• Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist. Eellugu – E. Terk
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Presidendid
    • Liikmed
    • Asutajad 2001
    • Liikmetele
    • CoR Raporteid
      • Sinimajandus 2018
      • Come On! 2018
      • Seneca efekt 2017
      • Ugo Bardi 2014
      • 2052 (2012)
      • Valitsemise võimekus 2001
  • ERK hooajad
    • Hooaeg 2022
    • Hooaeg 2021
    • Hooaeg 2020
      • ERK Metsasümpoosion 2020
    • Hooaeg 2019
      • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
      • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
        • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
        • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
        • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
        • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
      • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
        • Miks Maa kliima soojeneb?
      • Rooma Klubi 50
    • Hooaeg 2018
    • Hooaeg 2017-2018
    • ERK hooaeg 2016-2017
    • Aasta lõpp 2014 Vene Teatris
  • Konverentsid
    • ERK aastakonverents 2019
    • Aastakonverents 2018
    • Aastalõpu kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
  • ERK blogi
    • ERK Uudiskirjad

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: säästev areng

Küsimused uuringu ja raamatu “Kasvu piirid” kohta

03 Saturday Dec 2022

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, prognoos

≈ Leave a comment

Tags

ühiskond, prognoos, säästev areng, Stewart, tulevik, valitsemine

Mis see on ja milleks?

Miks on “Kasvu piirid” taas päevakorral
kogu maailmas?

  1. Kunagised prognoosid on täppi läinud. Ilmselt kehtivad ka edaspidised näidud ja need muudavad meie senist eksistentsi
  2. Muutused hakkavad ilmnema nüüd, eskaleerudes lähema paarikümne aasta jooksul
Telli raamat siit

50 aasta jooksul on autorid pidanud tuhandeid loenguid ja esinemisi “Kasvu piirid” teemadel. Kunagise töörühma juht saatis Eesti Rooma Klubile lahkesti vastused küsimustele, mis on enim esitatud ja mis ka meie lugejal tekkida võivad. Suhelnud, tõlkinud ja kirja pannud Tuuli Stewart

Dennis Meadows – 50 aasta tagasi avaldatud uuringu juht

Dennis Meadows oli see, kes 50 aastat tagasi kirjutatud raporti lõpuks ka eesti keeles avaldamisel toeks oli. Sõna “raport” tundub eesti keeles hirmutav. Tegelikult on kergesti loetav ja mõistetav raamatuke mitteteaduslik kokkuvõte mitmeaastasest uuringust, mille viis läbi meeskond teadlasi ja mõtlejaid.

Millest see räägib? Läbi viie valitud komponendi ja nende omavaheliste seoste koostatid matemaatiline mudel World3, mille tulemuseks olid 12 stsenaariumi inimtsivilisatsiooni edasisest käekäigust aastani 2100.



Alates sellest, kui 1972. aastal ilmus esimene väljaanne “Kasvu piirid” (The Limits to Growth),  olen pidanud üle tuhande kõne, mis kirjeldasid meie uurimistöö eesmärke, meetodeid, tulemusi ja tagajärgi. Publikut on olnud rohkem kui 50 riigist. Nad olid vanuses 6 kuni 70+ aastat ja ametid noortest üliõpilastest kõrgemate valitsusametnike ja kuninglike kõrgusteni. Mõned elasid Nõukogude Gruusia või Jaapani kaugetes mägikülades; teised olid suurlinnade nagu New York, Viin, Pariis, Havanna, Soul, Xian elanikud.

Kõigil neil erinevatel inimestel oli palju ühiseid arusaamu ja muresid. Sellest tulenevalt käsitlesin ikka ja jälle paljusid samu küsimusi, kommentaare ja vastuväiteid.

Käesolevas artiklis võtan kokku 19 kõige levinumat küsimust ja esitan lühendatud, mittetehnilised kokkuvõtted oma tüüpilistest vastustest. Muidugi võib ükskõik milline allpool loetletud küsimus olla ja on sageli olnud terve raamatu teema. Need, kes on huvitatud sellisest detailsusest, peavad otsima vastuseid mujalt. 

Minu eesmärk selle esseega on anda igale lugejale arusaam sellest, kuidas ma praegu maailma väljavaateid näen. Minu vaated tulenevad tuhandete raportite põhjalikust lugemisest, intensiivsest probleemide arutamisest sadade professionaalsete kolleegidega, professionaalsete uuringute läbiviimisest 5 aastakümne jooksul ning mõtisklemisest isikliku elu sündmuste ja otsuste üle.

Ma võiksin iga oma vastuse põhjendamiseks tsiteerida kümneid viiteid, kuid ma ei tee seda. Ma ei püüa tõestada, et iga vastus on õige. Tõepoolest, minu allpool toodud vastused on alati puudulikud ja mõned neist osutuvad kindlasti vähemalt osaliselt ekslikuks. Igal juhul ei ole enamikul olulistest küsimustest ühest lihtsat vastust. Kui mõni neist seda teeb, siis ma ei tea veel, milline see on.

World3 loodi selleks, et anda ülevaade maailma rahvastiku ja materjalitarbimise kasvu põhjustest ja tagajärgedest piiritletud planeedil. Mudel saavutas selle eesmärgi. Selle eesmärk ei olnud anda ülevaadet demograafilise ja majandustegevuse vähenemise dünaamikast pärast nende kasvu peatumist.

See kiire, kogu planeeti hõlmava kasvu ajastu on olnud meie liigi ajaloos ainulaadne. MIT-i meeskond tunnistas alati, et selle ülemaailmse kasvufaasi lõpp toob kaasa tohutuid muutusi maailma paljude rahvaste poliitilistes ja majanduslikes kultuurides. Me ei püüdnud neid muudatusi World3-sse lisada ja meie raportid ei spekuleerinud nende üle kunagi.

Kuna isegi tulevase füüsilise kasvu üldist rada ei olnud võimalik kindlalt prognoosida, esitasime oma aruande 1972. aasta väljaandes 12 erinevat stsenaariumi – 12 erinevat võimalikku teed inimpopulatsiooni ja materiaalse majanduse arenguks. Nende stsenaariumide loomiseks testisime 12 erinevat eelduste kogumit meie hinnangute täpsuse, tulevikutehnoloogia mõju ja sotsiaalsete reageeringute olemuse kohta.

Me ei pidanud ühtegi arvutiprojektsiooni kõige tõenäolisemaks tulevikuks. Kuid mitmed hiljutised sõltumatud uuringud on leidnud, et üks meie stsenaariumidest, joonis 35 1972. aasta raamatus, jälgib ajaloolisi andmeid suhteliselt hästi aastatel 1970–2010. See stsenaarium on esitatud allpool joonisel 1. See ilmub siin muutmata kujul oma 1972. aasta originaalist, välja arvatud kahe vertikaalse riba lisamine. Üks rida näitab meie raamatu ilmumiskuupäeva ja teine näitab umbes praegust aega.

Sellest stsenaariumist on saanud mõjukas paradigma, mille kaudu tõlgendan praeguseid sündmusi ja ennustan tulevikku. Selle põhijooned kajastuvad minu vastustes allpool.

Enne nende vastuste esitamist pakun välja neli hoiatust.

Minu arvamused maakera tuleviku kohta kujunesid suures osas välja enne, kui mul oli praegune arusaam kliimamuutuste tagajärgedest meie liikidele ja enne seda, kui Covid-19 viirus oli hakanud muutma sotsiaalseid väärtusi, majanduslikke trajektoore ja poliitilisi prioriteete. Kümne aasta pärast saadakse paremini aru kliima ja pandeemia mõjust maakera füüsilisele, bioloogilisele ja sotsiaalsele süsteemile. Need ei tõsta kasvu piire.

Kuna ma kirjutan inimeste küsimustele vastates nii, nagu ma rääkisin, näete järgnevas palju koondamisi ja tegematajätmisi. Järgnev küsimuste ja vastuste kogumik ei ammenda kindlasti oluliste murede loetelu. Samuti ei ole järgmisi vastuseid loetletud mingis kindlas tähtsuse järjekorras.

1. Kas Kasvu piirid osutus õigeks?

Esitasime 12 erinevat stsenaariumi selle kohta, kuidas peamised ülemaailmsed tegurid võivad areneda 2100. aastani. Mõned neist stsenaariumidest näitasid, et globaalne ühiskond areneb jätkusuutlikult suhteliselt kõrge rahvastiku- ja materjalitarbimise taseme suunas. Teised näitasid, et rahvaarv ja majanduskasv ületasid maakera taluvusvõime enne selle sajandi keskpaika ja vähenesid. Tegelikkus jääb kuhugi sellesse vahemikku. 

Joonis 1: Maailm3 stsenaarium, mida pean kõige kasulikumaks - joonis 35 1972. aasta raamatus

Asjakohasem on küsida, kas mudel on kasulik, kui kas see on täpne. World3 on endiselt kasulikum alus globaalsete probleemide mõistmiseks kui paljud mudelid, mille sel ajal töötasid välja majandusteadlased, kes meie töö viiskümmend aastat tagasi ümber lükkasid.

2. Miks te ei püüdnud tulevikku ennustada?

Kui süsteemi käitumist mõjutavad ainult füüsilised jõud ja neid reguleerivad seadused on terviklikult ja täpselt mõistetavad, näiteks paljudes astronoomia valdkondades, saab tuleviku aspekte väga täpselt ennustada. Näiteks on võimalik ennustada, millal ja kus toimub järgmine kuuvarjutus mõne sekundi vahemikus isegi sajandeid tulevikus.

Kui aga inimese vaba tahe mõjutab süsteemi käitumist, on mõjukad tegurid vaid puudulikud ja ligikaudu teada. Siis ei ole võimalik täpselt ja kindlalt ennustada.

See ei tähenda, et igasugune tulevik oleks võimalik. Isegi kui on võimatu kindlalt öelda, mis juhtub, on sageli lihtne kirjeldada paljusid tulevikke, millel pole mingit võimalust. Füüsilised konstandid ei muutu. Termodünaamika seadusi ei tunnistata kehtetuks.

Näiteks kui tulevikus oleks võimalik jää sulamistemperatuuri tõsta, saaks liustike väheneva ulatuse ümber pöörata. Ma ei oska täpselt ennustada, milliseid poliitikaid inimkond kliimamuutuste vastu võitlemiseks rakendab, samuti ei saa ma kindlalt ennustada, kui palju liustikke aastal 2100 veel eksisteerib. Kuid ma võin absoluutselt välistada igasuguse tuleviku, mis eeldab, et inimkond muudab vee sulamistemperatuuri.

3. Kas edusammud arvutites alates 1972. aastast on võimaldanud luua paremaid globaalseid mudeleid?

Mõnedes globaalsetes analüüsides, näiteks ilmaennustuses, on võimsamad arvutid olnud tohutuks õnnistuseks. Arvutisimulatsioonid võimaldavad nüüd meteoroloogidel teha palju üksikasjalikumaid, täpsemaid ja pikemaid ilmaprognoose, kui oli võimalik viiskümmend aastat tagasi. Teadusliku mõistmise areng selle aja jooksul oli nende edusammude tegemiseks hädavajalik, kuid see ei oleks olnud väga kasulik, kui kasvav arvutivõimsus ei oleks võimaldanud neid uusi teadmisi ilmamudeli simulatsioonidesse kaasata.

Muud tüüpi globaalsete analüüside puhul, näiteks sellised, mis on esitatud raamatus ” Kasvu piirid”, on piirangud tingitud peamiselt tõsistest puudustest sotsiaalse käitumise mõistmisel. Meie globaalne mudel oli 1972. aastal suhteliselt lihtne, sest teaduslik arusaam inimkäitumisest oli suhteliselt lihtne.

Kuna see arusaam ei ole sellest ajast alates märkimisväärselt arenenud, ei ole riistvara täiustused – andes meile suurema mälu ja kiirema töötlemise – võimaldanud World3-ga võrreldes palju paraneda. Kuid tarkvara areng on uurimisprotsessile tohutult abiks olnud. Arvutimodelleerimise simulatsioonikeelte kasutamine on viimase viie aastakümne jooksul muutunud palju lihtsamaks. See on eelis, kuid see võimaldab meil mudeleid lihtsalt ja kiiremini konstrueerida ja analüüsida. See ei lase meil mudeleid täpsemalt teha.

4. Miks jätsite hinnasüsteemi oma mudelist välja?

World3 ei välistanud kõiki hinnateooria elemente. Esindasime üksikasjalikult tootmise ja tarbimise pikaajalisi tegureid.

Tootmise ja tarbimise vastastikuse mõju lühiajalise dünaamika modelleerimisel on oluline lisada selgesõnaline hind. Näiteks minu esimene raamat ” Toorme tootmistsüklite dünaamika[1]” põhines mudelil, mis sisaldas täpseid eeldusi hinnamuutuste põhjuste ja tagajärgede kohta.

Pikaajalist dünaamikat saab siiski mõista ilma hinda lisamata. Sel sajandil on tarbimise domineeriv mõju kahanemine. Te ei saa tarbida midagi, mida teil pole, olenemata selle hinnast. Kahanemine on termodünaamiline protsess. Ammendunud ressursi hinna tõstmine ei vähenda võluväel selle entroopiat ega tekita seda maapinnal rohkem.

Hinnamuutused võivad sageli stimuleerida nappide materjalide alternatiivide tootmist ja kasutamist. Kuid World3 koondab kõik taastumatud loodusvarad ühte varusse. Seega eeldab see kaudselt, et asendamiseks on lõpmatuid võimalusi.

Seetõttu käsitlesime energiakütuseid, kivisütt, naftat ja gaasi asendatuna teiste taastumatute ressurssidega, nagu vask, fosfaat. Ilmselgelt nad ei ole. Kuna taastumatute ressursside lõpmatu asendamine ei ole praktikas võimalik, on meie mudeli prognoosid liiga optimistlikud.  

Hinnad on olulised lühiajaliste probleemide mõistmiseks, kuid pikemaajaliste probleemide analüüsimisel võivad need olla sügavalt eksitavad. Näiteks võib põllumajandusliku tootmise majanduslik väärtus suureneda isegi siis, kui inimeste nälg kasvab. See paradoks tekib siis, kui toimub nihe kohapeal tarbimiseks mõeldud madala hinnaga toitainete kasvatamiselt kõrge hinnaga luksuskaupade pakkumisele ekspordiks – näiteks manioki asendamine roosidega. Sel põhjusel väljendab World3 toiduainete tootmist kalorite, mitte dollarite järgi.

5. Kas uued tehnoloogiad lubavad meil globaalseid piiranguid eirata?

On eksitav rääkida ühest tehnoloogiast kui universaalsest lahendusest ja kujutada ette, et see tekib kiiresti ja spontaanselt, sellel on oma eesmärgid ja see tegutseb iseseisvalt. Vastupidi! Tehnoloogia on väga spetsiifiline. Näiteks tehnoloogiad, mis võitlevad pandeemiaga või hõlbustavad telekommunikatsiooni, ei kompenseeri nafta ammendumist. Tehnoloogia on integreeritud tööriistadesse, mis tavaliselt luuakse aeglaselt ja suurte kuludega, et aidata nende arendajatel saavutada isiklikke, poliitilisi või ettevõtte eesmärke. Uute tehnoloogiate loomine ja rakendamine nõuab tavaliselt aastaid aega ja suuri finantsinvesteeringuid. Selliseid investeeringuid teevad enamasti ainult need, kes loodavad neist kasu saada. Ja tavaliselt ei looda arendajad globaalsete probleemide lahendamisest kasu saada, sest enamik inimesi ei suuda või ei taha globaalsete probleemide lahendamise eest maksta.

Võtke näiteks lihtne haamer. See on elegantne tehnoloogia, kuid keegi ei soovita, et see lahendaks iseseisvalt probleeme. Selle potentsiaali hindamiseks peate teadma, kes seda kasutab ja mis eesmärgil. Peene puusepa käes võib haamer hõlbustada ilusate, kasulike objektide loomist. Kuid see sama haamer psühhopaadi käes võib hõlbustada hävitamist ja surma. Enamikul tehnoloogiatel on sarnane potentsiaal nii heas kui halvas. Erinevus ei seisne tehnoloogias, vaid selle kontrollijate eesmärkides.

Motivatsioonid ja institutsioonid, mis uusi tehnoloogiaid loovad, on üldiselt samad, mis on tekitanud olemasolevaid globaalseid probleeme. On naiivne ette kujutada, et need institutsioonid hakkavad äkki kasutama oma uusi võimalusi, et lahendada probleeme, mida nad on varem oma varasemate tehnoloogiatega põhjustanud.

Tegelikult on globaalsete probleemide vähendamiseks vajalikud tehnoloogiad juba olemas[2], kuid motivatsioon neid sel eesmärgil kasutada ei ole. Nii et ilma muutusteta institutsioonides ja motivatsioonides, mis reguleerivad uute vahendite väljatöötamist ja kasutamist, jäävad probleemid püsima, olenemata sellest, milliseid tehnoloogiaid me arendame.

6. Kas World3 võtab arvesse sõdu?

Maailm3 ei sisalda oletusi vägivaldse konflikti põhjuste või tagajärgede kohta. Me jätsime sõja välja, sest selle põhjuste kohta ei olnud üldtunnustatud teooriat. Ilma selle konsensuseta ei olnud teaduslikku alust sõjapidamise lisamiseks mudelisse.

Muidugi tuleb ka tulevikus sõdu, kuid need ei tõsta kasvu piire. Seega sõja tagajärgede välja jätmine muutis meie mudeli tulemused liiga optimistlikuks.

7. Kui palju inimesi võiks Maal ära elada?

Elanikkond, mida on võimalik meie planeedil säilitada, sõltub olulisel määral planeedi ressursside tootlikkusest ja eesmärkidest, mis meil on inimeste seisundi jaoks – nende õigluse, vabaduse, tervise, energia- ja materjalitarbimise taseme osas. Kui me oleme nõus, et väike osa elanikkonnast kontrollib suuremat osa maakera rikkusest ja rakendab keskset kontrolli suure osa inimkonna üle, kes elab materiaalses vaesuses, halva tervise ja vähese vabadusega, suudaksid mitmed miljardid inimesed tõenäoliselt maa peal enam-vähem lõputult ellu jääda.

Kui me selle asemel tahame, et maakera rahvad elaksid pikka ja tervislikku elu suhtelise materiaalse jõukuse, hea tervise ja märkimisväärse vabadusega ning võrdse heaolu ja poliitilise võimuga, jääb jätkusuutlik rahvastiku tase kindlasti praegustele arvudele palju alla. Ma usun intuitiivselt, et planeet Maa suudaks jätkusuutlikult toetada võib-olla miljardit inimest elatustasemel, nagu täna Itaalia või Lõuna-Korea omad.

Ükskõik, milline on parim hinnang jätkusuutlikule rahvastikutasemele tänapäeval, väheneb see kiiresti, kuna tehnoloogia areng ei suuda kompenseerida inimkonna kiireneva tarbimise ja maakera ressursside halvenemise tagajärgi. Maailm3 näitas selgelt, et globaalsetele probleemidele reageerimise edasilükkamine jätab inimkonnale üha vaesemad võimalused,

8. Kuidas saab maailma rahvaarvu vähendada?

Maailma rahvastik väheneb, olenemata sellest, kas me püüdleme selle tulemuse poole või mitte.  Kui seda ei vähendata ennetava sotsiaalse sekkumise kaudu, vähendatakse seda ökoloogiliste jõudude kaudu. Meilt nõutakse tahtlikku tegutsemist ainult siis, kui püüdleme selle poole, et vähenemine oleks rahumeelne, õiglane ja järkjärguline.

Iga populatsioon väheneb vaid siis, kui selle suremus ületab sündimuse. Väljaränne võib mõnes piirkonnas vähendada rahvastiku taset, kuid ilmselgelt ei ole see kogu maailma jaoks asjakohane.

Suremuse vähendamine on universaalselt omaks võetud eesmärk. Seega on ainus poliitiliselt realistlik ja ennetav võimalus elanikkonna vähendamiseks vähendada sündimust viljakuse olulise vähendamise teel.

Ülemaailmne viljakus on juba aeglaselt langemas. Kuid rahvaarv kasvab endiselt ja materjalitarbimine on juba kaugelt-kaugelt üle jätkusuutliku taseme, samal ajal kui planeedi toetusvõime on langemas. Ilma kiireloomuliste jõupingutusteta kiirendada viljakuse langust koos rikkuse ümberjaotamisega, et aidata vaesematel elanikkonnarühmadel tippkoormuse ületamise perioodiga toime tulla, suureneb suremus järgmistel aastakümnetel, et taastada mingisugune ökoloogiline tasakaal.

Kogu ajaloo jooksul on suremuse suurendamiseks olnud kolm võimalust – nälg, katk ja sõda. Kuigi enamik inimesi ei pea ühtegi neist meetmetest atraktiivseks, on need kaudsed valikud, kui poliitilised ja usulised huvid blokeerivad edukalt kõik süstemaatilised jõupingutused viljakuse olulise vähenemise saavutamiseks kogu maailmas.

9. Kas pooldate rahvastikukontrolli poliitika kehtestamist?

Mõned inimesed on püüdnud kasutada meie raportit sellise poliitika õigustamiseks. Me ei teinud seda kunagi. Meie raport ei põhjustanud neid jõupingutusi. Samuti ei õigusta see neid.

Tegelikult on peamine probleem ületarbimine, mitte ülerahvastatus. Keskmise inimese tarbimine arenenud riigis teeb globaalsele ökosüsteemile palju rohkem kahju kui vaesema riigi tüüpilise kodaniku tarbimine.

Igal juhul tundub, et sunnimeetmed on pikemas perspektiivis suhteliselt ebatõhusad. Meie mudel sisaldas paljusid viljakuse mõjusid, nagu tervis, sissetulekute tase ja kaasaegsete rasestumisvastaste meetmete kättesaadavus. Leidsime, et lihtsalt naistele õiguse andmine otsustada oma soovitud perekonna suuruse üle ja kontrollida oma viljakust, kui seda kombineeritakse võrdsuse, hariduse ja materiaalse heaolu suurendamise meetmetega, annaks kõige tõhusamad ülemaailmsed tulemused. 

10. Kuidas saate toetada majanduskasvu peatamist, kui rikaste ja vaeste vahel on endiselt suur lõhe?

Meie analüüs ei toetanud seda ega ühtegi teist poliitikat. See kasutas World3 lihtsalt selleks, et määrata kindlaks erinevate meetmete kasutuselevõtmise võimalikud pikaajalised tagajärjed.

Tänapäeva rikkamad riigid on kasutanud oma poliitilist, majanduslikku ja sõjalist jõudu oma privileegide säilitamiseks. Hinnang, et selline ekspluateerimine on ebaeetiline ja jätkusuutmatu, ei muuda seadusi, mis reguleerivad maakera füüsikalisi ja bioloogilisi protsesse. Meeldib see meile või mitte, kuid need seadused viitavad sellele, et maakera elanikkond on jõudmas faasi, kus väheneb rahvastiku arv ja väheneb keskmine materjalitarbimine. Muidugi püüavad rikkad ja võimsad säilitada seda, mis neil on. Kui see õnnestub, kasvab lõhe rikaste ja vaeste vahel veelgi.

11. Miks on endiselt võimalik saada ressursse, mis teie prognooside kohaselt ammenduvad aastaks 2000?

Meie raamatus avaldatud 12 stsenaariumi analüüsid ei sisaldanud isegi ühtegi viidet konkreetsele mineraalile – veel vähem ennustasid selle täielikku ammendumist. Me ei oleks saanud konkreetse materjali kohta midagi prognoosida, sest World3 ei eristanud isegi mineraale. Mudeli võrrandid määratlesid ainult ühe varu tootmise ja tarbimise sildiga Ressursid. Ja see varu ei lähe üheski meie simulatsioonis nulli. Näiteks joonisel 1 prognoositakse, et World3 Resources varud sisaldavad 2100. aastal endiselt 15% materjalidest, mis olid algselt kättesaadavad 1900. aastal.

Mis on siis laialt levinud eelduse allikas, et me ennustasime konkreetse materjali ammendumist? Tõenäoliselt sai see alguse Ronald Bailey 1993. aasta raamatust “Ecoscam“. Oma peatükis geofüüsikaliste piiride kohta esitas ta meie 1972. aasta raamatu tabelis 4 toodud andmed valesti. Ignoreerides 13 tsitaati, mille esitasime nende allikate näitamiseks, vihjas ta, et numbrid on tootnud World3.

Need ei olnud. Selles tabelis esitatud andmed pärinesid peamiselt US Geological Survey kokkuvõttest 19 olulise mineraali ja kütuse kohta. Kasutasime andmeid ainult selleks, et illustreerida mõningaid olulisi erinevusi staatilise ja eksponentsiaalse reservi eluea indeksite vahel, kahte erinevat ressursside kättesaadavuse näitajat. 

Me märkisime selgesõnaliselt, et meie illustratsioonid ei ennustanud meie näidetes ühegi materjali tegelikku ammendumist. Oma raamatu 63. leheküljel kirjutasime: “Muidugi määravad taastumatute ressursside tegeliku kättesaadavuse järgmise paarikümne aasta jooksul palju keerulisemad tegurid.” Leheküljel 66 kirjutasime: “Arvestades praeguseid ressursitarbimise määrasid ja nende määrade prognoositavat kasvu, on suur osa praegu olulistest taastumatutest ressurssidest 100 aasta pärast äärmiselt kulukad.” Ma usun endiselt, et see osutub tõeks.

12. Kas merest ressursside hankimine lubab meil ammendumist ignoreerida?

Merel põhinevaid mineraale on kahte asjakohast kategooriat – need, mis on lahustunud merevees, ja need, mis on koondunud süvamere põhjas asuvatesse sõlmedesse.  Mõned lahustunud materjalid, näiteks sool, võivad olla toodetud ökonoomselt merest. Kuid enamik neist on liiga lahjendatud, et olla tootmise sisendiks. Nende koondamiseks vajalik kapital ja energia oleksid väärtuslikumad kui materjalid, mille need kättesaadavaks tegid. 

Kasvavad kaubanduslikud jõupingutused mineraalide saamiseks süvamere sõlmedest – peamiselt mangaanist, aga ka niklist, koobaltist ja vasest. Võib-olla arenevad need jõupingutused, et pakkuda nende väheste elementide olulisi allikaid – ja võib-olla need ei tee seda.

Isegi kui need on edukad, ei väida keegi, et need vähesed materjalid, mis on potentsiaalselt kättesaadavad süvamerekaevandamisest, on kunagi saadaval sellises koguses või mitmekesisuses, mis on vajalik tööstusühiskonna säilitamiseks. Igal juhul häirib see protsess sügavalt mere ökosüsteemide õrna keskkonda piirkondades, kus taastumine on väga-väga aeglane protsess – see toimub alles sajandite või aastatuhandete jooksul.

Miks usub globaalne kohort, mis juhtub olema elus täna, vaid üks 15 000 põlvkonnast, mille meie liik on siin maa peal tootnud, kaudselt, et ainuüksi temal on moraalne õigus ammendada kogu planeedi kõrgetasemeline energia ja materjalid ning kahjustada selle keskkonda, jättes tulevastele põlvedele vähem?

13. Kas uued energiaallikad lasevad inimkonnal toime tulla fossiilkütuste ammendumisega?

Enamik täna arutatud potentsiaalsetest uutest energiaallikatest annab ainult elektrit. Elekter on hädavajalik, kuid see on väga väike osa kogu energiast, mida on vaja kapitalimahuka majanduse toetamiseks. Tööstusühiskond kasutab energiat neljas erinevas vormis:

  • elekter,
  • madalatemperatuuriline soojus,
  • kõrge temperatuuriga soojus ja
  • transpordikütused.

Viimast kolme saab pakkuda elektriga piiratud rakendustes. Kuid üleminek asendajatele on liiga aeglane, liiga kulukas ja liiga ebatõhus, et säilitada praegust globaalset tööstusmajandust.

Lisaks on nn taastuvatel energiaallikatel palju tõsiseid kõrvalmõjusid, mis takistavad nende arengut. Kuigi paljude taastuvate tehnoloogiate “kütus” on “tasuta”, st. ilma piirkuludeta kättesaadav kapital, mis on vajalik nendes kütustes sisalduva energia kogumiseks, muundamiseks ja tarnimiseks, ei ole see tasuta. Selle kapitali tootmine nõuab palju nappe materjale ja palju fossiilset energiat. Enamik päikeseenergia allikaid annab ainult vahelduvat energiat. Seega tuleb neid täiendada, et asendada need traditsiooniliste allikatega majanduses, mis nõuab järjepidevust ja usaldusväärsust.

On kasulik otsida ja rakendada uusi energiaallikaid. Kuid ei ole mingit võimalust, et need kõrvaldaksid kliimamuutused või lubaksid maakera rahvastel säilitada praegused kasvumäärad.

14. Miks te ei lisanud lahendusena tuumaenergiat?

Tuumaenergia ei paku ei teostatavat ega eetilist lahendust probleemidele, mida me oma raamatus käsitlesime.

Tuumareaktorid annavad ainult 10% kogu maailma elektrist. Elekter on vaid väike osa energiast, mis on vajalik praeguse tsivilisatsiooni alalhoidmiseks. Pärast seitse aastakümmet kestnud enneolematuid toetusi, poliitilist toetust, sallivust nende mürgiste jäätmete suhtes ja teadmatust nende panusest tuumarelva levikusse annavad tuumareaktorid endiselt vaid 4% ülemaailmsest energiast. On fantaasia ette kujutada, et need tõstavad kunagi kasvu piire.

Fukushima ei olnud ühekordne anomaalia. See oli lihtsalt järjekordne näide sellest, et keerulisi tehnoloogiaid ei saa muuta ohutuks. Inimeste loodud süsteeme ei saa 100 protsenti eraldada inimlike vigade tagajärgedest. Atraktiivne globaalne tulevik tuleb ainult siis, kui tuginetakse tehnoloogiatele, mis võivad ohutult ebaõnnestuda.

Vastutasuks väikese kasu eest väikesele elanikkonnale, mis ulatub üle paarikümne aastakümne, sunnib tuumaenergia inimkonda tegelema eksistentsiaalsete mürgiste jäätmete probleemidega, mis kestavad sajandeid või aastatuhandeid.

Kui inimühiskond pühendaks kogu raha, jõupingutused, tehnilised teadmised ja poliitilise toetuse, mida tuumaenergiatööstus praegu otsib, hoopis muude lahenduste väljatöötamisele, oleksid tulemused palju kasulikumad.

15. Kuidas on teie 1972. aasta stsenaariumid seotud tänapäeva kliimamuutustega?

Kliimamuutus ei olnud viiskümmend aastat tagasi tõsine probleem. World3 ei sisalda ühtegi konkreetselt selle teemaga seotud võrrandit ja kliimamuutusi meie 1972. aasta raamatus ei käsitletud. Avaldasime graafiku, mis näitab CO2 eksponentsiaalset tõusu atmosfääris aastatel 1860–1970. Me kirjutasime, et “see atmosfääri CO2 suurenemine lakkab lõpuks, loodetakse, enne kui sellel on olnud mõõdetav ökoloogiline või klimatoloogiline mõju.” Ma usun, et see oli ainus viide kliimamuutusele meie esimeses raportis.

Meie raamatu hilisemad väljaanded pöörasid rohkem tähelepanu kliimamuutustele kui selle tõestus ja teaduslik arusaam sellest kasvas. Kuid me ei otsustanud, et meie raamatu järgnevate väljaannete mudelis on vaja muuta mingeid struktuurilisi eeldusi, kuna jõudsime järeldusele, et kliimamuutused ei tõsta kasvu piire. Selle asemel hoiab see ära rahvastiku ja majanduse kiire taastumise pärast nende haripunkti järgmistel aastakümnetel.

Kliimamuutus on üks peamisi eksistentsiaalseid ohte selle planeedi tööstusühiskonnale. Kuidagi võluväel selle kõrvaldamine jätaks ikkagi alles muud tõsised probleemid, nagu rahumeelne eemaldumine sügavast sõltuvusest fossiilkütustest ja mullaerosiooni peatamine. Kuid ei ole maagilist viisi, kuidas vältida sügavaid häireid, mis tekivad järgmistel aastakümnetel ja sajanditel kliimamuutuste tagajärjel.

Kliimahäired vallandas fossiilkütuste põletamise hüppeline kasv ühiskonnas. Kuid isegi kõigi CO2 heitkoguste imekombel peatamine tänapäeval jätaks inimkonna ikkagi toime tulema sajandite või aastatuhandete pikkuste kliimamuutustega, sest varasemad kasvuhoonegaaside heitkogused mõjutavad ökosüsteemi sajandeid ja kliimamuutusi juhib üha enam selle enda sisemine dünaamika.

Planeedi atmosfääri soojussisaldus on tõusnud piisavalt kõrgele, et aktiveerida üha enam kliimasüsteemi positiivseid tagasisideahelaid, nagu peegeldava jääkatte sulamine ja metaani eraldumine tundrast.  Kliimamuutuste dünaamikat juhivad seega üha vähem inimtegevus ja üha enam planeedi biofüüsikalise keskkonna tugevdavad mehhanismid.

Inimkond hoolib äkki kliimamuutustest, kuid kliimamuutused ei hooli inimkonnast. Oma umbes 300 000 aasta jooksul sellel planeedil on homo sapiens kohanenud mitu korda kliimaga, mis on drastiliselt erinev sellest, mida ühiskond täna naudib. Seetõttu ei eelda ma, et kliimamuutus kõrvaldab meie liigid planeedilt. Kuid kliimamuutused hävitavad kindlasti suure rahvaarvuga, fossiilenergiamahuka ja kõrge materiaalse tasemega ühiskonna alused.

16. Mida peate kõige olulisemaks probleemiks, millega me täna silmitsi seisame?

Need probleemid, nagu kliimamuutused, liikide väljasuremine ja plastijäätmete kasvav hulk, mida nimetatakse probleemideks, on tegelikult sümptomid.

Nii nagu peavalu võib olla signaal vähist, on tänapäeval paljud raskused sümptomid materjali tarbimise tasemest, mis on kasvanud üle planeedi jätkusuutlike piiride.

Aspiriin võib muuta patsiendi enesetunde ajutiselt paremaks, kuid põhiprobleemi ei lahendata ilma vähirakkude kontrollimatut kasvu peatamata kehas.

Kliimamuutuste, mullaerosiooni või reostuse leevendamine võib samuti ajutiselt inimesi ennast paremini tundma panna, kuid inimkond seisab silmitsi eksistentsiaalsete probleemidega, kuni rahvastiku ja materjalitarbimise kontrollimatu kasvu põhjused on kõrvaldatud.

17. Kas pooldate teistsugust valitsemisvormi?

Kõik kaasaegsed poliitilised süsteemid on võimetud tõhusalt toime tulema pikaajaliste globaalsete probleemidega, nagu kasvav püsiv reostus, kasvav majanduslik ebavõrdsus, tuumarelvade levik ja kliimamuutused. See ei ole demokraatlikele riikidele ainuomane läbikukkumine. Selle üldise ebaõnnestumise tunnistamine lihtsalt tunnistab reaalsust; see ei tähenda, et ühte valitsemisvormi eelistatakse isiklikult teisele.

Inimrühmad on selle mitmesaja tuhande aasta jooksul, mil meie liik on sellel planeedil elanud, kasutanud palju erinevaid valitsemisvorme – monarhia, demokraatia, oligarhia, teokraatia, aristokraatia ja paljud teised.

Kõik need erinevad juhtimissüsteemid võivad potentsiaalselt suunata inimkonda jätkusuutlikuma tuleviku poole, kui see peegeldab muret võrdsuse, keskkonna, vastupanuvõime ja heaolu pärast ning peab ajas ja ruumis kaugeid mõjusid sama oluliseks kui neid, mis on lähedased. Ükski juhtimissüsteem ei loo atraktiivset tulevikku, kui see peegeldab vastandeid.

Jätkusuutlik valitsemine nõuab institutsioone ja kultuuri, millel on võime valida ja toetada lühiajalisi ohvreid, et tagada pikaajaline kasu. Siiani ei ole ükski praegustest riiklikest juhtimissüsteemidest näidanud üles erilist kalduvust sundida oma kodanikke tegema lühiajalisi ohverdusi teiste pikaajalise heaolu nimel.

Meie liikide allakäik on paratamatu ilma inimeste murepiiride avardumiseta – aja ja ruumi ulatuses, mille jooksul nad võrdlevad kaalutavate alternatiivide tajutavaid kulusid ja tulusid.

Paljudele probleemidele on omane inerts, mis põhjustab nende avanemist aastakümnete, sajandite või veel pikema aja jooksul. Ja ühes kohas kehtestatud poliitikal on sageli tagajärjed kaugel. Meetmed, mis muudavad need probleemid lühiajaliselt ja kohalikul tasandil vähem tõsiseks, muudavad need pikemas ja kaugemas distantsperspektiivis tõsisemaks.

Poliitilistesse, majanduslikesse ja kultuurilistesse süsteemidesse on põimitud palju mehhanisme, mis soosivad lühiajalist perspektiivi vastandina pikale perspektiivile – sagedased valimised, igapäevased aktsiaturu aruanded, investorite eelistused lühikesteks tasuvusaegadeks ja meedia lühike tähelepanu.

Senikaua, kuni sellised mehhanismid on ülekaalus ja poliitikat hinnatakse ainult nende vahetute ja kohalike tagajärgede põhjal, ei ole võimalik vältida majanduskasvu piiramise negatiivseid tagajärgi.

Mul on hea meel, et mul oli õnne kasvada üles suhteliselt liberaalses, õiglases ja rikkumata demokraatias. See pakkus mulle palju eeliseid, kuid nende hulgas ei olnud jätkusuutlikult terve planeet.

18. Mida peate majanduskasvu aeglustumise suurimaks ohuks?

Majanduskasvu aeglustumise suurim oht on meie sotsiaalsele struktuurile. Usk majanduskasvu paratamatusse – rohkem kõigi jaoks – on olnud suurim panustaja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, mis on vajalik tõhusaks valitsemiseks. Süsteemis, kus iga osaleja eeldab, et tal on lõpuks rohkem, on võimalik jõuda üksmeelele isegi tegevuste osas, mis mõnede arvates annavad neile lühikese aja jooksul vähem. Aga kui kõik mõistavad, et kasv pole enam võimalik, kui elu muutub ilmselgelt nullsummamänguks – kui üks saab rohkem, teine peab saama vähem -, siis kaob konsensus. Ükski juhtimissüsteem ei suuda vajalikke muudatusi ellu viia, sest need, kes loodavad vähem saada, blokeerivad tegevuse.

19. Mis oli uuringu suurim edu?

On selge, et meie raport ei muutnud märgatavalt maailma liidrite poliitikat. Täna püüavad kõigi riikide valitsused ikka veel instinktiivselt lahendada kõiki oma probleeme majanduskasvu edendades.

Kuid meie raport mõjutas paljude inimeste mõtlemist. Inimesed on mulle sageli öelnud, et “Kasvu piiride”  lugemine mõjutas dramaatiliselt nende arusaamist globaalsetest probleemidest ning paljudel juhtudel muutis nende hariduse ja karjääri kulgu.

Meie Rooma klubi projekti suurim saavutus on tuhanded inimesed üle maailma, kes tegelevad nüüd oma igapäevaste isiklike ja professionaalsete väljakutsetega vaatenurgast, et füüsiline kasv ei saa ega saa piiratud planeedil jätkuda ning et vastupidamine, mitte kasv, on lõppeesmärk.


[1] The Dynamics of Commodity Production Cycles

[2] Vt nt raamat „Sinine majandus 3.0. Kasumlikud ärimudelid, mis taastavad planeeti“ G. Pauli 2018

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Eesti riigi rohepöörde tegevuskava ja selle mõõdikud – K. Klaas, K. Oras

20 Thursday Oct 2022

Posted by Eesti Rooma Klubi in avaldus, klubi ettekanne, seminar

≈ Leave a comment

Tags

Eesti 2030, Eesti riik, prognoos, säästev areng, tulevik, valitsemine

Septembris kinnitati valitsuse istungil EV Rohepöörde tegevuskava.

Ettekanded teevad 26-okt kl algusega kl 15 Akadeemilises raamatukogus, Rävala 10, Tallinn:

  • Kristi Klaas, Riigikantselei rohepoliitika eestvedaja
  • Kaia Oras, Statistikaameti juhtivanalüütik

„30 aastat on möödunud ÜRO esimesest keskkonna- ja arengukonverentsist (Maa Tippkohtumine ehk Earth Summit) ja Agenda 21 vastuvõtmisest. „Kasvu piiride“ avaldamisest on möödunud 50 aastat.

Selle 50 aasta sisse mahuvad mõned edulood, suures plaanis ei ole aga märkimisväärset paranemist,  osa trende on jätkuvalt muutunud kehvemaks. Rooma Klubi ekspertide arvates ei ole meil nüüd enam 50 aastat muutuste tegemiseks ning senist eluolu toetavate süsteemide kokkuvarisemise ja bioloogiliste liikide edasise väljasuremise vältimiseks on oluline liikuda sõnadelt tegudele: nullheite, looduspositiivsete otsuste ja ning õiglaste ühiskondade poole.

Praeguse üldise teadmuse valguses  ei ole rohepööre uus algatus vaid seisneb pigem keskkonnakaitse tegevuste komplekses eesmärgistamises ja eesmärkide saavutamise tempo kasvus.  

  • Riigikantseleis on koostamisel ühtne tegevuskava ja narratiiv, mis loob raamistiku eesmärkidele, tegevuskavadele ja annab detailsematele plaanidele konteksti ja tähenduse.
  • Eesti Statistika annab ülevaate, milline on Eesti olukord esialgu väljavalitud mõõdikute alusel  ja kui kaugel sihtmärkidest oleme.

Kutsume Rooma Klubi ja huvilisi kaasa mõtlema ja soovitusi andma, kuidas kiirendada rohepööret ja ka pöörata tootmise ja tarbimise mustrite negatiivseid trende esmajärjekorras Eestis, aga ka globaalselt.

Registreeru ettekandekoosolekule nüüd

Põhjusel, et rohepööre puudutab pea kõiki eluvaldkondi, küsime, kuidas  vahendada infot nii, et kaasata oluline osa ühiskonnast.“


Ettekandekoosolekule eelneb raamatu “Kasvu piirid” tutvustus – Toomas Kiho, Akadeemia kirjastus. Kohapeal on müügil raamat ettetellija hinnaga. Kui soovid raamatut oma postkasti või eelistad maksta on-line, kasuta seda linki:

Ostan “Kasvu piirid”
Selle sügise kohustuslik lugemine

Eesti Rohepöörde trendid 2022

Leia statistilised graafikud siit

Vaata ka, millised olid mõtted 10 a tagasi:

Kaia Oras: Eesti säästva arengu suundumused from Statistikaamet / Statistics Estonia

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Kodaniku enesemääramise õigusest – P. Tammert

28 Wednesday Sep 2022

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, üldinfo, prognoos

≈ Leave a comment

Tags

ühiskond, riik, säästev areng, Tammert, vabadus

Kas Eesti VABAS RIIGIS elav inimene on vaba? Kas tal on enesemääramise õigus?

Küsib ja vastab

Paul Tammert

 

Enesemääramise õigus ja ühiskonna areng

Enesemääramise õigus on kodanikuühiskonna elukorralduse alus! Sootsiumi (enamasti rahvusliku) enesemääramise õiguse tunnustamise teema tõusetus peale esimese maailmasõja lõppu, impeeriumite hajumise käigus. Teema ise lähtub eetikast, mis hindab teo õigsust põhimõttel: mis on vajalik, mida peaks tegema ja mida tuleb teha (kohustus). Erinevalt moraalist, pole eetikas tegevuse tagajärg oluline. Eesti mõttemaailmas piirdubki enesemääramise õiguse tõlgendamine ja selgitamine sellega.

Ühiskonnas on inimesed vähemalt viimase 6000 aasta jooksul jagunenud klassideks, s.t ennast määravateks ja õigust kehtestavaks eliidiks ning nende omandiks olevateks inimesteks. Tõsi, nii eliidi (kuningas > feodaal > ametnik) olemus kui ka nende omandi vorm (ori > pärisori > palga- ja võlaori) on olnud jätkuvas arengus, mis ilmneb töötava klassi vabaduste kasvus.

21. sajandi postmodernsetes ühiskondades on tõusetunud üksikisiku enesemääramise õigus, s.t inimese õigus ja tema suutlikkus teha valikuid oma elu puudutavates küsimustes. See mõte hakkas arenema väidetavalt Edward Deci ja Richard Ryani 1985. aastal üllitatud raamatust „Self-Determination and Intrinsic Motivation in Human Behavior“.

Eesti põhiseadus tunnustab igaühe eneseteostuse õigust (§ 19), kuid ei räägi midagi inimese enesemääramise õigusest. Samas on just see teema inimarengu, perekondliku vägivalla, töö õiglase tasustamise ja elukvaliteedi teemaliste konfliktide keskmes ning nende lahendused määravad riigi positsiooni rahvusvahelises konkurentsis.

Elu mõte ja riigi konkurentsivõime

Läbi aegade on lihtsat inimest painanud küsimus: mis on elu mõte? Aluse sellele pani Rene Descartes (1596-1650) mõtteavaldusega „Mõtlen, järelikult olen“ (Lad: Cogito, ergo sum). Tänaseks on sellest välja arenenud küsimus: mis eristab üksteisest looma, inimest ja isiksust? Meile teadaolevalt loom ei mõtle, vaid tegutseb oma keha tungidest ajendatuna. Inimene eristubki loomast sellega, et talle on antud võime mõelda, s.t ratsionaalselt hinnata oma füüsilisest kehast lähtuva teo eetilisust. Isiksuslikule arengutasemele tõuseb inimene alles siis, kui ta õpib nägema vaimusilmas oma tegude tagajärgi, s.t kujundama oma tänast tegevust arvestades sellest tuleviku tekkivaid tagasimõjusid.

Lähtudes tao’ismi, antroposoofia, Urantia raamatu jts allikate vaimsetest õpetustest, mille eelnev lõik kokku võttis, on inimelu mõtteks arenemine. Ja arengu vältimatuks eelduseks on vabadus ise otsustada. Samale tulemusele jõuame ka siis, kui vaatleme erinevate rahvaste, kultuuride ning riikide elanike elukvaliteeti, toimetuleku ja heaolu taset.

Need sootsiumid, kes oma kultuuritavadest või religioossest maailmanägemusest johtuvalt hoiavad kinni kunagi ammu väljakujunenud tavadest või sõnastatud õpetustest ning püüavad välistada igasuguseid muutusi, elavad vaesuses ja viletsuses. Neid võime nimetada konservatiivideks. Hästi elavad taas need inimesed ja rahvad, kes tahavad areneda, s.t on valmis kohanema muutuva keskkonnaga ja reageerivad keskkonna muutustele innovatiivsete tehnoloogiliste ja ühiskondlike lahenduste juurutamisega.

Riigi arengutase sõltub sellest, mitmenda tööstusrevolutsiooni juurutamiseni selle elanikkond on jõudnud. 21. sajandi tööstusrevolutsioonid põhinevad isiksusliku arengutaseme saavutanud inimestel, kes ei saa olla enam kellegi omand ja käsu korras juhitavad. See tähendab ettevõtteid ja organisatsioone, milles pole enam juhte! Otsuseid langetatakse arutelus ja poolt (mitte vastu!) hääli andes ning töö viljad jagatakse ühel või teisel viisil avalikult ja võrdeliselt, igaühe tööpanust arvestades. Ülemaailmses konkurentsis saab määravaks see, milline on töötava inimese enesemääramise vabadus.

Eesti inimeste ette seab see küsimuse, kas me tahame jätkata Lääne- ja Põhja-Euroopale omase sotsiaalriigi hoolekannet rõhutava riigihalduse või anglo-ameerika kultuuriruumile iseloomuliku kasiino-kapitalistliku majandusmudeliga. Mõlemad üritavad omal viisil (üks kodanikuinitsiatiivi maha surudes, teine ahnust õhutades) alles hoida vana klassiühiskonna mudelit, milles on valitsev eliit ning käsku täitev lihtrahvas.

Allikas: https://knowhow.distrelec.com/manufacturing/is-your-business-ready-for-industry-5-0/

Industriaalsed revolutsioonid: 0. Naturaalmajandus; 1. mehhaniseerimine; 2. elektrifitseerimine; 3. automatiseerimine; 4. digitaliseerimine; 5. personaliseerumine.

Põlvkondade lisandumine ja negatiivse iibe probleem

Valdkond, milles see muutunud maailm ennast kõige selgemalt ilmutab on samaaegselt tegutsevate põlvkondade määra suurenemine. Personalivaldkonna spetsialistid väidavad, et inimkond on jõudnud ennenägematusse olukorda: ühes ettevõttes töötab samaaegselt viie (Sic!) põlvkonna inimesed. See on postmodernsetes riikides saanud võimalikuks tänu elu- ja tegevuskeskkonna ning toimetulekuvõimaluste paranemisele, elukvaliteedi tõusmisele ja meditsiini arengutele. Kuid igal asjal on head ja halvad küljed.

Põlvkondade diagramm:

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Millennials#/media/File:Generation_timeline.svg

Eesti ja arenenud maailma kasvavaks probleemiks on see, et juba pensionile minev beebibuumerite, kelle eluajal kasvas maailma rikkus 3 korda (Sic!) ja sellele järgnev X-põlvkonna põlvkond on järeletulevatest oluliselt suuremad. See omakorda tähendab üha suurenevaid rahalisi nõudeid, millest finantseeritakse pensionite ja vanurite toimetulekut . Aastal 2022 on Statistikameti andmetel pensionäride osakaal 24%, tööealiste osakaal 65%, kuid tööelus osaleb vaid 46% elanikkonnast ning nende töö viljadest tuleb katta kõik kulud. Ausalt öeldes, tundub see ime, et me oleme seniks sellega toime tulnud ja siit ka küsimus, kuidas on võimalik tagada üha suurenevale määrale pensionäridele „väärikas vananemine“, mida valitsus lubab tagada.

Arvestades laialdast, s.h ka isiklikku kogemust, et üle 50 eluaasta piiri ületanud inimestele on väga raske leida uut töökohta ja üle 60-stel on see võimatu, v.a juhul kui nad on nõus töötama alla miinimumpalga jääva töötasu ning muutuva tööajaga. Nii jääbki neile inimväärse sissetuleku tagamiseks ainus võimalus – luua oma ettevõte ja tegutseda aktiivselt, kuni jalad kannavad ja pea töötab. Kuid mis saab peale seda olukorras, kus pension ei kata enam igapäevaseid elamiskulusid?

Allikas: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/eesti-rahvastik-soo-vanuse-rahvuse-ja-elukoha-jargi-kolme-rahvaloenduse-pohjal

Kas Eesti kodanik on isiklikult vaba?

Inimene on isiklikult vaba, kui tal on õigus ise otsustada: kuidas, milleks ja kui kaua ta oma füüsilist keha kasutab. Kui aga seda hakkab määrama ametnik, kelle allkiri otsustab kuidas seda keha tuleb kasutada, kaua see peab elus püsima ja kus surema, siis ei saa enam rääkida vabadusest.

Beebibuumerite põlvkonna üheks suuremaks stressi allikaks on kujunemas küsimus, kuidas endaga hakkama saada. Mida teha olukorras, kus keha füüsiline- või mis veel hullem, vaimne võimekus ise enda asjadega hakkama saada ja oma elu juhtida hakkab kaduma. Meie arstide teadmised ja tehnoloogiline võimekus tagavad, et inimene „elab“ ka siis, kui temast on järele jäänud vaid voodis vedelev keha. Sellest parem pole ka olelemine vanadekodus, kus inimesel on aastaid või koguni aastakümneid võimalus meenutada möödunud aegu ja oodata surma omas toas. Mõlemad meenutavad rohkem põrgut, mida ma ei sooviks isegi oma vaenlastele.

Vähemalt mina tunneks ennast tõeliselt vabana ja ei kogeks mingit stressi, kui ma teaks, et mul on igal hetkel (kui ma tunnen, et minu elu võimalused on ammendunud) võimalus minna kuhugi ja vajutada nupule, mis lõpetab minu maise eksistentsi. Eestis täna sellist võimalust pole. Võib olla pakub sellist võimalust siiski Philip Nitschke, kes on valmis maksejõulistele kodanikele pakkuma sarco nimelist seadet, mille kujunduse ja mõõtmed saab igaüks vastavalt oma maitsele tellida ning minna reisile, mis viib ta senitundmatutele jahimaadele. 

Sarco kapsel, millega saab sooritada vabatahtliku suitsiidi. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Sarco

Siit küsimus lugejale: kas ei oleks aeg hakata ka Eestis pakkuma vastavat teenust nendele, kes soovivad kasutada oma võõrandamatut kodanikuõigust. Vastava initsiatiivi on algatanud MTÜ Kodanik projektiga „Väärikas lahkumine“. 

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Eesti haridus 21. sajandisse – P. Tammert

17 Sunday Jul 2022

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

ühiskond, Eesti 2030, haridus, säästev areng, Tammert, valitsemine

Toimetas T. Stewart 

Paul Tammert

Paul on majandusteadlane, endine riigiteenistuja, õppejõud ja eraettevõtja.

Kõigis rollides paistund silma isemõtlemise ja “kastist välja” suhtumisega. Aidanud üles ehitada ja analüüsida Eesti riiki selle arengu erinevates etappides.

Eesti oma 1 331 796 elaniku ja 919 693 eestlasega ei ole võimelised rahaliselt ülal pidama senist haridussüsteemi, eriti veel kui tahame püsida maailma esikümnes. Jätkuv 4. tööstusrevolutsioon (digitaliseerumine) ja juba alanud 5. tööstusrevolutsioon (persoonikesksus) pakuvad aga suurpäraseid lahendusi ka hariduse moderniseerimiseks.

Küsimus on, kas me oleme valmis
arengutega sülle langenud võimalust ära kasutama?

Mis siis jälle valesti või halvasti on? Eesti on ju kõigi mõõdikute järgi maailma üks paremaid õpipaiku, meie haridust just kiidetakse ja seatakse eeskujuks.

Kõik on õige ja me oleme selle üle uhked. Ainult et…

…märkamata on jäänud, et 2020 astusime ühest ajastust teise. Mõõdeti aga seda eelmist ajastut.

Alanud on industriaalne revolutsioon 5.0

Eesti Rooma Klubi
  • Kuula Forbes haridusest 4.0, mis on juba tänane mitte tulevik: Understanding Education 4.0: The Machine Learning-Driven Future Of Learning
  • Vt Maailma Majandusfoorum Haridus 4.0 kohta:  Reskilling Revolution Platform

Kuidas peaks ümber korraldama Eesti seni tubli hariduspoliitikat
vastavaks 21. sajandi nõudmistele?

Alg- ja põhiharidus

Probleem

Valdkonna põhilisteks probleemideks on (kuid mitte piiratud nendega, sest räägime komplekssüsteemist):

  • koolide poolt pakutavate teadmiste taseme ebaühtlus;
  • kvalifitseeritud õpetajate ja kompetentse administratsiooni puudus;
  • vanemate ja laste arusaam, et õpetaja peab lapse pea tarkust täis valama;
  • noorte süvenev suutmatus vaimselt keskenduda, ennast ise juhtida ning tööoskuse puudumine;
  • valitsuse suutmatus tagada tegevuseks vajalike finantside ülekandmine.

Mida me saaksime teha olukorra parandamiseks?

Lahendusi

Neid kompleksseid probleemipuntraid saan ja võiks hakata lahendama mitmest otsast. Esitan mõned mõtted esmastest sammudest, mis kergesti teostatavad.

Asendame õpetaja keskse õppetöö virtuaalse õpikeskkonnaga:

  • audio- ja videoloengud,
  • mängulised keskkonnad, mis imiteerivad elulisi probleem ja lasevad õpilastel selles otsida õigeid lahendusi ning kogeda valede vastuste kahjulikku mõju.

Vastavad loengud ja mängud saab ministeerium meie vahvalt e-eestilt sisse osta ja paigutada ühtsesse virtuaalsesse õpikeskkonda. Õpilase õppetöö kulgemist virtuaalses õpikeskkonnas peaks hakkama jälgima, hindama ja juhendama spetsiaalselt selleks loodud algoritm. Selle eestikeelseks arenduseks on ilmselt ka vaja riigihanget, kuid rakendusi võiks näha juba 4-5 kuu pärast ning see looks väga kiire võimaluse selleks, et igaüks saab õppida vastavalt oma võimetele ja teadmisjanule. Nii leeveneb ka eliitkoolide ja tasandusklasside ning erivajaduste süvenev probleem tavakoolis.

Algkoolis peaks õpetaja peamiseks ülesandeks olema õpetada lastele iseendaga toimetulemist, s.t eesmärgi püstitamist, enese juhtimist ja koostööd teiste lastega. Seega õpetaja peaks mitte õpetama teadmisi, vaid õpetama õppimist, õppima õppimist (learnacy ingl.k.) ja koostööd teiste lastega, mis on praeguses koolis suureks ja taas näib et süvenevaks probleemiks.

Üks huvitav näide põhikooli korraldusest on esitatud sõnumis (vt. 4 osa), mis antud inimkonnale väljapoolt ning milles tuuakse eeskujuks sellist haridussüsteemi, milles vanemad lapsed õpetavad (abiõpetajana) nooremaid – sellega luuakse koostöö kultuur ja vastastikuse abistamise valmidus ehk tagatakse ühiskonna sotsiaalne jätkusuutlikkus ning alandatakse oluliselt haridussüsteemi kulusid.

Iseseisev uurimistöö grupitööna, mille tulemused esitletakse kogu klassile on töövorm, mida saab kasutada lisaks isiklikule juhendamisele. Grupitöö oskuse edendamine koolis on ülimalt vajalik, sest kui noored ei õpi selle käigus tekkivaid võimalusi nägema/ konflikte lahendama, saadavad needsamad probleemid neid hiljem ka töös ja elus. Ühistegevuse käigus õpitakse töökohustusi jagama, töö tulemuslikkuse osas tagasisidet andma ning ühist seisukohta kujundama. Uurimistöö avaliku esitlemise käigus kogetakse lisaks esitlemisele, et erinevad inimesed näevad samu asju erinevalt ja kõik need nägemused on osaliselt õiged, s.t toovad välja selle mingid aspektid, kuid pole kõikehõlmavad.

Põhikooli tasemel tuleks teha valik, millised oskused ja teadmised on vältimatult vajalikud ning milliseid pakutakse vaid neile, keda antud valdkond enam vaimustab ja kes tahavad neid teadmisi süvendatult omandada. Põhiteadmised peavad omandama kõik, kuid ülejäänus peab lastel/vanematel olema õigus valida, mida nad tahavad õppida. Seda süvendatud õpet peaks pakkuma oma ala entusiastid ja tegelikud praktikud nii, et silm säraks nii õpetajal kui ka õpilasel. Vastav õppetöö peaks olema kombineeritud, s.t osa nn kontakttundidena koolis, osad võimalusel praktikas ja osa virtuaalkeskkonnas – nii saaksid samad inimesed õpetada noori üle kogu riigi eri koolides ja noored puutuksid kokku tulevase tegelikkusega. Neile, kel selles arengu etapis puudub võimekus vaimselt keskenduda, saaks pakkuda füüsiliste oskuste arendamist erinevates laagrites ja mõtlemistreeningut füüsilise treeningu vorme rakendades. Kuna me oleme juba üle läinud eluaegsele õppele, siis saab vaimseid teadmisi omandada ka hiljem, kui selleks tekib valmidus ja vajadus kuid õpivõime ja -harjumuse kujundamine teatud vanuses on selle baasiks.

Kutseõpe

Gümnaasiumi ja kutsekooli tasandil tuleks lõpetada samade teadmiste kordusõpe. Selle asemel tuleks pakkuda võimalust valitud valdkonnas süvendada oma teadmisi ning kombineerida see tööga ettevõtetes. Igal noorel peaks olema kohustus igas kuus käia määratud arv päevi tööl mõnes ettevõttes. Alustades kõige lihtsamatest abitöödest ja elades sisse töökeskkonda saab noor hinnata, kas ta tahab antud valdkonnas edeneda karjäärina ning see peaks andma kas motivatsiooni õppida või otsida alternatiive. Ministeeriumi rolliks oleks tasustada noori juhendavate töötajate tööd ja praktilist väljaõpet. Miks mitte ka osaliselt tehtavat praktikat? Sellega väldiksime täna enamasti suhteliselt mõttetuid kulutusi kutsekoolidele jms elukutset õpetavatele õppeasutustele, millede lõpetajad ei kipu erialal töötama (eriti jätkuõppes).

Ülikool

Ülikoolist on üha enam saanud lapsepõlve pikendamise ja sõpruskonna loomise koht, elustiil. See arusaam hakkas süvenema kümmekond aasta tagasi, mil iga aastaga jäi loenguruumi jõudnute arv ja nende huvi omandada teadmisi, järjest väiksemaks. Oluline, kui üldse, oli vaid haridust tõendava dokumendi kätte saamine. Seetõttu tundub, et ka ülikool sellisena nagu see oli, on jäämas ajale jalgu.

Kui noored on õppinud ise ennast juhtima, reaalseid praktilisi eesmärke püstitama ning ennast ja teisi motiveerima, saaks nad teooria omandada virtuaalses keskkonnas just siis kui nad seda tahavad ja suudavad. Õppimine ei ole enam tagumiktunnid, üha enam oleme õppimas erinevates geograafilistes paikades ja ka nt liikumise (kehakultuur?) või rutiinse töö (aiandus?) kõrvalt.

Teadmiste kontrolli enne järgmisele ametile või funktsioonidele asumist peaks läbi viima vastava eriala hindajad (tunnustades seda vastava dokumendiga) või siis töökoht ise, s.t see isik või üksus, mis praktilist tööd juhendama hakkab. Selleni jõuaksime muudatusi nüüd alustades ilmselt kõige varem aastakümne või mõne pärast.

Õhku, rohkem õhku

Praeguse ülikooli probleemiks on ka see, et seaduse järgi peab õppetöö kestma 3-5 aastat ning õppejõududele tuleb selles tagada piisav hõive, mistõttu õppeainete mahtu paisutatakse ja sisu venitatakse isegi siis, kui sellises mahus midagi sisuliselt väärtuslikku pakkuda pole. See võib olla ka üks põhjus, miks noored on kaotanud huvi õppida.

Tänases ülikoolis tuleks kiiremas korras reformida tänapäevaseks haldussüsteem, mis praegu töötab vanas heas 19. sajandi vormis vaatamata tohutule tarkvara mahule ja kulutustele, muutmata süsteemi sisulist funktsioneerimist. St kaasajastada ja digiteerida koheselt:

  • ruumide jaotus,
  • ressursside korraldus ja vajaduse hinnang,
  • kõik õppetööga korraldamisega seotu,
  • töö tasustamine jms.

Paralleelselt sellega tuleks likvideerida suurem osa ametnike töökohtadest ning üle minna sotsiokraatia põhimõttel toimivale töökorraldusele. Praktikas tähendaks see, et õppetoolidel, instituutidel ja teaduskondadel pole juhte, vaid õppetööga tegelev kollektiiv otsustab ise enda asjad. Koordineeritakse teiste üksustega vaid printsiipe puudutav.

Kuidas siis ilma hierarhia ja ametnike armeeta?

Probleemi ilmnemisel tuvastatakse kõigepealt selle olemasolu ja põhjus ning seejärel võimalik lahend. Kui lahendeid on üks, siis see realiseeritakse, kui lahendeid tekib mitu, siis saab hääletada vaid ühe poolt kuid mitte ühegi vastu. Ja kui on vaja suhelda organisatsiooni kõrgema tasandiga, siis sinna saadetakse kaks esindajat (topeltühendaja printsiip), vältimaks võimumängudele võimaluse pakkumist.

Kuidas mõjutas esimene tööstusrevolutsioon (kui jätta välja tööriistade avastamine ja leiutamine ca 2,6 M a tagasi, mida mõned autorid peavad esimeseks revolutsiooniliseks hüppeks inimkonna ajaloos) mitte ainult majandust vaid kogu ühiskonda?

Klikka pildil ja uuri

Elukestev õpe

Eluea pikenemise ning kiiresti muutuva elu- ja majanduskeskkonna ning sellest tulenevate nõudmiste tõttu peavad inimesed kohanema sellega, et ühtegi elukutset ei saa pidada eluaegseks.

Muutuv reaalsus on vahend, millega Universum sunnib iga inimolendit arenema, õppima ja kohanema uue reaalsusega. Selles ei ole kohta konservatiivile, kes tahab aja kulgu peatada või ajaratast koguni tagasi keerata.

Rõhutagem ka, et eesti keele- ja kultuuriruum on liiga väikesed, et saaks pidada üleval vägevaid ja dubleerivaid õppeasutuste komplekse, mis hoolitsevad inimese toimetuleku pärast, pakkudes standardseid teadmisi ja üleeilset haridust. Tänases ja ilmselt ka tulevases maailmas tagab edu originaalne teadmiste pakett ja suur dünaamiline mitmekultuuriline suhtluskond. Seda suudab pakkuda vaid iseseiseva õppimise võime ja töökoht, kus inimene demonstreerib nii oma teadmisi, tööoskusi kui ka inimlikke omadusi.

Iga tänase inimese keskmise modernsusega nutitelefonis on selle kaudu saadavat infot rohkem kui oli Ameerika Ühendriikide presidendil 50 aastat tagasi. Võin seda ka isiklikult kinnitada, et näiteks oma kodulehe tegemist ja ülikoolidest sõltumatu virtuaalse õpikeskkonna loomisega saab hakkama isegi pensionär, kui ta viitsib natuke keskenduda YouTube’s pakutavasse.

Tulevikuarengutest

Üks teema, mida käsitletud kontekstis peaks veel ära märkima on see, et

  • rääkivate mänguasjade,
  • õppivate nutitelefonide ja
  • inimest jäljendavate arvutiprogrammide  

tulek viib meid hoopis uut moodi maailma – sellisesse, milles noored ei õpigi enam lugema ja kirjutama, sest selleks puudub lihtsalt vajadus. Siinkohal võiks meenutada, et kui vähemalt 3000 aastat kiilkirjal põhinev tsivilisatsioon asendus uue, tähtkirjal põhineva tsivilisatsiooniga, siis liikus ka arengukese uutele aladele. Kui nüüd asendub tähtkirjal ja kirjutatud tarkusel põhinev tsivilisatsioon rääkiva ja pilte vahetavaga, siis tähendab see sama kardinaalset muutust.

Inimeste viis, kuidas hangitakse teavet, kuidas sellest moodustatakse meelepilte ja sellele tuginedes orienteerutakse ümbritsevas keskkonnas, on kardinaalselt muutumas. Ja see omakorda muudab kogu ühiskonnakorraldust. Kas keegi oskab selgitada, kuidas peaks orienteeruma inimene õigusriigi seadusandlikus rägastikus (näiteks Võlaõigusseadustiku 1068’s paragrahvis, s.t üle 200 leheküljelises tekstis), kui ta enam lugeda ei oska?

Lahendeid sellisele olukorrale on mitmeid:

  • sinu nutitelefonis või seda asendavas/dubleerivas seadmes olev isiklik virtuaalne abiline ütleb sulle, mis on lubatud ja mis mitte ja… kui sa teed midagi, mis pole lubatud, siis saadab vastava teate õiguskorda kaitsvale institutsioonile;
  • õigusriigi konstruktsioonile saabub lõpp ja ühiskond hakkab tegutsema kodanikuühiskonna moraali põhimõtteid järgides, st: ära tee teisele seda, mida sa ei taha enesele osaks saavat või õigemini korraldusele, kus mõistlik üldine korraldus, millest lõpuks võidavad kõik, kaalub üles isikliku lühiajalise huvi. Kui otsustad käituda teisiti, siis saad elada piiratud liikumisruumiga või piiratud võimalustega keskkonnas (vangla ei ole enam elusalt betooni matmine vaid seda asendavad virtuaalsed regulatsioonid).

Kui Eesti tahab olla konkurentsivõimeline ja innovaatiline ka tulevikus (mis on huvitava ja eneseteostuse võimalusi pakkuva, materiaalselt ja vaimselt rikka elu vältimatuks eelduseks), siis on nüüd viimane aeg radikaalsete muudatustega alustamiseks! Need muudatused peavad olema rakendatud mitmel tasandil sh riigi juhtimisel, kuid tulevikku ehitame ikkagi tänase hariduse võimalusi pakkudes.

Tööstusrevolutsioonide iseloomulikumad tunnused. Viies revolutsioon peab viima välja masstootmisest personaliseeritud tootmisele, mida juhib tehisintellekt.
Algoritmi protsess. P. Tammert

Kui teema huvitas, loe lisaks

  1. AI põhine iseõppimine: https://medium.com/@roybirobot/self-guided-learning-through-artificial-intelligence-ai-4f512afa8fa5
  2. Google AI-l põhinev õpitegevus: https://ai.google/education/
  3. AI kümme rolli hariduses:
10 Roles For Artificial Intelligence In Education

4. https://www.tamr.com/blog/what-is-human-guided-machine-learning/

5. https://en.unesco.org/artificial-intelligence/education

6. Rahvusraamatukogus saadaval raamat Industry 5.0: https://www.routledge.com/Industry-50-The-Future-of-the-Industrial-Economy/Elangovan/p/book/9781032041278

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“. ERK seisukohti

05 Thursday May 2022

Posted by Eesti Rooma Klubi in avaldus, seminar

≈ Leave a comment

Tags

2035, Eesti riik, säästev areng, strateegia, tulevik, valitsemine

11. aprillil oli ka Eesti Rooma Klubi kutsutud osalema „Eesti 2035“ strateegia tegevuskava ja EL rahastamisvõimalusi tutvustavale seminarile Tallinnas. Eesti Rooma Klubi oli esindatud kolmeliikmelisena: juhatuse liikmed Ivar Raig, Juhan Telgmaa ja meedianõunik Tuuli Stewart.

Sissejuhatus

Eesti Rooma Klubi (ERK) juhatus kiidab heaks EV Valitsuse algatuse tervikliku pikaajalise strateegia Eesti 2035 ja nn. pika plaani koostamise Eesti riigi arendamiseks. Avaldame heameelt ka selle üle, et strateegia elluviimiseks on koostatud valitsuse vastava tegevuskava eelnõu (01. aprill 2022), mis sisaldab ka vajalike meetmete rahastamist ning regulaarset ülevaadet strateegia elluviimise kohta püstitatud eesmärkide ja vastavate mõõdikute kaudu. Oleme töörühmale tänulikud, et Eesti Rooma Klubi (ERK) on olnud jätkuvalt kaasatud nii Eesti 2020 kui 2035 koostöösse ja partnerlusse. Hindame seda võimalust ning anname oma parima konstruktiivsesse üksteist toetavasse koosmõtlemisse.

Eesti 2035 on olnud loogiliseks jätkuks eesti taasiseseisvumise algusest Säästev Eesti 21 riikliku kavana käivitunud riigi strateegilise planeerimise ühiskonna sektorite-ülesesse koostöösse. ERK on läbi selle protsessi rõhutanud, et iga uus etapp selles peaks olema tõusmine eelmise etapi õlgadele kohandudes muutunud ja täpsustunud oludele, võttes aga eelnevatest versioonidest parima.  

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Märtsisümpoosion – Energia teekaart 2021-2031-2040

07 Monday Mar 2022

Posted by Eesti Rooma Klubi in avaldus, klubi ettekanne, konverents, prognoos, sümpoosion, seminar

≈ Leave a comment

Tags

Eesti riik, EL Rohelepe, energeetika, prognoos, säästev areng, taastuvenergia, tulevik, valitsemine

On juba muutunud mantraks, et 2020 avas tegelikult uue sajandi inimkonna ajaloos. Kui varem on sajandivahetused toonud inimese elu muutvad nihked esile üsna selle vahetuse lähedal, siis ka seekord tekkis meil uinuv heaolu illusioon, usk, et seekord suur vahetus meid ei taba. Tabas. Oleme seda tundnud mitme kandi pealt juba. Muutused on aga alles alanud, nagu kinnitab Rooma Klubi juba 50 aastat, tuginedes arvutustele ja teaduse poolt kinnitatud järgnevusele (vt Kasvu piirid toodud prognoosid).

Vt ka Hooaeg 2022
Vt ka eelmised hooajad

2020+ paljudest uudsustest üks on, et vana hea ütlemine “mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt” ei kehti enam!

Seda piiri lokaalne-globaalne lihtsalt ei ole enam. Kõik jõuab ühel või teisel moel, üha aheneva viitega meieni; meie teod ja tegematajätmised mõjutavad maailma. Ja nii ongi:

  • kui tundub, et Sa ei suuda muuta maailma, milles elame, siis muuda ennast ja see muudab.
  • Kui tundub, et miski ei muutu, vaata peeglisse – mida oled Sina teinud, rõhutagem teinud, selleks, et pisikene muutus iga päeva nii Sinu, Su lähedaste ja seotult laiemalt, eludes tekiks?
  • Kas oled oma tegemised või tegematajätmised mõtestanud?
  • Kas oled arutanud, mida teevad teised, miks ja kuidas? Loe siit.
Goodside eBookMis siis tegelikult juhtuma hakkab ja mida saad Sina teha?

Samad küsimused, nagu üksikisiku ees, seisavad need nii ettevõtete, kogukondade, ühenduste ees. Rääkimata riigist kui meie kokkuleppelisest ülimast kooslusest.

2020+ on pannud ka Eesti Rooma Klubi oma tegutsemisvorme üle vaatama, analüüsima seda, mis toimis “eelmises elus”, mida sealt kaasa võtta, mis on uus “aja nõue”. Vt Rooma Klubi tegutsemisraporteid siit. Me oleme ka ERKis teinud korrektuure nii oma rahvusvahelises kui kohalikuma plaaniga suhtluses, oleme tugevdanud olulisi sidemeid, üritame esile tuua koosmeele vaimu.

Veelkordne meeldetuletus – ebamugavad olukorrad ei lähe enam mööda, me ei lähe enam tagasi “normaalsusesse”, muutus ongi “normaalsus” ja see muutus ei ole meeldiv. Tänane on algus… Muutused, ütlevad teadlased üle maailma, kerivad end lahti veel kiiremini, kui seni loodeti. Muutused on komplekssed ja nüüd juba pidurdamatud.

Püüame koos eesti asjatundjate ja ekspertidega vaadata seda, millisena näeme oma ikka kasvava energianälja kustutamise võimalusi lähematel kümnenditel.
Rooma Klubi on selle küsimuse hoidnud oma erilises fookuses juba aastaid – vt CoR Energiakriisi tegutsemisplaani.

Sümpoosioni kava:

  • 14.10 Jaanus Purga, Rohetiigri majandustoimkonna juht – Rohetiigri Energia Teekaart.
  • 14.50 Andres Koppel, ökoloog – Teekaardi ökoloogilised aspektid
  • 15.00 Jaak Jaagus, TÜ professor, ERK – Teekaart ja kliimamuutused
  • 15.10 Alvar Soesoo, TTÜ professor, ERK – Võimalused kaevandada Eestis maavarasid ja toota materjale, mis on vajalikud taastuvenergeetika tehnoloogilistes seadmetes. Maasoojuse perspektiivid.
  • 15.20 Rene Tammist, arendusjuht, Utilitas – Puidu energeetilise kasutamise väljavaated Eestis.
  • 15.30 Kaupo Vipp, visionaar, ERK – Teekaart ja energeetika kaugem tulevik
  • 15.40 Arutelu

Oled kutsutud kaasa mõtlema Eesti energeetikatulevikust!

Kust leian sümpoosioni salvestused??

Liitu YouTube jälgijatega
Jälgi FB teateid

Telli nüüd!

ERK liige Kaupo Vipp on kirjutanud mitu selgitavat õpikut, mis tänaseks mitu korda läbi müüdud. Sümpoosioni teema toeks erimüük: K. Vipp. Lokaalravitsus. 2017 kordustrükk


Rohetiigrist

Rohetiiger on valdkondade-ülene koostööplatvorm, mille eesmärk on luua tasakaalus majandusmudel Eestile ja maailmale. Rohetiiger teeb koostööd neljal suunal: ettevõtjad, üksikisikud, avalik sektor, vabakond. Algatatakse ja aidatakse kaasa muudatuste tekkimisele ettevõtete sees ja ühiskonnas laiemalt.

Rohetiiger Teekaardist 2021-2031-2040

2021. aastal ettevõtjate, spetsialistide ja teadlaste koostöös valminud Energia Teekaart 2021/31/40 näitab ära mõistliku teekonna energiamajanduse ümber korraldamiseks sellisel moel, et eestisisene energiavajadus oleks kaetud kohalikult toodetud taastuvate energiaallikate baasil. Seda täies ulatuses soojuse ja elektri osas ning osaliselt ka mootorikütuste osas.

Tulemusena saadakse lahendus, kus loodussõbralikult toodetakse vajalikus koguses energiat sellise hinnaga, millega tarbija soovib veel osta ja tootjal on mõistlik toota ning dotatsioone maksma ei pea.


ERK meedia eelmised postitused

  • Küsimused uuringu ja raamatu “Kasvu piirid” kohta
  • Eesti riigi rohepöörde tegevuskava ja selle mõõdikud – K. Klaas, K. Oras
  • Tallinna Energiapäev 2022 – Kasvu piirid
  • Kodaniku enesemääramise õigusest – P. Tammert
  • Vene-Ukraina sõja globaalsed poliitilised ja majanduslikud mõjud ning Ukraina ülesehitamise kava – Antsu + Alatalu

Artiklite ja sündmuste arhiiv – kõik 20 aastat

See sektsioon avaneb vaid korduvlugejale st kui olete siin lehel olnud ≥3 korda,
täieneb müstiliselt ka lehe vaade

Küsimused uuringu ja raamatu “Kasvu piirid” kohta

Küsimused uuringu ja raamatu “Kasvu piirid” kohta

by Eesti Rooma Klubi 03/12/2022
Eesti riigi rohepöörde tegevuskava ja selle mõõdikud – K. Klaas, K. Oras

Eesti riigi rohepöörde tegevuskava ja selle mõõdikud – K. Klaas, K. Oras

by Eesti Rooma Klubi 20/10/2022
Tallinna Energiapäev 2022 – Kasvu piirid

Tallinna Energiapäev 2022 – Kasvu piirid

by Eesti Rooma Klubi 29/09/2022

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

On juba hilja – ei entusiastid ega poliitikud suuda meid päästa väljasuremisest. – A. Soesoo

10 Thursday Feb 2022

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, üldinfo, meedia

≈ Leave a comment

Tags

ühiskond, prognoos, Rooma Klubi, säästev areng, Soesoo, tulevik

Artikkel on avaldatud ka Maaleht, 07-02-2022

Alvar Soesoo, geoloog, Eesti Rooma Klubi president 21.12.2021 – 13.05.2021, TTÜ professor

Vähe on seda, mida me saame muuta ümbritsevas keskkonnas; palju aga seda, mida me saame muuta iseendas.


Maailma tulevikustsenaariume on püütud ette näha ja arvutada sajandeid. Kui varasemalt on seda teinud kõiksugu nõiad, meediumid, siis viimastel aastakümnetel tegeldakse ennustamisega teadus- ja rakendusinstituutides.

Suurriigid paistavad oma tulevikuarengute suhtes eriti mures olevat. Maailma arenguid ennustavates asutustes töötab hulk tarku inimesi, ent adekvaatseid prognoose teha on siiski väga keeruline.

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...
← Older posts

ERK blogi postitused

  • Küsimused uuringu ja raamatu “Kasvu piirid” kohta 03/12/2022
  • Eesti riigi rohepöörde tegevuskava ja selle mõõdikud – K. Klaas, K. Oras 20/10/2022
  • Tallinna Energiapäev 2022 – Kasvu piirid 29/09/2022
  • Kodaniku enesemääramise õigusest – P. Tammert 28/09/2022
  • Vene-Ukraina sõja globaalsed poliitilised ja majanduslikud mõjud ning Ukraina ülesehitamise kava – Antsu + Alatalu 04/09/2022
  • Jeltsin tunnustas Eesti iseseisvust 21. augustil 1991 – I. Raig 21/08/2022
  • Hooaja alguse mõtteid. Suvi 2022 – T. Stewart 06/08/2022
  • Eesti haridus 21. sajandisse – P. Tammert 17/07/2022
  • ERK presidendiks valiti Ivar Raig 18/06/2022
  • Vaimsed ressursid – A. Sirendi 02/06/2022

Arhiiv:

KUI SA EI ELA TALLINNAS, tea, et meil on esindajad Tartus ja Saaremaal, Jõgeval, Soomes, UKs, USAs ja Elvas. Aasta 2021 on Rooma Klubile häälekas. Iga kajahääl on vajalik!

TELLI JA LOE NÜÜD!

Ava oma silmad tulevikule

Klõpsa ennast ERK raamatupoodi

Website Built with WordPress.com.

  • Follow Following
    • Eesti Rooma Klubi
    • Join 81 other followers
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Eesti Rooma Klubi
    • Customize
    • Follow Following
    • Sign up
    • Log in
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar
 

Loading Comments...
 

You must be logged in to post a comment.

    %d bloggers like this: