Ajaleht Pealinn (V. Lepassalu) käis Eesti Rooma Klubis uurimas, et mis siis ikkagi
on tõde pandeemiliselt leviva COVID-19 kohta. Avaldame nakkushaiguste spetsialisti,
Eesti Rooma Klubi liikme Dr Nelli Kalikova vastused.
Dr Nelli Kalikova – infektsioonist, epidemioloog, hindamatu kogemusega ekspert
Koroonat on kõrvutatud gripiga. See on jätnud inimestele mulje, et tegemist on tavalise hooajalise viirushaigusega. Ehk tooksite välja need jooned, mille poolest see haigus ei ole nagu gripp?
Selle kliiniline pilt on sarnane gripi jt respiratoorsete haigustega – köha, palavik jms. Kerged vormid jäävadki selliseks, et ei saa aru, on see koroona, gripp või mingi kolmas respiratoorne haigus. Kui on raskemad juhud, avaldub koroona spetsiifilisus, sest kopsudes põletiku teke viib raske seisundini. Eriti vanematel inimestel, kes kuuluvad koroona riskigruppi, võib tekkida raske hingamispuudulikkus. Teiste riikide kogemuse najal arvatakse, et ca 20% tegelikest nakatunutest võivad vajada haiglaravi, neist 5% omakorda intensiivravi, 1% vajab hingamisaparaadi abi. See oli ja on probleem paljudes riikides, sest nii paljude inimeste jaoks ei jätku eriaparaate. Seega meie tervishoiu korraldajatel on, mille üle juurelda.
31. jaanuaril 2020 kutsus Eesti Rooma Klubi Keskkonnaministeeriumis kokku sümpoosioni, mille teemaks oli Euroopa Rohelepe/ European Green Deal. 31-01-2020 oli lõpptähtaeg ettevõtetele, kodanikuühiskonnale ja teistele partneritele esitada oma ettepanekud leppe eestipoolse raamistuse loomiseks.
Euroopa Komisjon (EC) on Euroopa uue majandusmudeli ja Planeedi säilumise kava eeskujuna pakkunud välja Euroopa Rohelise Kokkuleppe – European Green Deal (EGD). Sümpoosion võttis käsitluse aluseks EC 11. detsembri 2019 teatise „Communication from the Commission to the European Parliament, The European Council, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. The European Green Deal “.[1]
Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Annaliisa JÄME, KKM; Alvar SOESOO ja Ülo MANDER, ERK; Annela ANGER-KRAAVI, ÜRO, Cambridge Uni.
Jaak Jõerüüt kolumnist, Eesti suursaadik Soomes aastatel 1993-1997 Eesti Rooma Klubi liige
Pöördumine EV peaministri poole
Viimati oli Eesti valitsustasemel kaks välispoliitikat üheksakümnendate alguses. Kes tahab mälu pikemalt värskendada, uurigu allikaid. Praegu kukkus Eesti sellesse kasimata ämbrisse tagasi.
Mistahes normaalse riigi valitsemise aabitsatõed tuleb üle korrata:
Esiteks – siseminister ei võta välispoliitika teemal sõna. Teiseks – valitsuse ükski liige ei sekku välisriigi siseasjadesse ka oma sõnaga mitte. Kolmandaks – peaminister saab vabandada siis, kui ta oma laps teeb pahandust, aga ei saa välja vabandada oma valitsuse liikme sellist tegevust, mis muudab kogu valitsemise traagiliseks ja kibedaks naljaks, pseudovalitsemiseks, sest tegu on riigi valitsemise aluspõhimõtetega.
Härra peaminister,
Teie juhitav valitsus muudab Eesti välispoliitilist kurssi! Iseseisvuse taastanud Eesti pole iialgi varem valitsuse tasemel räigelt mõnitanud meie üht erilist partnerriiki, parimat partnerit poliitikas, energeetikas, kaubanduses, äris, turismis, kultuuris ja rohujuuretasemel – Soome Vabariiki. Teil on poliitilises mõttes ainult kaks võimalust – kas lasta välispoliitilist kurssi ja retoorikat muutma hakanud siseminister lahti või tunnistada avalikult, et Eesti on välispoliitilist kurssi muutnud.
Kui Te seda valikut ei mõista, kui jääte lapselike vabanduste tasemele, siis tunnistate esiteks avalikult, et Teie valitsust juhib siseminister ja teiseks kindlustate omale ajaloos koha, mida te oma halbades unedeski ei tahaks täna näha, ega aimagi veel. Ah et millise? Kindlustate endale sellise valitsusjuhi koha, kes ümmarguste vabanduste saatel laseb lammutada riiki, samm sammu haaval, sõna sõna haaval, piisk piisa haaval, kivi kivi haaval.
Jürgen Ligi oli vaid soojendusbänd
Välisministri libisev ja pehme arvamus, et see prohmakas võinuks olemata olla, ei maksa paraku sentigi, samuti ei maksa midagi tõdemus, et Soome silda ei trambi puruks üks lorajutt. Need on katsed teha vägisi hea nägu seal, kus see on kohatu. Need sõnad ei korrigeeri mitte midagi reaalsuses, ei too majja selgust ega likvideeri tekkinud pingeid. Sellest ei piisa. Välisminister on samuti kahvlis nagu peaministergi. Ohkamine ega kujundid ei aita enam, välisministrina peab ta praegu nii enda kui riigi huvides lahendama dilemma – kas tunnistada, et Eesti muudabki välispoliitilist retoorikat, otsustavalt, sest seda on suhete teadlik halvendamine Soomega vaieldamatult. Või peab ta teatama peaministrile, et sellise siseministriga, kes tema tegevusareaali omavoliliselt sisse marsib, ta koos töötada ei saa. Temalegi on see dilemma kohaks, mille puhul tehtavat valikut jääb ajalugu mäletama.
Siseminister ei ole tänaseni aru saanud, mida kõike ministri roll endaga kaasa toob, sealhulgas millise vastutuse oma sõnade eest. Tema tagantjärele selgitus ainult kinnitab seda muljet, et valitsuse sees on veel üks valitsus – isiklik ja erakondlik. On see tema plaan, mistahes hinnaga?
Mart Helme räägib Soome Vabariigi peaministrist Sanna Marinist ja Soome uuest valitsusest
Valitsuse liige peaks une pealt teadma veel üht riigivalitsemise põhitõde – erakondlikud poliitilised arvamused kuuluvad valimiskampaaniasse, mitte enam koalitsioonivalitsusse. Või leidub koalitsioonivalitsuses salalehekülg, millele on märgitud muuhulgas, et iga minister võib suvaliselt ja erakondlikult või isiklikult teisi riike solvata? Siseministri järjekordne ehmatav ja lubamatu soolo tekitab igas vähegi mõelda viitsivas inimeses mure, et mitte öelda hirmu – mille või kelle pihta vallandub varsti sealtsamast järgmine soolo, kui seda nüüd otsustavalt ei takistata?
Kui aga keegi nüüd väidab, et siseminister siiski tegelikult teab, kuidas üks koalitsioonivalitsuse liige peaks käituma, sel juhul jääb üle ainult üht küsida – kelle huvides kasutatakse sellist sõnapruuki ja kelle huvides toimuvad sellised soolod? Eesti Vabariigi ega eesti rahva huvides see ei ole mitte mingil juhul.
Möödunud aastal tähistasime Eesti Vabariigi loomise 100. aastapäeva. Ajaloolased on üksmeelselt tõdenud, et Eesti ja veel mitmete rahvus- riikide sünd sai teoks tänu Vene tsaariimpeeriumi lagunemisele I maailmasõja tulemusena. Eesti iseseisvuse sünnitunnistuseks peetakse Eesti Maapäeva Vanamate- nõukogu koostatud dokumendi „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ avaldamist 24. veebruaril 1918.aastal[i]. Iseseisvus de facto saabus aga alles peale Tartu rahulepingu sõlmimist 2. veebruaril 1920. aastal ning Eesti riigi tunnustamist Venemaa ja teiste suurriikide poolt.
Eesti iseseisvuse otsustasid kaotada 23. augustil 1939 sõlmitud Nõukogude-Saksamaa mittekallaletungilepingu (tuntud kui Molotovi-Ribbentropi pakt, lühendatult MRP) koostajad ja allakirjutanud.
Eesti Rooma Klubi aastakonverentsi 2018 oli tulnud tervitama keskkonnaminister Siim Kiisler. Ka toimus konverents Keskkonnaministeeriumi poolt lahkesti pakutud ruumides. Miks?
Ei, mitte sellepärast, et ERK konverents oli piisavalt oluline vaid seetõttu, et teemad, mid aarutavad ja probleemid, millele püüab näidata lahendusi Rooma Klubi on seda. Minister Kiisler leidis aega konverentsi külastuseks just enne lendu Katowice’sse – osalemiseks ülemaailmsel Kliimamuutuste Konverentsil.
Vaata pressikonverentsi 20-04-2017,
kus peale Eesti Rooma Klubi esinesid
ka Raudteelased ja Meremehed.
RAIL BALTICu RAJAMINE UUELE OTSETRASSILE ON LÄBI MÕTLEMATA OTSUS!
Eesti Rooma Klubi avaldus
märtsil 2017 saatis minister Kadri Simson kooskõlastusringile Rail Balticu (RB) uue otsetrassina arendamise valitsuste vahelise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, taotledes selle menetlemist kiirkorras. Ilmne on valitsuse kavatsus ratifitseerida leping veel enne, kui valmivad tasuvusuuring ja Riigikontrolli audit projekti senise kulgemise hindamiseks.
Eesti Rooma Klubi ja paljud kodanikud ning kodanikuühendused on korduvalt juhtinud tähelepanu ja esitanud küsimusi nii Rail Balticu üldise kontseptsiooni kui ka selle mitmete aspektide kohta (vt. ERK avaldus nov. 2016: https://roomaklubi.wordpress.com/2016/11/). Seda eriti pärast aastal 2011 valitsuse salastatud motiividel tehtud otsust rajada RB uuele otsetrassile.
