Tags

, , , , ,

19. september 2022, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (Rävala pst 10)

Ettekanded

Gert Antsu, Eesti Idapartnerluse erivolitustega esindaja
Toomas Alatalu, poliitika ekspert ja rahvusvaheline nõustaja

Millest räägime, mille üle arutleme?

2022. aasta kujunes Ukraina ajaloos pöördeliseks:

  • veebruaris alanud täiemahuline sõda on kaasa toonud loendamatuid inimohvreid ja tugevalt kahjustatud infrastruktuuri.
  • sõjaga on kaasnenud Euroopa Liidu antud kandidaadistaatus ja sellest tulenevad uued võimalused Ukraina riigi tuleviku kujundamisel.

Järgnevad aastad kulgevad riigi ülesehitamise tähe all:

  • Sõja järel tuleb taastada nii taristu kui ravida ühiskonnas tekkinud haavad.
  • tuleb reformida riiki nii, et Ukraina saaks võimalikult kiiresti liituda Euroopa Liiduga /miks ja kuidas?/

Kõige sellega kiireneb tsivilisatsiooniline pööre /milline see on?/ Ukraina arengus.

Lääs töötab selle nimel, et tagasiteed Venemaa mõjusfääri enam poleks ja Ukraina integreeruks üha kiirenevas tempos Lääne poliitiliste struktuuride ja majandusruumiga.

Ettekanne keskendub Ukraina lähema ja keskpika tuleviku analüüsile:

  • Vene-Ukraina sõja võimalikud arengud ja mida erinevad stsenaariumid võiksid kaasa tuua, sh Euroopas ja globaalselt?
  • Ukraina sõjajärgne ülesehitamine ja rahvusvahelise kogukonna roll selles – kes hakkab ehitama, kuidas, millises järjekorras, kes maksab jne.
  • Ukraina eurointegratsiooni väljakutsed ja perspektiivid. /Mis on seda seni takistanud, kas need takistused on nüüd eemaldatud? Kui ei, kuidas tuleb EL nendega toime? Kuidas ikkagi hakatakse inimesi grupeerima venelane/ukrainlane, millised on kavad nende inimeste suhtes?/
  • Samuti räägime Eesti rollist ja tulevikust Ukraina toetajana nii sõjas, ülesehitamisel kui teel Euroopa Liitu. Milline on meie vastutus, huvi ja mida see Eesti oma elanikkonnale kaasa võib tuua?
  • Arutame ka üldisemalt Vene-Ukraina sõja võimalikke mõjusid rahvusvahelisele julgeolekustruktuurile ja maailmamajandusele, Euroopa Liidule, Ida-Euroopa regioonile ja ka Eestile.

Toomas Alatalu teesid ettekandeks september 2022

  1. Inimkond pole sõdimisest loobunud, kuid radikaalseid muutusi hinnangutes ajalooprotsessidele ning inimeste ja valitsuste käitumises sünnitavad (vaid) Euroopas peetavad sõjad. Vene-Ukraina sõda saab lugeda kolmandaks maailmasõjaks, Kremli esitatavast narratiivist ja propagandast lähtuvalt saab teda käsitleda ka kui teise maailmasõja või Suure Isamaasõja jätkusõda.
  2. Käimasoleva sõja eripäraks tuleb pidada seisu, kus võitlused toimuvad vaid ohverriigi territooriumil, viimane saab kõikvõimalikku abi demokraatlike riikide koalitsioonilt, samas jätkab agressorriik suhteid ja koostööd suure grupi riikidega, mis pole sõjas poolt valinud.
  3. Suurriikide või nende gruppide poolt algatatud esimene ja teine maailmasõda puhkesid territooriumide ja mõjusfääride pärast ja nimel. Teist maailmasõda alustanud kahe totalitaarse režiimi endi vahel 1941. a vallandunud sõda muutis selle maailmasõja ideoloogiliseks vastandumiseks, kui demokraatlike suurriikide valitsused lõid sõjalise liidu NSV Liidus võimutsenud kommunistliku režiimiga. Suurliitlaste liidrite sõja ajal ja järel toimunud kohtumised jätkasid mõjusfääride jagamise poliitikat ja viimaseks neist Euroopas – enne 2014. a sündmusi ja Kremli ultimaatumit USAle ja NATO-le detsembris 2021 – tuleb pidada Saksamaa taasühendamise lepinguid. Ka Vene-Ukraina sõda on sõda territooriumide ja mõjusfääri pärast ja nimel.
  4. Vene-Ukraina sõda on kinnitanud suurriikide jätkuvat domineerimist rahvusvahelises poliitikas. Seda ka rahvusvahelistes kooslustes (Saksamaa kannapööre välispoliitikas ja Euroopa Liidu uus Venemaa ja Ukraina poliitika).
  5. Vene-Ukraina sõda on kinnitanud ka väikeriikide kasvanud võimalusi omapoolsete sammudega sõja kulgu mõjutada.
  6. Vene-Ukraina sõja lõpetamine peaks toimuma võitja tingimustel sääraselt, et oleks tagatud  Venemaa demokratiseerimine, suurriikide lahtiütlemine mõjusfääride poliitikast ja sõjaohu vähendamine maailmas. Mõistagi saab see sündida koos ÜRO jt. rahvusvaheliste organisatsioonide otsustusprotsesside radikaalse muutmisega.
  7. Vene-Ukraina sõja kulg on paljastanud rahvusvaheliste organisatsioonide töö aluseks olevate paljude seniste arusaamade – rahvusriikide olemus ja nende tulevik, keele ja vähemuste keele osa identiteedis ja lojaalsuspoliitikas jmt. kohatist mitte paika pidamist, mida tuleb julgelt revideerida ja arvestada Ukraina taas üles ehitamisel.

Registreeru, kui soovid osaleda kohapeal

ERK võtab endale õiguse otsustada oma ürituste auditooriumi üle. 
Kui Sul on põletav küsimus, kasuta ka selle esitamiseks all olevat vormi. 

Meie arutlused on avatud, kuid mitte piiramatult. Ootame kaasamõtlevaid eksperte. Avalikkusele vahendame olulisema hiljem ERK meedia kaudu. Liitu all oleva vormi kaudu meie uudiskirjaga ja see kõik jõuab Sinu postkasti esimeste seas.

Liitu ERK lugejatega selle vormi kaudu. Me lubame, et saadame vaid olulisemat ja mitte liiga sageli 🙂

Tahaksid olla esimeste seas,
kes UUDIST kuuleb?

Join 1,165 other followers

Täname neid, tänu kellele need avalikud mõttevahetused teoks on saanud. Vaba mõte ja kodanikuliikumised ei ole kunagi olnud liiga tugevad ega liialt toetatud vabas Eestis.

  • NPM Silmet OÜ
  • Alexela AS
  • Tarmeko KV OÜ
  • Graanul Invest AS