Suured asjad vajavad suuri sõnu.

Anne, e-lõpus

---

„Täna ütlen ma: olukord on roosiline, kuid see on tuleviku kõdu. Meil on hea olla, meil on mugav olla, kuid see mugavus, liigne rahulolu tähendab lõpu algust − siis mõnusast diivanist võib saada meie rahva hauakivi”.

Saime Tiigri pilvedeni hüppama, planeeti kord aastas ära koristama, juba korraldame üleilmset digikoristamist – kas õpime ka istumast üles tõusma?

Aga milleks?

„See, mida oleme harjunud nimetama tervishoiuks, pole tervise hoidmine, vaid ravi. Tervise hoidmine sõltub suures osas meist endist… Ärgem ajagem neid asju segamini.“, on President Ilvese sõnad 24.02.2014 Pärnust. „Et mõista vastutuse jaotust, tuleb meil loobuda sõna tervishoid orvellikust kasutamisest ja pöörata tähelepanu omaenda valikute ja riskikäitumise tagajärgedele“, jätkab ta.[ii]

Digiajastusse jõudnutena jäägu Digital Health ikka tervishoiu heaks abiliseks, tervise hoidmine meile endile hoida.

Istuma jäämine on riskikäitumine

Me elame tänapäevas ja tänapäevase töö olemus on suuresti matemaatikaülesannete lahendamine – selleks on aga rühikas istumine väga hea asend![iv] Probleemiks on katkestamatu istumine, mis teeb meid haigeks ja lühendab eluiga. Tugi- ja liikumiselundkond, süda ja vereringe, ainevahetus, ajutegevus – kõik elundsüsteemid saavad pihta. Rasvumine, ka maksa rasvumine (ilma alkoholi joomata) ja pahaloomulised kasvajad ähvardavad istujat. Värske uuring ütleb, et hambakaariese tekkeski on liigsel istuma jäämisel oma osa.[v]

Pikkade lennureisidega kaasuv alajäsemete trombemboolia oht on olnud teada juba ca 80 aastat, aga 2003. aastal tegi Dr. Beasley kolleegidega ettepaneku kutsuda seda tervisehäda terminitega ”e-Trombosis” ja “paigalistumise sündroom”, viidates ohuna laialdasele arvutite kasutusele võtmisele.[vi] Stephen Hawking pidas istumist ja sellega kaasnevat rasvumist 21. sajandi kõige tõsisemaks, üle mõistuse käivaks rahvatervise probleemiks, selle lahendamist aga sugugi mitte „raketiteaduseks“![vii] Kosmosetarkusest on aga abi küll – Inimene Kosmoses programmi eesmärk ei ole ainult kangelaslik kohanemine ekstreemsete keskkonnatingimustega, vaid ka raskusjõu mõjuga seotud tervisehäirete ennetamine siin Maa peal, mis rahvastiku vananemisega seoses on üha suurenev probleem.[viii]

Vaatasin põnevusega 28.01.2021 DigiSPUNK saadet[ix], mis oli suunatud eakamatele. Aitäh! Rõõmustasin, kui leidsin netiavarusest ka Digitarga[x], sest “digitaalse lämbumise” võimaluski on tuleviku väljavaatena väga alarmeeriv. Nagu ütleb gümnaasiumi juht Chema Camean „ekraanid ei vastuta noorte istuva eluviisi ega vähese ja mittekvaliteetse uneaja eest; tõsi, need soodustavad seda. Vastutus on meil, täiskasvanutel[xi], meie endigi tervise eest.

Kaugtööga istume kõikjal endisest enam ja kahtluse koorma alla kipub vajuma tänapäeva inimese kui looduse krooni kogu tarkus ja rühikus. Jagan kõigi nende kolleegide muret, kelle tähelepanu on inimliigi, Homo Sapiens transformeerumisel istujatüübiks ja hoolt see protsess peatada.

Loodusel kulus kaks miljonit aastat kõndiva ja dünaamilise inimese kujundamiseks ning neil inimestel kulus kakssada aastat selleks, et looduse töö tagasi pöörata ning inimesed pikkadeks päevadeks toolide külge aheldada. Nõnda on reetlikul moel võitnud Eesistuja – salalik istuv ülevaataja.

Dr. James Levine[xiii]

Tõesti, koosolekuid ja istungeid ei juhata maailmas enam Chairman, Chairwoman ega Chairperson vaid pelgalt Chair. Eestigi on olnud eestKõneleja asemel eesIstuja. Sarkastiliselt, kas sõna otseses mõttes meile eeskujuks?

Istuvas kehas terve vaim?

Nüüdse kaugtööga istume kõikjal endisest enam ja spordi harrastamisestki ei piisa selle tasakaalustamiseks: ”Rahvas teeb üha rohkem sporti, aga muutub aina põduramaks, haigemaks ja rasvunumaks”, on Postimehe spordireporter mures. [xiv] Küll aga elaksime pikema ja tervema elu kui jõuharjutuste lisaks end vähemalt iga 30 min järel istumast gravitatsioonijõu vastu püsti tõstaks.

Nii vähe, kas piisab?

Sellest võimalusest annab meile teada NASA endine eluteaduste divisjoni direktor, nüüdne Taksha kosmose, tervise ja vananemise instituudi juhataja Dr. Joan Vernikos, kelle nõuanded põhinevad rahvusvahelises ISS kosmosejaamas tehtud inimkatsete võrdlusel vastavate Maa peal tehtutega.[xv] Lihaste hääbumisega kaasneb kogu keha allakäik, tõdeb ka professor Kristjan Port rõhutades,et tingimata peab lihasjõu eest hoolt kandma vanusest hoolimata[xvi]. Aeglaselt, käetugesid kasutamata toolilt üles püsti tõusta ja samal kombel istuma laskuda on ka selleks üks lihtsamaid näiteid.[xvii] Soome Olümpiakomitee pikaaegse peaarsti, UKK instituudi juhi professor Tommi Vasankari sõnul on aga liigse istumise väljajuurimine palju keerulisem väljakutse kui spordi ja tervisespordi propageerimine – Soome ühiskonna meelsus on selline.[xviii] Ega eestlaste meelsus erine.

Mida siis teha?

Ei kaugtöö, digisaavutused, ei tehnoloogia, tool ega diivan istuta inimkeha end puusa- ja põlveliigestest vinklis haigeks istuma ega keela kätekõverdusi või kükke tegemast, aga lausa lahus omavahel asjad kah ei ole – arusaamisest jääb puudu või on teave eksitav.

Õigus istumast üles tõusta on meist igaühe õigus!

* * * *

“Terved kodanikud on suurim vara, mis igal riigil olla saab”, on Nobeli kirjandusauhinna saanud Winston Churchill´i sõnad. Ja silme ette tuleb… mis muu kui Inglise Parlament – ei taha nad seal kuidagi paigal istuda! Justkui olekski käimas Ramazzini 361-aasta tagune ülestõusmise aktsioon.

Eesti Rooma Klubis/ERK katsetasime seda mõne korra, õnnestus! Ka kõrgete külalistega aastakonverentsidel.[xxi]

WHO 2020 on sätestanud suunised istumisaja vähendamiseks ja peab pandeemia ajal ideaalseks iga 30 minuti järel istumast korrakski üles tõusta.[xxii] Eesti Tööelu portaal esitab istuvas asendis tehtava töö peamiseks tervisemõjuks luu- ja lihaskonna probleeme[xxiii], samas kui WHO toob välja pikkade tööpäevade, sealhulgas kodutöö pikkade päevade mõju ka infarktide ja insultide sagenemisele, mis üleilmselt viis 745 000 surmajuhtumini 2020 aasta jooksul.[xxiv] WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ütleb, et ükski töö ei õigusta sellise riski võtmist.[xxv]

Koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega õnnestus 2013/2014 katsetada Tallinna Linnavalitsuse ja Haridusameti ametnikega, kokku 35 inimest (34 naist ja 1 mees), nende töökohal vastavalt neli ja kuus nädalat kestvat Istuja tervis – Sotsiaalse Innovatsiooni Projekti. Eesmärk oli õppida leevendama ja ära hoidma jätkuva istumisega kaasnevaid lihaspingeid ja -valusid.[xxvi] Kordamööda, kord tunnis, tõusti töölaua tagant, kõnniti koridori ja treppide kaudu alumisele korrusele ruumi kus 2 minuti jooksul tehti võimlemismatil seliliasendis lihtsaid harjutusi (võrdle Dr. Vernikos´e soovitusega et pikaliasendist püstitõusmine on koguni aktiivsem raskustungi ärakasutamine tervise heaks Maa peal kui istumast tõusmine!^[15]) ja kõnniti tagasi. Projekti tulemusena vähenesid lihaspinged, mõõdetult müomeetriga ja tõdetult osalejate endi poolt 3PPIUTT meetodiga[xxvii], ning ankeetküsitlus näitas valude vähenemist.

Valdav osa kodus tehtavast tööst tehakse tänapäeval istudes ja regulaarne liikumine kipub jääma väheseks. Koostöös Tallinna TV-ga tegime katse inimesi aktiivsemalt liikuma saada[xxviii]. Nakatavaks eeskujuks kohandatav hea näide on ka Apple firmast, kus iga töötunni viimaseks 10 minutiks tõustakse püsti liikuma ja ettevõtte juhi Tim Cook’i sõnul on see suurepärane.[xxix]

Liigistumine on vähese füüsilise aktiivsuse levinuim vorm. Üldsus vajab informatsiooni selle kahjulikkusest samamoodi nagu suitsetamise, liigjoomise ja väärsöömise kahjulikkusest. Sest need kõik on meie endi poolt muudetavad elustiili riskitegurid. Iga minut loeb. Kanada kardioloogide 2018 aasta kongressilt saadigi kaasa soovitus, et südamehaiged tõuseksid iga 20 min istumise järel üles ringi liikuma, et kauem elada. Euroopa Kardioloogide Seltsi äsjane haiguste ennetamise juhis, koostajate hulgas professor Margus Viigimaa, rõhutab samuti, et istumist peab vähendama.[xxx]

Kuidas alustada?

Ülemaailmsel laste kehalise aktiivsuse teemalisel tippkohtumisel Torontos mais 2014 tehti kuulajatega lihtne uuring. Kasutades PODP (point-of-decision prompt) sekkumismeetodit, innustasid konverentsi esinejad oma tunnipikkuste ettekannete vältel kuulajaid kolmel korral korraks istumast üles tõusma. Akadeemiline kuulajaskond reageeris ettekandjate üleskutsetele innukalt. Minimaalse ajakulu ja kulutõhususe põhjal hinnati selline aktsioon sobivaks elanikkonna tervisealaseks sekkumiseks, millega võib vähendada istuvat elustiili ka suurtes rühmades.[xxxi]

Kas selline sekkumismeetod võiks olla meile eeskujuks? Jah muidugi, sTARTUp Day online 25-27. augustil 2021 toimunud festivali[xxxii] korraldajatega saime kokkuleppe, et seal esinejad kutsuksid samuti oma esinemise ajal kuulajaid istumast püsti tõusma. Ettevõtmist toetab professor Amid Gefen Iisraelist, kelle loal lisan siia tema uuringurühma artiklist laenatud joonise selle kohta, milline mehhanobioloogiline protsess sünnib liigsel istumisel ja populaarsema tutvustuse sellest: „Obesity: Not just what you eat“ – rasvumine ei ole vaid see mida sööd“.[xxxiii]

Minu üleskutse igale istujale end tihti püsti tõsta[xxxiv] [xxxv] ei erine sisuliselt eelnevatest ega WHO soovitusest^{[vt 21]}; märksõnad ikka lihtsus, jõukohasus, solidaarsus ja ühiskonna kulude kokkuhoid.

Rahvusvahelise teadlaste meeskonna andmetel maksis istuv eluviis maailmale 2013. aastal ilmatu 67,5 miljardit dollarit.[xxxvi] Soome ühiskonnale maksab liigne paigalolek – mis eelkõige on katkestamatu istumine – vähemalt 3,5 miljardit eurot aastas.[xxxvii] Eestilgi oleks arvutuslikult võimalik riigi kulusid tublisti kokku hoida, arvutuslikult 0,5-1 miljard € aasta kohta? Keegi pole seni huvi tundnud ega arvutanud, aga see oleks jätkusuutlik plaan. Saaks edendada tervishoidu, toetada medõdede sissetulekut ja kasvõi kaasaegse haigla ehitamist Tallinnasse!

Istumine kui terviseprobleem ja lahenduse otsimine sellele ei ole võõras ka nt Digitarkade Klubile. Selle klubi algataja Raimo Matvere soovitab oma 04.08.2015 postituses ”Androidi rakendused, mis aitavad kontoritöö tervislikumaks muuta” kasutada eelistusena Take a Stand – Google Play lahendust, et regulaarseid ülestõusmisi meelde tuletada. Ta peab oluliseks, et arvutitöö tegijad teaksid istumise mõjust tervisele ja sellest, kuidas seda mõju vähendada.[xxxviii]

Eesti Rooma Klubi liikmena teen ettepaneku, et meie klubi ja Digitarkade klubi teeksid koostööd rahva tervise heaks.

Ülestõusmise Aktsioon, inimeste teadlikkusel põhinev sotsiaalne innovatsioon võib ühiskonnas laialdasemalt õnnestuda tänase ICT valdkonna kaasalöömisel. Eriti kui just noored põlvkonnad meil ja mujal, kellele digimaailm iseenesestmõistetavalt kuulub ning kellel palju istumisaastaid alles ees, selle üleilmselt omaks võtavad.

”Tänapäeva laste ja noorukite põlvkond kasvab üles meediasse sukeldatuna, me seisime sellega silmitsi ammu enne, kui ülemaailmne pandeemia sundis meid kõiki oma eluga veebi kolima”, tõdeb Ühendriikide Pediaatrite Akadeemia. “Nad kasutavad platvorme, mis võimaldavad sisu tarbida ja ka luua, kasutavad sotsiaalset ja interaktiivset meediat, mis võib olla loominguline ja kaasahaarav nii üksikisikute kui ka rühmade jaoks, mängivad aktiivsusele kutsuvaid videomänge”. Akadeemia ettepanekul arutatakse nüüd USA Kongressis digiajastu mõju laste ja noorukite füüsilisele ja vaimsele tervisele.[xxxix] Digital Responsibility mõtteviis peab oma kohuseks kasutada tehnoloogiat viisil, mis ei kahjusta teisi ja kutsub üles olema teadlik tehnoloogia mõjust meie tervisele, keskkonnale ja kogu ühiskonnale.[xl]

Veel ühe algatusena võikski väga populaarseid e-spordi võistlusi täiendada selliselt, et mängu on sisse kirjutatud mängijate füüsilised, sobilikus rütmis toolilt tõusmised. Tehkem arvutimängude võistluste korraldajaile ettepanek ning kui Eesti e-spordi liidrid[xlii] pole huvitatud, pöördugem piirideta mängurite ja rahvusvaheliste korraldajate poole.

Noortele võiks pakkuda põnevust, mis juhtub, kui näiteks Kuu või Marsi peal hüppenööriga hüpelda või trampliinil! Siin Maa peal on igasuguse liikumise üles-alla vertikaalsuunalisel komponendil asendamatu roll lihaskonnale ja luustikule. ^{[vt 15]} Ka aju erinevad piirkonnad ootavad jalataldade alt tõusvaid signaale, mis sünnivad kõndides, joostes, hüpeldes, tantsides ja muidugi toolilt ja diivanilt üles tõustes. Kosmose kaalutuses, kus ”üleval” ja ”all” ega põrandat jalge all ei ole või kaalutuse maapealsetes simulatsioonides (neist lihtsaim on pelk pikaliolek!) on võimalik imiteerida kõndimist või jooksmist spetsiaalsete saabastega, mille põhjast saavad jalatallad päka ja kanna alt vastavas rütmis tekitatud pneumaatilisi mõjutusi.[xliii] Sellist pikaliolekus „kõnnitamist“ saab kasutada voodihaige insuldi ravis.

Siin Maa peal pole toolilt tõusmise tavas midagi erilist. Seda tegid vembumees Toots, Arno, Teele ja kõik teised, kui õpetaja Laur või köster klassi tuli ja kui õpilased sõna said. Samamoodi käitusid omal ajal praeguste laste vanaemad ja vanaisad ja käituvad praegugi nt Vanalinna Haridusgümnaasiumi algklasside õpilased.[xliv] Ja üllatus-üllatus, Soome parlamendi liikmedki käituvad samamoodi, kui tahavad sõna saada: saadik vajutab nuppu, tõuseb ja ootab seistes kuni sõna saab, võib sammegi teha, astuda jalalt jalale! Neid on enamasti hulgem, kes püsti on tõusnud ja oma sõnaõigust ootavad. Aga meie eesistujad? Mõni vajutab nuppu, surub mikrofoni lauale ja vaata et vajub kõhuligi. Vist on meelest läinud, et ”istuma jäämine” tähendas klassikursuse kordamist ja ”istuma panek” vangi panemist?!

Kordan kultuuriesindaja Anu Lamp´i poolt välja öeldud ränka ennustust „mõnusast diivanist võib saada meie rahva hauakivi“ .^{[vt 1]}

Samadel 1950datel aastatel kui Zenith vabastas meid kõndimast televiisorini ja tagasi, õpetas Dr. Morris Collen, arst ja elekrotehnika insener ühes isikus (Pioneer in Computerized Medicine) otsustusteooria põhiselt, koos IBM spetsialistidega, arvuti meditsiinivaldkonnas korraldusi andma ja tema mõistis, et see meetod on rakendatav ka haiguste ennetamiseks.[xlv]

Doktor Collen elas 100 aastaseks, 90ndates eluaastates selgitas ta: “Ma istun ja kirjutan suurema osa päevast,” ütles ta. “Ma lülitan köögi taimeri 60 min peale helisema kohe kui istun ja kui see heliseb, siis tõusen üles ja kõnnin trepist üles ja alla ning kõnnin mitu minutit koridoris edasi-tagasi ja siia lähen tagasi raamatu kallale.[xlvi]

Värske publikatsioon 10 aastat kestnud, 104 046 inimese, meeste ja naiste seireuuringust professor Andreas Holtenbergi juhtimisel[xlvii], annab teada, et istudes tehtav töö ei pruugigi olla see kõige halvem, millega kaasneb suur risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Selgub, et  vaba-aja istumine, eriti koos TV vaatamisega kujutab endast suuremat kõrgenenud südame- ja veresoonkonna haiguste riski. Uuring toob välja, et istudes töötajad on kiidetavalt ära õppinud püsti tõusmise ja püsti liikumise pause pidama – tööstiil on tervist hoidvamaks muutunud.

Kuidas aga diivani patust priiks saada?

Kas majandusnobelist Bengt Holmströmi nõul, et „Häta keinon keksii“? Et häda ise, väljakutse, on see mis õpetab ja on innovatsiooni ja imitatsiooni innovatsioonide allikas, mitte raha ja sihitu vabadus.[xlviii] Väljakutsed on need, mis annavad elule tähenduse. Kuigi eliitspordi vaatamine võib olla stimuleerivam kui liigistumise käsitlemine, ütleb äsja avaldatud kolmas Lancet Series´e juhtkiri – seadke latt liiga kõrgele ja inimesed ei tee midagi. Aga mõistlike sihtmärkidega võivad nad enam liikuma hakata küll, näiteks innukamalt kõndimas käima.[xlix]

Jah, digiajastul endal on aeg meid istmast üles tõsta!

Saagu ekraanid aktiivseteks suhtlejateks meie tervise heaks. Neid on ju oi-oi kui palju! Meetod pole ületamatult keeruline. Näitedki olemas noorukite agiteerimise kohta olla füüsiliselt aktiivsemad.[l] Asugu ITK intelligentsed agendid, miks mitte noored ise nüüd liigistumise probleemi lahendama ja aitama meid, ka tugitoolisportlasi, oma tagumikke diivani petvast sülest lahti saama!

Emeriitprofessor Adrian Bauman Austraaliast, samm-sammult lähenemine siin ei aita, liigistumine nõuab revolutsioonilist aktsiooni.[li]

Aeg on küps Kas oleme valmis?

Lapsed on meie tulevik. Poisi ja tüdruku, Tootsi, Teele ja kõigi aktiivsus olgu meil meeles, et oleksime ülestõusjate hulgas ikka esimeste seas!

Meil on erakordne võimalus olla mitte eesistujad vaid eestseisjad!

Professorial Fellow (Public Health), University of Newcastle, Australia; Co-Director WHO Collaborating Centre Physical Activity, Nutrition & Obesity: You can have a huge impact, Revolutionary, not evolutionary! Personal comminication: You are welcome to use this phrase „Revolutionary, not evolutionary!”, the slide you`ll attach is not quite mine – the phrase is, but the visual has been used by someone else, but you are welcome and permitted to use it. Good luck in your ‘activation’ strategy to get people moving and reduce sitting time!

---

Viited:

[i] PM Majandus Tööandjad: mõnusast diivanist võib saada meie rahva hauakivi https://arileht.delfi.ee/artikkel/85270717/video-lennart-meri-tanane-sonum-olukord-on-roosiline-kuid-see-on-tuleviku-kodu-monusast-diivanist-voib-saada-meie-rahva-hauakivi

[ii] Toomas Hendrik Ilves: mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii. Pärnu Postimees 24.2.2014 https://parnu.postimees.ee/2707768/toomas-hendrik-ilves-mis-toond-on-meid-siia-see-enam-edasi-ei-vii

[iii] Bernardino Ramazini https://myuprightlife.com/index.php/2020/05/11/bernardino-ramazzini/

[iv] Peper, E., Harvey, R., Mason, L., & Lin, I.-M. (2018). Do better in math: How your body posture may change stereotype threat response. NeuroRegulation, 5(2), 67–74. http://dx.doi.org/10.15540/nr.5.2.67 https://www.neuroregulation.org/article/view/18396

[v] Bomfim R, A, Frias A C, Cascaes A M, Mazzilli L E N. April 2021. Sedentary behavior, unhealthy food consumption and dental caries in 12-year-old schoolchildren: a population-based study. April 2021, Brazilian Oral Research 35(1):1-9 DOI: 10.1590/1807-3107bor-2021.vol35.0041 https://doi.org/10.1590/1807-3107bor-2021.vol35.0041

[vi] R. Beasley, N. Raymond, S. Hill, M. Nowitz, R. Hughes. The New Zealand medical journal 118(1212):U1376 May 2005. eThrombosis: the 21st Century variant of venous thromboembolism associated with immobility. https://erj.ersjournals.com/content/erj/21/2/374.full.pdf

[vii] Stephen Hawking: It’s not rocket science why you’re fat https://eu.usatoday.com/story/news/nation-now/2016/12/02/stephen-hawking-s-not-rocket science-why-youre-fat/94801532/

[viii] Tadaaki Mano. Professor Emeritus Chair of the SG 2.15 – Immersion Model: Importance for Space Life Sciences Studies at the Academy of Astronautics. https://iaaspace.org/studies/current-studies/#Study-Current-C2 Personal communication: “I completely agree with your idea that main goal for Human in Space program (incl. Space Life and gravi-physiological studies) is not heroic adaptation to extreme environmental conditions but its applications to maintain human health and prevent gravity-related disorders on the ground (incl. age-related disability in elderly people)”.

[ix] DigiSPUNK https://www.youtube.com/watch?v=PFGps-bTPwE, kus Karl Gustav Adamsoo räägib eakatele

[x] Digitark, Digitarkade klubi (digitark.ee) https://fi-fi.facebook.com/groups/digitark/permalink/1637604923221504/

[xi] Arvamus. Chema Camean: digitaalne lämbumine. Postimees 20.03.2021. https://arvamus.postimees.ee/7205631/chema-camean-digitaalne-lambumine

[xii] Antonio Moreno-Llasa et al. The impact of digital technology development on sitting time across Europe. Technology in Society Volume 63, November 2020, 101406. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0160791X20305121

[xiii] Levine JA. The chairman’s curse: lethal sitting. Mayo Clin Proc. 2014 Aug;89(8): https://www.mayoclinicproceedings.org/article/S0025-6196(14)00573-4/pdf

[xiv] Eesti paradoks: üha rohkem rahvast spordib… ja rasvub PM 20.04.2017 https://sport.delfi.ee/artikkel/77934972/eesti-paradoks-uha-rohkem-rahvast-spordib-ja-rasvub

[xv] Arnold M, Vernikos J. Mobility-Non-Exercise Physical Activity (NEPA) is the key to health and longevity. 17.3. 2020. https://www.peertechzpublications.com/articles/JNPPR-7-167.php

[xvi] Delfi lood. Kristjan Port, kuidas võimalikult aeglaselt vananeda https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/93343153/kristjan-port-raagib-kuidas-voimalikult-aeglaselt-vananeda-umbes-15-aasta-parast-on-vananemisega-seotud-probleemid-minevik

[xvii] Ilkka Pohjalainen 17.6.2015 ja 24.9.2020 “Pakarat jakkaralta” – istumisen katekismus varoittaa paikallaanolon riskeista. https://ilkkapohjalainen.fi/uutiset/kotimaa/pakarat-jakkaralta-istumisen-katekismus-varoittaa-paikallaanolon-riskeista-1.1855572

[xviii] Narici M, De Vito G, Franchi M, Paoli A, Moro T, Marcolin G et al. Impact of sedentarism due to the COVID-19 home confinement on neuromuscular, cardiovascular and metabolic health: Physiological and pathophysiological implications and recommendations for physical and nutritional countermeasures. European Journal of Sport Science. 2020. https://doi.org/10.1080/17461391.2020.1761076 https://researchexperts.utmb.edu/en/publications/impact-of-sedentarism-due-to-the-covid-19-home-confinement-on-neu

[xix] The time for uprising is here by Ragnar Viir. 2018 Estonian World, Personal health and fitness. https://estonianworld.com/knowledge/the-time-for-uprising-is-here/

[xx] Angela Merkel torkahti useaan otteeseen tilaisuuden avajaispuheen aikana. Myös Suomen ja Bulgarian pääministereillä oli vaikeuksia pysyä virkeinä. [KUVAKAAPPAUS] https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/201709292200428195 https://www.postimees.ee/4261051/soome-meedia-merkel-voitles-kaljulaidi-kone-ajal-unega

[xxi] R. Viir, Human Health, Sedentary Lifestyle, and Impressions from the Annual Conference of EstCoR/ https://roomaklubi.com/english/cor-2019/

[xxii] WHO Coronavirus disease (COVID-19): Staying active (who.int) 27 March 2020. Coronavirus disease (COVID-19): Staying active (who.int)

[xxiii] Eesti Tööelu portaal: Istuvas asendis töö peamine mõju tervisele on luu- ja lihaskonna probleemid. https://www.tooelu.ee/et/87/istuvas-asendis-too

[xxiv] WHO: keskealistel ja vanematel töötajatel on suur tööväsimusest tingitud tervisekoormus. Long working hours increasing deaths from heart disease and stroke: WHO, ILO https://www.who.int/news/item/17-05-2021-long-working-hours-increasing-deaths-from-heart-disease-and-stroke-who-ilo According to WHO findings, more than 745,000 people die from an overload in one year: NPR (thewestonforum.com)

[xxv] Dr. Tedros Adhanom Ghebreyesus, WHO Director-General: “Teleworking has become the norm in many industries, often blurring the boundaries between home and work. In addition, many businesses have been forced to scale back or shut down operations to save money, and people who are still on the payroll end up working longer hours. No job is worth the risk of stroke or heart disease. Governments, employers and workers need to work together to agree on limits to protect the health of workers.” https://www.who.int/news/item/17-05-2021-long-working-hours-increasing-deaths-from-heart-disease-and-stroke-who-ilo

[xxvi] Ragnar Viir, Mart Tamre, Kuldar Taveter, Alar Veraksitš. Istuja tervis – sotsiaalse innovatsiooni projekt (11.11.2013−28.02.2014) https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/848e302f-c844-4175-8a31-3ce79153aed9?tabId=tab_GeneralData

[xxvii] Istuja tervis – sotsiaalse innovatsiooni projektis osalenu kogemus.

[xxviii] Tallinna TV 29.04.2020 – Koduseinte vahele jäänud liiguvad liiga vähe Soomes elav liikumis- ja sporditeaduste doktor Ragnar Viir pöördus Tallinna linnapea poole ettepanekuga kutsuda inimesi üles end tervise nimel rohkem liigutama https://www.tallinnatv.eu/index.php/klipp/17382/29042020-koduseinte-vahele-jaanud-liiguvad-liiga-vahe

[xxix] Tim Cook. “We have a lot of people using the Apple Watch at Apple, and 10 minutes before the hour, suddenly they all get up and move. It took a little to get used to, but it’s great.” Is ‘sitting the new cancer’? What Apple CEO Tim Cook really meant https://www.theguardian.com/technology/2015/feb/11/tim-cook-apple-watch-health-benefits

•            Liitsõna “liigistumine” kasutamist liigse istumise tähenduses olen konsulteerinud Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Katrin Hallikuga.

[xxx] Kardioloog Margus Viigimaa selgitab, mitu tundi istumist põhjustab veresoontes kahjulikke muutusi https://tervis.postimees.ee/7338388/kardioloog-margus-viigimaa-selgitab-mitu-tundi-istumist-pohjustab-veresoontes-kahjulikke-muutusi

[xxxi] Sit less, stand more: A randomized point-of-decision prompt intervention to reduce sedentary time https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0091743515000286?casa_token=C5Y4ojqaKKUAAAAA:lSX6BslnHqYuzgUn5pBV4fXVfnS7kWRZspO-oMBPy0v4ZsWnXopqgKCIrn4Spb1Pf9Jf5S3j

[xxxii] sTARTUp Day online 25-27 august 2021 https://www.startupday.ee/about

[xxxiii] Shoham N, Levy A, Shabshin N. et al. A multiscale modeling framework for studying the mechanobiology of sarcopenic obesity. Biomech Model Mechanobiol 16, 275–295 (2017). https://doi.org/10.1007/s10237-016-0816-z Obesity: Not just what you eat https://www.sciencedaily.com/releases/2014/03/140320111907.htm

[xxxiv] Lugeja kiri: tagumikud toolilt püsti! Postimees https://leht.postimees.ee/4470259/lugeja-kiri-tagumikud-toolilt-pusti

[xxxv] R. Viir The time for pandemic uprising is here – let the gravity be your friend https://www.sedentarybehaviour.org/2020/04/15/the-time-for-pandemic-uprising-is-here-let-gravity-be-your-friend/?utm_source=rss&utm

[xxxvi] Prime Minister´s Office: 5.4.2018 Liikkumattomuus maksaa Suomelle vähitään 3 miljardia euroa vuodessa https://valtioneuvosto.fi/-//10616/selvitys-liikkumattomuus-maksaa-suomelle-vahintaan-3-miljardia-euroa-vuodessa

[xxxvii] Sitting around all day is costing the world billions https://www.studyinternational.com/news/sitting-around-all-day-is-costing-the-world-billions-university-study-finds/

[xxxviii] R. Matvere, Androidi rakendused, mis aitavad kontoritöö tervislikumaks muuta! https://digitark.ee/android-rakendused-mis-aitavad-kontoritoo-tervislikumaks-muuta/

[xxxix] US Pediaatrite Akadeemia “Kids Online During COVID: Child Safety in an Increasingly Digital Age” March 11, 2021, HHRG-117-IF17-Wstate-AmeenuddinN-20210311.pdf (house.gov)

[xl] Digital responsibility http://www.digitalresponsibility.org/technology-and-sitting-too-much

[xli] TalTech IT Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutim%C3%A4ngude_m%C3%B5ju_inimese_vaimsele_ja_f%C3%BC%C3%BCsilisele_heaolule

[xlii] Arvutimängude võistluse korraldajad info@e-sports.ee

[xliii] Layne CS, Forth KE. Plantar stimulation as a possible countermeasure to microgravity-induced neuromotor degradation. Aviat Space Environ Med 2008; 79: 787 – 94. https://www.researchgate.net/publication/23184252

[xliv] Vanalinna Hariduskolleegiumi Põhikooli kodukord http://tom.vhk.ee/pkool/pohikooli-kodukord

[xlv] Morris F. Collen, MD, FACMI. Consultant and Director Emeritus, Division of Research, Kaiser Permanente Medical Care Program https://www.amia.org/about-amia/leadership/acmi-fellow/morris-f-collen-md-facmi

[xlvi] Centenarian Explains One of the Keys to Longevity https://www.sedentarybehaviour.org/2014/11/03/centenarian-explains-one-of-the-keys-to-longevity/

[xlvii] Andreas Holtermann, Peter Schnohr, Børge Grønne Nordestgaard, Jacob Louis Marott. The physical activity paradox in cardiovascular disease and all-cause mortality: the contemporary Copenhagen General Population Study with 104 046 adults. European Heart Journal, 2021; DOI: 10.1093/eurheartj/ehab087

[xlviii] Bengt Holmström: “Tihti oletatakse, et innovatsioonid sünnivad, kui inimesel on võimalikult vabad käed teha mida tahab ja piisavalt ressurssi. ”Häda õpetab abinõu” on tõele palju lähemal. Innovatsioonid sünnivad kas juhulikult (mida rahaga ei saa mõjutada), või väljakutsetest”. Tõlkena vabalt laenatud aadressilt: Suomen kestävän kasvun ohjelma – kommentteja (VNS 6/2020 vp) Bengt Holmström, 21.1.2021 https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/JulkaisuMetatieto/Documents/EDK-2021-AK-345885.pdf

[xlix] A sporting chance: physical activity as part of everyday life – The Lancet published Online July 21, 2021. https://doi.org/10.1016/ S0140-6736(21)01652-4

[l] Mooses K, Taveter K. Agent-Oriented Goal Models in Developing Information Systems Supporting Physical Activity Among Adolescents: Literature Review and Expert Interviews. J Med Internet Res 2021;23(5):e24810 doi: 10.2196/24810 https://www.jmir.org/2021/5/e24810/authors

[li] Emeritus Professor Adrian Bauman MD MPH PhD FAFPHM FACSM FAHMS Sydney University (Public Health) & The Australian Prevention Partnership Centre |Senior