21. detsembril koguneb Eesti Rooma Klubi oma aastakoosolekule. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on see vaid Klubi liikmetele ja sedagi piiratud mahtudega. Hoides mõttekoja traditsioone on ka praktiliste omaklubi asjade arutamise ja sättimise eel väike ajude virgutus, millele avapaugu annavad kaks ettekandjat samal teemal: mis siis ikkagi juhtus/või jäi juhtumata Glasgows ÜRO Kliimakonverentsil 31. novembril ja sellele järgnenud päevadel?
Ettekandja Annela Anger-Kraavi. ERK liige on oma teesid esitanud PM artiklina.
Ettekandja Toomas Trapido teesid leiad järgnevana.
Tooma teesid Rooma Klubi üldkoosolekule 21.12.2021 Tallinnas
Toimuv on meist kõigist suurem, mõjutab meid kõiki ning püüd intellektuaalselt ja materiaalselt toimuvat kontrollida on osa probleemist. Varsti juba 40 aastat probleemiga tegelemist ei ole muutnud 50 aastat tagasi „Kasvu piirides” prognoositud keskmise stsenaariumi kõveraid, seega tasub küsida, kas probleeme lahendada püüdev maailmavaade ise on probleemi lahendamiseks sobivatel alustel? Kliimakonventsiooni ümber on muutunud valdavalt sisutuks ja igavaks teatrietenduseks, millesse üha väheneva veenvusega püütakse võimude poolt usku süstida.
Kliimamuutus ja elurikka looduse (elupaikade) häving on ühe mündi kaks poolt ning neid peaks alati koos käsitlema.
Demokraatlik enamus demokraatlikes riikides ja veel vähem autokraatlike riikide juhtkonnad ei soovi materiaalsele kasvule orienteeritud ühiskonnakorralduse muutumist ega algata tõsiseltvõetavaid arutelusid alternatiivide teemal.
Mõned nopped
Thwaites’i liustik Antarktikas mureneb, min. 65 cm merepinna tõus.
Kas kiirmoe tööstus on muutunud – ei ole.
Nõudlus nikli järele võib lähiajal kümnekordistuda. Nikel, Filipiinid.
Jaak-Kristian Suti kokkuvõte Guardiani artiklist „No country has met welfare goals in past 30 years’ without putting planet at risk”.
„Rikastes riikides tuleks sügavalt järele mõelda, millal on sobiv kasutada sõna “jätkusuutlik”. Miks? Sest ühelgi riigil pole viimase 30 aasta jooksul õnnestunud rahuldada oma elanikkonna põhivajadusi ilma, et sellega poleks kaasnenud lubamatult suurt loodusvarade kasutamist.
Sellise järelduseni jõutakse ajakirjas Nature Sustainability ilmunud uuringus, milles analüüsiti 148 riiki.
Jõukad riigid ohustavad planeedi elukeskkonda ja elavad tuleviku arvelt, kuid on sellega suutnud oma elanikele tagada vaid minimaalse heaolu suurenemise. Vaesed riigid on küll elanud keskkonna taluvusvõime piirides, kuid pole samas ka suutnud tagada kõigi põhivajaduste rahuldamist.
„Enamik riike on oma elanike põhivajaduste rahuldamisele lähemal kui 30 aastat tagasi, mis on hea uudis. Halb uudis on see, et ressursse liigtarbivate riikide arv kasvab, eriti süsinikdioksiidi heitkoguste ja materjalikasutuse osas. Muret teeb avastus, et riigid kipuvad keskkonna taluvusvõimet ületama kiiremini, kui saavutavad minimaalse sotsiaalse heaolu künnise.”
Kui kauaks ja millistel eeldustel jätkub Eestis põlevkivi?
Millal on meil piisavalt?
Sisuliselt on vaja imet ehk mingit täiesti ootamatut ja kogu maailma süvatasandil muutvat sündmust.
Gaia teooria. Millal tunnetab kriitiline hulk Maakera inimesi end päriselt osana planeedi ökosüsteemist?
Uued ideed ja muutuste alged on alati perifeerias, vaadakem sinna. Veganlus, kestlik kahanemine, autovabadus, permakultuur, kogukonnad, ökokülad…
Kas me saame aru, kui palju inimesi Eestis, teistes riikides, kogu maailmas on sedalaadi maailmavaate ja käitumisega?
Unistused. Kultuur, mis ei oska enam unistada, on kaotanud oma hinge. Kuidas meil sellega on? Mis on Eesti unistus? Rooma Klubi võiks näidata eeskuju.
Siin esitatu väljendab ühtlasi
Eesti Rooma Klubi seisukohti antud küsimuses
Integratsiooniprojekt KES MA OLEN?
Projekt „Kes ma olen?“ sai oma nime möödunud sajandil just Narvas. Siis osalesid selles 60 vene kodukeelega Ida-Virumaa last vanuses 12-16 Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt ja Sillamäelt. Juhendajateks olid tollase Viljandi Kultuurikolledži tudengid, kellest kaks jätkasid selle tööga nii Ida-Virumaal kui Tallinnas, lisaks Maardus, Pärnus ja Paldiskis.
Me palusime läbi projekti lastel uurida, kust on nende eellaste teekond Eestisse alguse saanud, kus-kuidas tutvusid omavahel nende vanemad ja vanavanemad, millised on nende endi unistused ja tulevikuplaanid. Projekti tulemuste esitlusel näitasid nad laserpulkadega oma pere kokkusaamispunkte ja teekondi Nõukogude Liidu kaardil. See oli muljetavaldav. Teekonnad algasid Siberist, Kasahstanist, GULAGi territooriumilt ja pea kõigist tollastest liiduvabariikidest.
Kolmandik neist projektis osalenud lastest olid kolmandat põlve venelased, kolmandik kahe erineva Nõukogude Liidu territooriumil asuva rahva lapsed, kolmandikul oli kahe viimase põlve seas vähemalt üks eestlane.
Teiselt poolt tean ma päris hästi 1941. aasta 14. juunil küüditatud Ida-Virumaa, ka Narva, eesti laste saatust, Narva maatasa pommitamist 1944. aasta märtsikuu alguses ja Narva tollaste inimeste võimatust kodulinna tagasi pöörduda.
Seega olin kohe, kui ettepanek tehti, valmis kohtuma Narva õpetajatega. Ettepaneku tegi Narva Eesti Keele Majale Märt Meos, Narva Vaba Lava eestvedaja ja meie tollaste projektide mänedžer.
Õpetajaid ei olnud lihtne leida, sest nagu kohe selgus – nad on tööga üle koormatud, sest kõik, mis eesti keeles linnas toimub, puudutab nii või teisiti neid. Neid väheseid. Seda tänulikum olen, et nad nii kiiresti kaasa mõtlema hakkasid.
Otsustasime, et ei riputa Narva õpetajate esitlust internetti, sest teemad on ühelt poolt liiga isiklikud ja teiselt poolt ei ole uus Narva linnavalitsus end sellevõrra kehtestanud, et tegelike keeleolude selge ilmutamine vapratele üles astujatele ohutu oleks.
KES NAD ON?
Projekti kaheksast osavõtjast kaks töötavad Narva Eesti Keele Majas, kus õppijad on tõesti motiveeritud õppima; üks inimene töötab lasteaias, üks Sillamäel, üks erakoolis, üks tavakooli keelekümblusklassis, kaks keelekümbluskoolis. Nende muid „keeletöid“ üles nimetama hakata võtaks liiga palju ruumi.
Üks õpetajatest on rahvuselt venelane, kaks on kakskeelsed, üks esineja läti juurtega, üks Kaukaasia eestlaste järeltulija, kolm lihtsalt eestlased.
Kaks neist on praeguseks loobunud koolis töötamast ja kavatsevad Narvast lahkuda. Üks käib Narvas tundi pidamas kaks päeva nädalas Tartust ja on õnnelik, et saab pühenduda ainult oma õpilastele, ei pea tegelema kõige muuga, mis koolis hädavajalik.
PROBLEEMID
Ka keelekümbluskoolis on suur osa tunde vene keeles. Eesti keele õpetajatelt oodatakse eesti keele juurutamist, aga kõik huviringid, peod ja koolivälised tegevused toimuvad endiselt vene keeles.
Õpetajatele mõeldud koosolekud on enamasti venekeelsed ja eesti keele õpetaja peab need protokollima eesti keeles.
Tunnid, mis paberi peal on eestikeelsed, viiakse tegelikult läbi vene keeles või paremal juhul igat lauset tõlkides. Kontrollid käivad pisteliselt ja neile etendatakse eesti keelt.
Senine keskerakondlik kohalik omavalitsus on keeleõppesse suhtunud pigem vaenulikult.
Narvas pikemalt elades vaesustub eestlaste eesti keel ja tekib aktsent.
Põhiprobleem: kuigi tung keelekümblusklassidesse on väga suur ei jagu neisse õpetajaid. Narvas on ainult üks keelekümblus-lasteaiarühm ja üks keelekümbluskool. Lastaiakasvatajad on enamasti vene kodukeelega ja õpetavad koos eesti keelega ka aktsenti ja oma keelekasutusele ja sõnavarale toetuvat keelt (sellele murele juhtis tähelepanu just vene kodukeelega õpetaja).
MIS ON HEAD?
Paljud teenindussfääri inimesed on valmis hea meelega eesti keeles suhtlema, kui neid pisutki julgustada. Selles osas on isegi parem seis, kui Tallinnas, muide.
Keelekümblus Narvas toimib. Nn keelekümblus on keeleõppesüsteem, mis ei luba õppeprotsessis minna üle teisele (siinkohal esmasele) keelele, antud juhul siis vene keelele. End väljendatakse vajadusel žestide, sünonüümide, piltide, joonistuste abil. Lasteaias on olnud juhuseid, kus laps on kasvatajate teada terve aasta vait ja siis avastatakse ta omavanustega vabalt eesti keeles suhtlemas. Keelekümbluskooli abituriendid ja vilistlased valdavad keelt ja julgevad eesti keeles suhelda.
MIDA TEHA?
Kiirkorras oleks vaja koolitada uusi eesti kodukeelega keeleõpetajaid algklasside tarvis ja eesti keelt valdavaid õpetajaid teiste ainete jaoks.
Neile õpetajatele/juhendajatele tuleks määrata koheselt stipendiumid ja tasuta ühiselamukohad, sõlmida lepingud tööks Ida-Virumaal teatud aastate jooksul. Neile inimestele, sh nooremale kaadrile kui eesti keskmine õpetaja, anda palk, mis motiveeriks – missioonitunne ei kesta igavesti, kui tuge ei tule.
Eestikeelsetele õpetajatele tuleb võimaldada ja aidata korraldada tundide andmine teistest kohtadest. Kas väiksematel koolidel üle Eestimaa pole mitte see probleem, et aineõpetajatel ei ole vajalikku koormust?
Praeguse seisuga oleks Ida-Virumaale igal aastal tarvis sadu uusi eesti kodukeelega eesti keele õpetajaid. Narvakad rääkisid, et umbes 100 on Narva ka tulnud (ma küll ei tea, mitme aasta jooksul), saanud korteri, töötanud 5 aastat, korteri maha müünud ja ära läinud. Ja mis siis? Kui selline on ainus tee, siis tuleb seda teed mööda minna. Kuni leiame parema.
VABANDUSEKS
Ma tean, et õpetajad on pea igal pool ülekoormatud, neid ei piisa, neil pole järelkasvu, neil on probleemid. Tahaksin osata rääkida nende kõigi eest. Aga ei oska.
Mul on sügavalt kahju, et teie jaoks ei ole ette nähtud seda tööd ja meie suurt ideed – säilitada eestlus koos kultuuri ja keelega, hoidmiseks lisaraha. Nn integratsiooni jaoks seevastu on. Kümnetes miljonites. Kuidas nende vahenditeni jõuda või kuidas need jõuaksid selle töö tegijateni?
Veelkord tänu Narva õpetajatele. Teiega oli hea olla, teilt õppisin palju.
*Tänab ka Eesti Rooma Klubi ja piirangute tõttu 60-le inimesele timmitud vaatajaskond Tallinnas Kirjanike majas 7. novembril 2021.
Kellel on õigus arvata?
Esitlejaid
Esitlejaid
Arvi Tavast – Eesti Keele Instituut; Tiiu Kuurme – ERK liige, TLU, kasvatusteadlane
Kultuurikatlas, Tallinn 27. – 28.oktoobrini 2021 toimunud 4. konverentsil “GreenEst Summit” käis Eesti Rooma Klubi liige, Ivar Raig. Kuna osalemine oli piirangute tõttu kärbitud ja mitte kõigil huvilistel ei õnnestunud kohapeal tõelist foorumi hõngu nautida, kontakte sõlmida, arutleda ja koos edasisi samme kavandada, siis pakume toimunu valgustamiseks abiks Ivari märkmed.
Kultuurikatlas, Tallinn 27. – 28.oktoobrini 2021 toimunud 4. konverentsil “GreenEst Summit” käis Eesti Rooma Klubi liige, Ivar Raig. Kuna osalemine oli piirangute tõttu kärbitud ja mitte kõigil huvilistel ei õnnestunud kohapeal tõelist foorumi hõngu nautida, kontakte sõlmida, arutleda ja koos edasisi samme kavandada, siis pakume toimunu valgustamiseks abiks Ivari märkmed.
Konverentsi tegi kõrgetasemeliseks asjaolu, et sellest võtsid osa nii Euroopa Liidu kui ka Eesti kõrged ametnikud ning teadlased ja roheettevõtjad paljudest Balti mere piirkonna riikidest ning Iirimaalt. Konverents võis olla selle aasta suurim rohepöörde teemale pühendatud konverents Balti mere piirkonnas. Lisaks eksponeeriti konverentsil Eesti roheettevõtete tooteid ja teenuseid.
Euroopa Liidu rohepöörde kõneisik Vivian Loonela juhtis konverentsi avakõnes tähelepanu asjaolule, et maailmal rahvastel pole rohepöördele alternatiivi, sest maakera tooraine- ja loodusressursid on piiratud ja mitmetes positsioonides lõpukorral. Pariisi Kliimakokkuleppe (2015) ja Euroopa Rohelise Kokkuleppe (2019) elluviimised on kallid, kuid nende edasilükkamine läheb veel kallimaks ja kogu inimkonnale ohtlikumaks.
Konverentsi päevakorras olid kuus teemat:
Toorained (Raw materials);
Rohelise äri mudelid ja investorid (Green business models and investors);
Biomajandus (Bioeconomy);
Tark linn (Smart City);
Energia (Enegy);
Üleminek (Just Transition)
Teemadest lähemalt
1. Tooraine
Teema peakõnelejaks oli Euroopa Toorainematerjalide Liidu (The European Raw Materials Alliance (ERMA) direktor Massimo Gasparon.
Gasparon andis lühiülevaate olulisemate strateegiliste toorainete varudest ja paiknemisest maailmas. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et rohepöörde läbiviimiseks kasvab teatud metallide (liitium, koobalt jt) ning mineraalide (fosfor, magneesium, vanaadium jt) nõudlus ja kaevandamine. Nimetatud maavarade varud asuvad suures osas Hiinas, mis teeb ka Euroopa Hiinast sõltuvaks. TTÜ Geoloogia Instituudi juhtiv töötaja Rutt Hints täpsustas, et:
Eesti maavarad on suures osas tehnilistel ja poliitilistel põhjustel uurimata. Nõukogude Liidu ajal tehtud uuringud on ebatäpsed ja moraalselt vananenud.
Ragn Sells Eesti üks juhte Alar Saluste tutvustas firma plaani võtta taaskasutusse Ida-Virumaa põlevkivi tuhamäed ja hakata tootma kaltsiumi. Slovakkia geoloog Darina Styriakova rääkis globaalsest liiva defitsiidist ja liivast kasulike mineraalide eraldamisest bakterite abil, mille tulemusena toodetakse ka liivast taimeväetisi. Siin on mõttekoht ka Eesti teadlastele ja kohalikele omavalitsustele, kus asuvad suuremad liivavarud.
Suurendada on vaja geoloogiliste uuringute rahastamist, et saada parem pilt kõigist Eesti territooriumil olevatest maavaradest, kaasa arvatud haruldastest muldmetallidest, mis annaks uusi võimalusi nii rahvusliku rikkuse kasvatamiseks kui ka keskkonnasäästliku rohepöörde läbiviimiseks Eestis.
2. Rohelise äri mudeleid nimetati viis:
Ressursside efektiivsem ärakasutamine;
Toodete kasutusea pikendamine;
Toode kui teenus
Jagatav platvorm (sharing platform)
Ringmajandus, taasuuendatavus (renewability)
Kõnelejad rõhutasid, et uute rohemajanduse mudelite jaoks on vaja arendada uusi tehnoloogiaid ning üleminek rohemajandusele eeldab ka uusi omandisuhteid, mis tooks kaasa teatud toodete ja teenuste eraomandi ja eratarbimise vähenemise ning ühisomandi ja ühistarbimise laiendamise.
Uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel on vaja tehnikaülikoolides saada üle teaduse ja hariduse fragmenteeritusest ning kohandada kõrgharidust rohkem ühiskonna vajadustele, kus riik oleks õppeteadusasutustele ja start -up firmadele uut tüüpi tellijaks ja partneriks. Tartu Ülikooli, Taltech ja Eesti Maaülikool peaksid koostama uusi rohemajandust toetavaid interdistsiplinaarseid õppekavasid ning rajama innovaatilisi ülikool-roheettevõtteid.
Soome Innovatsioonifondi SITRA ringmajanduse töögrupi juht Marleen Ahonen rääkis Soomes ringmajanduse klastri loomisest ja teadlaste sidemete tugevdamisest Soome ettevõtetega.
Paneeldiskussioonist osavõtjad kurtsid, et suurtel firmadel on rohkem võimalusi rohepöördesse investeerida. Sellepärast on vaja riikidel ja omavalitsustel toetada väikeettevõtteid rohepöörde projektides osalemiseks. Paljudes ringmajanduse valdkondades saavad eelkõige kohalikud ühistupõhised ettevõtted viia läbi rohepööret ja kujundada tarbijates uusi rohemajanduslikke väärtushoiakuid.
3. Biomajandus
Teema käsitles eelkõige põllu- ja metsamajanduse probleeme ja ka nn rohepesu. Leiti, et paljude firmade jaoks on isegi puude istutamine pigem rohepesu kui siiras soov aidata kaasa rohepöördele. Rohepesuks saab pidada ka metsamaterjali kasutamist energeetikas. Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika aga töötab senini rohkem rohepöörde vastu kui on kooskõlas selle eesmärkidega, sisuliselt subsideerides CO2 tootmist loomakasvatuses. Rohepöördeks loomakasvatuses on vaja lõpetada loomakasvatuse subsideerimine senisel kujul.
4. Tark linn
Teema käsitlemisel rõhutati, et linnade ja asulate planeerimisel on vaja rohepöörde läbiviimiseks kujundada uudne süsteemne ja kompleksne praktika. Rohepöördes pole ühte või kahte kõige tähtsamat küsimust, mille lahendamine toob kaasa arengu ka teistes valdkondades. Rohepöörde saavutamisel on tähtsad võib-olla isegi 100 elementi, millest igaühe osa edu saavutamiseks moodustab vaid ca 1 protsendi kogu vajalikest uuendustest.
Rohepöörde ja jätkusuutlikkuse idee peab hõlmama kõiki eluvaldkondi, alates lasteaia haridusest, kultuurist, tarbimisest, jäätmekäitlusest, transpordist, energeetikast ja teistest majandusharudest kuni panganduseni välja. Rohepöördega peavad olema hõlmatud kõik kohalike omavalitsuste institutsioonid ja kõik kohalikud ettevõtted, kaasa arvatud traditsioonilised vanad ettevõtted.
5. Energeetika
Teema raames räägiti sellest, et Euroopa pääsemine energiakriisist võib seisneda eeskätt rohelise vesinikuenergeetika ja maa soojusenergia võimaluste laialdasemas kasutamises. Eesti energiajulgeoleku tagamiseks ja hindade stabiliseerimiseks on aga vaja ehitada kolmas kaabel Soome, et saada suurem ligipääs Soome tuumaelektrijaamade toodangule. Väljendati mõtet, et elektriautode massilise tootmise ja tarbimisega tuuakse rohemajandusse nn Trooja hobune, sest nende tootmiseks ja käitlemiseks läheb vaja palju defitsiitseid ja kalleid haruldasi metalle. Elektriautod vajavad vähemalt viis korda rohkem haruldasi metalle kui tavaautod. Leiti, et rohepööre energeetikas peaks tähendama seda, et moodustuvad sõltumatud lokaalsed energiakogukonnad, mis muundavad taastuvenergiat kohalikus omavalitsuses tarbijate läheduses. Eesti puhul oleks vaja Eesti Energiat vaid reservenergia tootjana.
6. Üleminek (rohepöördele)
Teema raames räägiti peamiselt Ida – Virumaale antava 340 miljoni euro kasutamisest uute Ttöökohtade loomiseks, töötajate ümberõppeks ja uue kohaliku infrastruktuuri rajamiseks. Kõrgelt haritud Narva peaarhitekt Ivan Sergejev rääkis entusiastlikult piirkonna uuestisünni võimalustest EL rahade toel. Ta rõhutas vajadust säilitada veel alles olevad kaevurite töökohad (kaevurite arv Ida- Virumaal on viimase 30 aastaga vähenenud 14 tuhandelt 5 tuhandeni), suunates nad põlevkivikaevanduste sulgemise järel uutesse perspektiivsetesse kaevandustesse või ringmajandussse.
Kokkuvõte ja järeldused konverentsist
Konverentsi valgusel on enamike Eesti kohalike omavalitsuste (va. Tallinna) arengukavad lootusetult vananenud. See võib tuua kaasa KOV-ide suurema iseseisvuse asemel hoopis suurema riikliku bürokraatliku reguleerimise, nn rohepöörde pealesurumise. Selle vältimiseks on vaja kiiresti vastu võtta uus KOKS*, mis suurendaks oluliselt KOV-ide iseseisvust ja võimaldaks neil algatada rohepööret nn rohujuurte tasandilt.
Lisaks peaks KOKS selgesõnaliselt fikseerima, et Eestis tagatakse kõigi omavalitsuste võrdne kohtlemine riigipoolsel rahastamisel, kuid EL struktuuri-ja regionaalpoliitika fondidest raha eraldamisel eristatakse Eestis kaks piirkonda Tallinn ja ülejäänud Eesti. Vastasel korral ähvardab Eestit veelgi suurem regionaalne tasakaalustamatus, Lõuna-Eesti veelgi suurem mahajäämus Tallinna palga- ja arengutasemest.
Septembris 2021 toimus Riigikogus eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)“ arutelu.
Millal käisid Sina viimati Karusoo etendusel? Aa, 1980, kui etendati 13-seid? Kas mäletad Popi ja Huhuud? Sa ei saa aru, millest või kellest käib jutt, sest 80dad pole päriselt, vaid vanaema fotoalbumi allkirjad?
Kas eesti ühiskond on valmis? Kas see on õmblusteta või kärisenud? Kes on see rätsep, keda ootame? Kas on veel lootust?
Pildil: M. Karusoo täna/ 3-aastasena, ikka eluteatris
Merle Karusoo on endiselt ühiskonna juurprobleemide analüüsija ja ausat selget vaadet nõudvates vormides meie ette tooja. Eesti Rooma Klubi ühe asutaja ja kauase liikmena teeb ta seda nüüd Klubi avalike arutelude vormis. Ikka etendusena, mis on päriselu.
Karusoo elutööks peetakse nn mäluteatrit, mille tekstid sünnivad algallikaid intervjueerides või kogudes dokumentaalset algmaterjali muul moel (arhiivid jm).
Arusaadavatel põhjustel on ka ERK oma avaldumistes piiratud, kuid jätkame tööd:
Eesti Rooma Klubi avalik mõtluskogunemine pühapäeval, 7. novembril. Teema – INTEGRATSIOON Eestis. Koht – Kirjanike Maja musta laega saal
Kogunemine-häälestumine kell 12, alustame kell 12.30 (uksed kinni)
MA OLEN EESTI KEELE ÕPETAJA
Lavastaja/stsenarist: Merle Karusoo
AVASÕNA – Merle Karusoo, ERK liige, projekti juht
OMA LOO RÄÄGIVAD IDA-VIRUMAA EESTI KEELE ÕPETAJAD
Teema avatakse eesti keele õpetamise kogemuse alusel Ida-Virumaal, mis asetatakse integratsiooni konteksti.
Laval on:
Angelika Soomets
Anne Meldre
Inguna Joandi
Irina Bahramova
Krismar Rosin
Margit Sibul
Mari-Mall Feldschmidt
Martin Tikk
Lisaks loetakse keelekümbluskooli abiturientide ja vilistlaste kirjandeid.
KES JA KUIDAS SAAKS JA PEAKS ÕLA ALLA PANEMA?
Arutlevad:
Arvi Tavast – Eesti Keele Instituut
Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutus
Kaire Viil – Eesti Energia
Anne-Ly Reimaa – Kultuuriministeerium
Tiiu Kuurme – ERK liige, TLU, kasvatusteadlane
Kõik kohaletulnud/ *vaata fookusettepanekuid allpool*
Eesti Rooma Klubi tänab: etendust ja üritust rahastab Integratsiooni Sihtasutus.
Teema laiendus/ punkte siin ja laiemalt arutlemiseks/ Anne-Ly Reimaa
Anne-Ly töötab alates 2007 lõimumisteemadega Kultuuriministeeriumis ja on eesti keele majade kontseptsiooni koostaja. Kokkupuuted valdkonnaga on tihedad, endise ida-virukana näeb nii eilset kui tänast.
Pakuksin teemana – kuidas murda stereotüüpe ja barjääre eesti keele omandamisel venekeelsel elanikkonnal.
Eestikeelsete avaliku halduse töökohtade viimine Ida-Virumaale mõjub toetavalt keeleõppe motivatsioonile, Eesti riigi kuvandile ja autoriteedile piirkonnas, sest suurendab eestikeelset keelekeskkonda.
Rahvastikurühmade eraldatus ja sellega seotud vähene sotsiaalne sidusus muudab haavatavaks ühiskonna stabiilsuse, mistõttu tuleb seonduva valdkonnana arvesse võtta ka riigi julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi. Kuna probleemi lahendamine hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi, siis ainuüksi keeleõppe tõhusam korraldamine Ida-Virumaal ei aita kaasa olukorra parandamisele, vaid vajalik on ka eestikeelse majandusstruktuuri-, töö- ning kultuurikeskkonna laiendamine piirkonnas.
Saavutatud keeletaseme hoidmise võimaluste puudumine, sh eesti keele oskust vajavate töökohtade vähesus, põhjustab koolituste tulemusena saavutatud oskustaseme taandarengu. Eesti keele omandamisel on oluline pöörata võrdselt tähelepanu nii keelekeskkonna arendamisele kui ka piirkondlikele majandusmeetmetele, mis aitavad kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. Selleks et Narva ja Ida-Virumaa elanike riigikeele oskus tõuseks tuntavalt, on vaja oluliselt tõsta eesti keele kasutusvõimalusi piirkonnas.
Lisaks eesti keele majade kontseptsioonist (2016):
Periooditi ebaühtlane tasuta eesti keele õppe pakkumine täiskasvanutele ja sihtgrupi ebamäärane piiritlemine on loonud eesti keele õppijatele reaalsetest võimalustest suuremad ootused, mis ei ole realiseerunud soovitud tulemustena. Lisaks on probleemkohana tõstatunud pakutava keeleõppe maht ja kvaliteet ning õpetajate vähesus. Eesti keele massõppe pakkumisel, kus võimalikult paljud inimesed on haaratud keeleõppesse, on sageli kaasnevaks tagajärjeks keeleoskuse omandamise madal tulemuslikkus. Väikeste sihtgruppidega tegelemine on keeleoskuse arendamise mõttes tulemusrikkam, kuid kallim (seda teed on ka Integratsiooni SA läinud, sest saime selleks valitsuselt 2 M eurot eesti keele majade käivitamiseks 2018.a.).
Eesti keele õppe pakkumine Ida-Virumaal mitte-eestikeelses keskkonnas jääb tulemuslikkuselt ning eesti keele edasise kasutamise seisukohalt puudulikuks, kui õppele ei lisandu keele praktiseerimisvõimalusi eestikeelses keskkonnas. Tulemusrikka keeleõppe eesmärgiks peab olema eesti keele aktiivse kasutamise oskus, mitte teadmine keelest, mida tegelikkuses kasutada ei saa. Keeleõppel eestikeelses keskkonnas on lisaks laiem tähendus lõimumise edendamiseks. Eesti keele oskust käsitletakse teiskeelse elanikkonna seas sageli instrumentaalse väärtuse ja hüvena, mille oskamise ning valdamise olulisus on tingitud eesti keele kui riigikeele positsioonist ning sellest tulenevatest õigustest, kohustustest ning vajadustest ning millegi parema saavutamiseks. Need eesti keelest erineva emakeelega elanikud, kes on saanud keelt õppida eestikeelses keskkonnas, mõistavad Eesti olusid ning eestlasi paremini ja seeläbi muutuvad ka nende hoiakud pikemas perspektiivis eestimeelsemaks.
Eestikeelsete avaliku halduse töökohtade viimine Ida-Virumaale mõjub toetavalt keeleõppe motivatsioonile, Eesti riigi kuvandile ja autoriteedile piirkonnas, sest suurendab eestikeelset keelekeskkonda. Rahvastikurühmade eraldatus ja sellega seotud vähene sotsiaalne sidusus muudab haavatavaks ühiskonna stabiilsuse, mistõttu tuleb seonduva valdkonnana arvesse võtta ka riigi julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi. Kuna probleemi lahendamine hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi, siis ainuüksi keeleõppe tõhusam korraldamine Ida-Virumaal ei aita kaasa olukorra parandamisele, vaid vajalik on ka eestikeelse majandusstruktuuri-, töö- ning kultuurikeskkonna laiendamine piirkonnas.Saavutatud keeletaseme hoidmise võimaluste puudumine, sh eesti keele oskust vajavate töökohtade vähesus, põhjustab koolituste tulemusena saavutatud oskustaseme taandarengu. Eesti keele omandamisel on oluline pöörata võrdselt tähelepanu nii keelekeskkonna arendamisele kui ka piirkondlikele majandusmeetmetele, mis aitavad kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. Selleks et Narva ja Ida-Virumaa elanike riigikeele oskus tõuseks tuntavalt, on vaja oluliselt tõsta eesti keele kasutusvõimalusi piirkonnas.
Lugejatelt saabunud ettepanekuid arutlusele, et tuum ei läheks vaid Ida-Virumaa lokaliseeritud keeleprobleemile
millised Eesti geograafilised alad on rahvaste ja kultuuride segunemise reaalsed objektid lisaks Ida-Virumaale?
meie ligi 30 a ajaloo jooksul – mis on jäänud tegemata uute kultuuride esindajate näol riigikodanike genereerimisel meie riigis?
millised on EL väljavaated keele ja kultuuri miksingu stsenaariumite valgusel, kas midagi on jäänud tegemata kümnend tagasi?
milline on eesti keele positsioon Eestis versus rahvuskeel(t)e positsioonile lähiriikides?
Kas me annaks ka EV Valitsusele “viierealise” ettepaneku kuidas toimida “nüüd ja praegu”, selle ürituse lõpus?
Kujutage endale ette, et olete nt kogenud elektrik. Vaatate pealt, kuidas noor ja agar tegelane, kes pole küll seda ala õppinud, asub asja kallale. Tore! Kuid… paneb otsad valesti kokku, maandusest pole kuulnudki, mingeid ohutusnõudeid ei järgi, manuaale ei loe, teooriast ei huvitu ja tegelikult ei saanud juba kooliajal aru, mis asi see nähtamatu, lõhnatu värvitu asi on, millega ta praegu justkui tegeleb. Aga ta ehitab usinalt suurelamut, milles ise elama ei hakka, reklaamib seda ja kinnitab, et see on parim. Elanikel pole esialgu aimugi, et midagi on valesti, sest tegelasel on paberid. Pitsatiga ja puha.
Muretsedes hakkate oma abi pakkuma. Algul toetav olla püüdes, siis manitsedes, … lõpuks karjudes. Pooled elanikud on hakanud halba aimama, tekkinud on kahtlusi, mõned püüavad ikka veel pabereid uskuda ja vapraks jääda. Pöördutakse ka “ülemuste poole” – need kinnitavad, et paberid kehtivad.
Esimene hoone põleb maha. Teine ka. Kolmas on kohe süttimas. Te näete, aga teil pole pabereid/võimu, et vahele astuda. Olete ennast tahaplaanile tõstnud, et uutele ja noortele ruumi anda. Aga nood panevad otsad valesti kokku, ei maanda ja ei kuule. Teile kinnitatakse, et nüüd on uued ajad. Teie muretsete, et kas füüsikaseadused ka seda teavad või käituvad endistviisi. Viitate mahapõlenule, kahjudele. Teile kinnitatakse taas, et kohe läheb paremaks.
Teid on mitmeid, teid saab ühe rohkem, kuid teil pole pabereid, teil pole mandaati. Teid ei pea kuulama, teid ei kuulda. Põleb maha kolmaski.
Avaldame kaks avalikku pöördumist EV valitsuse poole, mõlemad kantud Covid-19 olukorra ja valitsuse re-aktsioonide kohta
Need pöördumised Covid-19 teemal on suurmäe tipuke. Samalaadsed on olnud saagad teistel üliohtlikke situatsioone põhjustada võivatel/põhjustavatel teemadel, milledega on käidud ka peaministri jutul (J. Ratas, büroojuhataja T. Kiik) – näiteks plahvatusohtlikud väetisehoidlad sadamas, mis õnnetuse korral pühiksid minema pea pool Tallinna linna või rahvastikuküsimus.
Riik on taas terveks talveks lukus. Quo vadis, Eesti?
Juuli 2021
Nelli Kalikova – arst, infektsionist ja epidemioloog, Eesti Rooma Klubi liige
Nelli on tegevepidemioloog, peab MTÜna AIDSi ja sõltuvuste tugikeskust (riik seda ei rahasta): Alates 2020 on avaldanud kümmekond artiklit, et valgustada, anda kõrvalt rahulikke soovitusi ja suuniseid, olla abiks raskel ajal. Guugelda.
Teie poole pöördub Nelli Kalikova, üle 45-aastase epidemioloogia ja nakkushaiguste kogemusega arst. Nagu kogu eest rahvas, olen väga mures meie tuleviku pärast seoses koroona epideemiaga. Teil on väga palju nõuandjaid ja komisjone, kuid sõnumid rahvale on vastuolulised ja tegutsemine aeglane. Teil on praegu pakitsev probleem vaktsiinide säilitamisega, kuid samal ajal peaks esiplaanil olema mitte ainult vaktsiinide vaid ka kogu rahvatervise hoidmine. Võtan julguse anda Teile mõned soovitused ja ettepanekud. Kui suudate nad lähinädalatel ellu viia, ei kahtle keegi, ette Teie olete õige inimene õigel kohal.
Kiired ja erakordsed abinõud ehk mida peaks tegema nüüd ja kohe:
Nädalaga peaks valmima logistiliselt põhjendatud vaktsineerimise plaan, mis haarab vaktsineerimise kõikides kaubanduskeskustes, massiüritustel, laevadel ja muudes sellistes kohtades.
Lähima 1-2 nädala jooksul, kasutades digilahendusi, võimaldada inimestel teha teine vaktsinatsioon ükskõik kus EV pinnal pakutud punktis.
Juba suvekuudel, st nüüd, organiseerida võimalikult suure hulga 12-17-aastaste laste vaktsineerimine enne kooli (laste puhke-, spordi-, huvialalaagrid jms); selleks veenda vanemaid ja andma piisavat ja ausat infot kõikides meediakanalites.
Organiseerida vähemalt 30-40 mobiilset vaktsineerimisbrigaadi, mida tuua sobivatesse kohtadesse inimestele lähemale (vt ürituste kava).
Jätkata õigeid samme piiride sulgemiseks. Värske koroona test või vaktsineerimise/läbipõdemise tõend peavad olema ka Eestis kohustuslikud. Venemaa (ja Läti?) piiril peaks olema mõlemad nõuded, sest esineb suur dokumentide võltsimise oht. Kui tõendit ei ole, siis test, karantiin 10 päeva ja kordustest.
Massiüritustele, nii suurtele kui ka väiksematele, lasta publikut ainult vaktsineerimise või läbipõdemise tõendi esitamisega. Seejuures võimaldada testimine kohapeal. See meede tõstab oluliselt huvi ennast vaktsineerida.
20. augustiks (1. septembriks) teha korda kõikide koolide ventilatsioonid või varustada kõik klassid õhupuhastite ja -värskendajatega. Viia tundide vahel sisse range tuulutamise režiim. Maskid koolis on suhteliselt kasutud. Tõhusam on haigete välja selgitamine ja testimine.
Alates 1. septembrist teha kiire vaktsineerimine koolides, eeskätt suurtes linnakoolides, kaasates nii õpetajad kui õpilased. Teavitada asjatundlikult kõikides meediakanalites sellest nii vanemaid kui õpilasi juba nüüd, et vältida paanitsemist ja vastuseisu. See meede võimaldab koole mitte sulgeda.
Haigete hospitaliseerimisel jälgida epidemioloogilisi reegleid (nakkus peab olema eraldi majas), mitte avama koroona osakondi mitmes haiglas, vastasel juhul tekivad haiglasisesed nakkused ja isegi surmajuhtumid.
Taasalustada reovee uuringuid koroonale. Käesoleval ajal on see ainus usaldusväärne lokaalne prognostiline meede.
Vältima sõna „propaganda“ igasugustes asjatundjate sõnavõttudes, sest inimestel tekib tõrge selle vastu. Rahvas vajab ausat ja selget põhjendust, miks on vaja ennast vaktsineerida.
võiks olukorra tõsidusele mõeldes kaaluda sõjaväemeditsiin kaasamist.
Tuua otsustajate ringi tagasi erakorralise meditsiini spetsialist Arkadi Popov jt, kes rasketel aegadel toetasid rahvast rahuliku meelekindluse, asjatundlikkuse ja selgete sõnumitega ning kel oli autoriteeti.
Jagada igal pool mõned (koordineeritud) näpunäited, millele peaks inimesed erilist tähelepanu pöörama, et jagatav informatsioon oleks lihtne, arusaadav ja usaldusväärne:
Kõik tänased koroonavastased vaktsiinid on enam-vähem sarnase efektiivsusega, seega ei maksa kramplikult otsida mingit ühte ja levitada teavet nende erineva toime kohta.
Kõik kasutusel olevad vaktsiinid toimivad erinevate koroonatüvede puhul, olgu see deltatüvi, Inglismaa, India või Brasiilia oma. Vahed on minimaalsed ja vaktsineerimine kaitseb nende kõigi eest.
Mida nõrgem inimene ja mida viletsam tema tervis, seda kiiremini peab ta ennast vaktsineerima. Sisuliselt koroonavastastele vaktsiinidele vastunäidustusi ei ole.
Väga haige inimese vastus vaktsineerimisele on reeglina nõrgem, kui terve oma, kuid vaktsiin ei lase vanal ja haigel inimesel surra ja haiguse kulg on palju kergem, kui ilma selleta.
Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha antikehade uuringut. Paljude riikide kogemus on näidanud, et see on asjatu aja ja raha raiskamine.
Tuleb üle saada põhjendamata hirmudest, näiteks väidetav tromboosi oht mõne vaktsiini korral. See müüt on tekkinud teadmatusest, et vaktsiini harva tüsistusena esinev süsteemne tromboos ei ole sama, mida me igapäeva elus teame tromboosina.
See, et mõned vaktsineeritud ikkagi nakatuvad ja haigeks jäävad, ei pea kedagi segadusse viima. Inimesed reageerivad sekkumisse erinevalt, mõne immuunsus on nõrgem. Oluline – neil juhtudel ei ole diagnoositud ühtegi rasket kulgu või surmajuhtu.
Maailmas on juba tehtud miljoneid vaktsineerimisi. Järeldus: üliharvad tüsistused on sadu kordi vähemohtlikud kui haigestumine koroonaviirusesse.
Vaktsiinivastaste vastu sõdimine on tulutu, aja jooksul jõuavad nad ise õige otsuseni või üldsuse hoiakutega.
Vaktsineerimine ei ole tüütav kohustus vaid tänu teaduse edusammudele vanadele ja haigetele võimalus ellu jääda ning anda liikumisvabadust noortele nii meil kui välismaal. Vaktsiinipass peaks saama inimestele juurdepääsuks kõigile üritustele, meelelahutusele ja reisimisele, aitaks vältida koolide sulgemist.
Tarkusi vanadest headest ennetusabinõudest:
maski kanda ainult umbses rahvarohkes kohas, õues pole seda vaja kanda,
käsi pesta nagu korralikul inimesel tavaks, ehk enne sööki, peale WCd ja töölt/avalikust kohast koju tulles,
haigena püsi kodus, kontaktsena karantiinis kui ei ole vaktsineeritud.
Hr. Kiik, ma loodan, et Te ei võta seda pöördumist isiklikult või kui tüütu inimese norimist. Ma loodan siiralt, et selle kirja alusel saate välja töötada kiire ja efektiivse lähikuude tegevusplaani. Vajadusel olen abiks. Eesmärk on meil ju ühine – et kestaks Eesti rahvas.
Ootan Teilt kiiret vastust kiirele probleemile.
Lugupidamisega,
Nelli Kalikova
Oktoober 2021
Jaak Uibu – rahvastikuteadlane ja meditsiinidoktor
Jaak on kirjutanud üle 100 teadustöö meditsiinilistel teemadel, regionaalpoliitika, rahvastikuprotsesside ja rahvastikupoliitika teemadel.
Valitsuse ja ametite kunagise nõuandjana püüab tänagi anda oma panuse EV paremasse toimimisse, selle helgesse tulevikku.
Tema pöördumistele ei vastata.
Veel COVID-19 riikliku teabelehe vajalikkusest ja valitsuse passiivsusest
Kirjutasin Postimehele artikli COVID-19 riikliku teabelehe vajalikkusest. Ammu on aeg süstematiseerida enda ja maailma sageli ülimalt vastuoluline teave koroona kohta ja teha see kättesaadavaks elanikkonnale regulaarselt ilmuva „COVID-19 riikliku teabelehe“ kujul. Soovitasin asjatundjatel anda oma info nii vaktsineerimise kui haiguse endaga seotud ohtudest.
Mõni päev tagasi saadeti postkastidesse siseministeeriumi väljaantud kohalike valimiste teabeleht. Minul tekkis küsimus, kas valimiste teabeleht on ikka tähtsam kui koroona oma – üks on juba postkastis, teise kohta ei ole midagi kuulda. Hakkasin COVID-19 ehk koroona teabelehe jälgi ajama mööda valitsusasutusi teabenõuetega ja mööda dokumendiregistreid, et selgust saada ja asjade käiku kiirendada.
Artikkel teabelehest ilmus Postimehes 20. septembril. Samal päeval saatsin artikli ka peaminister Kaja Kallasele riigikantseleisse, sest kes teabelehe väljaandmise peaks käivitama – ikka vastutuse koorma võtnud peaminister Kaja Kallas koos valitsusega. Sotsiaalminister Tanel Kiigesse mul ammu enam usku pole, sest pool aastat kestnud kirjavahetuses ei õnnestunud mul teda veenda Rahvastiku tervise arengukavasse sisse kirjutama sündimust kui rahva tervise kõige tähtsamat näitajat, mis tagab rahva kestmise. Kahjuks see lükati lipikuna seksuaal- ja reproduktiivtervise külge käsitlemata viljakuse sotsiaalseid ning vaimseid tegureid. Nii sai minister Tanel Kiige kaasabil sündimusest vaid seksuaalelu kõrvalprodukt.
Kaks päeva peale artikli ilmumist, 22. septembril vastas peaminister Kaja Kallas Riigikogu infotunnis Helmen Küti küsimusele riikliku teabe edastamisest kroonviiruse leviku piiramisel: „Kas te olete jõudnud selle kirjaga tutvuda ja kas te plaanite selle kirja valguses ka tegutseda?“
Peaminister vastas küsimuse esimesele poolele jaatavalt, kuid teise poole vastus jäi ebaselgeks. Ta ütles: „Kas täiendava info andmine inimestele selle COVIDi riikliku teabe näol paneb rohkem vaktsineerima? Ma kardan, et…“. Ja veel vastas: „See peaks olema kindlasti ka kriis.ee lehel, kui see informatsioon valmis saab“.
Esitasin selguse saamiseks nädal aega hiljem teabenõude riigikantseleisse COVID-19 riikliku teabelehe kohta. Palusin dokumenti „COVID-19 riikliku teabelehe“ koostamise käigu kohta artikli tarvis. Hakkasin vastust ootama. Vahepeal kahlasin igavusest riigikantselei avalikke andmeid dokumendiregistris. Leidsin sealt oma vastamata teabenõude nurgatagusest „seotud dokumendid“ alt kõledana, klassifitseerimata ja vastamata kujul. Üksnes salastatud oli see aastakümneteks.
Seotud dokumente minu nime alla oli kogunenud juba kümme tükki, mis räägib kantseleitöötajate kohusetundlikust tööst. Kuid riigikantseleis on ju veel teisi tublisid töötajaid, kes pidanuks minule sisuliselt vastama „ei“ või „ja“.
Riigikontrolör kirjutas 1. septembril peaministrile: „8. juulil 2021. aastal otsustasid valitsuskabineti liikmed teise laine õppetundide arutelude järel anda riigisekretärile ülesande luua Riigikantselei juurde COVID-19-kriisi juhtimise struktuur“. Selle otsuse üle võis ainult rõõmustada, sest oma avalikus pöördumises valitsusasutuste poole juba 17. veebruarist soovitasin sõna-sõnalt: „ Valitsusel välja töötada koroona tõkestamise süsteem koos vastutusega juhtimisahela üksikutes lülides“. Neid sõnu võib igaüks kontrollida riigikantselei dokumendiregistri kandes 17. veebruarist 2021. Veel leiab igaüks, et Riigikantselei portaalis mingit märki kriisi juhtimise struktuurist ei ole.
Artikli kirjutamise ajal laekus vastus minu teabenõudele – teabelehest ei midagi olulist, vaid viidatakse infokanalite uuendamisele. Teatatakse ka, et minu kiri 20. septembrist on saadetud vastamiseks sotsiaalministeeriumile. See pole üldse aus, sest dokumendiregistris kirjas on järgmine sõnastus: „Edastan peaministrile saabunud Jaak Uibu kirja COVID-19 riikliku tabelehe väljaandmisest“. Selle kirjaga peaminister vabastas end otsustamise kohustusest.
Huvitav, et protsessi käivitamiseks oli puudu vaid kaks tähte sõnas „väljaandmisest“ – „st“ asemel „ks“. Järeldasin, et usaldusväärse koroonateabe edastamise soovi peaministril ilmselt pole või pole tal lihtsalt aega oma rahva jaoks. On köitvamaid kohustusi. Sotsiaalministeeriumi ametnik, kellele edastati riigikantselei kiri, ütles ausalt, et pole sellega veel tegelenud.
Niisiis koroona laieneb ka valitsuspoolse puuduliku juhtimise tulemusena. Koroonakahjudest kirjutatakse piisavalt, kuid vaktsineerimisega seotud kõrvalmõjudest vähe. Teen seda köites kokku info ravimiameti ametlikust avalikust allikast:
COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 4. oktoobri hommik tehtud 1 375 659. Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 5139 teatist (0,37 % vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta. Vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist. 27.detsembrist kuni 4. oktoobri hommikuni on Ravimiametile saadetud 24 surmlõppega teatist, neist 4 puhul on Ravimiameti hinnangul seos võimalik/seost ei saa välistada.
Niisiis on, mida karta. Pealegi vaktsineerimise kaugtulemused pole ju teada. Ohtlikud levitajad on inimesed, kes haigust vaevusteta läbi teevad. Selliseid inimesi on näiteks Venemaal epidemioloog Anna Popova andmeil 8% nakatunuist. Tema järgi 76% haigestunutel väljendub koroona ülemiste hingamisteede ägeda nakkusena ja 15%-il kopsupõletikuna.
John Hopkinsi Ülikooli koroonakeskuse andmeil on 7. oktoobri seisuga Eestis nakatunuid 160 832 ja neist on surnud 1 383 inimest. Leian endiselt, et teavet vaktsineerimise ohtudest ja plussidest tuleks enam anda ühest riiklikust allikast, selgelt ja lahtikirjutatud kujul. Sundvaktsineerimine on vastuolus seadusega, kuid seadustes saab sätestada mõnede elanike rühmade kohustuslik vaktsineerimine. Võib arutleda, kas selle alla eeskujuna kuulub ka, näiteks kogu Valitsus. Kes ei vaktsineeri, kaotab portfelli. Muide, vaktsiine tootvate firmade vaktsineerimise kõrvalmõjude infos ma ei täheldanud surmlõppega juhte. See külvab kahtlusi. Ehk keegi oskab täpsustada.
Mul on kahju tümitada praegusi kolleege Riigikantseleist, sest töötasin ise seal paarkümmend aastat tagasi. Siis oli teistsugune töösse suhtumine ja taevas oli sinisem. Parandage meelt kunagiste professionaalide eeskujul! Veelgi rohkem on kahju inimestest, kes kannatavad koroona läbi.
Liikumisvaegus ja kliimaprobleemid on sarnased! Dr. Ragnar Viir
Sinu suhe tooliga (või diivaniga) võib mõjutada mitte ainult Sinu elu kvaliteeti vaid ka selle pikkust. Loe, mida ütlevad teadlased. Tähelepanuväärne Dr Viiri artikkel Postimehes.
„Täna ütlen ma: olukord on roosiline, kuid see on tuleviku kõdu. Meil on hea olla, meil on mugav olla, kuid see mugavus, liigne rahulolu tähendab lõpu algust − siis mõnusast diivanist võib saada meie rahva hauakivi”.
Saime Tiigri pilvedeni hüppama, planeeti kord aastas ära koristama, juba korraldame üleilmset digikoristamist – kas õpime ka istumast üles tõusma?
Aga milleks?
„See, mida oleme harjunud nimetama tervishoiuks, pole tervise hoidmine, vaid ravi. Tervise hoidmine sõltub suures osas meist endist… Ärgem ajagem neid asju segamini.“, on President Ilvese sõnad 24.02.2014 Pärnust. „Et mõista vastutuse jaotust, tuleb meil loobuda sõna tervishoid orvellikust kasutamisest ja pöörata tähelepanu omaenda valikute ja riskikäitumise tagajärgedele“, jätkab ta.[ii]
Digiajastusse jõudnutena jäägu Digital Health ikka tervishoiu heaks abiliseks, tervise hoidmine meile endile hoida.
Miks Soome Terviseministeerium oma soovituseks laenab tarkust poisilt, tüdrukult ja koeralt? Ikka sellepärast, et lastel ja sellel neljajalgsel kolmandal on liikumine ja ümbritseva aktiivne uurimine loomuomane. Ega nad ometi ju tsiteeri doktor Bernardino Ramazzini (1760 „Töötajate haigused“) nõu: ärge jääge istuma, tõuske tihti![iii]
Me elame tänapäevas ja tänapäevase töö olemus on suuresti matemaatikaülesannete lahendamine – selleks on aga rühikas istumine väga hea asend![iv]Probleemiks on katkestamatu istumine, mis teeb meid haigeks ja lühendab eluiga. Tugi- ja liikumiselundkond, süda ja vereringe, ainevahetus, ajutegevus – kõik elundsüsteemid saavad pihta. Rasvumine, ka maksa rasvumine (ilma alkoholi joomata) ja pahaloomulised kasvajad ähvardavad istujat. Värske uuring ütleb, et hambakaariese tekkeski on liigsel istuma jäämisel oma osa.[v]
Pikkade lennureisidega kaasuv alajäsemete trombemboolia oht on olnud teada juba ca 80 aastat, aga 2003. aastal tegi Dr. Beasley kolleegidega ettepaneku kutsuda seda tervisehäda terminitega ”e-Trombosis” ja “paigalistumise sündroom”, viidates ohuna laialdasele arvutite kasutusele võtmisele.[vi] Stephen Hawking pidas istumist ja sellega kaasnevat rasvumist 21. sajandi kõige tõsisemaks, üle mõistuse käivaks rahvatervise probleemiks, selle lahendamist aga sugugi mitte „raketiteaduseks“![vii] Kosmosetarkusest on aga abi küll – Inimene Kosmoses programmi eesmärk ei ole ainult kangelaslik kohanemine ekstreemsete keskkonnatingimustega, vaid ka raskusjõu mõjuga seotud tervisehäirete ennetamine siin Maa peal, mis rahvastiku vananemisega seoses on üha suurenev probleem.[viii]
Kui oleks olemas UFO ja rohelised mehikesed
Mõtle – kui nad jääksid sealt kosmosest uurima pöörleva Maa inimkonda, siis mis paistaks neile silma?
Kolmandikuks ööpäevast näeksid nad end pikali heitvaid olendeid, kes siis korraks püsti tõusmise järel suurema osa ärkveloleku ajast asetuvad puusa- ja põlveliigestest vinklisse ja püsivad kohapeal kambrites või maad-, vett- ja õhku mööda liikuvates erinevat vormi karpides.
Hetketi püstiasendisse tõusmise ja omal jõul liikumise sedastamine nõuaks aga eriti nõudlikke teleskoope.
Vaatasin põnevusega 28.01.2021 DigiSPUNK saadet[ix], mis oli suunatud eakamatele. Aitäh! Rõõmustasin, kui leidsin netiavarusest ka Digitarga[x], sest “digitaalse lämbumise” võimaluski on tuleviku väljavaatena väga alarmeeriv. Nagu ütleb gümnaasiumi juht Chema Camean „ekraanid ei vastuta noorte istuva eluviisi ega vähese ja mittekvaliteetse uneaja eest; tõsi, need soodustavad seda. Vastutus on meil, täiskasvanutel[xi], meie endigi tervise eest.
Digital Economy and Society Index`i edetabelis on Eesti 2019. aasta statistika põhjal 28 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas üheksandal kohal, samas kui istumise EL edetabelis on Eesti kuues. Joonis vastavast artiklist lisatud siia autori Antonio Moreno-Llasa loal.[xii]
Kaugtööga istume kõikjal endisest enam ja kahtluse koorma alla kipub vajuma tänapäeva inimese kui looduse krooni kogu tarkus ja rühikus. Jagan kõigi nende kolleegide muret, kelle tähelepanu on inimliigi, Homo Sapiens transformeerumisel istujatüübiks ja hoolt see protsess peatada.
Loodusel kulus kaks miljonit aastat kõndiva ja dünaamilise inimese kujundamiseks ning neil inimestel kulus kakssada aastat selleks, et looduse töö tagasi pöörata ning inimesed pikkadeks päevadeks toolide külge aheldada. Nõnda on reetlikul moel võitnud Eesistuja – salalik istuv ülevaataja.
Tõesti, koosolekuid ja istungeid ei juhata maailmas enam Chairman, Chairwoman ega Chairperson vaid pelgalt Chair. Eestigi on olnud eestKõneleja asemel eesIstuja. Sarkastiliselt, kas sõna otseses mõttes meile eeskujuks?
Istuvas kehas terve vaim?
Nüüdse kaugtööga istume kõikjal endisest enam ja spordi harrastamisestki ei piisa selle tasakaalustamiseks: ”Rahvas teeb üha rohkem sporti, aga muutub aina põduramaks, haigemaks ja rasvunumaks”, on Postimehe spordireporter mures. [xiv] Küll aga elaksime pikema ja tervema elu kui jõuharjutuste lisaks end vähemalt iga 30 min järel istumast gravitatsioonijõu vastu püsti tõstaks.
Nii vähe, kas piisab?
Sellest võimalusest annab meile teada NASA endine eluteaduste divisjoni direktor, nüüdne Taksha kosmose, tervise ja vananemise instituudi juhataja Dr. Joan Vernikos, kelle nõuanded põhinevad rahvusvahelises ISS kosmosejaamas tehtud inimkatsete võrdlusel vastavate Maa peal tehtutega.[xv] Lihaste hääbumisega kaasneb kogu keha allakäik, tõdeb ka professor Kristjan Port rõhutades,et tingimata peab lihasjõu eest hoolt kandma vanusest hoolimata[xvi]. Aeglaselt, käetugesid kasutamata toolilt üles püsti tõusta ja samal kombel istuma laskuda on ka selleks üks lihtsamaid näiteid.[xvii] Soome Olümpiakomitee pikaaegse peaarsti, UKK instituudi juhi professor Tommi Vasankari sõnul on aga liigse istumise väljajuurimine palju keerulisem väljakutse kui spordi ja tervisespordi propageerimine – Soome ühiskonna meelsus on selline.[xviii] Ega eestlaste meelsus erine.
Mida siis teha?
Ei kaugtöö, digisaavutused, ei tehnoloogia, tool ega diivan istuta inimkeha end puusa- ja põlveliigestest vinklis haigeks istuma ega keela kätekõverdusi või kükke tegemast, aga lausa lahus omavahel asjad kah ei ole – arusaamisest jääb puudu või on teave eksitav.
Infokanalid kordavad, et pandeemia ja eneseisolatsiooni aeg panevad inimesed kodudes istuma. Ei pane, isegi kaugtöö ei nõua katkematut istumist. Ise, ikka ise istume ja kui kaheks päevaks lausistuma või voodisse jääme, on lihasmassi vähenemine juba registreeritav.[xix]
Pildil: rasvarakkudel on omadus mehaanilise surve all, laborikatsetes ja istuva inimese tagumiku all porsuda kuni topelt suuremaks. Nõnda võib ülekaalulisest saada kiirenevas korras rasvunu. Joonis on esmakordselt avaldatud artiklis A Shoham N, Levy A, Shabashin N, et al. A multiscale modeling framework for studying the mechanobiology of sarcopenic obesity. Biomech Model Mechanobiol 16, 275-295 (2017).
Õigus istumast üles tõusta on meist igaühe õigus!
* * * *
“Terved kodanikud on suurim vara, mis igal riigil olla saab”, on Nobeli kirjandusauhinna saanud Winston Churchill´i sõnad. Ja silme ette tuleb… mis muu kui Inglise Parlament – ei taha nad seal kuidagi paigal istuda! Justkui olekski käimas Ramazzini 361-aasta tagune ülestõusmise aktsioon.
Brüsselis on aga eesistujaid oi-oi kui palju. Meil oli võimalus helistada äratuskella siis, kui Euroopa kuus kuud aastast 2017 vaatas meie poole[xx], aga me magasime selle maha.
Eesti Rooma Klubis/ERK katsetasime seda mõne korra, õnnestus! Ka kõrgete külalistega aastakonverentsidel.[xxi]
WHO 2020 on sätestanud suunised istumisaja vähendamiseks ja peab pandeemia ajal ideaalseks iga 30 minuti järel istumast korrakski üles tõusta.[xxii] Eesti Tööelu portaal esitab istuvas asendis tehtava töö peamiseks tervisemõjuks luu- ja lihaskonna probleeme[xxiii], samas kui WHO toob välja pikkade tööpäevade, sealhulgas kodutöö pikkade päevade mõju ka infarktide ja insultide sagenemisele, mis üleilmselt viis 745 000 surmajuhtumini 2020 aasta jooksul.[xxiv] WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ütleb, et ükski töö ei õigusta sellise riski võtmist.[xxv]
Koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega õnnestus 2013/2014 katsetada Tallinna Linnavalitsuse ja Haridusameti ametnikega, kokku 35 inimest (34 naist ja 1 mees), nende töökohal vastavalt neli ja kuus nädalat kestvat Istuja tervis – Sotsiaalse Innovatsiooni Projekti. Eesmärk oli õppida leevendama ja ära hoidma jätkuva istumisega kaasnevaid lihaspingeid ja -valusid.[xxvi] Kordamööda, kord tunnis, tõusti töölaua tagant, kõnniti koridori ja treppide kaudu alumisele korrusele ruumi kus 2 minuti jooksul tehti võimlemismatil seliliasendis lihtsaid harjutusi (võrdle Dr. Vernikos´e soovitusega et pikaliasendist püstitõusmine on koguni aktiivsem raskustungi ärakasutamine tervise heaks Maa peal kui istumast tõusmine![15]) ja kõnniti tagasi. Projekti tulemusena vähenesid lihaspinged, mõõdetult müomeetriga ja tõdetult osalejate endi poolt 3PPIUTT meetodiga[xxvii], ning ankeetküsitlus näitas valude vähenemist.
Osalejaid ja tulemusi/arvamusi
Valdav osa kodus tehtavast tööst tehakse tänapäeval istudes ja regulaarne liikumine kipub jääma väheseks. Koostöös Tallinna TV-ga tegime katse inimesi aktiivsemalt liikuma saada[xxviii]. Nakatavaks eeskujuks kohandatav hea näide on ka Apple firmast, kus iga töötunni viimaseks 10 minutiks tõustakse püsti liikuma ja ettevõtte juhi Tim Cook’i sõnul on see suurepärane.[xxix]
Meditsiiniuuringuid tervise seosest istumisega on praeguseks publitseeritud juba tuhandeid. Täna annab meditsiiniuuringute PubMed otsingumootor märksõnale ”Sitting” üle 25 tuhande publikatsiooni, kuigi küsib ikka veel ”Did you mean setting?” 20 aastat tagasi ei leidnud otsing veel ühtegi ”Sitting” teemalist artiklit(!). Nüüd annab ”Sitting health” 7 841, „Sitting time“ 7 831, ”Sitting Disease” 4 873, “Sitting risks“ 4 082 ja ”Sitting Covid” 173 vastet. See number kasvab iga päevaga.
Liigistumine on vähese füüsilise aktiivsuse levinuim vorm. Üldsus vajab informatsiooni selle kahjulikkusest samamoodi nagu suitsetamise, liigjoomise ja väärsöömise kahjulikkusest. Sest need kõik on meie endi poolt muudetavad elustiili riskitegurid. Iga minut loeb. Kanada kardioloogide 2018 aasta kongressilt saadigi kaasa soovitus, et südamehaiged tõuseksid iga 20 min istumise järel üles ringi liikuma, et kauem elada. Euroopa Kardioloogide Seltsi äsjane haiguste ennetamise juhis, koostajate hulgas professor Margus Viigimaa, rõhutab samuti, et istumist peab vähendama.[xxx]
Kuidas alustada?
Ülemaailmsel laste kehalise aktiivsuse teemalisel tippkohtumisel Torontos mais 2014 tehti kuulajatega lihtne uuring. Kasutades PODP (point-of-decision prompt) sekkumismeetodit, innustasid konverentsi esinejad oma tunnipikkuste ettekannete vältel kuulajaid kolmel korral korraks istumast üles tõusma. Akadeemiline kuulajaskond reageeris ettekandjate üleskutsetele innukalt. Minimaalse ajakulu ja kulutõhususe põhjal hinnati selline aktsioon sobivaks elanikkonna tervisealaseks sekkumiseks, millega võib vähendada istuvat elustiili ka suurtes rühmades.[xxxi]
Kas selline sekkumismeetod võiks olla meile eeskujuks? Jah muidugi, sTARTUp Day online 25-27. augustil 2021 toimunud festivali[xxxii] korraldajatega saime kokkuleppe, et seal esinejad kutsuksid samuti oma esinemise ajal kuulajaid istumast püsti tõusma. Ettevõtmist toetab professor Amid Gefen Iisraelist, kelle loal lisan siia tema uuringurühma artiklist laenatud joonise selle kohta, milline mehhanobioloogiline protsess sünnib liigsel istumisel ja populaarsema tutvustuse sellest: „Obesity: Not just what you eat“ – rasvumine ei ole vaid see mida sööd“.[xxxiii]
Minu üleskutse igale istujale end tihti püsti tõsta[xxxiv][xxxv] ei erine sisuliselt eelnevatest ega WHO soovitusest[vt 21]; märksõnad ikka lihtsus, jõukohasus, solidaarsus ja ühiskonna kulude kokkuhoid.
Rahvusvahelise teadlaste meeskonna andmetel maksis istuv eluviis maailmale 2013. aastal ilmatu 67,5 miljardit dollarit.[xxxvi] Soome ühiskonnale maksab liigne paigalolek – mis eelkõige on katkestamatu istumine – vähemalt 3,5 miljardit eurot aastas.[xxxvii] Eestilgi oleks arvutuslikult võimalik riigi kulusid tublisti kokku hoida, arvutuslikult 0,5-1 miljard € aasta kohta? Keegi pole seni huvi tundnud ega arvutanud, aga see oleks jätkusuutlik plaan. Saaks edendada tervishoidu, toetada medõdede sissetulekut ja kasvõi kaasaegse haigla ehitamist Tallinnasse!
Istumine kui terviseprobleem ja lahenduse otsimine sellele ei ole võõras ka nt Digitarkade Klubile. Selle klubi algataja Raimo Matvere soovitab oma 04.08.2015 postituses ”Androidi rakendused, mis aitavad kontoritöö tervislikumaks muuta” kasutada eelistusena Take a Stand – Google Play lahendust, et regulaarseid ülestõusmisi meelde tuletada. Ta peab oluliseks, et arvutitöö tegijad teaksid istumise mõjust tervisele ja sellest, kuidas seda mõju vähendada.[xxxviii]
Eesti Rooma Klubi liikmena teen ettepaneku, et meie klubi ja Digitarkade klubi teeksid koostööd rahva tervise heaks.
Ülestõusmise Aktsioon, inimeste teadlikkusel põhinev sotsiaalne innovatsioon võib ühiskonnas laialdasemalt õnnestuda tänase ICT valdkonna kaasalöömisel. Eriti kui just noored põlvkonnad meil ja mujal, kellele digimaailm iseenesestmõistetavalt kuulub ning kellel palju istumisaastaid alles ees, selle üleilmselt omaks võtavad.
”Tänapäeva laste ja noorukite põlvkond kasvab üles meediasse sukeldatuna, me seisime sellega silmitsi ammu enne, kui ülemaailmne pandeemia sundis meid kõiki oma eluga veebi kolima”, tõdeb Ühendriikide Pediaatrite Akadeemia. “Nad kasutavad platvorme, mis võimaldavad sisu tarbida ja ka luua, kasutavad sotsiaalset ja interaktiivset meediat, mis võib olla loominguline ja kaasahaarav nii üksikisikute kui ka rühmade jaoks, mängivad aktiivsusele kutsuvaid videomänge”. Akadeemia ettepanekul arutatakse nüüd USA Kongressis digiajastu mõju laste ja noorukite füüsilisele ja vaimsele tervisele.[xxxix] Digital Responsibility mõtteviis peab oma kohuseks kasutada tehnoloogiat viisil, mis ei kahjusta teisi ja kutsub üles olema teadlik tehnoloogia mõjust meie tervisele, keskkonnale ja kogu ühiskonnale.[xl]
Istumise mõju arvutimängijate tervisele mainitakse ka TalTech IT Kolledži poolt: ”Masina taga ei istuta pead sirgelt hoides. Umbes 4,5-kilose pea viltu hoidmine on kaelale kurnav, selle tagajärjel tekivad valud kaelas ja seljas. Samuti tekivad aastatega vale asendi tõttu selgroolülides deformatsioonid, mis hakkavad põhjustama valusid”.[xli]
Pildil: 1970datel turule toodud imeasi – kaugjuhtimise pult
Veel ühe algatusena võikski väga populaarseid e-spordi võistlusi täiendada selliselt, et mängu on sisse kirjutatud mängijate füüsilised, sobilikus rütmis toolilt tõusmised. Tehkem arvutimängude võistluste korraldajaile ettepanek ning kui Eesti e-spordi liidrid[xlii] pole huvitatud, pöördugem piirideta mängurite ja rahvusvaheliste korraldajate poole.
Noortele võiks pakkuda põnevust, mis juhtub, kui näiteks Kuu või Marsi peal hüppenööriga hüpelda või trampliinil! Siin Maa peal on igasuguse liikumise üles-alla vertikaalsuunalisel komponendil asendamatu roll lihaskonnale ja luustikule. [vt 15] Ka aju erinevad piirkonnad ootavad jalataldade alt tõusvaid signaale, mis sünnivad kõndides, joostes, hüpeldes, tantsides ja muidugi toolilt ja diivanilt üles tõustes. Kosmose kaalutuses, kus ”üleval” ja ”all” ega põrandat jalge all ei ole või kaalutuse maapealsetes simulatsioonides (neist lihtsaim on pelk pikaliolek!) on võimalik imiteerida kõndimist või jooksmist spetsiaalsete saabastega, mille põhjast saavad jalatallad päka ja kanna alt vastavas rütmis tekitatud pneumaatilisi mõjutusi.[xliii] Sellist pikaliolekus „kõnnitamist“ saab kasutada voodihaige insuldi ravis.
Pealtnäha saapad nagu saapad ikka, aga mina tundsin, et tantsin neis steppi.
Siin Maa peal pole toolilt tõusmise tavas midagi erilist. Seda tegid vembumees Toots, Arno, Teele ja kõik teised, kui õpetaja Laur või köster klassi tuli ja kui õpilased sõna said. Samamoodi käitusid omal ajal praeguste laste vanaemad ja vanaisad ja käituvad praegugi nt Vanalinna Haridusgümnaasiumi algklasside õpilased.[xliv] Ja üllatus-üllatus, Soome parlamendi liikmedki käituvad samamoodi, kui tahavad sõna saada: saadik vajutab nuppu, tõuseb ja ootab seistes kuni sõna saab, võib sammegi teha, astuda jalalt jalale! Neid on enamasti hulgem, kes püsti on tõusnud ja oma sõnaõigust ootavad. Aga meie eesistujad? Mõni vajutab nuppu, surub mikrofoni lauale ja vaata et vajub kõhuligi. Vist on meelest läinud, et ”istuma jäämine” tähendas klassikursuse kordamist ja ”istuma panek” vangi panemist?!
Kordan kultuuriesindaja Anu Lamp´i poolt välja öeldud ränka ennustust „mõnusast diivanist võib saada meie rahva hauakivi“ .[vt 1]
Samadel 1950datel aastatel kui Zenith vabastas meid kõndimast televiisorini ja tagasi, õpetas Dr. Morris Collen, arst ja elekrotehnika insener ühes isikus (Pioneer in Computerized Medicine) otsustusteooria põhiselt, koos IBM spetsialistidega, arvuti meditsiinivaldkonnas korraldusi andma ja tema mõistis, et see meetod on rakendatav ka haiguste ennetamiseks.[xlv]
Doktor Collen elas 100 aastaseks, 90ndates eluaastates selgitas ta: “Ma istun ja kirjutan suurema osa päevast,” ütles ta. “Ma lülitan köögi taimeri 60 min peale helisema kohe kui istun ja kui see heliseb, siis tõusen üles ja kõnnin trepist üles ja alla ning kõnnin mitu minutit koridoris edasi-tagasi ja siia lähen tagasi raamatu kallale.[xlvi]
Värske publikatsioon 10 aastat kestnud, 104 046 inimese, meeste ja naiste seireuuringust professor Andreas Holtenbergi juhtimisel[xlvii], annab teada, et istudes tehtav töö ei pruugigi olla see kõige halvem, millega kaasneb suur risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Selgub, et vaba-aja istumine, eriti koos TV vaatamisega kujutab endast suuremat kõrgenenud südame- ja veresoonkonna haiguste riski. Uuring toob välja, et istudes töötajad on kiidetavalt ära õppinud püsti tõusmise ja püsti liikumise pause pidama – tööstiil on tervist hoidvamaks muutunud.
Kuidas aga diivani patust priiks saada?
Kas majandusnobelist Bengt Holmströmi nõul, et „Häta keinon keksii“? Et häda ise, väljakutse, on see mis õpetab ja on innovatsiooni ja imitatsiooni innovatsioonide allikas, mitte raha ja sihitu vabadus.[xlviii] Väljakutsed on need, mis annavad elule tähenduse. Kuigi eliitspordi vaatamine võib olla stimuleerivam kui liigistumise käsitlemine, ütleb äsja avaldatud kolmas Lancet Series´e juhtkiri – seadke latt liiga kõrgele ja inimesed ei tee midagi. Aga mõistlike sihtmärkidega võivad nad enam liikuma hakata küll, näiteks innukamalt kõndimas käima.[xlix]
Jah, digiajastul endal on aeg meid istmast üles tõsta!
Ei oska olla meenutamata, kuidas suurepärane ungari pianist Sir András Schiff sai meid saalitäit õnnelikke spontaanselt palju-palju kordi kontserdi lõpus plaksutades püsti tõusma – meie meelte ja füüsise suureks rõõmuks.
Kultuur + keha kultuur!
Emeriitprofessor Adrian Bauman Austraaliast, samm-sammult lähenemine siin ei aita, liigistumine nõuab revolutsioonilist aktsiooni.[li]
Aeg on küps Kas oleme valmis?
Lapsed on meie tulevik. Poisi ja tüdruku, Tootsi, Teele ja kõigi aktiivsus olgu meil meeles, et oleksime ülestõusjate hulgas ikka esimeste seas!
Meil on erakordne võimalus olla mitte eesistujad vaid eestseisjad!
Professorial Fellow (Public Health), University of Newcastle, Australia; Co-Director WHO Collaborating Centre Physical Activity, Nutrition & Obesity: You can have a huge impact, Revolutionary, not evolutionary! Personal comminication: You are welcome to use this phrase „Revolutionary, not evolutionary!”, the slide you`ll attach is not quite mine – the phrase is, but the visual has been used by someone else, but you are welcome and permitted to use it. Good luck in your ‘activation’ strategy to get people moving and reduce sitting time!
[v] Bomfim R, A, Frias A C, Cascaes A M, Mazzilli L E N. April 2021. Sedentary behavior, unhealthy food consumption and dental caries in 12-year-old schoolchildren: a population-based study. April 2021, Brazilian Oral Research 35(1):1-9 DOI: 10.1590/1807-3107bor-2021.vol35.0041 https://doi.org/10.1590/1807-3107bor-2021.vol35.0041
[vi] R. Beasley, N. Raymond, S. Hill, M. Nowitz, R. Hughes. The New Zealand medical journal 118(1212):U1376 May 2005. eThrombosis: the 21st Century variant of venous thromboembolism associated with immobility. https://erj.ersjournals.com/content/erj/21/2/374.full.pdf
[viii] Tadaaki Mano. Professor Emeritus Chair of the SG 2.15 – Immersion Model: Importance for Space Life Sciences Studies at the Academy of Astronautics. https://iaaspace.org/studies/current-studies/#Study-Current-C2 Personal communication: “I completely agree with your idea that main goal for Human in Space program (incl. Space Life and gravi-physiological studies) is not heroic adaptation to extreme environmental conditions but its applications to maintain human health and prevent gravity-related disorders on the ground (incl. age-related disability in elderly people)”.
[xxv] Dr. Tedros Adhanom Ghebreyesus, WHO Director-General: “Teleworking has become the norm in many industries, often blurring the boundaries between home and work. In addition, many businesses have been forced to scale back or shut down operations to save money, and people who are still on the payroll end up working longer hours. No job is worth the risk of stroke or heart disease. Governments, employers and workers need to work together to agree on limits to protect the health of workers.” https://www.who.int/news/item/17-05-2021-long-working-hours-increasing-deaths-from-heart-disease-and-stroke-who-ilo
[xxxix] US Pediaatrite Akadeemia “Kids Online During COVID: Child Safety in an Increasingly Digital Age” March 11, 2021, HHRG-117-IF17-Wstate-AmeenuddinN-20210311.pdf (house.gov)
[xlvii] Andreas Holtermann, Peter Schnohr, Børge Grønne Nordestgaard, Jacob Louis Marott. The physical activity paradox in cardiovascular disease and all-cause mortality: the contemporary Copenhagen General Population Study with 104 046 adults. European Heart Journal, 2021; DOI: 10.1093/eurheartj/ehab087
[xlviii] Bengt Holmström: “Tihti oletatakse, et innovatsioonid sünnivad, kui inimesel on võimalikult vabad käed teha mida tahab ja piisavalt ressurssi. ”Häda õpetab abinõu” on tõele palju lähemal. Innovatsioonid sünnivad kas juhulikult (mida rahaga ei saa mõjutada), või väljakutsetest”. Tõlkena vabalt laenatud aadressilt: Suomen kestävän kasvun ohjelma – kommentteja (VNS 6/2020 vp) Bengt Holmström, 21.1.2021 https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/JulkaisuMetatieto/Documents/EDK-2021-AK-345885.pdf
[xlix] A sporting chance: physical activity as part of everyday life – The Lancet published Online July 21, 2021. https://doi.org/10.1016/ S0140-6736(21)01652-4
[l] Mooses K, Taveter K. Agent-Oriented Goal Models in Developing Information Systems Supporting Physical Activity Among Adolescents: Literature Review and Expert Interviews. J Med Internet Res 2021;23(5):e24810 doi: 10.2196/24810 https://www.jmir.org/2021/5/e24810/authors
[li] Emeritus Professor Adrian Bauman MD MPH PhD FAFPHM FACSM FAHMS Sydney University (Public Health) & The Australian Prevention Partnership Centre |Senior
ERK septembriarutlus 2021 – Andi Hektor ja eksperdid. See leht on täitumas. Siit leiad peagi ka ettekannete salvestused ja muu teemasse ning kohtumisse puutuva.
Teadustöö põhisuunad: osakestefüüsika, astroosakestefüüsika, kosmoloogia, kosmilised kiired ja andmeteadus. Teadusmarss eestvedaja ja Teaduskoda algatusrühma liige. Teaduse/füüsika populariseerija: Raamatu “Higgsi bosoni lugu” kaasautor. Teaduse populariseerimise preemia 2008 ja 2013. Rohkem kui 170 teadusartikli ja paljude populaarteaduslike kirjutiste kaasautor.
ERK arutleb otse ja veebis: Mis värvi on meie tulevikuelekter?
Peaettekande tegi Andi Hektor. Ettekande resümee:
Ettekandes annan linnuvaate, et kust tuleb ja kuhu läheb energeetika ja mis on tuumaenergia roll selles. Keskendun tänamatule ehk vaatan tulevikku — milline on energeetika 5, 10 ja 25 aasta pärast ja kuidas haakub sellega tuumaenergeetika arenduse ajajoon.
Kas lähituleviku tuumaenergeetika sobib väikeriigile nagu Eesti?
millised on kohalikud väljakutsed?
Andi Hektor väidab, et tuumaenergeetika on tulnud selleks, et jääda inimkonnaga pikaks ajaks. Eesti ei pea tingimata hüppama tuumaenergeetika rongile, aga selles reisijatel on omad eelised: stabiilne lokaalne elektri- ja soojatootmine ning kaasnev teadus-arendusmahukas tööstus.
Väitlust ohjas Sirli Sipp Kulli, ERK liige, Eesti Geoloogiateenistuse direktriss
Eesti Rooma Klubi 
You must be logged in to post a comment.