Tuumaenergeetika perspektiivikus-perspektiivitus Eestis – A. Hektor/ septembriarutlus 2021

Tags

Eesti riik, energeetika, Hektor, prognoos, säästev areng, taastuvenergia, tulevik

ERK septembriarutlus 2021 – Andi Hektor ja eksperdid.
See leht on täitumas. Siit leiad peagi ka ettekannete salvestused ja muu teemasse ning kohtumisse puutuva.

Teadustöö põhisuunad: osakestefüüsika, astroosakestefüüsika, kosmoloogia, kosmilised kiired ja andmeteadus.
Teadusmarss eestvedaja ja Teaduskoda algatusrühma liige.
Teaduse/füüsika populariseerija:
Raamatu “Higgsi bosoni lugu” kaasautor. Teaduse populariseerimise preemia 2008 ja 2013. Rohkem kui 170 teadusartikli ja paljude populaarteaduslike kirjutiste kaasautor.

Andi Hektor on:

Tartu Observatooriumi teadusnõukogu
KBFI teadusnõukogu
Eesti Füüsika Seltsi aseesimees
Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juhatuse liige

ERK arutleb otse ja veebis: Mis värvi on meie tulevikuelekter?

Peaettekande tegi Andi Hektor. Ettekande resümee:

Ettekandes annan linnuvaate, et kust tuleb ja kuhu läheb energeetika ja mis on tuumaenergia roll selles. Keskendun tänamatule ehk vaatan tulevikku — milline on energeetika 5, 10 ja 25 aasta pärast ja kuidas haakub sellega tuumaenergeetika arenduse ajajoon.

Kas lähituleviku tuumaenergeetika sobib väikeriigile nagu Eesti?
millised on kohalikud väljakutsed?

Andi Hektor väidab, et tuumaenergeetika on tulnud selleks, et jääda inimkonnaga pikaks ajaks. Eesti ei pea tingimata hüppama tuumaenergeetika rongile, aga selles reisijatel on omad eelised: stabiilne lokaalne elektri- ja soojatootmine ning kaasnev teadus-arendusmahukas tööstus.