• Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Presidendid
    • Liikmed
    • Liikmetele
  • CoR Raportid
    • Sinimajandus 2018
    • Come On! 2018
    • Seneca efekt 2017
    • Ugo Bardi 2014
    • 2052 (2012)
    • Valitsemise võimekus 2001
  • ERK hooajad
    • Hooaeg 2022
    • Hooaeg 2021
      • Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist. Eellugu – E. Terk
    • Hooaeg 2020
      • ERK Metsasümpoosion 2020
    • Hooaeg 2019
      • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
      • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
        • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
        • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
        • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
        • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
      • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
        • Miks Maa kliima soojeneb?
      • Rooma Klubi 50
    • Hooaeg 2018
    • Hooaeg 2017-2018
    • ERK hooaeg 2016-2017
    • Aasta lõpp 2014 Vene Teatris
  • Konverentsid
    • ERK aastakonverents 2019
    • Aastakonverents 2018
    • Aastalõpu kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
  • ERK blogi
    • ERK Uudiskirjad

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: Soesoo

Mis meil mingist Namiibiast? – A. Soesoo

21 Friday May 2021

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, üldinfo

≈ Leave a comment

Tags

maapõu, Soesoo, tulevik

Ühine 26. mail kl 14 toimuva aruteluga Zoom vahendusel
Arutelu aluseks oleva ettekande leiad siit

Soojenduseks veel üks silmi avav tekstiklipp Alvar Soesoolt: 20. aprill 2021

Maavarade järele ookeani põhja on piilutud enam kui 100 aastat. 
Esimesed teaduslikud kirjed raua-ja mangaanikonkretsioonide kohta ookeani põhjas pärinevad juba üle-eelmise sajandi lõpust. 1960ndatest alates on läbi viidud ulatuslikke uuringuid aga ka katsekavandamist sügaval ookeani põhjas. Lisaks Fe-Mn-Co konkretsioonidele on üles toodud polümetalseid maake, mis sisaldavad niklit, vaske, koobaltit, tsinki, kulda, hõbedat ja muid väärtuslikke metalle. Viimased paarkümmend aastat on tegeletud ka teemandite välja toomisega merepõhjast. 

Namiibia

Näiteks Namiibia valitsuse ja maailma teemandigigandi De Beers ühisettevõte on tegelenud teemandite otsingutega ja tootmisega Namiibia vetes alates 2002. Praegu on neil ümbruskonnas kuus laeva, mis pumpavad üles põhjasetteid eesmärgiga teemandeid kätte saada. 2018. aastal oli nende toodanguks umbes 1,4 miljonit karaati (1 karaat on 0,2 grammi). Teemante sisaldavate setete ammutamine toimub vaid 120-150 m sügavusel. Praeguse tehnoloogia alusel pumbatakse laevale umbes 60 tonni mere põhjasetteid tunnis, seda 24 tundi ööpäevas. Äri läheb hästi ja ettevõte on ehitamas seitsmendat laeva maksumusega ligi 470 miljonit USD, mille käikulaskmine peaks hinnanguliselt suurendama tootmist poole miljoni karaadi võrra aastas. 18 aastaga on ära kaevandatud umbes 8 km2 ala ja toodetud kokku 5 miljonit karaati teemande. Namiibia on teadaolevate veealuste teemandite koguselt maailmas liidriks ning teemandide kaevandamine on kogu riigi oluliseks majandustegevuseks viimased 100 aastat.

Namiibia veelaune teemandite korilus

Kui Sulle tundub, et peaksid värskendama mälu selle kauge maa kohta, alusta siit.

Vere-raha (blood money) on ikka teemanditega kaasa käinud. Saksamaaa genotsiid Namiibias on saanud nüüd ka ametliku ülestunnistuse.

Aafrika koloniseerimine on ka Euroopa häbiplekk. Teemandite ümber keerlevad kired ei ole vaibunud ja eks kohalikud õpi kasumi teenimise trikid ära.

Arenenud kaevandusmaad, aga viimasel ajal ka Hiina vaatavad mitmete teiste Vaikse ookeani, Atlandi ja India ookeani alade suunas. Väga perspektiivikaks peetakse Clarion–Clippertoni vööndit Vaikses ookeanis, seda eriti praegu üleilmselt kasvama metallibuumi tagapõhjal. Säästlikumale, puhtamale ja rohelisemale majandusele üleminek on kasvatanud vajadust terve hulga metallide järele kordades kuni kümnetes kordades. Kui vaatame nn. akumetallide, aga ka haruldaste muldmetallide vajadust, siis on selge, et maismaal asuvad teada olevad maardlad ei suuda uut vajadust katta ja otsingufirmade pilgud pöörduvad veelgi fokusseeritumalt ookeanide suunas.

Erinevate riikide huvid tulevikumaardlate osas on tekitanud lapiteki ookeani põhjas – riigipiirid maismaal ei näita enamõiguste ja kohustuste tegelikkust

Ookeanides on palju avastada. Teadaolevalt on metallide osas kaardistatud vaid 0,0001% ookeani põhjast. See keskkond ei ole aga inimtegevusele lihtsamate killast. Ettevõtted selles vallas sünnivad ja hääbuvad. Viimased uudised räägivad maailma esimesest ja ilmselt edukamast firmast  – Nautilus Minerals, mis on nüüd tegevuse lõpetanud. Firma loodi 1987. aastal ja viis läbi väga edukaid metallide kommertsuuringuid mitmel pool Vaikse ookeani lääneosas, sh. Fijis, Tongal, Vanautul ja Saalomoni saartel.

Nautilus Minerals

Nautilus Minerals’i plaan oli alustada suuremastaapset veealust kaevandamist Paapua Uus Guineas 2019. aastal. Tegu oli Solware 1 projektiga, kus kaevandusala asus 1600 m sügavusel. See oleks olnud maailma sügavamaid kaevandusprojekte, kus oleks vee peale toodud põhiliselt sulfiidset vase- ja kullamaaki. Unikaalse veelause puurimistehnikaga kaardistati ära maardla, kus vase sisaldus maagis oli hinnanguliselt >7 %, kulda >5 g/t, hõbedat >23 g/t ja tsinki >0,4% – need kõik on päris kõrged metallide sisaldused kaevandaja vaatevinklist. Piirkonna kaevandusväärse maagi mahuks hinnati üle 230 tuh tonni. Firma oli varasemalt ära teinud suure arendustöö veealuse kaevandamise ja seda toetava tehnika arendamisel. Koostöös mitmete firmadega, sh. Soil Machine Dynamics olid projekteeritud ja valmis ehitatud ilmselt maailma parimad allvee kaevandusrobotid, veealuse puurimistehnika ja maagi transpordi konveierid. Aga elu läks teisiti – 2019. aastal lõpetas firma hoopis pankrotiga ning veel värske värvi järgi lõhnav maailmas ainulaadne allveetehnika ootab nüüd ostjaid.

Kokkuvõttes võib öelda, et uued globaalsed rohearengu trendid vajad palju uusi metalliressursse. Ookeanides on need lisaressursid tegelikult olemas, aga kas ka ühiskondlik toetus sellise kaevandamise läbiviimiseks on olemas, selles ongi küsimus. Nii nagu maismaal, kus ühiskondlik vastuseis kaevandamisele on suurenemas, on seda vastuseisu tunda ka mere- ja ookeanipõhja kaevandamisele. 
Joonis illustreerib, kuidas on ühe piirkonna teemandite kaevandamise vahekord muutunud vaid viimase 5 aasta jooksul: ooker on maismaal toimuv kaevandamine, sinine ookeani põhjas

Suure tõenäosusega jätkavad De Beers ja Namiibia valitsus sealses rannikulähedases meres teemandite ammutamist veel palju aastaid. Küsimus siin on pigem selles, kas kaevandustegevus hakkab lähiaastatel toimuma kõrgtehnoloogiliste metallide turuvajaduse rahuldamiseks mitmete kilomeetrite sügavusel maailmameres või peame suuna võtma arenguviisile, mis ei vaja suures mahus metalset toorainet.

Namiibia teemante – haruldane sinine mineraal ja kõrval valge naturaalsel kujul ja lihvituna

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Tuleviku maapõueressursid: piiridega lõpmatus? Alvar Soesoo maikuu arutelule

14 Friday May 2021

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne, seminar

≈ 3 Comments

Tags

ekspert, maapõu, Soesoo, tulevik

2020 novembris avaldas ERK oma
seisukohad seoses kohalike maavaradega.
Seisukohtade koostamise taga olid eksperdid nii Klubist kui selle ümbert, seisukohad avalduvad tõlgituna ka rahvusvahelises erialases pressis.
Teema jätkub kuni on veel varasid, mida jagada.

2021 maikuu avalik arutluse alusettekande tegi Alvar Soesoo, teesid on esitatud allpool.

Ettekande videosalvestuse leiad siit

Eesti Rooma Klubi tava on kutsuda juurde oponeerima-kaasa mõtlema ka asjatundjad ja eksperdid väljastpoolt Klubi. Seekord aitavad teemat mõtestada:

ERK avaliku maiväitluse 2021 eksperdid:
  • Sirli Sipp Kulli, Eesti Geoloogiateenistuse direktor
  • Raivo Vasnu, NPM Silmet peadirektor
  • Sulev Mäeltsemees, regionaalpoliitika ekspert
  • Hardi Aosaar, Eesti Geoloogia Seltsi juhatuse esimees

Millest oli juttu?

  • Käsitlesime kriitiliste metallide saadavust maailma mastaabis,
  • arutlesime, kuivõrd realistlik või utoopiline on Eestil ise end nendega varustada,
  • üleval oli küsimus, kas meie maapõues olevad maavarad võiks Eestit rikkamaks teha ja lahendada Ida-Viru regionaalpoliitilise probleemi – asendada põlevkivil baseeruv heapalgaline tööhõive teiste maavarade kaevandamise-väärindamise hõivega.

Olavi Tammemäe Väitlust juhtis Olavi Tammemäe

Valitsuse seatud piirangute tõttu oli osalejate arv kohapeal limiteeritud. Kõigil huvilistel oli võimalus esitada oma küsimusi enne arutelu.

ERK maikuu avaliku arutelu lindistus

Professor Alvar Soesoo arutelule Tuleviku maapõueressursid: piiridega lõpmatus?

Valmistades ette järgnevat arutelu, on seekordne teema juht Alvar Soesoo esitanud nn diskussiooni vajavad mõtted ja väljaütlemised Eesti lähikümnendite tuleviku võtmes.

Üks või teine metall või aine ei kao siit maamunalt kuhugi – mida sellest tehakse ja kes teeb on aga väga piiriletud. Kas me hoomame neid piire?

Me elame suurte muutuste ajastu lävel. Tarbimis- ja muu keskkonnakoormus ületas juba eelmise sajandi keskel planeedi naturaalse talumise piiri.

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Eesti Rooma Klubi avatud aprilliväitlusele – A. Konist

28 Wednesday Apr 2021

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, seminar

≈ 1 Comment

Tags

2021, Eesti Energia, energeetika, prognoos, Soesoo, taastuvenergia, tulevik, Vipp

Eesti Rooma Klubi avatud aprillikoosolek 29. aprillil 2021 võtab ekspertide ringis üles teema “Tulevikuenergeetikast tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse vaates“.
Alusettekande tegi Kaupo Vipp. Klubi ettekandjate ja kutsutud ekspertidega tahame anda laiema pildi energeetilistele lahendustele ja näidata, et see ei ole pelgalt Eesti (või mistahes riigi/ühenduse) asi.

Kaks huvitavat klippi arutlusele tuleval teemal Paul Tammertilt:

  • Perovskiidi tindiga trükitud päikesepaneelid: https://areena.yle.fi/1-50334046?autoplay=true
  • Maa geotermaalenergiast:  https://areena.yle.fi/1-50334039

2021. a Presidendi noore teadlase auhinna saanud Alar Konist ütleb:

  • energiaturg ei taga süsteemi töökindlust ja ei garanteeri ka parimat hinda. Selle tõestuseks on Texase näide (näide 1) ja  väljavõtted sellest juhtumist. Kas me tahame ja oskame sellest õppida, oleks üks võimalik küsimus.
Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Miski pole enam see, mis oli ehk aeg on küps uueks stardiks! – A. Soesoo

24 Tuesday Mar 2020

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, avaldus, üldinfo

≈ 2 Comments

Tags

COVID-19, Eesti 2030, epideemia, koroona, Soesoo, viirus

prof. Soesoo Gröönimaa olukorrast- klõpsa
… ja Kaupo Vipp räägib lahti, mis saab edasi – klõpsa

Dr Alvar Soesoo on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teadlane, tippjuht, mõtleja, filosoof ja publitsist.
Ja muidugi – Eesti Rooma Klubi liige.

“Miski pole enam see, mis oli” on viimasel ajal paljude inimeste esimene mõte ja emotsioon hommikul ärgates. Küll tahaks sellest jubedast unenäost välja saada, ei taha enam mängida osa ühes maailmalõpu ulmefilmis, tahaks, et see kõik lõpeks nüüd. Valdav osa maailmast soovib pöörduda tagasi mõned nädalad või kuud tagasi tuntud olnud tuttavasse maailma, kõigi oma harjumuspäraste asjade ja teenuste, kogu oma mugavuse ja tarbimise rutiini juurde. Väga raske on aktsepteerida, et see ei olegi enam lihtne, kui üldse võimalik. Miski pole enam endine!

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Kliimaneutraalsusest ja tarbimisest

26 Saturday Oct 2019

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, meedia

≈ Leave a comment

Tags

elekter, kliima, rohepesu, Soesoo, tööstus

Alvar Soesoo

Geoloog, Eesti Geoloogiateenistuse direktor, Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor ja Tartu Ülikooli külalisprofessor Alvar Soesoo tõdeb, et kindlasti on neid ettevõtteid, mis kliimaneutraalsuse terminit ära kasutades rikastuda püüavad.

Jätkusuutlikult toimides on “ühekordset maailma” võimalik päriselt muuta. Alustama peab iseendast.

1. Mis vahe on kliimaneutraalsusel ja süsinikneutraalsusel?

Kliimaneutraalsuse all mõistetakse tihti olukorda, kus regioon ei paiska õhku rohkem kasvuhoonegaase kui regiooni ökosüsteem (kas kitsamas – loodus, või laiemas – kaasa arvatud tehnoloogilised lahendused mõistetes) siduda jõuab. Süsinikuneutraalsuse mõistel on pikem ajalugu. Selle all mõistetakse, kus aasta jooksul inimese poolt toodetud CO₂ kogus on tasakaalustatud sama suure koguse süsihappegaasi kinnipüüdmisega. Mitmetes eri kontekstides on sel mõistel pisut erinev tähendus, tihti ka eri riikide vahel mõistetakse süsinikuneutraalsust erinevalt.

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

ERK blogi postitused

  • Kolmas maailmasõda – käes või tulemas? – T. Alatalu 09/05/2022
  • Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“. ERK seisukohti 05/05/2022
  • Märtsisümpoosion – Energia teekaart 2021-2031-2040 07/03/2022
  • Pikaajalised muutused eesti ilmastiku sesoonsuses 07/02/2022
  • ERK Uudiskirjad 30/01/2022
  • Kas loodusel on Eestis hääl? – T. Trapido 19/01/2022
  • Glasgow – viimane päästerõngas? – A. Anger vs T. Trapido 20/12/2021
  • Kes ma olen? Ma olen Narva eesti keele õpetaja 08/12/2021
  • Rahvusvaheline keskkonnakonverents „Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas“ – J. Telgmaa 04/11/2021
  • Memorandum GreenEst Summit 2021 kohta – I. Raig 28/10/2021

Arhiiv:

KUI SA EI ELA TALLINNAS, tea, et meil on esindajad Tartus ja Saaremaal, Jõgeval, Soomes, UKs, USAs ja Elvas. Aasta 2021 on Rooma Klubile häälekas. Iga kajahääl on vajalik!

ERK e-pood

/**/

Website Built with WordPress.com.

  • Follow Following
    • Eesti Rooma Klubi
    • Join 1,129 other followers
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Eesti Rooma Klubi
    • Customize
    • Follow Following
    • Sign up
    • Log in
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar
 

Loading Comments...
 

You must be logged in to post a comment.

    loading Cancel
    Post was not sent - check your email addresses!
    Email check failed, please try again
    Sorry, your blog cannot share posts by email.
    %d bloggers like this: