Tag Archives: säästev areng

Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimalusi – J. Telgmaa

12 Teisipäev mai 2020

Posted by in artikkel, avaldus, meedia, prognoos

≈ 1 kommentaar

Sildid

, , , , , 

Artikli versiooni avaldas ka Maaleht, 11-mai-2020. Täname.

Juhan Telgmaa

luges Praxise analüüsi ja soovitusi Ida-Virumaa õiglase ülemineku osas. Toome ära tema tähelepanekud ohtude ja võimaluste osas.

Päris põnev lugemine. Kõige esimene küsimus:

loetletud on kümneid arengukavasid, programme ja kõikvõimalikke häid plaane, aga vähe on öeldud, miks on tulemusi ootust/planeeritust ikka vähem.

Tõenäolise ka teistele riigi arvukatele strateegiatele omase tüüppõhjuse avaldab Praxise analüüsi see lõik:

„… Latrobe’i oru piirkond on näide 2012–2013 aastatel turuloogika põhimõtetel rakendatud poliitikameetmete ebaõnnestumisest. Sealsed ülalt alla suunatud strateegilised plaanid, mis nägid ette valitsuse minimaalset sekkumist ning kaldusid liiga kaugele probleemi mõistmisest ja kohalike ootustest õiglasele üleminekule, jätsid tähelepanuta kohalikud huvid ning mõjutatuna piirkonna piiride määramisest võimaldasid suunata ümberjaotavad rahastamisvahendid kogukondadele, mida söeküttel töötavate elektrijaamade eelseisev sulgemine otseselt ei puudutanud.“
Jätka lugemist →

Eesti looduse väärtus ja selle kaitse

25 Laupäev nov. 2017

Posted by in üldinfo, konverents, meedia

≈ 1 kommentaar

Sildid

valis25. nov. 2017 toimus Väliseesti Ühingu konverents “Sada aastat Eesti riiki“ (kava). Konverentsi kutsus kokku ja juhatas Leili Utno, VEÜ juhataja, ERK liige. Ettekandega esines teiste hulgas Juhan Telgmaa. Selgus, et Eesti keskkonna, sh looduse kaitse on hoopis vanem kui Eesti ise. Uuri siit:

Eesti looduse väärtus ja selle kaitse:

Jätka lugemist →

Eesti Rooma Klubi 2016

18 Pühapäev dets. 2016

Posted by in avaldus, üldinfo

≈ 1 kommentaar

Sildid

, , , ,

logo web_white1Eesti Rooma Klubi on 2015/ 2016 teinud endale nime avaliku arvaja ja sekkuva mõtlejate ringina. Klubi ja selle liikmete poolt esitatud ettepanekud, pöördumised ja avalikud kirjad on mõjutanud Eesti avalikku arvamust ja kõneks olevate probleemide käsitlemise rõhuasetusi. Klubi liikmeid on aktiivselt tegevad erialakogudes ja mõjugruppides, avaldanud arvukalt artikleid, kutsutud korduvalt kõnelema televisioonis, ERK arvamused on kostnud Riigikogu sõnavõttudes ära märgituna ja tsitaatidena. Klubi liikmetelt on ilmunud 2016 mitu raamatut.

Klubi liikmed on esinenud erinevatel rahvusvahelistel suurfoorumitel teaduse, poliitika, looduskaitse, energia, mõistliku toimimise jm. teemadel. Eesti Rooma Klubi liikme Ando Lepsi kirjutis oli jälle ära toodud suure Rooma Klubi uudislehes. ERK on läbi 2016 aasta olnud esindatud Rooma Klubi Euroopa Grupis, sh. esimest korda ka Ümarlaual – esindajana T. Stewart (12 nimeliselt kutsutud liiget Euroopa erinevatest riikidest).

captureEesti Rooma Klubi kodulehel on lugejad – 2016 aastal loeti ERK kodulehte iga päev 10-1000 erineva lugeja poolt. Kokku oli meil üle 8000 iseseisva lugeja, iga lugeja sattus meie lehele üsna mitu korda. Tõsi, 2015 aasta oli veelgi avalikum Eesti Rooma Klubi jaoks – lugejaid üle 9800. Kõige loetum autor oli 2016 taas Hardo Aasmäe, talle järgnes Tiiu Kuurme, kolmandale kohale trügisid aasta lõpus Juhan Telgmaa ja Rail Baltic teema. Palju (>1000 korra) uuriti  kodulehelt klubi enda kohta.
Oluliseks lugemismaterjaliks on koduleht muutunud nende eestlaste ja eesti keelt kõnelejate seas, kes ei ela Eestis või ei ole praegu siin (vt. joonis) – kokku oli 2016.a. lugejaid 66 maalt, sugugi mitte kõige rohkem Euroopast. Kokku on kodulehel käidud 32 000 korda. ERK on kaardil!

Jätka lugemist →

Eesti maapiirkondade jätkusuutliku arengu edendamine taastuva energia osakaalu suurendamise abil

10 Teisipäev mai 2016

Posted by in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

,

10. mai kell 16 koguneme hooaja viimasele koosolekule.

Kavas:

1. Leo Saluste (vt. siit MORO Sissejuhatus II ). Oponeerivad TTÜ professorid Arvi Hamburg ja Jüri Järvik. Saluste FIE

2. Andres Tarand — Vesi ja rahu. Käis äsja Aafrikas ühe tähtsa komisjoni koosseisus selle teemaga tegelemas.

3. Kokkuvõte hooajast. Hinnangu- ja arutamisväärset on piisavalt.

Septembris alustame uut hooaega. Seni soovime kõigile klubilastele ja sõpradele head sulejooksu, palju toredaid ja rikastavaid kohtumisi pärisinimestega, mõnusat suvelugemist ja aega, et saaks mõtteid mõtelda.

Kohtumiseni!

The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th lecture

09 Laupäev apr. 2016

Posted by in Euroopa Grupp, klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , ,

The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th LECTURE

Inquiries on the Challenges of the 21st Century
Tuesday 12 April 2016 at Royal Academy of Belgium

THE NEW ECONOMIC MODEL:
CIRCULAR ECONOMY AND DECOUPLING

Janez PotočnikDr. Janez Potočnik

Co-chair International Resource Panel (UNEP)
Former EU Commissioner for the Environment

Resource constraints, as well as increasing volumes of waste and pollution, are likely to become additional threats to welfare, well-being and a sustainable future for the Earth.

They affect the economy, business, profits and – in the end – also the consumers. It is becoming obvious that we urgently need a new economic model. This means decoupling, a transition to an inclusive and circular economy.

The circular economy is an industrial system that is restorative by intention and design. Rather than discarding products before their value is fully utilized, they should be re-used. Currently only a very small percentage of the original product value is recovered after use.

So far, studies on the circular economy focused primarily on the business case for enhanced resource efficiency. A broader perspective, including the social benefits by moving from a linear to a circular economy is needed.

Dr. Janez Potočnik, former member of the European Commission (2004-2014), shared facts and thoughts about the way forward. He is Co-chair of the International Resource Panel, a unique science-policy interface on sustainable use of natural resources.

*Please see the presentation of Dr. Potočnik >>HERE.

**Dr. Potočnik’u ettekande slaidid on leiatavad >>SIIN.

This slideshow requires JavaScript.

♥ thank you for your contribution, Mr.Folkert Herlyn ♥

[A study report “The Circular Economy and Benefits for Society” by Anders Wijkman, Co-president of the Club of Rome, and Kristian Skånberg, was offered to the participants. Please get your copy from the ERK office.]

The lectures are delivered by distinguished expert speakers with various backgrounds. They are followed by a dialogue with the audience.

The cycle of lectures is named after Aurelio Peccei (1908-1984),
co-founder of The Club of Rome in 1968.

Klõpsa: värske Tsirkulaarmajanduse uuring

Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia?

08 Teisipäev märts 2016

Posted by in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , , , ,

Ettekanne taastuvenergiast Andres Tarand.

Külalised:

Andres Tropp – mees, kes on juhtinud Eesti Energia tuumaprojekte ja haldab täna EE regulaatorsuhteid

tropp

 Mihkel Härm – Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär, endine Tööandjate keskliidu tegevjuht

härm

Lisatud koosoleku kokkuvõte.

Vaata ka meie eelmisi energia-alaseid ettekandeid, sh Eesti Taastuvenergia Koja ja Leo Saluste ettekanded.

Lisaks pisut Euroopa konteksti:20120131PHT36731_original

Energia taastuvad allikad (tuule ja päikese energia, hüdroelekter, ookeani energia, maa soojus, biomass ja biokütused) on alternatiivid fossiilsetele kütustele. Need vähendavad kasvuhoonegaaside emiteerimist, muudavad energia tootmise mitmekülgsemaks ja vähendavad sõltuvust ebausaldatavate ning lenduvate kütuste turust, eelkõige naftast ja gaasist.

Euroopa Liit on taastuvenergia tehnoloogiate osas liider. EL nimel on 40% maailma taastuvenergia patentidest ja 2012 asus ligi pool (44%) maailma taastuvenergia mahust (välja arvatud hüdroenergia) EL-s. Taastuvenergia tööstuses EL-s töötab praegu umbes 1,2M inimest. Viimastel aastatel on oluliselt rõhku pandud EL seadusandluse välja töötamisele, mis edendaks taastuvenergiate tootmist. Juba arutatakse tulevikupoliitikate raamistust aastateks peale 2020.

Lisa meid raamistavate Euroopa suuniste osas leiad siit: >> Taastuvenergia

  1. Teavet EL taastuvenergia kohta – seadusandlus ja arengud. Uuri sealt ka energiatõhususe jms kohta
  2. Uuri lisaks Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse väljaandeid. Uuemad väljaanded on saadaval ka trükitud kujul (inglise keeles). Tellimiseks pöörduge palun kontakt.
  3. Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia? Siit leiad teaduspõhise majandusanalüüsi (inglise keeles)
  4. Europa Liidu taastuvenergia statistikat – Eesti on selles silmapaistvalt tubli

Tabeleid

Tabel 1. Taastuvenergia tootmismahud 2003/ 2013 (suurendamiseks klõpsa tabelile):Primary_production_of_renewable_energy,_2003_and_2013_YB15Tabel 2. Taastuvenergiate osakaal riikide kaupa kogu energiakasutuses 2013 ja 2020 (%). Share_of_renewables_in_gross_final_energy_consumption,_2013_and_2020_(%25)_YB15Eesti üldine kasutus on kõrge, kuigi me ei kasuta hüdroenergiat, maa soojust ega päikese energiat ning tuule energia kasutus on väga madal. Vt lähemalt ülal viidatud statistikast.

Tabel 3. Taastuvenergia allikatest toodetud elektri osakaal, EU-28, 2003–2013.

Electricity_generated_from_renewable_energy_sources,_EU-28,_2003–13_YB15

 

Taastuvenergia võimalused ja väljakutsed Eestis

09 Teisipäev veebr. 2016

Posted by in klubi ettekanne

≈ 1 kommentaar

Sildid

, , , ,

Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja (TEK) juhttammist

(tuli RK KK komisjoni istungilt, kus arutati puidu põletamist el-jaamade kateldes)

Slaidiettekanne TEKst: vt. >> siit <<

  • Liikmesettevõtteid üle 100
  • eraisikuid üle 200

Taastuvenergeetika hetkeseisust Eestis:

  • 2015 lõpuks 413,3 MW el-võimsusi,
  • 3100 töökohta – viimastel aastatel pole palju juurde tulnud, suurim kasv oli 2009,
  • Kiiresti on kasvanud mikrotootmine, tootjaid üle 500,
  • 80% elektrist toodetakse jätkuvalt põlevkivist

Pariisi kliimakokkulepe – sajandi teiseks pooleks viia KHG tootmine inimese poolt 0-ni.

  • Eestis üle 40 TE tehnoloogiliste seadmete tootja ja tarkvara arendaja.
  • Taani toodab 1/3 maailma tuuleturbiinidest, annab tööd 30 000 taanlasele ja 10 000 väljaspool. On mille poole pürgida.

TE arenguks on vaja

  • Pikaajalised riiklikud eesmärgid energiamajandusele
  • Stabiilne investeerimiskeskkond
  • Tarkade võrkude kiire kasutuselevõtmine
  • Energia salvestusvõimsuse arendamine.

TE prognoos 2050:

  • elektri tarbimine veidi kasvab,
  • soojuse tarbimine väheneb.
  • Erasektor üksi pole võimeline vajalikult arendama, on vaja riigi partnerlust ülaltoodud 4-s suunas.