Tag Archives: arvamus

Sisserände uued suundumused ning lõimimise väljakutsed Põhja- ja Baltimaades

31 Neljapäev märts 2016

Posted by in konverents

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , , ,

Aeg: 31. märts ja 1. aprill 2016
Koht: Kumu kunstimuuseum, Tallinn

Eelmiste konverentside ettekanded leiad >>SIIT<<

Loe ka Hardo Aasmäe OPPORTUNITIES AND THREATS OF INTEGRATION – globaliseerumine ei ole uudisnähtus. Me olime lihtsalt mugavalt unustanud.

image001

Töökeel: eesti, inglise
Sihtrühm: ametiasutused, poliitikud, ettevõtete ja tööandjate organisatsioonid, teadlased, mittetulundusühendused ja eksperdid, kelle töövaldkonnaks on töörände/sisserändeküsimused Põhjamaades, Eestis, Lätis ja Leedus

Ettekanded põhinevad valitsus- ja teadusasutuste värskeimatel rände ja lõimimise teemalistel uurimustel ja analüüsidel Euroopa, Põhja- ja Baltimaade näidetel ning avaliku ja kolmanda sektori kogemustel lõimimisega seotud väljakutsete lahendaamisel.

 Eelmiste konverentside ettekanded leiad >>SIIT<<

Taastuvenergia võimalused ja väljakutsed Eestis

09 Teisipäev veebr. 2016

Posted by in klubi ettekanne

≈ 1 kommentaar

Sildid

, , , , ,

Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja (TEK) juhttammist

(tuli RK KK komisjoni istungilt, kus arutati puidu põletamist el-jaamade kateldes)

Slaidiettekanne TEKst: vt. >> siit <<

  • Liikmesettevõtteid üle 100
  • eraisikuid üle 200

Taastuvenergeetika hetkeseisust Eestis:

  • 2015 lõpuks 413,3 MW el-võimsusi,
  • 3100 töökohta – viimastel aastatel pole palju juurde tulnud, suurim kasv oli 2009,
  • Kiiresti on kasvanud mikrotootmine, tootjaid üle 500,
  • 80% elektrist toodetakse jätkuvalt põlevkivist

Pariisi kliimakokkulepe – sajandi teiseks pooleks viia KHG tootmine inimese poolt 0-ni.

  • Eestis üle 40 TE tehnoloogiliste seadmete tootja ja tarkvara arendaja.
  • Taani toodab 1/3 maailma tuuleturbiinidest, annab tööd 30 000 taanlasele ja 10 000 väljaspool. On mille poole pürgida.

TE arenguks on vaja

  • Pikaajalised riiklikud eesmärgid energiamajandusele
  • Stabiilne investeerimiskeskkond
  • Tarkade võrkude kiire kasutuselevõtmine
  • Energia salvestusvõimsuse arendamine.

TE prognoos 2050:

  • elektri tarbimine veidi kasvab,
  • soojuse tarbimine väheneb.
  • Erasektor üksi pole võimeline vajalikult arendama, on vaja riigi partnerlust ülaltoodud 4-s suunas.

 

Neoliberalismi mõjudest hariduses ja eriti kõrghariduses – T. Kuurme

10 Teisipäev nov. 2015

Posted by in klubi ettekanne

≈ 2 kommentaari

Sildid

, , , , , , , , ,

kuurmeLiberalism on tähistanud algselt vabadust ja sallivust ning mõttevabadust. Uusliberalism on aga nähtavalt teatud huvigruppide kallutatud globaalne ja ohtlik mõttesuund seetõttu, et tema agenda on laiendatud üle kõigi elualade. Neoliberaalne kontseptsioon on spetsiifiline majandusliku liberalismi variant. Tänapäeval tajume, et kõigis eluvaldkondades on rõhuasetus majanduslikul aspektil.

Teisenemisi ühiskonnas neoliberalismi vaimus

Üks Theodor Adorno uurimistööd inspireerinud küsimus oli: kuidas oli Auschwitz võimalik? Miks kaldub inimkond pigem toorusse ja jõhkrusse selle asemel, et arendada eneses autentset inimlikkust ja ehitada elamisväärset maailma?

Jätka lugemist →

Eesti kliima 100 aasta prognoos (2015)

09 Esmaspäev märts 2015

Posted by in prognoos

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , ,

100aKliima muutused ja selle võimalikud suunad, püsivus, tagajärjed ning mõjud meie igapäevasele elule juba täna huvitavad ka teisi Tarkade Klubisid peale ERK. Vt siit üht 2008 esitatud analüüsi ja prognoosi.

Siia juurde soovitame uurida eskspertide koostöös läbi viidava Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamise“ projekti st Eesti kliimamuutuste prognoosi:

  1. Maakasutus ja planeerimine, rannikualad ja maaparandus, päästevõimekus: KATI_II_vahearuanne
  2. Kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine majanduse ja ühiskonna valdkondades: RAKE_II_vahearuanne
  3. BIstormOCLIM_II_vahearuanne: Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades: LOODUSKESKKOND ja BIOMAJANDUS (teemarühm II)
  4. „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega 6 kohanemise strateegia“: ENFRA_II_vahearuanne
  5. Märtsiks 2015 laekunud I+II vahearuanne_konsolideeritud tagasiside

Rail Baltic. M. Kose

28 Esmaspäev okt. 2013

Posted by in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , ,

kose Rail Balticu teemadel on sõna võtnud eksperdid, arutlusi on pidanud ka Eesti Rooma Klubi, kuulanud ära ettekandeid (otsi märksõnaga).

Planeeritava projekti erinevate mõjude analüüsi saab jälgida siit. Mati Kose ütleb oma analüüsis, et “kuivõrd kavandamisel on erakordselt suuremahuline ja ajas pöördumatu arendus, mis muudab ulatuslikel aladel maastike, elupaikade, nii inim- kui loodusvara kvaliteeti, kättesaadavust ja sidususust, siis kaasneb selle tegevuse planeerimise ja mõjude hindamisega erakordselt suur vastutus nii inimühiskonna kui looduse ees”. ERK ühineb selle suhtumisega ning jätkab arutlusi ning sekkumist Rail Balticu mõjude hindamisel.

Mati Kose analüüsi loe täismahus siit: Rail Baltica transpordikoridori planeeringust ja selle strateegiliste keskkonnamõjude hindamisest

Jääkelder. Eesti Rooma Klubi seisukohad nn jääkeldri protsessi elluviimiseks

24 Esmaspäev dets. 2012

Posted by in avaldus

≈ 2 kommentaari

Sildid

, , , , , , , , ,

Versioon 1.0

Et Eesti kestaks: Eesti Rooma Klubi seisukohad nn jääkeldri protsessi elluviimiseks

jääkelder.suuremõisa2012. aastal said arutelud Eesti oleviku ja tuleviku üle uue hoo. Kauase peaministri erakonna rahastamisskandaal ja tõde tõrjuv vaikimisvanne päästis valla inimeste aktiivsuse, laialdase usaldamatuse, avalikud väljaastumised ja poliitilise elu avarama analüüsimise. Taasärkamise põhjused on loomulikult sügavamal kui vahetud ajendid. Rohkesti on ilmunud kriitilisi kirjutisi erakonnademokraatia kidumise, erakondade kartellistumise, valitsemiskultuuri ebademokraatlikkuse, demograafiliste arengute, tipp-poliitikute ülbe suhtlemislaadi, võimukandjate nii rahva kui opositsiooniga dialoogi pidamise võimetuse jpm teemadel. Üht ja sama Eesti elu vaadates on tõesti võimalik näha hoopis erinevaid reaalsusi ja arengutrende. Seejuures ei tohi silmast lasta asjaolu, et meie ühine ja ülene toimimiskeskkond, s.o globaliseeruv maailm ja võlakriisis föderaliseeruv Euroopa, on samuti vastuoludest tulvil. Kui kestev on Eesti, kui tugev meie suhtelise iseolemise võime? Mitte ainult lühiajalises vaid ka pikemas ajalises vaates.

Jätka lugemist →