„Eesti 2035“ koostamise kiitis Vabariigi Valitsus heaks 8. märtsil 2018. a. Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi eestveetava strateegialoome protsessiga on oodatud ühinema kõik huvilised, kes soovivad rääkida kaasa Eesti järgmise 15 aasta arengusihtide seadmisel”.
Sissejuhatus
Praegune strateegiakava ei räägi midagi SE21, 2030+, naabritest ja EL kontekstist (nagu A. Leps ette pani), valitsuse majandusarengu komisjoni, SAK, Eesti Koostöö Kogu 2050, rahandusmini 2060 jt plaanide olemasolust. Viimasest oleme juba 2,5a tagasi kirjutanud.
Ka riigikantselei tunnistab, et:
Aastal 2020 lõpeb konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, mis vajab jätkustrateegiat
Aastal 2020 lõpeb Euroopa Liidu käesolev finantsperiood ning 2021 algab järgmine
Alates aastast 2020 minnakse üle tegevuspõhisele eelarvestamisele(midaiganes see tähendab)
Eesti on võtnud erinevaid rahvusvahelisi kohustusi, millest tulenevad eesmärgid vajavad mõtestamist ning integreerimist täitevvõimu strateegilise planeerimise raamistikku (muidugi võib iriseda, et “mõtestama” oleks pidanud enne alla kirjutamist)
Mina olen seisukohal, et Eesti Rooma Klubi võiks oma tegevuse laiemas plaanis liigitada kaheks:
Esiteks igakuine klubiline tegevus (kuskil pubis või kohvikus), kus võiks arutada Eest ühiskonna arengut puudutavaid jooksvaid küsimusi. Mõistagi oleks hea, kui ka nendes aruteludes on moderaator ja fookus olemas.
Teiseks võiksid toimuda arutelud globaalsemate küsimuste üle (kuidas on Eesti areng nende trendidega seotud). Arvan, et sellisteks ümarlaudadeks-seminarideks on meil kõige rohkem jõudu kolm korda aastas. Need tuleks hästi ette kavandada. Moodustada vastavad töögrupid, moderaatorid jms.
Iga aasta võiks lõppeda maikuu lõpus ühe vabariikliku või ka rahvusvahelise konverentsiga. Põhiteema peaks välja kooruma ümarlaua aruteludest. Konverentsimaterjalid tuleks kindlasti publitseerida. Ja lõpuks, RK koduleheküljel tuleks avada oma interneti ajakiri.
Siseministeeriumi koostatud, ning ministeeriumitele, maavalitsustele ja omavalitsusliitudele kooskõlastamiseks saadetud planeeringus „Eesti 2030+“ (edaspidi „planeering“) määratletakse riigi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted.
Töö sisuks on anda ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks.
Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta.
E. Väärtnõu, Eesti Rooma Klubi liige
Planeering nimetab (Sissejuhatus, lg 7), et koostamisel oli oluliseks fooniks ka strateegia „Säästev Eesti 21“. Teame, et selles on seatud Eesti arengu 4 peaeesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.
Seega Eesti 2030 sisuks on seatud „anda ruumilised alused“ ainult teatud osale riigi arengueesmärkidesse puutuvast väliskeskkonnast. Jääb teadmata, missuguses dokumendis võib leida ruumilised alused ülejäänud SE-21 arengueesmärkidele.
Planeeringud peaks realiseerima valdkondade arengukavadega paika pandud objektide, rajatiste, taristute paiknemise. Jääb teadmata, missugused VValitsuse 13.02.2005 määruse „Strateegiliste arengukavade…koostamise, …elluviimise…kord“ järgi koostatud valdkondade (Statistikaameti eristab majanduse, keskkonna, rahvastiku ja sotsiaalelu valdkonnad) arengukavad on käesolevale planeeringule aluseks.
Planeeringus on esitatud rida riigi arengut mõjustavaid tulevikusuundumusi, Euroopa Liidu mõjusid ning trendide mõjusid Eesti ruumstruktuurile, kuid ei leidu ühtegi viidet neid väidetavaid mõjusid tõestanud uuringutele või autoriteetsetele kirjandusallikatele.
Planeering peaks kajastama ka olulise ruumilise mõjuga objektide ning riiklikult tähtsate objektide paigutust juba nende transpordivoogude, keskkonnamõju, tööjõuvajaduse tõttu.
Planeeringus on esitatud visioon Eesti 2030: peamine arengueesmärk järgnevail aastail on tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas,… luues selleks vajalikud tingimused.
Ning p.3.3. (1) ütleb, et inimese põhilised vajadused, mis asustuse …kujunemist mõjutavad, on seotud elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavusega. Töös käsitletakse pikemalt asustuse, transpordiühenduste, tehniliste taristute ja rohevõrgustike arendamist, aga ülalnimetatud põhiliste vajaduste tagamiseks nähakse tegevuskavas 3. eesmärgina ette ainult ühistranspordi optimeerimise kava välja töötamist (? ), mis minu arvates ei ole piisav ega ka ei realiseeru.
Siin eeldatakse ju, et miskipärast tekib (kes tekitab, missuguse hinnaga kasutajale ?) nii suure sageduse ja võimekusega ühistranspordivõrk (ilmselt bussiliinidest), et eluks vajalikud teenused saavad kättesaadavaks kõigile seal, kus need teenused iseenesest on tekkinud ja nad ei peagi olema kättesaadavad tarbija elukohas.
Eks alternatiiviks võiks ju teoreetiliselt olla kiire ja tihe reisijatevedu väikeste raudteebussidega kõigil Tallinnast lähtuvail olemasolevatel radiaalliinidel – Narva, Tartusse ja Valka, Võrusse, Viljandisse, Pärnusse ja Haapsallu. Siis võiks arendada elanike põhilisi vajadusi (mis ülalpool loetletud) rahuldavad teenused piki raudteeliine, kuna seal ju liiguvad teenuste tarbijad ja väita, et elanike põhilised vajadused saavad rahuldatud, ehkki mitte nende elukohas. Kuid ma pean sellise arengu realiseerumist ebareaalseks. Ja paljud praegused väikesed nn. tõmbekeskused jääks ikkagi neist raudtee-teenuste liinidest kõrvale.
Minu arvamus on:
Esiteks – seda planeeringut ei tohiks kinnitada ilma teiste valdkondade üleriigiliste planeeringutega koosmõju vaatamata – kooskõlastamata.
Teiseks, et kõne all olevas planeeringus peaks tema visiooni – tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas – tagamiseks käsitlema lisaks asustusele, transpordiühendustele, taristutele ja rohevõrgule ka alljärgnevaid maapiirkondades põhilisi elamisvajadusi (viidatud planeeringu p.3.3. (1)) tagavaid üleriigilisi võrke: koolivõrk, tervishoiuteenuste võrk, postiteenuste võrk, maakaupluste võrk, pangapunktide võrk, jäätmepunktide võrk, raamatukogude võrk, kultuurimajade võrk, spordibaaside võrk, .riigimajade (s.o. riigiteenuste saamise) võrk
Kolmandaks – ma ei pea rahuldavaks kavandada tulevikku isegi visiooni tasemel ja –täpsusega, mööda vaadates juba seadusandja poolt heaks kiidetud riigi arengustrateegia Säästev Eesti 21eesmärkidest. Pean planeeringule seatud tegevusala – ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks – täiesti puudulikuks. Seega kooskõlastamisel olev planeeringu tekst vajab olulist täiendamist sisuliselt.
Neljandaks – millega on põhjendatud nii kaugele (kuni 2030.a.) ulatuv planeerimine olukorras, kus nii maailmas kui Eestis on olukord igas valdkonnas – keskkond, majandus, poliitika jne. – kiiresti muutuv? Praegused pikaajalised prognoosid jäävad suuresti laest võetuiks ja sellega kasututeks. Tuleks kaaluda reaalsemat planeerimisperioodi, nt. kuni 2020.a.
Lisaks, on olemas ka Siseministeeriumi koostatud Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a., millele selles töös viidatud ei ole.
