11. aprillil oli ka Eesti Rooma Klubi kutsutud osalema „Eesti 2035“ strateegia tegevuskava ja EL rahastamisvõimalusi tutvustavale seminarile Tallinnas. Eesti Rooma Klubi oli esindatud kolmeliikmelisena: juhatuse liikmed Ivar Raig, Juhan Telgmaa ja meedianõunik Tuuli Stewart.

Sissejuhatus

Eesti Rooma Klubi (ERK) juhatus kiidab heaks EV Valitsuse algatuse tervikliku pikaajalise strateegia Eesti 2035 ja nn. pika plaani koostamise Eesti riigi arendamiseks. Avaldame heameelt ka selle üle, et strateegia elluviimiseks on koostatud valitsuse vastava tegevuskava eelnõu (01. aprill 2022), mis sisaldab ka vajalike meetmete rahastamist ning regulaarset ülevaadet strateegia elluviimise kohta püstitatud eesmärkide ja vastavate mõõdikute kaudu. Oleme töörühmale tänulikud, et Eesti Rooma Klubi (ERK) on olnud jätkuvalt kaasatud nii Eesti 2020 kui 2035 koostöösse ja partnerlusse. Hindame seda võimalust ning anname oma parima konstruktiivsesse üksteist toetavasse koosmõtlemisse.

Eesti 2035 on olnud loogiliseks jätkuks eesti taasiseseisvumise algusest Säästev Eesti 21 riikliku kavana käivitunud riigi strateegilise planeerimise ühiskonna sektorite-ülesesse koostöösse. ERK on läbi selle protsessi rõhutanud, et iga uus etapp selles peaks olema tõusmine eelmise etapi õlgadele kohandudes muutunud ja täpsustunud oludele, võttes aga eelnevatest versioonidest parima.  

Eesti 2035 kevad 2022

Peale sunnitud ligi kaheaastast pausi oli 2022 kevadel taas võimalus osaleda Eesti 2035 partnerite kohtumisel, kus ettekanded tegid nii Riigikantseleid kui Rahandusministeeriumi esindajad. Partnerid olid kohtumiseks valmistunud, tehti sisulisi parenduse ettepanekuid, märgati tehnilisi viperusi.

ERK juhatus, olles tutvunud ettekannete salvestusega ja arvamuste ning esitatud ettepanekutega leiab, et antud Eesti 2035 strateegia versiooni puhul on tegemist pigem valitsuse katsega koostada pikaajalist poliitikat, millele on ka strateegia tunnuseid.

Strateegia koostamine peaks ERK hinnangul algama EV Põhiseaduse sätetest, eriti selle preambuli ja esimeste paragrahvide sätete sisuga täitmisest. Vajame ühiskondlikku kokkulepet küsimuses et, millist riiki ja ühiskonda tahetakse tänases Eestis tegelikult üles ehitada. Selle juures on vaja seada ka majanduse arendamise (mitte vaid kasvatamise) eesmärgid, defineerides, millist majanduskeskkonna (turumajanduse tüüpi) soovitakse arendada ja milliste mõõdikuteni lõpuks jõuda.

Valitsuse poolt esitatud dokumendid on heaks aluseks nende edasiseks täiendamiseks nii Riigikogu kui ka rahvaarutluste tasandil. Muutmist ja täpsustamist vajavad mitte ainult Eesti arendamise eesmärgid, vaid ka paljud seatud mõõdikud.

Näiteks on dokumendis seatud eesmärgiks, et Eesti SKT jõuab aastaks 2035 110% tasemele EL keskmise tasemega võrreldes. Selline eesmärk on vähe seotud Eesti pingutustega rahvamajanduse arendamisel ning on saavutatav ka näiteks Ukraina liitumisega ELi-ga. Samuti pole vastuvõetav rahva kestlikkuse ja tervise mõõdikuna „ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“. Rahva kestlikkuse ja tervise mõõdikuteks tuleks ikka seada iibe ja keskmise eluea/tervelt elatud aastate näitajaid kui võimalikud eesmärgid rahvatervises. Täpsemalt vt esitatud ettepanekuid lisatud materjalidest.

Lisaks juba partnerite kohtumisel esitatule tahaksime eraldi välja tuua mõningad edasist protsessi loodetavasti tõhustavad ettepanekud:

• „Eesti 2035“ strateegia põhjalikumaks läbiarutamiseks oleks vaja luua vastav Riigikogu ajutine strateegiakomisjon, kuhu kuuluksid kõigi Riigikogus esindatud erakondade esindajad, sõltumatud teadlased, eksperdid ja ametnikud. Riigikogu strateegiakomisjon peaks töötama intensiivselt umbes aasta ning selle töökorraldus võiks sarnaneda Põhiseaduse Assamblee töökorraldusega, kusjuures kasutatakse ka ametnikke ja väliseksperte. Erilist tähelepanu peaks Riigikogu ajutine strateegiakomisjon pöörama sellistele Eesti 2035 strateegia osadele, nagu rahvastik, energeetika ja julgeolek, sest needalussambad on senini vähem läbi töötatud. Riigikogus 2021.aastal 71 poolthäälega heaks kiidetud dokument „Eesti 2035“ võiks aga olla aluseks uue Eesti riigi uue erakondade ülese strateegiadokumendi koostamiseks. Riigikogus esindatud parteide arvamused ja täiendused ning parandusettepanekud, mis esitati 2021 mais on leitavad siin.  
• Oleme veendunud, et „Eesti 2035“ võeti Riigikogus vastu kiirkorras, erinevate valdkondade eesmärkidesse ja mõõdikutesse detailse süvenemiseta. Selleks puudusid Riigikogu liikmetel ka vastavad abilised. Riigi strateegilise dokumendi koostamiseks on vaja ära kasutada aga kogu Eesti intellektuaalne potentsiaal, et tekiks strateegiadokumendi uus kvaliteet.
• Teine võimalus Eesti riigi uue strateegilise alusdokumendi koostamiseks oleks Vabariigi Presidendi akadeemilist nõukogu taaskäivitamine, kaasates strateegiadokumendi koostamisse teadlaste ja kodanikuühiskonna esindajaid. Sellise mastaabiga tööks pole EV Presidendi kantseleil praegu ilmselt vahendeid, kuid riigieelarve kinnitamine seisab alles ees.

Täname veelkord Riigikantseleid võimaluse eest osaleda ühismõtlemises ja esitada oma seisukohad arutluses, millist Eestit me täna oma tulevikuna näeme ja millised oleksid võimalused selle saavutamiseks.