2020 novembris avaldas ERK oma seisukohad seoses kohalike maavaradega.
Seisukohtade koostamise taga olid eksperdid nii Klubist kui selle ümbert, seisukohad avalduvad tõlgituna ka rahvusvahelises erialases pressis. Teema jätkub kuni on veel varasid, mida jagada.
Täname TTÜ Mektory maja huvitava ja teemakohase toimumispaiga eest.
Alusettekande teeb Alvar Soesoo. Tema teesid on esitatud allpool. Eesti Rooma Klubi tava on kutsuda juurde oponeerima-kaasa mõtlema ka asjatundjad ja eksperdid väljastpoolt Klubi. Avaldame need nimed, nagu ikka, magustoiduna enne avalikku arutelu.
Millest tuleb juttu?
- Käsitleme kriitiliste metallide saadavust maailma mastaabis,
- arutleme, kuivõrd realistlik või utoopiline on Eestil ise end nendega varustada,
- üleval on küsimus, kas meie maapõues olevad maavarad võiks Eestit rikkamaks teha ja lahendada Ida-Viru regionaalpoliitilise probleemi – asendada põlevkivil baseeruv heapalgaline tööhõive teiste maavarade kaevandamise-väärindamise hõivega.
Väitlust juhib Olavi Tammemäe
Kehtestatud piirangute tõttu on osalejate arv kohapeal kahjuks limiteeritud. Kui kellelgi on tungiv soov kohapeal osaleda, tuleks sellest teada anda hiljemalt 20. maiks 2021 kl. 8:30. Kõigil huvilistel on võimalus esitada oma küsimusi enne arutelu kas meilile, telefoni teel, FB või kasvõi siia artikli alla kommentaarina. Koosolekust tekivad jäädvustused järelevaatamiseks ja -kuulamiseks.
Professor Alvar Soesoo arutelule Tuleviku maapõueressursid: piiridega lõpmatus?
Valmistades ette järgnevat arutelu, on seekordne teema juht Alvar Soesoo esitanud nn diskussiooni vajavad mõtted ja väljaütlemised Eesti lähikümnendite tuleviku võtmes.
Üks või teine metall või aine ei kao siit maamunalt kuhugi – mida sellest tehakse ja kes teeb on aga väga piiriletud. Kas me hoomame neid piire?
Me elame suurte muutuste ajastu lävel. Tarbimis- ja muu keskkonnakoormus ületas juba eelmise sajandi keskel planeedi naturaalse talumise piiri. Lähima paarikümne aasta tulevikuprognoosid aga näitavad selgelt energia ja maapõueressursside tarbimise olulist kasvu.
Teisalt on nüüd asutud poliitiliste atribuutidega piirama ühtesid tegevusi ja edendama teisi tegevusi, tihti nende esimeste arvelt. Planeeritakse
- heitmete piiramisest,
- ringmajanduse arendamist,
- elektritranspordile üleminekut,
- laialdast digitaliseerimist,
- kohaliku toidu eelistamist,
- kuid tarbimise piiramise ja majandamisaluste muutmisega ei ole me küll veel tegelikult pihta hakanud.
POSTULAAT JA KÜSIMUS: Kas olemasolevaid tehnoloogiaid saab asendada poliitilise tellimuse alusel uute kallimate tehnoloogiatega, kui varasem maailma ajalugu näitab vastupidist?
Suurriigid ja riikide ühendused on algatanud oma rohepoliitika. Eemaldumine fossiilsetest kütustest esitab inimkonnale uue ja senitundmatu tehnoloogilise väljakutse. Kust tuleb ressurss uuele elektritranspordile, päikese- ja tuulejaamadele ja laialdasele digitaliseerimisele üleminekuks? Ainuüksi elektritranspordile osaline üleminek tähendaks näiteks aastaks 2030 kordades kasvavat vajadust mitmete metallide järele, sealhulgas liitiumil 10-40, koobaltil 8-25, haruldastel muldmetallidel 5-10, grafiidil ja vasel enam kui 5 korda. Sellele lisandub digitaalsektor, päikese- ja tuulejaamad, ilmselt lähitulevikus kosmose- ja uued militaartehnoloogiad ja muu, mis kõik vajavad uutes kõrgetes kogustes haruldasi aga ka mitmeid tavapärasid metalle.
POSTULAAT JA KÜSIMUS:
Sellises koguses metalle pole keskkonda säästvalt võimalik kaevandada ega toota!
Milline on väljapääs?
Inimene kasutab vaid üsna õhukest kihti Maa peal oma elutegevuseks: umbes paarsada meetrit kõrguse suunas ja mõned kümned meetrid sügavuse suunas.
Läbi nende maapinnal toimuvate (inim)tegevuste põhjustatakse keskkonnale olulisi muutusi just selles vööndis, sealhulgas vaid mõned muutused levivad väljapoole elutegevuse vööndit. Kaevandamine, toorme töötlemine, kauba tootmine, transport ja jäätmete ladestamine ja ümbertöötlemine iseenesest ei pruugiks (ei tohiks?) üldse toimuda selles, keskkonna mõistes kõige haavatavamas vööndis. Mingu maa alla!
POSTULAAT JA KÜSIMUS:
Nii praeguse majandustegevuse kui ka rohelisema majandamise algusperioodil (mis võib kesta kümneid aastaid!) ei pääse märksa ulatuslikumast metallide kaevandamisest.
Kas oleme valmis minema ookeanide alla ja kosmosesse?
Eesti on osa maailmast ja praeguses maailmapildis mõjutavad globaalsed protsessid ka tegevusi Eestimaal. Klaustro- ja ksenofoobse maailmakorralduse süvenedes kaitsevad riigid oma omandit tugeva(ma)lt ning üritavad vähendada tooraine, energia ja kaubanduslikke sidemeid riigist väljapoole.
Kellel on ressursid, see on võitja, või õigemini ellujääja.
Eestil on omad ressursid toetamaks energia-, toidu- ja ehitussektorit, midagi jääb ka kauplemiseks väljapoole selle riigi piire. Räägime nii fosforiidist kui ka muudest meie maavaradest ja nende kasutusvõimalustest.
POSTULAAT JA KÜSIMUS:
Enamus praegu kaevandatavaid ja tulevikus potentsiaalset tarbimisväärtust omavaid maavarasid asuvad Eestis maapinnal või selle lähedal. Sügavamal kui 200 m on teada mitmed metallid, üldjuhul aga on meil praegu liiga vähe infot nende metallide kohta.
Kuidas käitub Eesti oma varadega muutunud maailmas 2030 ja edasi?
Kõigest sellest tuleb juttu maikuus toimuval Eesti Rooma Klubi arutluspäeval, kus ala eksperdid arutlevad ühiskonna ja maapõueressursside ning planeedi üldise tuleviku üle.
Ole kaasamõtleja!
