Tag Archives: valitsemine

Metsastrateegia Euroopa Roheleppes

17 Neljapäev sept. 2020

Posted by in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, ,

Eesti Rooma Klubi järeldused
ERK Metsasümpoosionilt 17. septembril 2020, KKMs

ERK Metsasümpoosion 2020

Sümpoosion võttis aluseks Euroopa Komisjoni (EC) 11. detsembri 2019 teatise „Communication from the Commission to the European Parliament, The European Council, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. The European Green Deal“.[1] metsapoliitikat käsitleva osa, mille võib tinglikult jaotada viieks teemaks:

  1. Tõhus metsastamine ning metsade säilitamine ja taastamine Euroopas, et aidata suurendada CO2 sidumist,
  2. Vähendada metsatulekahjude esinemist ja ulatust
  3. Edendada biomajandust austades bioloogilist mitmekesisust toetavaid ökoloogilisi põhimõtteid
  4. Ühise põllumajanduspoliitika riiklikud strateegiakavad peaksid motiveerima metsamajandajaid metsi jätkusuutlikult säilitama, kasvatama ja majandama.
  5. Tuginedes teatisele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ võtab Komisjon nii reguleerivaid kui ka muid meetmeid, et propageerida selliseid imporditud tooteid ja väärtusahelaid, millega ei kaasne raadamine ega metsade seisundi halvenemine.

Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Marku LAMP, KKM; Annela ANGER-KRAAVI, ÜRO, Cambridge’i Ülikool, ERK; Jürgen AOSAAR, EMÜ, Aigar KALLAS, RMK, Jaan KERS, TTÜ ja Henrik VÄLJA, EMPL. Sümpoosioni juhatas Annela ANGER-KRAAVI.

Sümpoosion jõudis järgmistele seisukohtadele:

  1. ERK jaanuarisümpoosioni tõdemused Euroopa Roheleppe (EDG) kohta üldiselt[2] kehtivad ka EGD metsapoliitikat käsitleva osa kohta. St Eesti metsastrateegia peab olema piisavalt eesmärgistatud ja saavutatav, realistlik ning olema kavandatud meie looduslikku, rahvastikulist ja sotsiaalmajanduslikku eripära arvestades.
  2. Tuleb silmas pidada, et metsapoliitika on liikmesriikide valdkond. Siiski on tervitatav Euroopa Komisjoni taotlus ka metsapoliitikas üle EL ühtseid põhimõtteid rakendada, kuna metsapoliitika on osaks elurikkuse säilitamise, CO2 emissioonide vähendamise jt-s jätkusuutliku arengu globaalsetes suundumustes.
  3. Eesti on suhteliselt suure metsasusega, metsade majandamine ja metsatoormel baseeruv tööstus ning muud metsaga seotud tegevusalad (nagu näiteks turism) on pika traditsiooniga ja märkimisväärse osakaaluga rahvuslikus koguproduktis, riigi ja inimeste tuludes. Metsateadused on arenenud, metsal kultuuripildis ja inimeste eetilistes tõekspidamistes on oluline osa rahvuslike väärtuste süsteemis. Eesti peab säilitama ja kujundama  riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“ kooskõlas oleva metsapoliitika.
  4. Eestil tuleb keskenduda allolevale:
    1. Täiustada oma metsapoliitikat, võttes aluseks jätkusuutliku metsamajandamise printsiibid, kus on olulisel kohal kõik aspektid: kultuur, ökoloogia, kliimamuutustega seonduv ja majandus. Metsade majandamist ja metsatööstuse arengut peab soodustama ilma teisi jätkusuutlikkuse valdkondi kahjustamata.
    1. Eesti metsateadus ja -teadlased mitmest põlvkonnast on usaldusväärsed. Teadmine on piisav, et kõikides otsustustes tugineda ainult faktidele. Muutuvad olud nõuavad uusi uurimissuundi (nagu haigused, kahjurid, võõrliigid, kliimamuutuste mõju jne), mida tuleb kavakindlalt edendada ja arvestada teadlaste soovitusi metsapoliitika kujundamisel.
    1. Nagu EGD üldeesmärkide puhul ei tohiks ka metsanduses edasi minna ainult seniste protsesside ja rutiinidega. Uut impulssi vajab teadus- ja arendustegevus. Vajalik on pidev võimekuse kasv uute protsesside ja tehnoloogiate juurutamiseks. Kõigis suuremates ettevõttetes peaksid palgal olema teadus- ja arendustöö spetsialistid. Riiklik tugi metsa ja metsatööstusega seotud teadus- ja arendustegevusele vajab enam konkreetsust, eesmärkide täpsemat püstitamist ja vajalikul tasemel finantseerimist. Ettevõtted, ülikoolid ja riik peavad tegema koostööd.
    1. Eesti metsal on negatiivne süsinikujalajälg (st mets seob süsinikku rohkem, kui ta seda vabastab). Siiski oleks ebareaalne panna sellele kogu Eesti süsinikuneutraalseks muutmine.
    1. Eesti metsade suur mitmekesisus on omaette väärtus, Eesti eelis, mis pakub rikkalikku valikut ökosüsteemi teenustest. Ökosüsteemiteenuste panust Eesti majandusse tuleb väärtustada ja neid vastutustundlikult kasutada. Eesti biomajandus on peamiselt metsapõhine. Suur, kuid vähe kasutatud potentsiaal on jäätmetel, mitmesuguste materjalide asendamisel puidul baseeruvatega, uudsete materjalide tootmise evitamisel, keemilistel pooltoodetel, teistel toodetel, millega asendada importi kohaliku väärtusahelaga. Metsasaadustel baseeruv toodang sobitub hästi ringmajandusse.
    1. Metsad väljaspool kaitsealasid vajavad efektiivset majandamist, mis lähtub jätkusuutliku metsamajandamise printsiipidest, sest ainult see kindlustab piisava puidu kvaliteedi. Häid tooteid saab valmistada ainult kvaliteetsest toormest. Samuti tuleb aidata metsal kliimamuutuste poolt põhjustatud negatiivsete mõjudega toime tulla.
    1. Pool Eestit on metsaga kaetud. On vaja kaaluda, kas ELi elurikkuse strateegia eesmärk võtta kaitse alla 30% territooriumist on meie tingimustes põhjendatud.
    1. EL Maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse (LULUCEF) määrus avatakse uuesti, muutmisel on EL ühine põllumajanduspoliitika (CAP). Neil on suur potentsiaalne mõju metsandusele. Eesti peab siin olema aktiivne, et ka need pliitikad soodustaksid metsadest tulenevate hüvede kasvu.
    1. Diskussioon metsade majandamise üle nõuab tõhusat teavitustööd ning faktipõhist kommunikatsiooni kõigilt osapooltelt. Arengud peavad olema kooskõlas ühiskonnas kokku lepitud väärtushinnangutega ja aitama kaasa kogu elanikkonna heaolu tõusule ja metsaklastri jätkusuutlikkusele.

[1] https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/european-green-deal-communication_en.pdf

[2] https://roomaklubi.wordpress.com/2020/02/02/egd2020-2/

Lisa: Sümpoosionist osavõtjate nimekiri.

1Taimar AlaKeskkonnaagentuur
2Annela Anger-KraaviERK
3Jürgen AosaarEMÜ
4Hardo BeckerEMÜ, RMK
5Rein DrenkhanEMÜ
6Ando EelmaaErametsaliit
7Rein EinastoERK
8Mart ErikMetsaomanik
9Kristel JärveKKM metsaosakond
10Aigar KallasRMK
11Jaan KersTTÜ
12Raul KirjanenGraanul Invest
13Kadri LainasAkkadian
14Marku LampKKM
15Reigo LehtlaERK
16Marianna MakarovaRiigikantselei
17Jaak NigulTarmeko
18Enn PärtKeskkonnaagentuur
19Ivar RaigERK
20Tuuli StewartERK
21Andres TalijärvErametsaliit
22Paul TammertERK
23Andres TarandERK
24Juhan TelgmaaERK
25Mats VarikEMU
26Henrik VäljaMetsa- ja Puidutööstuse Liit
27Jane ÕispuuEuroopa Komisjoni Esindus Eestis
Osavõtjate nimekiri

Covid-19 esimesed õppetunnid – N. Kalikova

05 Pühapäev juuli 2020

Posted by in artikkel, avaldus, üldinfo

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , ,

Dr. Nelli Kalikova

Epidemioloog ja infektsioonist, Eesti Rooma Klubi liige

Koroona tegi Dr Kalikovast koronoloogi (koroonaloogi?): ta on läbi viirusesaaga hoidnud professionaalina silma peal sündmustel, arengutel ja reaktioonidel, olnud vajalik valgustaja.

Suvine ilm, koroona taandumine ja väikeste sammudena vabaduse lähenemine tõstab meeleolu ja sisendab optimismi. Tahaks jätta seljataha kõik need rasked hetked ja muremõtted, mis meid kuudeviisi kimbutasid. Kuid inimene on liigi Homo sapiens („tark inimene“) esindaja, kes õpib oma kogemustest, vigadest ja edusammudest.

Me kõik peame analüüsima läbielatud epideemia sõlmpunkte ja tegema järeldusi, mis aitavad meil vajadusel tegutseda arukamalt, ettenägelikumalt ja samale rehale astumata.

Eestis võib koroona epideemia jagada kolmeks etapiks:

1. Epideemia algus, ajaliselt jaanuar-veebruar 2020

Sisuliselt oli see periood meil maha magatud, kuigi ohumärgid olid juba Euroopas tajutavad. See, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oli samuti pooluinuvas seisundis eriti suureks lohutuseks ei peaks olema. Olukorra monitooringu võttis enda peale Terviseamet (TA), kuid kahjuks monitooringuga asi piirduski seni, kuni vesi oli ahjus.

Jätka lugemist →

Riik, raha ja Eesti saatus – P. Tammert

20 Esmaspäev apr. 2020

Posted by in avaldus, üldinfo, klubi ettekanne, prognoos

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , ,

Paul Tammert

Hea lugeja, kutsume kaasa mõtlema saabuva kriisi tegelike ja Eestile sobilike lahenduste osas meenutusega, et Rooma Klubi on mittepoliitiline mõttekoda, mis kujundab oma seisukohad teenides üldsuse huve.

RIIK – see oleme meie kõik koos; ühiskond, mille liikmed elavad ühises keele- ja kultuuriruumis, on valmis tegutsema solidaarselt üksteist kaitstes, raskel hetkel teineteist toetades ning kaupu ja teenuseid vahetades. Territooriumil, mille see rahvas on enda omaks kuulutanud ja naabrid seda aktsepteerinud, korraldab meie ühist avalikku ruumi valitsus, seadustes sätestatud järgides. 

Valitsus on ennetava meetmena peatanud turumajanduslikud protsessid ja koos sellega ka raharingluse. See tekitas tõetunni väga paljude inimeste jaoks ehk eristas neid, kes oskasid ja tahtsid varuda raha rasketeks päevadeks ja neid, kes elasid peost suhu või koguni võlarahaga. Viimased satuvad nüüd olukorda, kus nad kaotavad kõik need varad, mis on soetatud võlgu võttes või liisinguga rentides. Kuna kriisi mastaap on omandamas mõõtmeid, mida poliitikud ei osanud või tahtnud ette näha, siis kasvab toimetulekuraskustesse sattunud inimeste arv kiiresti. Paljud küsivad, et kuidas edasi?

Jätka lugemist →

Koroonaviirus kui Eesti suutlikkuse proovikivi – N. Kalikova

16 Esmaspäev märts 2020

Posted by in artikkel, üldinfo

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , ,

Avaldatud Õhtulehes, 16. märts 2020

Dr Nelli Kalikova, infektsionist ja epidemioloog
Eesti Rooma Klubi rahvatervise grupp

Jälgi seisu maailmas

Aastal 2003 Eesti elas üle lühialalise ärevusperioodi seoses SARS-i nimelise viiruse laialdase levikuga maailmas. Õnneks Eestini see epideemia ei jõudnud, kuid  oleks võinud olla tõsiseks õppetunniks, kuidas tegutseda ohtliku nakkuse leviku tõkestamisel. See oleks olnud hea põhjus välja töötada tõhusad kriisiolukorra tegevusjuhised tervishoius, majanduses, riigipiiride kaitses, karantiinide kehtestamises jms. Kuid midagi sellist ei toimunud, talveuni kestis 17 aastat.

Nüüd tuli lagedale SARS-2, ehk koronaviirus ametliku nimega COVID19. Selle vallutusretk algas Hiinas, arvatavasti novembris 2019 ja mõne kuuga on see haaranud niipalju riike, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas välja pandeemia ehk epideemia, mis on levinud enamus riikides. Nüüd juba tuli üles ärgata. Kuid kas ikka õigel ajal?

Jätka lugemist →

Eesti Rooma Klubi 2016

18 Pühapäev dets. 2016

Posted by in avaldus, üldinfo

≈ 1 kommentaar

Sildid

, , , ,

logo web_white1Eesti Rooma Klubi on 2015/ 2016 teinud endale nime avaliku arvaja ja sekkuva mõtlejate ringina. Klubi ja selle liikmete poolt esitatud ettepanekud, pöördumised ja avalikud kirjad on mõjutanud Eesti avalikku arvamust ja kõneks olevate probleemide käsitlemise rõhuasetusi. Klubi liikmeid on aktiivselt tegevad erialakogudes ja mõjugruppides, avaldanud arvukalt artikleid, kutsutud korduvalt kõnelema televisioonis, ERK arvamused on kostnud Riigikogu sõnavõttudes ära märgituna ja tsitaatidena. Klubi liikmetelt on ilmunud 2016 mitu raamatut.

Klubi liikmed on esinenud erinevatel rahvusvahelistel suurfoorumitel teaduse, poliitika, looduskaitse, energia, mõistliku toimimise jm. teemadel. Eesti Rooma Klubi liikme Ando Lepsi kirjutis oli jälle ära toodud suure Rooma Klubi uudislehes. ERK on läbi 2016 aasta olnud esindatud Rooma Klubi Euroopa Grupis, sh. esimest korda ka Ümarlaual – esindajana T. Stewart (12 nimeliselt kutsutud liiget Euroopa erinevatest riikidest).

captureEesti Rooma Klubi kodulehel on lugejad – 2016 aastal loeti ERK kodulehte iga päev 10-1000 erineva lugeja poolt. Kokku oli meil üle 8000 iseseisva lugeja, iga lugeja sattus meie lehele üsna mitu korda. Tõsi, 2015 aasta oli veelgi avalikum Eesti Rooma Klubi jaoks – lugejaid üle 9800. Kõige loetum autor oli 2016 taas Hardo Aasmäe, talle järgnes Tiiu Kuurme, kolmandale kohale trügisid aasta lõpus Juhan Telgmaa ja Rail Baltic teema. Palju (>1000 korra) uuriti  kodulehelt klubi enda kohta.
Oluliseks lugemismaterjaliks on koduleht muutunud nende eestlaste ja eesti keelt kõnelejate seas, kes ei ela Eestis või ei ole praegu siin (vt. joonis) – kokku oli 2016.a. lugejaid 66 maalt, sugugi mitte kõige rohkem Euroopast. Kokku on kodulehel käidud 32 000 korda. ERK on kaardil!

Jätka lugemist →

Eesti Rooma Klubi vaade harituse kujunemisele

19 Laupäev dets. 2015

Posted by in avaldus

≈ 1 kommentaar

Sildid

,

Eesti Rooma Klubi, mitmetel istungitel arutanud ja ära kuulanud eksperdid, on konsensuslikult jõudnud järeldusele paljude arengutendentside tagajärgede võimalikkusest järgmise 10-15 aasta jooksul.

father-sonLapsepõlv – aeg, mil isiksus kujuneb kodu kõlbelise kasvatuse mikrokliimas, näitab lühenemise märke. Koos perekonna mõju vähenemisega laieneb ohtliku tendentsina aina nooremate laste antisotsiaalne käitumine ja kontrollile allumatu vägivallatsemine. Kui see tendents jätkub, põrkume juba lähima aastakümne jooksul noore põlvkonnaga, kellega üldhariduslik koolisüsteem ei suuda toime tulla ning koolitee katkestajate ja tööpelgurite hulk kasvab ning kuritegeliku käitumisega noorte vaoshoidmisele peab ühiskond ettearvamatult palju panustama.

Teisalt on koolieelse kasvatuse problemaatika pudelikaelaks lapsevanemate oskamatus ja suutmatus lapsi kasvatada. Kui me ei suuda praeguse õpetamis- ja kasvatustegevuse kõrvale käivitada ka lastevanemate õpetamise ja kriisiolukorras kiiresti kättesaadavat nõuande- ja abisüsteemi, ei tule hilisem õppe- ja kasvatussüsteem enam noore põlvkonna pahelise käitumisega toime. Seni on lasteaed kui kasvatusinstitutsioon toetanud just kodust kasvatust ja lapsevanemaid. Koos püüdega lähendada lasteaiakasvatust didaktilisele algharidusele lüheneb laste kõlbelise kujunemise aeg veelgi.

Kooli väärtuskasvatuse valdavaks aluseks on saanud nõue, et laps peab kasvama seaduskuulekaks kodanikuks. Kõlbeliste inimväärtuste kujundamisele koolide alusdokumentides ja õppekavades olulist tähelepanu ei pöörata. Senine koolihariduse ja kasvatuse paradigma, et laps peab täiskasvanuna saama kõlbeliselt otsustavaks ja oma otsustustes vabaks ning sellest sõltuvalt ka vastutusvõimelisemaks, näitab hääbumise märke. Selle tendentsi süvenemine eeldab rohkem mugandunumaid ja oma arvamust mitte omavaid lapsi. Tugeva kriitikavõimega ja ennast kehtestava identiteediga lapsed satuvad aga senisest rohkem konfliktsituatsioonidesse ja neid võib kool hakata käsitlema kui käitumishälvikuid. Jätkusuutmatust keskharidusest on saanud tupikharidus ja see on haridusmääratlustes taandunud põhihariduse tasemele. See suurendab tööpuudust ja lootusetust.

Võib prognoosida, et 10-15 aasta pärast on ühiskond sedavõrd mõjutatav, et kaasamisdemokraatiast võib saada vaid demagoogiline võte turumajanduslike vajaduste kehtestamiseks. Haridusest võib saada korruptiivsel turul müüdav ja ostetav kaup. Ühiskond kihistub vähesteks otsustajateks püramiidi tipus ja mõjutatavaks massiks aluspõhjas.

Turumajandusliku elukäsituse invasiooni haridusse toetavad ka tehnokraatia areng, formaal-bürokraatliku karjääriõpetuse idealiseerimine ja harituse allutamine majandusele ja ainelisele edukusele. On võimalik, et ühiskonnas hakkab veelgi võimukamalt prevaleerima arusaam, et mitte vajadused ei eelda vahendeid, vaid et võimalused dikteerivad valikuvabadused hariduses, meditsiinis ja kultuuris.

Praeguste kõrgkoolide nime all tegutsevate koolide õppekavade paljusus ja ainepunktide sisu erinevus on diskrediteerinud mõistet „kõrgharidus“. Sellele on kaasa aidanud ka ebaefektiivseks osutunud Bologna süsteemi juurutamine. Intellektuaalselt tasemelt ei saa võrrelda endisaegse 5-6 õppeaastase ülikooli diplomiga ja praeguse 3 aastase bakalaureuse kraadiga lõpetanu taset. Avalikkus, tööturg ja ka statistika neil vahet ei tee. Tõenäoliselt tekivad hoopis enam diferentseerunud ülikoolid ja mõiste „kõrgharidus“ asemel hakatakse kasutama ja ka sisuliselt eristama mõisteid „bakalaureusekraad … ülikoolist“ ja „magistrikraad … ülikoolist“, „doktorikraad … ülikoolist“.

maxresdefaultOn loogiline prognoosida, et ametnike tööturul saab „õigete paberite“ olemasolu üha määravamaks ja tarkade spetsialistide konkurentsivõime langeb. Võib tekkida ülikooliharidusega „uuslumpen“.

Kogu koolitus- ja haridussüsteemi on koos globaliseerumisega üha enam standardiseeritud vastavaks ülemaailmsetele normidele. Selle tulemusena ei suuda rahvuslikud haridustraditsioonid, nende hapraks muutunud rahvuslik sisu ega emakeelne koolitus varsti enam taasluua piisavalt tugevat rahvuslikku intelligentsi ja lõppkokkuvõttes satub ohtu Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulas sätestatud Eesti riigina eksisteerimise eeltingimus – tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

 

Eesti Rooma Klubi juhatus,

  1. detsembril 2015

Kuula ka: Soomere. Teaduse rahastamine ei meenuta arenenud riigi sihipärast toimimist