• English
    • CoR & EstCoR 2019
  • Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Põhikiri
    • Meie raamatud
    • Soovitusi uurimiseks
      • Ringmajandamine
  • Liikmed
    • Liikmed 2019
    • Presidendid
    • Asutajaliikmed 2001
  • Rooma Klubi (CoR) raportid
    • Sinimajandus 2018
    • Come On! 2018
    • Seneca efekt 2017
    • Ugo Bardi 2014
    • 2052 (2012)
    • Valitsemise võimekus 2001
  • Konverentsid
    • Aastakonverents 2018
    • Kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Hooaeg 2019
    • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
    • EU Grupp
    • Hooaeg 2017-2018
      • Rooma Klubi 50
      • Aastaraamat ERKAR 2018
  • Kontakt

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: Eesti 2030

Kuhu lähed, Eesti ülikool? Ümarlaud 2011

27 Kolmapäev dets. 2017

Posted by Eesti Rooma Klubi in üldinfo, seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

ülikool, Eesti 2030, haridus, kõrgharidus, teadus, tulevikuprognoos

Eesti Rooma Klubi 2017/ 2018 hooaja üheks läbivaks teemaks, ja seda mitte esimest aastat, oli haridus. Eelnevatel aastatel on ERK püüdnud mõtestada kasvatust ning rõhutada pesahariduse olulisust, 2017 räägiti enim kõrgharidusest. Siinjuures on paslik mäletada möödunut.

1992 aastal kohtusid ajakirja Haridus toimetuse vestlusringis

  1. Ene Grauberg, akadeemia Nord asutaja ja rektor / TLÜ professor, Õigusakadeemia humanitaarteaduste keskuse juhataja
  2. Viive-Riina Ruus / TLÜ emeriitprofessor
  3. Peeter Kreitzberg, TLÜ kasvatusteaduste õppejõud
  4. Ülo Vooglaid, riigikogu liige ja
  5. Rein Vihalem, TÜ filosoofiaõppejõud

Jätka lugemist →

Põlevkivi ja põhiseadus. A. Tarand

25 Pühapäev dets. 2016

Posted by Eesti Rooma Klubi in avaldus

≈ Lisa kommentaar

Sildid

arengukava, Eesti 2030, maavara, põhiseadus, põlevkivi, Tarand

tarand-2Avalduse on koostanud: Andres Tarand
1992–1994 Keskkonnaminister
1994–1995 Peaminister
2004–2009 Euroopa Parlamendi liige

Juba paar aastakümmet toimub meie põlevkivivarude ümber aktiivne tegevus, milles põhiline on elektrienergia tootmine ning kalli nafta aegadel ka põlevkiviõli tootmine. Siinjuures ei ole asjade käik toimunud kaugeltki vastavuses Eesti kaugemate sihtidega ning kehtivate seadustega.

Läheme tagasi aega, mil paarikuine taastatud Eesti Vabariik hakkas tegema endale põhiseadust. Oli aimatav, et tekkiv turumajandus võib oma nooruslikus tuhinas muutuda küllalt ohtlikuks loodusvaradele, kui kõik iseregulatsioonile usaldada. Formaalselt vanad seadused küll kehtisid kuni uute tekkimiseni, kuid praktikas need kedagi ei huvitanud. Selles olukorras näis õige kindlustada huvide reguleerimine põhiseaduse abil. Pärast pikka piiklemist Põhiseaduse assamblees sündisid kaks keskkonnakaitselist paragrahvi. Vastuseisu avaldasid teiste seas ka mitmed juristid, kuna sel ajal riikide põhiseadustes selliseid pügalaid ei leidunud. Eesti põhiseaduse referendumi ajaks[1] oli aga toimunud Rio de Janeiros UNCED[2] ning suhtumine keskkonda oli rahvusvaheliselt oluliselt muutunud. Põhiseadusesse vastavate sätete sisseviimisel on vahel pioneeriks peetud Costa Ricat, aga otseallikast kontrollimisel selgub, et Eesti jõudis siiski ligi kaks aastat ette. Aastaks 2002 oli keskkonnakaitse paragrahv ühel või teisel kujul lülitatud juba enam kui pooltesse ÜRO liikmesriikide põhiseadustesse.

Jätka lugemist →

Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta. E. Väärtnõu

04 Pühapäev märts 2012

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

2030, arengukava, arvamus, Eesti 2030, Eesti tulevik, ekspert, prognoos, Rooma Klubi, tulevik, Väärtnõu

Planeering “Eesti 2030+”

(algatatud VV korraldusega nr 32, 04.02.2010):

Siseministeeriumi koostatud, ning ministeeriumitele, maavalitsustele ja omavalitsusliitudele kooskõlastamiseks saadetud planeeringus „Eesti 2030+“ (edaspidi „planeering“) määratletakse riigi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted.

Töö sisuks on anda ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks.

Dokumenti ja selle seletusi vt siit:
1) Eesti 2030+ tekst
2) Planeeringu koduleht
3) ametlik publikatsioon
4) E2030+ projektijuhi Kaur Lass ettekanne 2012 planeeringu võimalikest mõjudest

Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta.
E. Väärtnõu, Eesti Rooma Klubi liige

Planeering nimetab (Sissejuhatus, lg 7), et koostamisel oli oluliseks fooniks ka strateegia „Säästev Eesti 21“. Teame, et selles on seatud Eesti arengu 4 peaeesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.

Seega Eesti 2030 sisuks on seatud „anda ruumilised alused“ ainult teatud osale riigi arengueesmärkidesse puutuvast väliskeskkonnast. Jääb teadmata, missuguses dokumendis võib leida ruumilised alused ülejäänud SE-21 arengueesmärkidele.

Planväärtnõu 2eeringud peaks realiseerima valdkondade arengukavadega paika pandud objektide, rajatiste, taristute paiknemise. Jääb teadmata, missugused VValitsuse 13.02.2005 määruse „Strateegiliste arengukavade…koostamise, …elluviimise…kord“ järgi koostatud valdkondade (Statistikaameti eristab majanduse, keskkonna, rahvastiku ja sotsiaalelu valdkonnad) arengukavad on käesolevale planeeringule aluseks.

Planeeringus on esitatud rida riigi arengut mõjustavaid tulevikusuundumusi, Euroopa Liidu mõjusid ning trendide mõjusid Eesti ruumstruktuurile, kuid ei leidu ühtegi viidet neid väidetavaid mõjusid tõestanud uuringutele või autoriteetsetele kirjandusallikatele.

Planeering peaks kajastama ka olulise ruumilise mõjuga objektide ning riiklikult tähtsate objektide paigutust juba nende transpordivoogude, keskkonnamõju, tööjõuvajaduse tõttu.

Planeeringus on esitatud visioon Eesti 2030: peamine arengueesmärk järgnevail aastail on tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas,… luues selleks vajalikud tingimused.

Ning p.3.3. (1) ütleb, et inimese põhilised vajadused, mis asustuse …kujunemist mõjutavad, on seotud elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavusega. Töös käsitletakse pikemalt asustuse, transpordiühenduste, tehniliste taristute ja rohevõrgustike arendamist, aga ülalnimetatud põhiliste vajaduste tagamiseks nähakse tegevuskavas 3. eesmärgina ette ainult ühistranspordi optimeerimise kava välja töötamist (? ), mis minu arvates ei ole piisav ega ka ei realiseeru.

Siin eeldatakse ju, et miskipärast tekib (kes tekitab, missuguse hinnaga kasutajale ?) nii suure sageduse ja võimekusega ühistranspordivõrk (ilmselt bussiliinidest), et eluks vajalikud teenused saavad kättesaadavaks kõigile seal, kus need teenused iseenesest on tekkinud ja nad ei peagi olema kättesaadavad tarbija elukohas.

Eks alternatiiviks võiks ju teoreetiliselt olla kiire ja tihe reisijatevedu väikeste raudteebussidega kõigil Tallinnast lähtuvail olemasolevatel radiaalliinidel – Narva, Tartusse ja Valka, Võrusse, Viljandisse, Pärnusse ja Haapsallu. Siis võiks arendada elanike põhilisi vajadusi (mis ülalpool loetletud) rahuldavad teenused piki raudteeliine, kuna seal ju liiguvad teenuste tarbijad ja väita, et elanike põhilised vajadused saavad rahuldatud, ehkki mitte nende elukohas. Kuid ma pean sellise arengu realiseerumist ebareaalseks. Ja paljud praegused väikesed nn. tõmbekeskused jääks ikkagi neist raudtee-teenuste liinidest kõrvale.

 

Minu arvamus on:

Esiteks – seda planeeringut ei tohiks kinnitada ilma teiste valdkondade üleriigiliste planeeringutega koosmõju vaatamata – kooskõlastamata.

Teiseks, et kõne all olevas planeeringus peaks tema visiooni – tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas – tagamiseks käsitlema lisaks asustusele, transpordiühendustele, taristutele ja rohevõrgule ka alljärgnevaid maapiirkondades põhilisi elamisvajadusi (viidatud planeeringu p.3.3. (1)) tagavaid üleriigilisi võrke: koolivõrk, tervishoiuteenuste võrk, postiteenuste võrk, maakaupluste võrk, pangapunktide võrk, jäätmepunktide võrk, raamatukogude võrk, kultuurimajade võrk, spordibaaside võrk, .riigimajade (s.o. riigiteenuste saamise) võrk

Kolmandaks – ma ei pea rahuldavaks kavandada tulevikku isegi visiooni tasemel ja –täpsusega, mööda vaadates juba seadusandja poolt heaks kiidetud riigi arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärkidest. Pean planeeringule seatud tegevusala – ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks – täiesti puudulikuks. Seega kooskõlastamisel olev planeeringu tekst vajab olulist täiendamist sisuliselt.

Neljandaks – millega on põhjendatud nii kaugele (kuni 2030.a.) ulatuv planeerimine olukorras, kus nii maailmas kui Eestis on olukord igas valdkonnas – keskkond, majandus, poliitika jne. – kiiresti muutuv? Praegused pikaajalised prognoosid jäävad suuresti laest võetuiks ja sellega kasututeks. Tuleks kaaluda reaalsemat planeerimisperioodi, nt. kuni 2020.a.

Lisaks, on olemas ka Siseministeeriumi koostatud Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a., millele selles töös viidatud ei ole.

Eino Väärtnõu,

04.03.2012


Tulemus:

  • Planeeringu menetlemine võttis aega 2,5 aastat: Riigiteataja 2010
  • Planeering kehtestati VV otsusega:Riigiteataja 2012 ja on töötav valitsusprogramm

Vaata k “Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030″

Eesti Rooma Klubi vaatab tulevikku

26 Laupäev nov. 2005

Posted by Eesti Rooma Klubi in üldinfo

≈ Lisa kommentaar

Sildid

2015, ökoloogia, eesti, Eesti 2030, Eesti tulevik, epideemia, haridus, millenniumi eesmärgid, Radermacher, Rooma Klubi, säästev areng, tasakaal või häving, Telgmaa, vaesus

J. TelgmaaAastal 1968 kogunes Roomas 36 maailmamainega teadlast ja majandusjuhti. Nende eesmärgiks oli vaba mõttevahetus, et mõista paremini kultuuriliste, poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide koosmõju ühiskonna arengule. Nad võtsid käibele termini “globaalprobleemid” selle koosmõju iseloomustamiseks. Aastal 1972 avaldati Rooma Klubi esimene ettekanne “Kasvu piirid”, mis sai globaalproblemaatika klassikaliseks tekstiks. Sellest mõtlejate ringist on tänaseks saanud tunnustatud ülemaailmne foorum, kelle ideed leiavad väga ulatuslikku tähelepanu.

On möödunud aastakümneid, on vahetunud aastatuhat, ent lähtealused, millele on rajanenud Rooma Klubi raportid, on olnud õiged ja lugupidamist väärivad — humaanne ja inimsõbralik ühiskond, uute teadussaavutuste harmooniline ühendamine looduskeskkonna ja inimkonna humanistliku kogemusega.

Rooma Klubi pürgimused pälvisid tähelepanu ka Eesti erksamatelt peadelt. Globaalprobleemidest huvitusid Lembit Valt, Edgar Savisaar, Erik Terk, Arno Köörna jt. Asutati Eesti Tuleviku Kongress (ETK), mis sai Rooma Klubi mõttemaailma propageerijaks. Tormilistel üleminekuaegadel ETK tegevus rauges, sest ühiskond nõudis oma eliidilt kiireid ja kohe kasutatavaid päevapoliitilisi otsuseid.

Rooma Klubi liikmete arv ei tohi küündida üle saja. Seetõttu jääb ta alati elitaarseks ning tema võime üldsuseni jõuda piiratuks. Seda mõistes kutsus Rooma Klubi ellu oma rahvuslike ühenduste võrgustiku. Eestis haaras mõttest kinni Eesti Looduskaitse Selts (ELKS). ELKS eestvõttel kogunes algatusrühm, mille tegevuse tulemusena jõutigi Toompea lossi Valges saalis 9. jaanuaril 2001 Eesti Rooma Klubi (ERK) moodustamiseni. Selle liikmeteks registreerus üle 50 teadlase, kultuuri-, majandus- ja poliitikategelase. Presidendiks sai Ülo Vooglaid, asepresidendiks Ene Ergma. Aasta pärast tunnustas Rooma Klubi ametlikult ERK oma rahvusliku ühendusena. Sestpeale on ERK tegevus osaks üleilmse Rooma Klubi tegevusest.

ERK eesmärgiks on tuua avalikkuse Rooma Klubi käsitlused suhtestatuna Eesti kultuuriruumiga autoriteetsete teadlaste, majandus-, riigi- ja poliitikategelaste arusaamade läbi. Ei Rooma Klubi ega ERK ei sekku päevaproblemaatikasse. Küll aga väljendatakse seisukohti trendide, suundumuste, tulevikustsenaariumide kohta, võimalusel sekkutakse nende kujundamisse.

Rooma Klubi deviis on “Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt”. Rooma Klubi leiab, et inimkonna püsimajäämise otsustab, kas järgneva kahe aastakümne jooksul (kuni 2020) suudetakse üle minna säästvale (jätkusuutlikule) arengule. Seda kõige laiemas mõttes. Jah, loodusvarasid kasutatakse tempos, mis ületab nende taastekke ja saasta tuleb rohkem, kui loodus seedida jõuab. Ometi ähvardavad inimkonda kõige teravamalt konfliktid erinevate kultuuride pinnal, vastuolud teljel rikkus-vaesus – jäämägi, mille tipuks on ohjest väljunud terrorism.

Kas maailm mõistab ohte ja kas tal on tahet midagi ette võtta? Jah on. Aastal 2000 kinnitasid 150 riigipead oma allkirjadega aastaks 2015 nn. Millenniumi Eesmärgid:

  • äärmise vaesuse otsustav vähendamine,
  • kõigile lastele alghariduse andmine,
  • piiri panemine epideemilistele surmatõbedele,
  • ökoloogilise allakäigu peatamine jt.

Küsimus on, kuidas seda kõike saavutada. Vastuse annab Rooma Klubi, mille egiidi all on koostatud Globaalse Marshalli Plaani (GMP) nime kandev kontseptsioon. GMP sisuks on üleminek globaalsele öko-sotsiaalsele turumajandusele. Tuleb sihipäraselt kujundada protsesse globaalsel tasandil. Piltlikult väljendudes tuleb hakata ajama globaalset sisepoliitikat. Millenniumi Eesmärkide teostamine on GMP esimene etapp. Plaan ise ulatub saja aasta kaugusele. Põhjalikult on plaanist lugeda F. J. Radermacheri raamatust “Tasakaal või häving”, mis on selle teoreetiliseks aluseks. Raamat anti ERK algatusel välja ka eesti keeles.

Säästva arengu idee on ühitamatu turufundamentalismi ja raha ainuvõimuga. ERK-l kui tasakaalustatud arengu tarmukal pooldajal pole kerge Eesti võimudega ühist keelt leida. See polegi eesmärgiks.

Eesmärgiks on koondada mõjukate isikute teadmised ja visioonid näitamaks ühiskonnale teed, kuidas säilitada inimkonnale ja Eestile võimalused kesta ja kesta.

  1. novembril 2005

Juhan Telgmaa,Eesti Looduskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Seltsi esimees,

Eesti Rooma Klubi asjaajaja

  • Nimistu
  • Kalender
< Eelmine Järgmised >
«

February 2019

»
Sun Mon Tue Wed Thu Fri Sat
27 28 29 30 31 1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 1 2
+ Add your own event Eventbrite

CoR NewsFlash

ERK postitused

  • Kliima ja poolused 18/01/2019
  • Ettekanded. Anders Wijkman 16/12/2018
  • Poliitik Tõnu Kaljuste 15/12/2018
  • Konverentsi paneel I ja II – video 14/12/2018
  • ERK konverents 2018 pildid 13/12/2018
  • Siim Kiisleri tervitus 12/12/2018
  • Tulevikuoskused. Raul Eamets 11/12/2018

Vanemad postitused

Kuula:

CoR Euroopa Grupp

ERK publikatsioone:

Ilmus Ülo Vooglaidi raamat “Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale”.
Esitlus 18. veebruaril kell 14.00 Eesti Kirjanike Liidus, Harju 1. Registreeru rsvp@vooglaid.org

*  *  *  *  *  *  *  *  *  *  *  *

A. Tarandi järjekordne raamat on tema 50-aasta tagune päevik Antarktikas käigust. Raamat annab nooremale lugejale pildi tollasest olust. Olid ajad, olid rajad…

WordPress.com.

Tühista