Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi (JTM1) rakendamisest:
Eesti Rooma Klubi seisukohad
Allolev kokkuvõte lähtub vajadusest määratleda tingimused õiglase ülemineku mehhanismi rakendamiseks Eestis, nimelt eeldused selle peamise fookuse realiseerumiseks, milleks on majanduse mitmekesistamine piirkondades, mis kannatavad enim nii majanduslikult kui sotsiaalselt kliimamuutuste leevendamise meetmete tõttu.
Ettepanekud esitatakse nii Vaba Riigi valitsusele, Parlamendile kui asjaomastele ministeeriumidele ja ametitele. Dokument on avalik, avaldatav ka Euroopa keskkonna-alastes väljaannetes. Ettepanekud esitatakse nii Vaba Riigi valitsusele, Parlamendile kui asjaomastele ministeeriumidele ja ametitele. Dokument on avalik, avaldatav ka Euroopa keskkonna-alastes väljaannetes.
Majanduse arendamiseks, tööhõive taastamiseks ja inimeste heaolu suurendamiseks eelkõige Ida-Virumaal on vaja uusi suundi. Tulemust ei ole oodata, kui tulevikukavade koostamisele ei kaasata üleminekuks suutlikke ettevõtteid ja kohalikke inimesi ega saavutata nende poolehoidu ja toetust.
JTM asetab esiplaanile väike- ja keskmised ettevõtted. Samas on nii majandusliku jõu kui intellektuaalse potentsiaali poolest üleminekuks suutlikud eelkõige suured ettevõtted. Majanduskeskkonna muutumine lausa sunnib neid selleks. Fossiilsel toormel põhinevate kütuste tootmise toetamine on keelatud. Keelatud ei ole fossiilsel toorme muul viisil väärindamine.
Allpool on esitatud mõningad võimalused Ida-Virumaa põlevkivil baseeruva majanduse ja tööhõive ümber paiknemiseks maavaradel ja taastuvenergeetikal baseeruva poole, et nii säilitada majandus ja tööhõive.
1. Teadaolevate ja seni kasutamata maavarade kaevandamisel ja töötlemisel on suur potentsiaal nii Ida-Virumaa kui kogu Eesti majanduse tulevikule ja põlevkivi põletamisel baseeruva elektritootmise asendamiseks.
Põlevkivi kõrval tuleb fookusesse võtta metallid. Arvestades lähituleviku prognoose kasvab kordades akumetallide, haruldaste muldmetallide ja fosfori vajadus. Eesti fosforiit koos kaasnevate haruldaste muldmetallidega vajab ulatuslikku uurimist. Lisaks sellele on vajalik uurida fosforiidiga lähestikku paiknevaid võimalikke maavarasid nagu glaukoniit kaaliumi toormena ja graptoliit-argilliit mitmete metallide (tsink, molübdeen, vanaadium, uraan jt.) toormena. Eesti kristalses aluskorras paikneb mitu oluliste metallide võimalikku leiukohta. Teada on Jõhvi magnetanomaalia ja Uljaste polümetalne maagistumine, mis koos pakuvad raua, tsingi, plii, vase ja veel mitmete muude metallide osas võimalikke tulevikulahendusi. Põlevkivi puhul tuleb rakendada selle väärindamise uudseid tehnoloogiaid, mis asendavad põletamise teiste viisidega (pürolüüs, hüdrogeenimine jm.). Põlevkivi kasutamise vähenemisest tulenev majanduslangus on korvatav teiste maavarade kaevandamise ja väärindamisega, see vajab riiklikku detailset tulevikukava ning uuringute finantseerimist.
Ülalnimetatud metalle jt maavarasid ei ole Eesti riigis uuritud enam kui 30 aastat. Olemasoleva ebapiisava info põhjal ei ole võimalik teha strateegilisi otsuseid. Teadmistel põhinevate majanduslike ja keskkonnakaitseliste otsuste tegemiseks on vajalik olulisel määral edendada piirkonnas geoloogilisi uuringuid. Uuringud vajavad stabiilset ja piisavat tuge riigilt, aga suure tõenäosusega palju laialdasemat finantseerimismudelit, kui on rakendatud viimaste aastate jooksul. Vajalikud uuringud on väga mahukad ja nende teostamine ainult riigi rahaliste vahenditega võib viia olukorrani, kus uuringute läbiviimine võib väldata 20 kuni 30 aastat. Eestis ei ole keskust, kus oleks saadaval kogu info meie loodus- ja maapõueressursside kohta reaalajas ja võimalusega infot statistiliselt ja arenguliselt analüüsida.
Maapõu pakub ka geotermilist energiat, mille uuringuid pole Eestis sihipäraselt tehtud. Soome kogemus viitab võimalusele kasutada sügaval paiknevat geotermilist energiat (>3000 m), Leedu ja Läti kogemused näitavad geotermilise energia kasutamisvõimalikkust ka keskmistel (100 m kuni 2500 m)sügavustel.
2. Nagu maailmas kasvab ka Eestis elektrienergia tarbimine. Eesti elektri tootmine baseerub juba sajandi jooksul peamiselt põlevkivil. Elektrituru avanemine ja karmistunud keskkonnanõuded on toonud vajaduse elektritootmise mitmekesistamiseks.
Põlevkivi kasutamine elektritootmiseks on paratamatus langustrendis. Nimetatud trend mõjutab otseselt kvalifitseeritud tööjõu hõivet ja põhjustab sotsiaalseid pingeid. Sellega seotud sotsiaalsed probleemid on riigi lahendada. Kahjuks pole rakendatavaid lahendusi siiani välja pakutud
Põlevkivi asendamisega taastuva toormega on tulnud kaasa probleemid. Suurem osa taastuvenergia tehnoloogiast tuleb sisse osta, st suure osa tulust teenivad teised riigid. Taastuvenergeetika edendamine vajab värskeid ideid. Riigi ülesanne on arendada oma energeetikat, oma ressursimajandust, luua oma adaptatsioonimehhanismid vastu seismaks globaalsetele muutustele. Selle saavutamiseks tuleb keskenduda oma ressurssidele ja parimatele ressursiväärindamise tehnoloogiatele. Energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks tuleb kompleksselt arendada kõiki taastuvenergia võimalikke tehnoloogiaid.
Energiatootmise kavandamine peab ulatuma vähemalt aastasse 2050. Tõenäoliselt on võimalik selleks tähtajaks (2030 on ebareaalne) täielikult loobuda põlevkivi põletamisel baseeruvast elektrienergiast ja asendada see teiste väljatöötatavate tehnoloogiatega. Teravneb elektrienergia salvestamise probleem, mille põhiliseks lahenduseks tänase (2020 lõpp) teadmise alusel on vesinik. Energiasalvestuse vajadust arvestades võivad osutuda perspektiivikaks ka pump-hüdroakumulatsioonijaamad, kuid ka siin on oluliselt vaja laiendada vastavasisulist uuringutegevust praktiliste eesmärkide saavutamiseks lähema kümnendi jooksul.
3. Taastuvenergeetika arendamine vajab riiklikku planeeringut, et tagada sotsiaalselt ja keskkonnahoidlikult parimad lahendused.
Päikesejaamade rajamine viljakatele põldudele ei ole põhjendatud, sest näiteks teravilja kasvatamisel saadakse põllupinna ühikult kordades rohkem energiat. Ka maastikupildi rikkumine on oluline faktor. On vaja ratsionaalset otsustust, millist maad ollakse valmis ohverdama, kus viljakat mulda tuleks kasutada vaid põllumajandustootmises. Tuuleparkide arengut takistab merealade planeeringu puudumine ja teavitustegevuse nõrkus, mis viib kohalike elanike poolehoiu asemel tihti nende vastuseisuni. Lisaks komplekssele planeeringutegevusele on päikesejaamade ja tuuleparkide projekteerimisse vaja kaasata ka maastikuarhitektid.
ETTEPANEKUD
JTM raames rahastatavatele toetusmeetmetele on vajalik välja töötada adekvaatsed finatseerimismehhanismid, mis kaasaks eeskätt tööstusinvesteeringuid, mis vastavad EL Roheleppe eesmärkidele ning oleks atraktiivsed arendajatele elluviimiseks Virumaa regioonis. Tingimustes on vajalik kirjeldada eelistused, mitte piirangud ning tingimused ei tohiks olla pelgalt majandusharude ja konkreetsete projektide põhised. Majandus ei arene projektipõhiselt. Investeeringute taotluse tingimused ei tohiks olla seotud ettevõtte suurusega, olulise hinnangukriteeriumina tuleks kasutada loodavat lisandväärtust (seda eriti kohaliku tooraine baasil), kõrgkvalifitseeritud töökohtade arvu ja turuatraktiivsust (arvestades ka jäätmete hulka ja iseloomu või jäätmete ümbertöötamise võimekust).
JTM kava edukaks läbiviimiseks ja oluliste positiivsete muutuste esilekutsumiseks on vajalik oluline teadus- ja arendustegevuse intensiivistamine regioonis. Kõrgel tasemel läbiviidavad rakendusuuringud on oluline tugi tootmis- ja majandustegevuse ümberprofileerimisel ja ökonoomsemate lahenduste leidmisel olemasolevatele ja uutele tegevussuundadele.
Arvestades ülemineku mastaapsust on nii ajapiir 10 aastat kui ka toetuste maht 350 miljonit eurot kindlasti ebapiisavad. Ettepanek: kavandada 10-aastane periood seni töös olevate investeeringute ärakasutamiseks ja ülemineku detailseks ettevalmistusteks, tegelik üleminek on realistlik 15-20-aastases ajaraamis.
JTM suunitlus eelkõige väike- ja keskmise ettevõtluse toetamisele ja fossiilsetel kütustel baseeruva energeetika toetamise keelamine ei ole Eesti oludes adekvaatne ega taga üleminekut. Ida-Virumaa vajab investeeringuid tööstusse. Ettepanek: arvestada sellega üleminekuinvesteeringute kavandamisel ja mitte jätta toetuseta põlevkivi väärindamise uute tehnoloogiatega tegelevad ettevõtted
Eesti ala geotermiline potentsiaal vajab hindamist, eeskätt elektri- ja soojatootmise vaatevinklist. Ettepanek: töötada välja esmane uuringukava ja läbi viia katsepuurimine (>2000 m sügavuseni). Lisaks töötada välja kava ja viia läbi uuringud madala sügavusega geotermilise energia kasutamiseks lokaalses küttes-jahutuses.
Hetkel ei ole erakapitalile loodud võimalusi investeerida maavara- ja maapõueuuringutesse. Ettepanek: töötada välja riigi ja erakapitali koostööpõhimõtted ning luua seaduslik alus eraettevõtete kaasamiseks maapõueuuringutesse. Sarnaselt töötada välja põhimõtted väliskapitali kaasamiseks maapõueuuringutesse ja maavarade väärindamisse.
Taastuvenergeetika arendamine vajab riiklikku planeeringut. Ettepanek: kaasata kohe päikesejaamade ja tuuleparkide projekteerimisele ka maastikuarhitektid.
Eestis ei ole keskset institutsiooni, kuhu oleks koondatud kogu info meie loodus- ja maapõue ressursside kohta ning mille sõltumatud spetsialistid oleksid võimelised infot jagama, analüüsima ja kaalutletud ettepanekuid tegema. Ettepanek: luua Eesti loodus- ja maapõueressursside infokeskus.
1 https://www.europa-nu.nl/id/vl5c7fotp9zv/proposal_for_a_regulation_of_the
Eesti Rooma Klubi 
Kommentaari autor kaitses 1978.a. Moskvas väitekirja: “Lae sundvaristamise parameetrite uurimine ja valik kamberkaevandamise puhul Eesti põlevkivi leiupaiga tingimustes” (tehnikakandidaat, PhD).
Endistes Eesti põlevkivikaevandustes (Kukruse, Kiviõli, Kohtla, Küttejõu, Käva, Ubja jt) toimus kaevise tootmine esialgu nn. käsikambrites, kus aheraine laoti paeriitadesse ja põlevkivi visati kühvliga vagonetti. Iga paeriida laius oli kuni 25 m ja pikkus kuni 150 m, paeriitade vahele jäeti u. 2 m laiune käik.
Selline, käsikambritega väljamisviis koos kaevandatud ala täitmisega, oli Kiviõli kaevanduses osaliselt kasutusel kuni 1964. aastani.
Järgmine kaevandatud ala osalise täitmisega väljamistehnoloogia oli kasutusel käsilaavades (laava – u. 80…120 m pikkune sirge esi e. tööfront), kus aheraine laoti paeriitadesse käsitsi ja põlevkivi visati kühvliga kraapkonveierile. Paeriitade laius oli u. 5 m ja nende vahe – u. 3 m, pikkus – u. 600 m (paneeli laius). Kattekivimite (samuti maapinna) vajumine paeriitade kohal oli kuni 0,5 m.
Kaasaegsetes maagi- ja soolakaevandustes suunatakse rikastusjäätmed kaevandatud alasse. Sõltuvalt vajadusest lisatakse rikastusjäätmetele tardumist soodustavaid või kiirendavaid komponente.
Enamikel juhtudel on täitmisele kuuluvad mahud väga suured. Täitesegu valmistamine toimub spetsiaalsetes tehastes. Lähteainete etteandmine on pidev protsess. Valminud täitesegu suunatakse segupumba vahendusel kaevandusse, seal – täitmiseks ettevalmistatud kambritesse.
Katsekehade valmistamise esialgsed tulemused on ette kantud Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) XXI Aprillikonverentsil /1/.
Praegu kasutatakse nii Estonia kui ka Ojamaa kaevandustes põlevkivikihindi osalist väljamist. Põhilae ülalhoidmiseks jäetakse nn. „igavesed“ tervikud, mistõttu kaevise kaod suurenevad koos põlevkivikihindi sügavuse suurenemisega märgatavalt. Nimetatud olukorra vältimiseks on otstarbekas kasutada kihindi väljamist kaevandatud ala osalise täitmisega. Selleks tuleb rajada kaevandatud alasse põhilae ülalhoidmiseks nn. tehistervikud, millede lähtematerjaliks on peamiselt põlevkivi kaevandamise ja töötlemise kõrvalproduktid. Segu pumbatakse väljatud alas asuvatesse kambritesse pärast ajutiste raketiste monteerimist, mille eesmärk on tuhkbetooni ruumiline fikseerimine täitmiseks ette nähtud kambrites.
Pärast segu tardumist järgneb raketiste demonteerimine ja ümbertõstmine, kui tardsegu on täielikult kivistunud – kaevise tervikute lõhkamine ja väljamine. Kirjeldatud meetodil on järgmised eelised:
• kaevise kadude märgatav vähenemine;
• põlevkivi kaevandamisõiguse maksu, tardsegu komponentide ( tuha ja aheraine) ladustus-maksude tunduv vähenemine;
• nimetatud maksud vähenevad proportsionaalselt kaevandamisõiguse, tuha ja aheraine ladustamise tasumäärade, samuti ladustamise mahtude suurenemisega.
Esialgsed katsetustulemused Ojamaa kaevanduses (2013.a) näitasid: kui tardsegu koosneb rikastusjääkidest valmistatud killustikust, õlivabriku tuhast ja veest, siis oli katsekehade survetugevus pärast 2-kuulist kivinemist suurusjärgu võrra vajalikust survetugevusest väiksem.
Järeldused:
• õlivabriku tuha asemel on otstarbekas kasutada kas elektrijaama tuhka või õlivabriku ja elektrijaama tuha segu;
• mida suurem on tuhkbetoonist tervikute pindala, seda väiksem võib olla tehisterviku materjali survetugevus; koos sellega suureneb vajaliku täitematerjali maht ja sellega kaasnev majanduslik efekt;
• tuleb leida võimalus suuremõõtmeliste tuhkbetoonist tervikute moodustamiseks, mis rahuldaksid suure osa püstitatud eesmärkidest: tuhkbetoonist tervikute kandevõime on rahuldav nende materjali suhteliselt madala survetugevuse puhul.
• kaevandatud ala täitmise peamiseks puuduseks Estonia kaevanduse tingimustes on tehistervikute lähteainete – tuha ja killustiku – transpordi suur kaugus, lähteainete transportimiseks vajalike teede puudus ja eramaade olemasolu teede trassil.
LikeLike
Täname! Edastatud kommenteerimiseks ka Alvar Soesoole
LikeLike
Pingback: Tuleviku maapõueressursid: piiridega lõpmatus? – A. Soesoo maikuu arutelule | Eesti Rooma Klubi