Tutvustus 5. september 2018, Superministeeriumi saal

Uuringut OSKA tutvustasid haridusminister Mailis Reps ja uuringujuht Urve Mets. Uuringu meeskond oli 17 inimest, lisaks ministeeriumi ametnikud. Nimetati ka Andres Viiat, kes on end. SaarPoll töötaja. Pressiteade on leitav HM kodulehel.

Tutvustus kahes osas:
M. Reps – teadus ja arendus; U. Mets – kooliharidus.

OSKA on läbi aastate kestev tööjõu uuring. Ministri sõnul on koondatud väga korralikud andmed. Sel korral oli fookus haridusvaldkond. Küsiti ka nt, miks/ kuidas noor valib selle eriala. Kriitiline piir tööle asumisel on 3a, seega vaatab OSKA tööturul ette 8-9 aastat.

Teadus

Õpetamine on populaarne, eriti lasteaia õpetaja. Motivatsioon minna peale õpet erialasele tööle. Teaduse roll ühiskonnas on kõrge, teadustöötaja on usaldusväärne. Erinevus muust maailmast – teadlane ei ole tegev era- või avalikus sektoris. Teaduse ühendamine innovatsiooniga on väljakutse. Arendamisel on ettevõtluskoostöö, tulemusrahastamine ülikoolidega. Täheldati, et viimastel aastatel tunneb tulevane õpetaja ennast hästi, meie haridus on maailma tipus, vaat et parimgi. Täiendkoolitus on paranenudtäiskasvanute õppe osakaal on tõusnud, paranenud on individuaalõpe koolis ja lasteaia, õpetajate ootus on tugiisikute armee tugevnemine.

Õpetajad on aktiivsed erialaliitudes, noorsootöö ja huviharidus on tublid. Väljakutse aineõpetajate järelkasv, mis on siiani tagasihoidlik. 10a peale vaadates järelkasv ei ole tänase õppega kaetud, suurim puudus on loodusteadustes ja matemaatikas, meie IT pealekasv on hüppeline. Olukord erineb piirkonniti. Aineõpetajaid on puudu Tallinnas, Tartus (füüsika, loodus) Narvas (ühiskond, ajalugu), Pärnus (muusika, füüsika).

Lahendused?

• Tervikpakett õpetajale – st mitte ainult (mis on juba hea) palk kui mot, vaid ka hinnang tööle, mentorlus jm. Õpetajad vajavad esindusorganisatsioone (eespool rõhutati, et see on hea), ministeeriumi juhtrühmi.
• Osakoormus paindlikumaks.

Eelmise perioodiga võrreldes tõusnud uute õpetajate arv (100), alla 30-aastaste õpetajate osakaal OECD keskmine, eriti linnades. Õpetajate roll on pidevas muutumises, see pole igav elukutse. 15 septembril tuleb välja tasuta digiõpik aineõpetajatele.

Hariduses on Eestis hõivatud 65 000 inimest – so 10% kõigist töötatavatest inimestest:

• 29 300 õpetavad (õppejõud, õpetajad)
• 2 100 tugiteenus (logopeed, eripedagoog)
• 2 200 juhivad (lasteaia dire, õpala juhataja)
• 7 500 noorsootöö, huviringid
• 6 850 teadus ja arendus

Teaduse ja sisulise arenduseni kahjuks ei jõutud.

Põhiharidus

Palju populatsioonistatistikat: 2016 sündis 14 100 last, eesti rahvastiku muutus 2017-2025 prognoosina >> tööjõuprognoos. Peaaegu 50% lastest sünnib Harjumaal, Tartu 13%. Ülejäänud Eesti 1996 – 56%, 2016 – 37%. Vahele triviaalne jutt koolirõõmust.

Õpetajate vanuste tabelid: 20% õpse on >60a., eriti füüsika, keemia, geograafia, bioloogia, tehnoloogia, matemaatika, keeled ja ajalugu üle keskmise vanuse, teised allpool keskmist [jäi arusaamatuks, mis ained positiivi poolele jäävad]. Vaja leida kiired lahendused [?] – üks õpetaja võib ju õpetada mitut ainet, eriti arvestades tabeli trende. Pedagoogiline kompetents = 5a õpetajana [ei vastanud küsimusele, miks noored kooli ei taha/ ei satu]. Tuleviku kool = 1 õpetaja + 2 tugiisikut. Tugiisikuid on vaja ka õpetajatele.

Oluline on tuua noored baka õppesse – kui pole bakasid, pole magistreid. Jälle laste särasilma jutt. Õpetaja roll on muutunud – õpetaja on nüüd probleemide lahendaja, seoste looja, juhendaja, meetodite rakendaja, kultuurieripärade arvestaja jne. [vt nt Kevade – mis on muutunud peale kantseliidi, ei selgunud].

• Teadlastega silda ei ole.
• Ettevõtlusega silda ei ole.

Lahendus? Istume koos maha [vt. R. Viir – hoopis üles tõusta tuleb].

• Kordagi ei mainitud esitluse jooksul sõna „lapsevanem“.
• Kordagi ei räägitud Eestisse tagasi tulevatest lastest, kuigi PM on selle kuulutanud valitsuse prioriteediks.

*Uuringu OSKA 2018 lühiaruanne on saadaval Eesti Rooma Klubis.

***Vaata ka OECD arvamust meie õpetajate ja õpetamise seisust SIIN***