIIGIVALITSEMISE KUJUNDAMINE TEADMUSPÕHISEKS 
        Lähteolukord
        Rahvusvaheline kogemus
        Võimalik lahend Eestile
   TEGEVUSSUUND B: TEADMUSÜHISKONNA INTELLEKTUAALNE JA SOTSIAALNE TUGI 
        Haridus 
        Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon (TA&I)
        Loodussuhted
        Sotsiaalne tugi teadmusühiskonnale

SISSEJUHATUS

Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia, mille koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a protokollilise otsusega nr 33 kinnitatud ja hankelepingus Nr 2-11-13/146 esitatud lähteülesanne. Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia  2030. aastani, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Vastavalt lähteülesandele ei ole SE21 akadeemiline uuring, vaid eesmärkide ja tegevussuundade väljapakkumine, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas. Tegu on kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga, mitte üksnes ökoloogilistele küsimustele suunatud strateegiaga. Lähteülesande kohaselt on SE21 ühiskonna tervikkäsitlus, mis ei süüvi ühegi kitsama eluala spetsiifilistesse probleemidesse, vaid määratleb Eesti kui terviku liikumise suhteliselt üldistel skaaladel, nagu: individualism-solidaarsus, mobiilsus-püsivus, avatus-suletus, innovaatilisus-traditsionaalsus jne.

SE21 selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis? Strateegia mõtteks on pakkuda teid ja lahendusi erinevate subjektide kooskõlastatud tegevuseks Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel. Kuna SE21 lähtub pikemast (30 aastat) ajahorisondist, ei saa ta olla vaid tänaste mureküsimuste keskne, strateegia oluliseks sihiks on kujundada ühiskonnas selliseid võimeid ja mehhanisme, mis tagaksid Eesti jätkumise ja edu ka uutes ja ootamatutes oludes. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis pärast vastuvõtmist saab ühemõtteliseks tegevusjuhiseks. SE21 on kavandatud tagasisidestatud ja perioodiliselt iseennast korrigeeriva ühiskondliku protsessina, omamoodi ühiskonna enesejuhtimise mehhanismina. SE21 tuumaks on (ühiselt väärtustatud) arengueesmärgid, mille realiseerimisse on oodatud panustama väga erinevad subjektid ning mille saavutamiseks kasutatakse eri allikatest pärit ressursse.

Siiani saate vastata küsitlusele. Ka meie küsime. Kellelt?