Sündimus ja selle mõjutamise võimalused Eestis. Sissejuhatus.

07 Kolmapäev veebr. 2018

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne, prognoos, seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

demograafia, Punab, Raig, sündivus

Ettekandekoosolektoimus 13. veebruaril 2018. Esinesid (K. Birk, Eesti Seksuaaltervise Liit, ei saanud kahjuks tulla):

: Ivar Raig, majandusteadlane

: Liisa Pakosta, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

: Margus Punab, arst

Rahvastikuprotsessid, kui üks meie väikese riigi eksistentsiaalsetest küsimustest on olnud ERK fookuses juba pikemat aega. Viimase aasta jooksul on rahvastikupoliitika senisest enam tähelepanu saanud ka poliitilisel areenil. Riigikogus on moodustatud rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon ja rahvastikupoliitika töörühm.

Jätka lugemist →

Kuhu lähed, Eesti ülikool? Ümarlaud 2011

27 Kolmapäev dets. 2017

Posted by Eesti Rooma Klubi in üldinfo, seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

ülikool, Eesti 2030, haridus, kõrgharidus, teadus, tulevikuprognoos

Eesti Rooma Klubi 2017/ 2018 hooaja üheks läbivaks teemaks, ja seda mitte esimest aastat, oli haridus. Eelnevatel aastatel on ERK püüdnud mõtestada kasvatust ning rõhutada pesahariduse olulisust, 2017 räägiti enim kõrgharidusest. Siinjuures on paslik mäletada möödunut.

1992 aastal kohtusid ajakirja Haridus toimetuse vestlusringis

Ene Grauberg, akadeemia Nord asutaja ja rektor / TLÜ professor, Õigusakadeemia humanitaarteaduste keskuse juhataja

Viive-Riina Ruus / TLÜ emeriitprofessor

Peeter Kreitzberg, TLÜ kasvatusteaduste õppejõud

Ülo Vooglaid, riigikogu liige ja

Rein Vihalem, TÜ filosoofiaõppejõud

2011 kohtuvad kolm tollastest vestluskaaslast taas. Neile lisanduvad Mailis Reps, riigikogu liige; Katri Raik, TÜ Narva kolledži direktor; Rein Müllerson, Akadeemia Nord rektor (hiljem TLÜ Õigusakadeemia president); Peeter Müürsepp, TTÜ Rahvusvaheliste Suhete Instituudi direktor. Publikuna osalevad Peeter Kross, EBS rektor, Raivo Palmaru, TLÜ dotsent ja Voldemar Kolga, TLÜ dotsent.

Jätka lugemist →

Arvamusfestival AF2017

03 Neljapäev aug. 2017

Posted by Eesti Rooma Klubi in üldinfo, konverents, seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

arvamusfestival, avalik arvamus, Eesti tulevik

Kukeseene-hooajast on saanud hapukurgi- ja peagi puraviku hooaeg. Üle lõkke hüppamised ööta ööl on jälle tehtud, julgemad on sellesuvise varba vette kastmise läbinud. Koolilõpetamiste asemele on tulnud pea igas peres sisse astumiste ja varsti esimese koolipäeva aeg.

Traditsiooniliselt tõmbas arutelude- ja debattide-vaiksele suvele joone alla Paide Arvamusfestival. Seekord siis AF2017 logo all. Arvamustest on saanud eesti muidu vaikse, loiu ja killustunud ühiskonnaliikumise osa nii Arvamusfestivali klubi näol. Aruteluõhtud on avatud kõigile huvilistele. Teisalt on igale aktsioonile ka re-aktsioon. Nii on sündinud eel-arvamusfestivalid (toimus sel aastal Hiiumaal). Eesti keeles saab see eel- kena mitmetähenduslikkuse – osalt nagu soojenduseks suvisele päris-arvamusfestivalile, teisalt võimalusele mitte olla liig nõtke muutuste suhtes ühiskonnas ja maailmas üldisemalt.

Paides koguneti sel aastal 11-12. augustil. Ikka vanas kohas ja tuntud formaadis.

Endiseks on jäänud ka see, et Eesti Rooma Klubi liikmeid võib leida mitte niivõrd kuulajate kui pigem aktiivsete arvajate ja ühiskondliku mõtte suunajate seast.

Ilm – ka sel aastal lubati festivalile vihmast ilma. Tegelikkuses õnnestus olla tunnistajaks sajandi tormile. Oma kava – uuendusena sai igaüks koostada oma festivalikava. Kahjuks oli selle aasta festivali veebikujundus nii vilets, et kava jälgimine on tõeline katsumus.

Capture Eelmise aasta esinejatele (E. Ergma, O. Tammemäe, J. Telgmaa, Ü. Vooglaid) kõrvale on ennast tugevalt tõstnud Tiiu Kuurme ja Kaupo Vipp. Esines ka ERK endine liige akad. E. Ergma.

Vaata siit:

Kaupo arutleb kogukondadest
europarlamendi saadikute vestlusring
Rail Baltic – mille üle me vaidleme?

Lisaks on meediakanalid teinud omad valikud: ERR, Õhtuleht.

*Kui mõni ERK esineja salevestus on silmade vahele libisenud, andke palun teada (vt. kontaktid). Nagu ikka, püüame oma klubi esinemised ja arvamused parimal võimalikul moel teieni tuua.

Teadlase ja teadmise mõju

29 Teisipäev märts 2016

Posted by Eesti Rooma Klubi in seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Eamets, Karis, Lauristin, mõju analüüs, riigikontrolör, sotsiaalteadus, Tallinna Ülikool, teadlane

Ülevaade uuringutest,
mis käsitlevad Eesti elanike suhtumist teadusesse

29.märtsil toimus Tallinna Ülikoolis

Eesti Sotsioloogide Liidu kogemusseminar, mis jätkas 2012. aastal korraldatud missioonikonverentsi temaatikat
„Sotsiaalteaduste s(t)aatus Euroopas ja Eestis“ .

Seminari sõnavõttudes ja ühises arutelus otsiti uusi viise, kuidas ühiskonna analüüside järeldusi ja uurijate ekspertteadmust otsustusprotsessides paremini kasutatavaks teha ja millised on efektiivsemad koostöövormid otsustajate ja ekspertide vahel.

KOGEMUSI JAGASID:

Ain Aaviksoo (Sotsiaalministeeriumi asekantsler): „Personaalmeditsiini kaasus: kuidas teadlased, valitsus ja huvirühmad koos otsuseid vormivad?“;
Raul Eamets (TÜ, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan): „Tööturu uuringute tulemuste rakendamise kogemusi Eesti majanduspoliitikas“;
Marju Lauristin (Euroopa Parlamendi liige, TÜ professor): „Kuidas uuringuinfot pakutakse ja kasutatakse Euroopa poliitiliste otsuse tegemisel?“;
Maris Jesse (Tervise Arengu Instituudi direktor): „Elevandiluutornist välja – Tervise Arengu Instituudi kogemus terviseteaduste pakkumisel poliitikakujunduse toetuseks“;
Alar Karis (riigikontrolör): „Võhiklikkus ja teadmised poliitikate kujundamisel“.

Ettekannetele järgneb ühine diskussioon, mida modereerisid
Airi-Alina Allaste (TLÜ) ja Triin Vihalemm (TÜ).

redigeerimata märkmed

Aasta lõpp 2014 Vene Teatris

17 Kolmapäev dets. 2014

Posted by Eesti Rooma Klubi in seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

araabia, CoR, geragoogika, iive, põlvkond, põlvkondade järjepidevus, Peruu, probleemi lahendus, sündroom, tarkus, vanadus, vene, Vene teater

Aasta lõpp Vene Teatris

Teatri direktor:

Vene Teater on väljast hall aga seest kuldne. Olen 10 aastat seotud majaga, 2 a. direktor. See maja on kihvt koht. Tuleb murda müüte. See on üks hea Eesti teater, mõnus ja andekas loominguline grupp. Hea, et ERK on leidnud tee siia. Pakume omalt poolt tasakaalu enne hävingut. Tulge ka meie kuldsesse saali. Ja tulge ka lastelavastust vaatama, sest see on väga hea. Igal lavastusel saame publikuga kontakti. Nimetet lavastusega saame publikuga kontakti ja oleks huvitav, mida lapsed kodus sellest räägivad. Kummaline on, et saime hakkama komöödiaga. See on väga heade näitlejatöödega, mis kummutab eelarvamused komöödiate suhtes. Tulge.

Majanduslik seis on väga hea.

Vastab veel mõnele küsimusele.

A. Tarandi avasõna:

Ei taha tuua paralleeli 1914-ga. Aasta on siiski olnud vilets, et 2 katset impeeriumi taastada on toimunud. Asi pole detailides. Kõige jubedam on araablaste impeeriumi taastamine, mis praegu käib. See on lootusetu. Värvatakse Euroopast noori, kes on saanud demokraatia-kasvatuse, aga mis sest kasu!

Jätka lugemist →

Eesti Rooma Klubi sisust ja väljundist 2014

26 Esmaspäev mai 2014

Posted by Eesti Rooma Klubi in seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

arutelu, ümarlaud, Grauberg, interdistsiplinaarne, interneti ajakiri, klubi ettekanne, klubiline tegevus, konverents, põhjus, probleemi lahendus, publitseerimine, retsensent, seos, statuut, tulevikuprognoos, Väärtnõu

Osavõtjaid 13

Grauberg räägib üle selle, mille listi kirjutas.

Mina olen seisukohal, et Eesti Rooma Klubi võiks oma tegevuse laiemas plaanis liigitada kaheks:

Esiteks igakuine klubiline tegevus (kuskil pubis või kohvikus), kus võiks arutada Eest ühiskonna arengut puudutavaid jooksvaid küsimusi. Mõistagi oleks hea, kui ka nendes aruteludes on moderaator ja fookus olemas.
Teiseks võiksid toimuda arutelud globaalsemate küsimuste üle (kuidas on Eesti areng nende trendidega seotud). Arvan, et sellisteks ümarlaudadeks-seminarideks on meil kõige rohkem jõudu kolm korda aastas. Need tuleks hästi ette kavandada. Moodustada vastavad töögrupid, moderaatorid jms.
Iga aasta võiks lõppeda maikuu lõpus ühe vabariikliku või ka rahvusvahelise konverentsiga. Põhiteema peaks välja kooruma ümarlaua aruteludest. Konverentsi materjalid tuleks kindlasti publitseerida. Ja lõpuks, RK koduleheküljel tuleks avada oma interneti ajakiri.

Jätka lugemist →

Immigratsioonist, klubist ja Eestist. Aastalõpp 2013

16 Esmaspäev dets. 2013

Posted by Eesti Rooma Klubi in seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

avaldus, Eesti tulevik, eestlased, Einasto, immigratsioon, infoühiskond, IT, Kaevats, kliima, meeste klubi, migratsioon, missioon, poliitika, prognoos, rahvas, rahvastik, Rail Baltic, regionaalpoliitika, sündivus, süsteem, strateegia, Tallinn, tarkus, tervis, väikeriik, väljaränne

Aastalõpu koosolek 2013. Koosoleku ülestähendus

Sissejuhatus. Tarand:

Mis ajas me elame? On veel vaid 5 päeva, kui ilma hakkab jälle valgenema. Pimeduse ja valguse vaheldumine ühendab põhjamaid kõige kõvema argumendina. Me liigume loogeldes loojangu poole, ütleb Runnel. On see nii?

Kahe aasta jooksul on teemadeks olnud:

Möödunud aastal rahvastik. Situatsioon on uus. Pole ränga nälja või kasakate- või katkujärgne olukord. Täiesti uudne on, et kõik tahavad linna ja veel säravamatesse välismaistesse linnadesse. Meile on see uus, Rootsis, Soomes juba läbitud. Oleme protsessi keskel. Kultuuri hoidmine külas pole jätkusuutlik. See kõik on endiselt suur probleem. Kaevatsi avaldus oli meie eelmise aasta panus. Muuta pole me midagi suutnud.

Tänavu: IT arengud, kliima, Rail Baltic. ITga pole sügavaid probleeme. Sellel ala Eesti töötab. On alasid, kus ei tööta. RB on asi, mis on põhjustanud rahulolematust, kuidas on tehtud. Järjekordselt ütleb valitsus – meie teame. Mis ühtlasi tähendab — teie ei tea! Mida pisem rahvas, seda enam tuleb võtta arvesse teadmisi, mis kellelgi on. Sellele on Vooglaid korduvalt ja korduvalt tähelepanu juhtinud.

Jätka lugemist →

Inimarengu aruanne 2013. Klubi arutelu

27 Esmaspäev mai 2013

Posted by Eesti Rooma Klubi in seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

alko, alkohol, areng, ühiskond, EÜE, edukus, Eesti riik, Eesti tulevik, inimarengu aruanne, joomine, psühhosfäär, rahvaloendus, tubakas

12 osavõtjat

Tarand: Inimarengu aruanne. Tellitud ettekannet pole. Kõik räägivad, mida arvavad.

Liiv: Soomlased ja rootslased joovad alkoholi sama palju kui eestlased, kui võtta arvesse ka vastavamõjulised rahustid.

Tarand: keegi ei mõõda ka soomlaste kaasavõetud viina. See moonutab eestlaste viinajoomise numbreid (13,5l/ inimene). Ei peaks arvestama, palju ostetakse, vaid palju tarbitakse siin.

Mardna: Piiramisest loobumise ettekäändeks ei tohi olla, et tuleb salaviin. Riigil peab jõudu olema.

Ja edasi samal teemal kõik targad. Suurim viga oli riigi monopolist loobumine. Seda ei saa tagasi pöörata. W. Masing kirjutas 1880-ndatel, et lastel jääb kasv kinni, kui vanemad alkohoolitsevad. Kreutzwaldi Viina katk jne. Aga ei mingit paranemist.

Liiv: Xanax on probleem. 4 kuuga on kõige soliidsem naine sõltlane ja läheb poodi vargile.

Aga IA-l (Inimarengu aruanne) on ka teisi aspekte.

Tarand: 1. kuri vaenlane on ikka viin, teine on töövõimetuse levimine. Ei peaks piirduma ainult meditsiiniga, võtame ka teisi.

Grauberg: Rahvastiku juurdekasv on nii med kui muu probleem.

Mardna: Lahkujaid on naisi 2X rohkem kui mehi. See on oht!

Einasto: Statistikat tehakse arvestusega, et tendentsid jätkuvad. On vaja hoopis teisi lähenemisi, sest 10 a. pärast on asi täiesti teine. Vabaturumajandus ei saa jätkuda. Tulevad piirangud, see on paratamatu. Selleks tuleks valmistuda.

Keder: Praeguse agrotehnika juures on võimalik ära toita 25 miljardit inimest. Peale pessimismi on ka optimismil koht.

Einasto: Psühhosfäär on üks kõige enam saastunud sfäär.

Tarand: Mida meie siin Eestis võiks/ peaks tegema? Kas nii väikest isoleeritud maalappi saab üldse vaadelda. Eestile näiteks kliimasoojenemine ei mõju küll eriti halvasti. Isoleerituna oleks Eesti globaalhädade suhtes õnnelikus seisus.

Einasto: Kõik tsivilisatsioonid on hukkunud hedonismi tõttu. Kas saame sellest ringist välja?

Väärtnõu: Lugege IA lk 191, kus on selle kohta öeldud, perspektiiv on loosungina kirjas. Aga loosungist on vähe. Tuletan meelde, et põhiprobleem on Eesti võime end ise valitseda.

Keder: majandus ei saa olla edukuse põhikriteerium. Kui suudaks rohkem inimese keskelt arutleda, oleks õigem.

Mardna: Meie peaksime esiplaanile seadma emaduse austamise. Edunaiste propageerimine peab olema mõõdukam. Laps ei tohi olla karjäärile takistuseks.

Kelder: Aitab sellest nõuka taga nutmisest. Tänaste hädade põhjustajad on kõik meie kapitalismis. Püüan järjekordselt asja IA-le juhtida, nimetades IA üht teesi: meil on suurepärased arengueeldused, aga arengut pole. Ei leia erilist vastukaja, jätkatakse juraga. (a la et 0,8% inimestest on skisofreenikud ja nende järglastest 1,8%; kuidas Hiinas sündimust piiratakse).

Tarand: Vahekokkuvõtteks. Täna tänu korraldajate saamatusele jäi tulemata ettekandja. Vaba mikrofon näitab teemasid, mis meid huvitavad. Kas huvitavad? Nii ei jõua jutt kuhugi.

Kelder: Tore on vestelda, aga see ei vii kuhugi.

Liiv: Mis peab tegema? Kas tuua polk mehi nagu endistes tekstiilipiirkondades? No ei saa sellest teemast välja!

Grauberg: Võiks korraldada konverentsi sügisel tänaste tõstatuste valguses. 3 aasta tagasi oli selline, fookusega haridusel. Nüüd võiks fookus olla meditsiinil. Minna oma auditooriumist välja.

Liiv: On 50 aastat EÜE-d. Võiks analüüsida.

Tarand: Kes maksab konverentsi? EÜE-st algas moraalne laostumine – raha saamine ilma tööta (ülemused ennekõike).

Kelder: Ettevõtmine tulutu. Pole vahendeid ja keegi ei hakka vedama. Peale Vooglaidi polegi kedagi, kes oskaks teha. Sisuliselt, mitte organisatsiooniliselt.

Gr: Ei pea olema väga karmilt teaduslik konverents. Sõnum peab minema üldsusele.

Einasto: Kuidas viia midagi valitsejateni, et see mõistaks.

Liiv: Täna ei saa enam kunagi selliseid halastamatult võimelisi tegelasi kokku, nagu EÜE kasvatas. See on eesti rahva genofondi parim osa. Peaks jäädvustama geenivaramusse.

Tarand: oli plaan pärast rahvaloendust midagi sellist teha. Aga kellestki peale Kaevatsi pole teksti kokku seadjaid tulnud. Oleme vanad ja parimad tööaastad on läbi.

Toom: Miks õitseb meie majanduses tubaka- ja alkoholi-valdkond? Miks see võib nii takistamatult vohada.

Liiv: Mees-/ naisjoodikute suhe on ca 7 : 1.

Tarand: Tuleks mõtelda, millega alustame sügisesi istungeid? Mingi süsteemne tekst peaks kujunema tänastest arutlustest.

Liiv: Võiksin kirjutada analüüsi nõrgamõistuslikkuse levikust Eestis.

Kelder: Sügisel võiks kutsuda sotsiaalministri.

Veel jätkub jutt Liivi lemmikteemadel. Küsib Meeri Lakson, püüdes olukorrast konkreetsemat pilti saada. (Kutseharidus—kui pea ei jaga, olgu kuldsed käed; jne., jne., näited Orissaare ametikoolist).