Kujutage endale ette, et olete nt kogenud elektrik. Vaatate pealt, kuidas noor ja agar tegelane, kes pole küll seda ala õppinud, asub asja kallale. Tore! Kuid… paneb otsad valesti kokku, maandusest pole kuulnudki, mingeid ohutusnõudeid ei järgi, manuaale ei loe, teooriast ei huvitu ja tegelikult ei saanud juba kooliajal aru, mis asi see nähtamatu, lõhnatu värvitu asi on, millega ta praegu justkui tegeleb. Aga ta ehitab usinalt suurelamut, milles ise elama ei hakka, reklaamib seda ja kinnitab, et see on parim. Elanikel pole esialgu aimugi, et midagi on valesti, sest tegelasel on paberid. Pitsatiga ja puha.
Muretsedes hakkate oma abi pakkuma. Algul toetav olla püüdes, siis manitsedes, … lõpuks karjudes. Pooled elanikud on hakanud halba aimama, tekkinud on kahtlusi, mõned püüavad ikka veel pabereid uskuda ja vapraks jääda. Pöördutakse ka “ülemuste poole” – need kinnitavad, et paberid kehtivad.
Esimene hoone põleb maha. Teine ka. Kolmas on kohe süttimas. Te näete, aga teil pole pabereid/võimu, et vahele astuda. Olete ennast tahaplaanile tõstnud, et uutele ja noortele ruumi anda. Aga nood panevad otsad valesti kokku, ei maanda ja ei kuule. Teile kinnitatakse, et nüüd on uued ajad. Teie muretsete, et kas füüsikaseadused ka seda teavad või käituvad endistviisi. Viitate mahapõlenule, kahjudele. Teile kinnitatakse taas, et kohe läheb paremaks.
Teid on mitmeid, teid saab ühe rohkem, kuid teil pole pabereid, teil pole mandaati. Teid ei pea kuulama, teid ei kuulda. Põleb maha kolmaski.
Avaldame kaks avalikku pöördumist EV valitsuse poole, mõlemad kantud Covid-19 olukorra ja valitsuse re-aktsioonide kohta
Need pöördumised Covid-19 teemal on suurmäe tipuke. Samalaadsed on olnud saagad teistel üliohtlikke situatsioone põhjustada võivatel/põhjustavatel teemadel, milledega on käidud ka peaministri jutul (J. Ratas, büroojuhataja T. Kiik) – näiteks plahvatusohtlikud väetisehoidlad sadamas, mis õnnetuse korral pühiksid minema pea pool Tallinna linna või rahvastikuküsimus.
Riik on taas terveks talveks lukus. Quo vadis, Eesti?
Juuli 2021
Nelli Kalikova – arst, infektsionist ja epidemioloog, Eesti Rooma Klubi liige
Nelli on tegevepidemioloog, peab MTÜna AIDSi ja sõltuvuste tugikeskust (riik seda ei rahasta): Alates 2020 on avaldanud kümmekond artiklit, et valgustada, anda kõrvalt rahulikke soovitusi ja suuniseid, olla abiks raskel ajal. Guugelda.
Teie poole pöördub Nelli Kalikova, üle 45-aastase epidemioloogia ja nakkushaiguste kogemusega arst. Nagu kogu eest rahvas, olen väga mures meie tuleviku pärast seoses koroona epideemiaga. Teil on väga palju nõuandjaid ja komisjone, kuid sõnumid rahvale on vastuolulised ja tegutsemine aeglane. Teil on praegu pakitsev probleem vaktsiinide säilitamisega, kuid samal ajal peaks esiplaanil olema mitte ainult vaktsiinide vaid ka kogu rahvatervise hoidmine. Võtan julguse anda Teile mõned soovitused ja ettepanekud. Kui suudate nad lähinädalatel ellu viia, ei kahtle keegi, ette Teie olete õige inimene õigel kohal.
Kiired ja erakordsed abinõud ehk mida peaks tegema nüüd ja kohe:
Nädalaga peaks valmima logistiliselt põhjendatud vaktsineerimise plaan, mis haarab vaktsineerimise kõikides kaubanduskeskustes, massiüritustel, laevadel ja muudes sellistes kohtades.
Lähima 1-2 nädala jooksul, kasutades digilahendusi, võimaldada inimestel teha teine vaktsinatsioon ükskõik kus EV pinnal pakutud punktis.
Juba suvekuudel, st nüüd, organiseerida võimalikult suure hulga 12-17-aastaste laste vaktsineerimine enne kooli (laste puhke-, spordi-, huvialalaagrid jms); selleks veenda vanemaid ja andma piisavat ja ausat infot kõikides meediakanalites.
Organiseerida vähemalt 30-40 mobiilset vaktsineerimisbrigaadi, mida tuua sobivatesse kohtadesse inimestele lähemale (vt ürituste kava).
Jätkata õigeid samme piiride sulgemiseks. Värske koroona test või vaktsineerimise/läbipõdemise tõend peavad olema ka Eestis kohustuslikud. Venemaa (ja Läti?) piiril peaks olema mõlemad nõuded, sest esineb suur dokumentide võltsimise oht. Kui tõendit ei ole, siis test, karantiin 10 päeva ja kordustest.
Massiüritustele, nii suurtele kui ka väiksematele, lasta publikut ainult vaktsineerimise või läbipõdemise tõendi esitamisega. Seejuures võimaldada testimine kohapeal. See meede tõstab oluliselt huvi ennast vaktsineerida.
20. augustiks (1. septembriks) teha korda kõikide koolide ventilatsioonid või varustada kõik klassid õhupuhastite ja -värskendajatega. Viia tundide vahel sisse range tuulutamise režiim. Maskid koolis on suhteliselt kasutud. Tõhusam on haigete välja selgitamine ja testimine.
Alates 1. septembrist teha kiire vaktsineerimine koolides, eeskätt suurtes linnakoolides, kaasates nii õpetajad kui õpilased. Teavitada asjatundlikult kõikides meediakanalites sellest nii vanemaid kui õpilasi juba nüüd, et vältida paanitsemist ja vastuseisu. See meede võimaldab koole mitte sulgeda.
Haigete hospitaliseerimisel jälgida epidemioloogilisi reegleid (nakkus peab olema eraldi majas), mitte avama koroona osakondi mitmes haiglas, vastasel juhul tekivad haiglasisesed nakkused ja isegi surmajuhtumid.
Taasalustada reovee uuringuid koroonale. Käesoleval ajal on see ainus usaldusväärne lokaalne prognostiline meede.
Vältima sõna „propaganda“ igasugustes asjatundjate sõnavõttudes, sest inimestel tekib tõrge selle vastu. Rahvas vajab ausat ja selget põhjendust, miks on vaja ennast vaktsineerida.
võiks olukorra tõsidusele mõeldes kaaluda sõjaväemeditsiin kaasamist.
Tuua otsustajate ringi tagasi erakorralise meditsiini spetsialist Arkadi Popov jt, kes rasketel aegadel toetasid rahvast rahuliku meelekindluse, asjatundlikkuse ja selgete sõnumitega ning kel oli autoriteeti.
Jagada igal pool mõned (koordineeritud) näpunäited, millele peaks inimesed erilist tähelepanu pöörama, et jagatav informatsioon oleks lihtne, arusaadav ja usaldusväärne:
Kõik tänased koroonavastased vaktsiinid on enam-vähem sarnase efektiivsusega, seega ei maksa kramplikult otsida mingit ühte ja levitada teavet nende erineva toime kohta.
Kõik kasutusel olevad vaktsiinid toimivad erinevate koroonatüvede puhul, olgu see deltatüvi, Inglismaa, India või Brasiilia oma. Vahed on minimaalsed ja vaktsineerimine kaitseb nende kõigi eest.
Mida nõrgem inimene ja mida viletsam tema tervis, seda kiiremini peab ta ennast vaktsineerima. Sisuliselt koroonavastastele vaktsiinidele vastunäidustusi ei ole.
Väga haige inimese vastus vaktsineerimisele on reeglina nõrgem, kui terve oma, kuid vaktsiin ei lase vanal ja haigel inimesel surra ja haiguse kulg on palju kergem, kui ilma selleta.
Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha antikehade uuringut. Paljude riikide kogemus on näidanud, et see on asjatu aja ja raha raiskamine.
Tuleb üle saada põhjendamata hirmudest, näiteks väidetav tromboosi oht mõne vaktsiini korral. See müüt on tekkinud teadmatusest, et vaktsiini harva tüsistusena esinev süsteemne tromboos ei ole sama, mida me igapäeva elus teame tromboosina.
See, et mõned vaktsineeritud ikkagi nakatuvad ja haigeks jäävad, ei pea kedagi segadusse viima. Inimesed reageerivad sekkumisse erinevalt, mõne immuunsus on nõrgem. Oluline – neil juhtudel ei ole diagnoositud ühtegi rasket kulgu või surmajuhtu.
Maailmas on juba tehtud miljoneid vaktsineerimisi. Järeldus: üliharvad tüsistused on sadu kordi vähemohtlikud kui haigestumine koroonaviirusesse.
Vaktsiinivastaste vastu sõdimine on tulutu, aja jooksul jõuavad nad ise õige otsuseni või üldsuse hoiakutega.
Vaktsineerimine ei ole tüütav kohustus vaid tänu teaduse edusammudele vanadele ja haigetele võimalus ellu jääda ning anda liikumisvabadust noortele nii meil kui välismaal. Vaktsiinipass peaks saama inimestele juurdepääsuks kõigile üritustele, meelelahutusele ja reisimisele, aitaks vältida koolide sulgemist.
Tarkusi vanadest headest ennetusabinõudest:
maski kanda ainult umbses rahvarohkes kohas, õues pole seda vaja kanda,
käsi pesta nagu korralikul inimesel tavaks, ehk enne sööki, peale WCd ja töölt/avalikust kohast koju tulles,
haigena püsi kodus, kontaktsena karantiinis kui ei ole vaktsineeritud.
Hr. Kiik, ma loodan, et Te ei võta seda pöördumist isiklikult või kui tüütu inimese norimist. Ma loodan siiralt, et selle kirja alusel saate välja töötada kiire ja efektiivse lähikuude tegevusplaani. Vajadusel olen abiks. Eesmärk on meil ju ühine – et kestaks Eesti rahvas.
Ootan Teilt kiiret vastust kiirele probleemile.
Lugupidamisega,
Nelli Kalikova
Oktoober 2021
Jaak Uibu – rahvastikuteadlane ja meditsiinidoktor
Jaak on kirjutanud üle 100 teadustöö meditsiinilistel teemadel, regionaalpoliitika, rahvastikuprotsesside ja rahvastikupoliitika teemadel.
Valitsuse ja ametite kunagise nõuandjana püüab tänagi anda oma panuse EV paremasse toimimisse, selle helgesse tulevikku.
Tema pöördumistele ei vastata.
Veel COVID-19 riikliku teabelehe vajalikkusest ja valitsuse passiivsusest
Kirjutasin Postimehele artikli COVID-19 riikliku teabelehe vajalikkusest. Ammu on aeg süstematiseerida enda ja maailma sageli ülimalt vastuoluline teave koroona kohta ja teha see kättesaadavaks elanikkonnale regulaarselt ilmuva „COVID-19 riikliku teabelehe“ kujul. Soovitasin asjatundjatel anda oma info nii vaktsineerimise kui haiguse endaga seotud ohtudest.
Mõni päev tagasi saadeti postkastidesse siseministeeriumi väljaantud kohalike valimiste teabeleht. Minul tekkis küsimus, kas valimiste teabeleht on ikka tähtsam kui koroona oma – üks on juba postkastis, teise kohta ei ole midagi kuulda. Hakkasin COVID-19 ehk koroona teabelehe jälgi ajama mööda valitsusasutusi teabenõuetega ja mööda dokumendiregistreid, et selgust saada ja asjade käiku kiirendada.
Artikkel teabelehest ilmus Postimehes 20. septembril. Samal päeval saatsin artikli ka peaminister Kaja Kallasele riigikantseleisse, sest kes teabelehe väljaandmise peaks käivitama – ikka vastutuse koorma võtnud peaminister Kaja Kallas koos valitsusega. Sotsiaalminister Tanel Kiigesse mul ammu enam usku pole, sest pool aastat kestnud kirjavahetuses ei õnnestunud mul teda veenda Rahvastiku tervise arengukavasse sisse kirjutama sündimust kui rahva tervise kõige tähtsamat näitajat, mis tagab rahva kestmise. Kahjuks see lükati lipikuna seksuaal- ja reproduktiivtervise külge käsitlemata viljakuse sotsiaalseid ning vaimseid tegureid. Nii sai minister Tanel Kiige kaasabil sündimusest vaid seksuaalelu kõrvalprodukt.
Kaks päeva peale artikli ilmumist, 22. septembril vastas peaminister Kaja Kallas Riigikogu infotunnis Helmen Küti küsimusele riikliku teabe edastamisest kroonviiruse leviku piiramisel: „Kas te olete jõudnud selle kirjaga tutvuda ja kas te plaanite selle kirja valguses ka tegutseda?“
Peaminister vastas küsimuse esimesele poolele jaatavalt, kuid teise poole vastus jäi ebaselgeks. Ta ütles: „Kas täiendava info andmine inimestele selle COVIDi riikliku teabe näol paneb rohkem vaktsineerima? Ma kardan, et…“. Ja veel vastas: „See peaks olema kindlasti ka kriis.ee lehel, kui see informatsioon valmis saab“.
Esitasin selguse saamiseks nädal aega hiljem teabenõude riigikantseleisse COVID-19 riikliku teabelehe kohta. Palusin dokumenti „COVID-19 riikliku teabelehe“ koostamise käigu kohta artikli tarvis. Hakkasin vastust ootama. Vahepeal kahlasin igavusest riigikantselei avalikke andmeid dokumendiregistris. Leidsin sealt oma vastamata teabenõude nurgatagusest „seotud dokumendid“ alt kõledana, klassifitseerimata ja vastamata kujul. Üksnes salastatud oli see aastakümneteks.
Seotud dokumente minu nime alla oli kogunenud juba kümme tükki, mis räägib kantseleitöötajate kohusetundlikust tööst. Kuid riigikantseleis on ju veel teisi tublisid töötajaid, kes pidanuks minule sisuliselt vastama „ei“ või „ja“.
Riigikontrolör kirjutas 1. septembril peaministrile: „8. juulil 2021. aastal otsustasid valitsuskabineti liikmed teise laine õppetundide arutelude järel anda riigisekretärile ülesande luua Riigikantselei juurde COVID-19-kriisi juhtimise struktuur“. Selle otsuse üle võis ainult rõõmustada, sest oma avalikus pöördumises valitsusasutuste poole juba 17. veebruarist soovitasin sõna-sõnalt: „ Valitsusel välja töötada koroona tõkestamise süsteem koos vastutusega juhtimisahela üksikutes lülides“. Neid sõnu võib igaüks kontrollida riigikantselei dokumendiregistri kandes 17. veebruarist 2021. Veel leiab igaüks, et Riigikantselei portaalis mingit märki kriisi juhtimise struktuurist ei ole.
Artikli kirjutamise ajal laekus vastus minu teabenõudele – teabelehest ei midagi olulist, vaid viidatakse infokanalite uuendamisele. Teatatakse ka, et minu kiri 20. septembrist on saadetud vastamiseks sotsiaalministeeriumile. See pole üldse aus, sest dokumendiregistris kirjas on järgmine sõnastus: „Edastan peaministrile saabunud Jaak Uibu kirja COVID-19 riikliku tabelehe väljaandmisest“. Selle kirjaga peaminister vabastas end otsustamise kohustusest.
Huvitav, et protsessi käivitamiseks oli puudu vaid kaks tähte sõnas „väljaandmisest“ – „st“ asemel „ks“. Järeldasin, et usaldusväärse koroonateabe edastamise soovi peaministril ilmselt pole või pole tal lihtsalt aega oma rahva jaoks. On köitvamaid kohustusi. Sotsiaalministeeriumi ametnik, kellele edastati riigikantselei kiri, ütles ausalt, et pole sellega veel tegelenud.
Niisiis koroona laieneb ka valitsuspoolse puuduliku juhtimise tulemusena. Koroonakahjudest kirjutatakse piisavalt, kuid vaktsineerimisega seotud kõrvalmõjudest vähe. Teen seda köites kokku info ravimiameti ametlikust avalikust allikast:
COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 4. oktoobri hommik tehtud 1 375 659. Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 5139 teatist (0,37 % vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta. Vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist. 27.detsembrist kuni 4. oktoobri hommikuni on Ravimiametile saadetud 24 surmlõppega teatist, neist 4 puhul on Ravimiameti hinnangul seos võimalik/seost ei saa välistada.
Niisiis on, mida karta. Pealegi vaktsineerimise kaugtulemused pole ju teada. Ohtlikud levitajad on inimesed, kes haigust vaevusteta läbi teevad. Selliseid inimesi on näiteks Venemaal epidemioloog Anna Popova andmeil 8% nakatunuist. Tema järgi 76% haigestunutel väljendub koroona ülemiste hingamisteede ägeda nakkusena ja 15%-il kopsupõletikuna.
John Hopkinsi Ülikooli koroonakeskuse andmeil on 7. oktoobri seisuga Eestis nakatunuid 160 832 ja neist on surnud 1 383 inimest. Leian endiselt, et teavet vaktsineerimise ohtudest ja plussidest tuleks enam anda ühest riiklikust allikast, selgelt ja lahtikirjutatud kujul. Sundvaktsineerimine on vastuolus seadusega, kuid seadustes saab sätestada mõnede elanike rühmade kohustuslik vaktsineerimine. Võib arutleda, kas selle alla eeskujuna kuulub ka, näiteks kogu Valitsus. Kes ei vaktsineeri, kaotab portfelli. Muide, vaktsiine tootvate firmade vaktsineerimise kõrvalmõjude infos ma ei täheldanud surmlõppega juhte. See külvab kahtlusi. Ehk keegi oskab täpsustada.
Mul on kahju tümitada praegusi kolleege Riigikantseleist, sest töötasin ise seal paarkümmend aastat tagasi. Siis oli teistsugune töösse suhtumine ja taevas oli sinisem. Parandage meelt kunagiste professionaalide eeskujul! Veelgi rohkem on kahju inimestest, kes kannatavad koroona läbi.
Liikumisvaegus ja kliimaprobleemid on sarnased! Dr. Ragnar Viir
Sinu suhe tooliga (või diivaniga) võib mõjutada mitte ainult Sinu elu kvaliteeti vaid ka selle pikkust. Loe, mida ütlevad teadlased. Tähelepanuväärne Dr Viiri artikkel Postimehes.
„Täna ütlen ma: olukord on roosiline, kuid see on tuleviku kõdu. Meil on hea olla, meil on mugav olla, kuid see mugavus, liigne rahulolu tähendab lõpu algust − siis mõnusast diivanist võib saada meie rahva hauakivi”.
Saime Tiigri pilvedeni hüppama, planeeti kord aastas ära koristama, juba korraldame üleilmset digikoristamist – kas õpime ka istumast üles tõusma?
Aga milleks?
„See, mida oleme harjunud nimetama tervishoiuks, pole tervise hoidmine, vaid ravi. Tervise hoidmine sõltub suures osas meist endist… Ärgem ajagem neid asju segamini.“, on President Ilvese sõnad 24.02.2014 Pärnust. „Et mõista vastutuse jaotust, tuleb meil loobuda sõna tervishoid orvellikust kasutamisest ja pöörata tähelepanu omaenda valikute ja riskikäitumise tagajärgedele“, jätkab ta.[ii]
Digiajastusse jõudnutena jäägu Digital Health ikka tervishoiu heaks abiliseks, tervise hoidmine meile endile hoida.
Miks Soome Terviseministeerium oma soovituseks laenab tarkust poisilt, tüdrukult ja koeralt? Ikka sellepärast, et lastel ja sellel neljajalgsel kolmandal on liikumine ja ümbritseva aktiivne uurimine loomuomane. Ega nad ometi ju tsiteeri doktor Bernardino Ramazzini (1760 „Töötajate haigused“) nõu: ärge jääge istuma, tõuske tihti![iii]
Me elame tänapäevas ja tänapäevase töö olemus on suuresti matemaatikaülesannete lahendamine – selleks on aga rühikas istumine väga hea asend![iv]Probleemiks on katkestamatu istumine, mis teeb meid haigeks ja lühendab eluiga. Tugi- ja liikumiselundkond, süda ja vereringe, ainevahetus, ajutegevus – kõik elundsüsteemid saavad pihta. Rasvumine, ka maksa rasvumine (ilma alkoholi joomata) ja pahaloomulised kasvajad ähvardavad istujat. Värske uuring ütleb, et hambakaariese tekkeski on liigsel istuma jäämisel oma osa.[v]
Pikkade lennureisidega kaasuv alajäsemete trombemboolia oht on olnud teada juba ca 80 aastat, aga 2003. aastal tegi Dr. Beasley kolleegidega ettepaneku kutsuda seda tervisehäda terminitega ”e-Trombosis” ja “paigalistumise sündroom”, viidates ohuna laialdasele arvutite kasutusele võtmisele.[vi] Stephen Hawking pidas istumist ja sellega kaasnevat rasvumist 21. sajandi kõige tõsisemaks, üle mõistuse käivaks rahvatervise probleemiks, selle lahendamist aga sugugi mitte „raketiteaduseks“![vii] Kosmosetarkusest on aga abi küll – Inimene Kosmoses programmi eesmärk ei ole ainult kangelaslik kohanemine ekstreemsete keskkonnatingimustega, vaid ka raskusjõu mõjuga seotud tervisehäirete ennetamine siin Maa peal, mis rahvastiku vananemisega seoses on üha suurenev probleem.[viii]
Kui oleks olemas UFO ja rohelised mehikesed
Mõtle – kui nad jääksid sealt kosmosest uurima pöörleva Maa inimkonda, siis mis paistaks neile silma?
Kolmandikuks ööpäevast näeksid nad end pikali heitvaid olendeid, kes siis korraks püsti tõusmise järel suurema osa ärkveloleku ajast asetuvad puusa- ja põlveliigestest vinklisse ja püsivad kohapeal kambrites või maad-, vett- ja õhku mööda liikuvates erinevat vormi karpides.
Hetketi püstiasendisse tõusmise ja omal jõul liikumise sedastamine nõuaks aga eriti nõudlikke teleskoope.
Vaatasin põnevusega 28.01.2021 DigiSPUNK saadet[ix], mis oli suunatud eakamatele. Aitäh! Rõõmustasin, kui leidsin netiavarusest ka Digitarga[x], sest “digitaalse lämbumise” võimaluski on tuleviku väljavaatena väga alarmeeriv. Nagu ütleb gümnaasiumi juht Chema Camean „ekraanid ei vastuta noorte istuva eluviisi ega vähese ja mittekvaliteetse uneaja eest; tõsi, need soodustavad seda. Vastutus on meil, täiskasvanutel[xi], meie endigi tervise eest.
Digital Economy and Society Index`i edetabelis on Eesti 2019. aasta statistika põhjal 28 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas üheksandal kohal, samas kui istumise EL edetabelis on Eesti kuues. Joonis vastavast artiklist lisatud siia autori Antonio Moreno-Llasa loal.[xii]
Kaugtööga istume kõikjal endisest enam ja kahtluse koorma alla kipub vajuma tänapäeva inimese kui looduse krooni kogu tarkus ja rühikus. Jagan kõigi nende kolleegide muret, kelle tähelepanu on inimliigi, Homo Sapiens transformeerumisel istujatüübiks ja hoolt see protsess peatada.
Loodusel kulus kaks miljonit aastat kõndiva ja dünaamilise inimese kujundamiseks ning neil inimestel kulus kakssada aastat selleks, et looduse töö tagasi pöörata ning inimesed pikkadeks päevadeks toolide külge aheldada. Nõnda on reetlikul moel võitnud Eesistuja – salalik istuv ülevaataja.
Tõesti, koosolekuid ja istungeid ei juhata maailmas enam Chairman, Chairwoman ega Chairperson vaid pelgalt Chair. Eestigi on olnud eestKõneleja asemel eesIstuja. Sarkastiliselt, kas sõna otseses mõttes meile eeskujuks?
Istuvas kehas terve vaim?
Nüüdse kaugtööga istume kõikjal endisest enam ja spordi harrastamisestki ei piisa selle tasakaalustamiseks: ”Rahvas teeb üha rohkem sporti, aga muutub aina põduramaks, haigemaks ja rasvunumaks”, on Postimehe spordireporter mures. [xiv] Küll aga elaksime pikema ja tervema elu kui jõuharjutuste lisaks end vähemalt iga 30 min järel istumast gravitatsioonijõu vastu püsti tõstaks.
Nii vähe, kas piisab?
Sellest võimalusest annab meile teada NASA endine eluteaduste divisjoni direktor, nüüdne Taksha kosmose, tervise ja vananemise instituudi juhataja Dr. Joan Vernikos, kelle nõuanded põhinevad rahvusvahelises ISS kosmosejaamas tehtud inimkatsete võrdlusel vastavate Maa peal tehtutega.[xv] Lihaste hääbumisega kaasneb kogu keha allakäik, tõdeb ka professor Kristjan Port rõhutades,et tingimata peab lihasjõu eest hoolt kandma vanusest hoolimata[xvi]. Aeglaselt, käetugesid kasutamata toolilt üles püsti tõusta ja samal kombel istuma laskuda on ka selleks üks lihtsamaid näiteid.[xvii] Soome Olümpiakomitee pikaaegse peaarsti, UKK instituudi juhi professor Tommi Vasankari sõnul on aga liigse istumise väljajuurimine palju keerulisem väljakutse kui spordi ja tervisespordi propageerimine – Soome ühiskonna meelsus on selline.[xviii] Ega eestlaste meelsus erine.
Mida siis teha?
Ei kaugtöö, digisaavutused, ei tehnoloogia, tool ega diivan istuta inimkeha end puusa- ja põlveliigestest vinklis haigeks istuma ega keela kätekõverdusi või kükke tegemast, aga lausa lahus omavahel asjad kah ei ole – arusaamisest jääb puudu või on teave eksitav.
Infokanalid kordavad, et pandeemia ja eneseisolatsiooni aeg panevad inimesed kodudes istuma. Ei pane, isegi kaugtöö ei nõua katkematut istumist. Ise, ikka ise istume ja kui kaheks päevaks lausistuma või voodisse jääme, on lihasmassi vähenemine juba registreeritav.[xix]
Pildil: rasvarakkudel on omadus mehaanilise surve all, laborikatsetes ja istuva inimese tagumiku all porsuda kuni topelt suuremaks. Nõnda võib ülekaalulisest saada kiirenevas korras rasvunu. Joonis on esmakordselt avaldatud artiklis A Shoham N, Levy A, Shabashin N, et al. A multiscale modeling framework for studying the mechanobiology of sarcopenic obesity. Biomech Model Mechanobiol 16, 275-295 (2017).
Õigus istumast üles tõusta on meist igaühe õigus!
* * * *
“Terved kodanikud on suurim vara, mis igal riigil olla saab”, on Nobeli kirjandusauhinna saanud Winston Churchill´i sõnad. Ja silme ette tuleb… mis muu kui Inglise Parlament – ei taha nad seal kuidagi paigal istuda! Justkui olekski käimas Ramazzini 361-aasta tagune ülestõusmise aktsioon.
Brüsselis on aga eesistujaid oi-oi kui palju. Meil oli võimalus helistada äratuskella siis, kui Euroopa kuus kuud aastast 2017 vaatas meie poole[xx], aga me magasime selle maha.
Eesti Rooma Klubis/ERK katsetasime seda mõne korra, õnnestus! Ka kõrgete külalistega aastakonverentsidel.[xxi]
WHO 2020 on sätestanud suunised istumisaja vähendamiseks ja peab pandeemia ajal ideaalseks iga 30 minuti järel istumast korrakski üles tõusta.[xxii] Eesti Tööelu portaal esitab istuvas asendis tehtava töö peamiseks tervisemõjuks luu- ja lihaskonna probleeme[xxiii], samas kui WHO toob välja pikkade tööpäevade, sealhulgas kodutöö pikkade päevade mõju ka infarktide ja insultide sagenemisele, mis üleilmselt viis 745 000 surmajuhtumini 2020 aasta jooksul.[xxiv] WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ütleb, et ükski töö ei õigusta sellise riski võtmist.[xxv]
Koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega õnnestus 2013/2014 katsetada Tallinna Linnavalitsuse ja Haridusameti ametnikega, kokku 35 inimest (34 naist ja 1 mees), nende töökohal vastavalt neli ja kuus nädalat kestvat Istuja tervis – Sotsiaalse Innovatsiooni Projekti. Eesmärk oli õppida leevendama ja ära hoidma jätkuva istumisega kaasnevaid lihaspingeid ja -valusid.[xxvi] Kordamööda, kord tunnis, tõusti töölaua tagant, kõnniti koridori ja treppide kaudu alumisele korrusele ruumi kus 2 minuti jooksul tehti võimlemismatil seliliasendis lihtsaid harjutusi (võrdle Dr. Vernikos´e soovitusega et pikaliasendist püstitõusmine on koguni aktiivsem raskustungi ärakasutamine tervise heaks Maa peal kui istumast tõusmine![15]) ja kõnniti tagasi. Projekti tulemusena vähenesid lihaspinged, mõõdetult müomeetriga ja tõdetult osalejate endi poolt 3PPIUTT meetodiga[xxvii], ning ankeetküsitlus näitas valude vähenemist.
Osalejaid ja tulemusi/arvamusi
Valdav osa kodus tehtavast tööst tehakse tänapäeval istudes ja regulaarne liikumine kipub jääma väheseks. Koostöös Tallinna TV-ga tegime katse inimesi aktiivsemalt liikuma saada[xxviii]. Nakatavaks eeskujuks kohandatav hea näide on ka Apple firmast, kus iga töötunni viimaseks 10 minutiks tõustakse püsti liikuma ja ettevõtte juhi Tim Cook’i sõnul on see suurepärane.[xxix]
Meditsiiniuuringuid tervise seosest istumisega on praeguseks publitseeritud juba tuhandeid. Täna annab meditsiiniuuringute PubMed otsingumootor märksõnale ”Sitting” üle 25 tuhande publikatsiooni, kuigi küsib ikka veel ”Did you mean setting?” 20 aastat tagasi ei leidnud otsing veel ühtegi ”Sitting” teemalist artiklit(!). Nüüd annab ”Sitting health” 7 841, „Sitting time“ 7 831, ”Sitting Disease” 4 873, “Sitting risks“ 4 082 ja ”Sitting Covid” 173 vastet. See number kasvab iga päevaga.
Liigistumine on vähese füüsilise aktiivsuse levinuim vorm. Üldsus vajab informatsiooni selle kahjulikkusest samamoodi nagu suitsetamise, liigjoomise ja väärsöömise kahjulikkusest. Sest need kõik on meie endi poolt muudetavad elustiili riskitegurid. Iga minut loeb. Kanada kardioloogide 2018 aasta kongressilt saadigi kaasa soovitus, et südamehaiged tõuseksid iga 20 min istumise järel üles ringi liikuma, et kauem elada. Euroopa Kardioloogide Seltsi äsjane haiguste ennetamise juhis, koostajate hulgas professor Margus Viigimaa, rõhutab samuti, et istumist peab vähendama.[xxx]
Kuidas alustada?
Ülemaailmsel laste kehalise aktiivsuse teemalisel tippkohtumisel Torontos mais 2014 tehti kuulajatega lihtne uuring. Kasutades PODP (point-of-decision prompt) sekkumismeetodit, innustasid konverentsi esinejad oma tunnipikkuste ettekannete vältel kuulajaid kolmel korral korraks istumast üles tõusma. Akadeemiline kuulajaskond reageeris ettekandjate üleskutsetele innukalt. Minimaalse ajakulu ja kulutõhususe põhjal hinnati selline aktsioon sobivaks elanikkonna tervisealaseks sekkumiseks, millega võib vähendada istuvat elustiili ka suurtes rühmades.[xxxi]
Kas selline sekkumismeetod võiks olla meile eeskujuks? Jah muidugi, sTARTUp Day online 25-27. augustil 2021 toimunud festivali[xxxii] korraldajatega saime kokkuleppe, et seal esinejad kutsuksid samuti oma esinemise ajal kuulajaid istumast püsti tõusma. Ettevõtmist toetab professor Amid Gefen Iisraelist, kelle loal lisan siia tema uuringurühma artiklist laenatud joonise selle kohta, milline mehhanobioloogiline protsess sünnib liigsel istumisel ja populaarsema tutvustuse sellest: „Obesity: Not just what you eat“ – rasvumine ei ole vaid see mida sööd“.[xxxiii]
Minu üleskutse igale istujale end tihti püsti tõsta[xxxiv][xxxv] ei erine sisuliselt eelnevatest ega WHO soovitusest[vt 21]; märksõnad ikka lihtsus, jõukohasus, solidaarsus ja ühiskonna kulude kokkuhoid.
Rahvusvahelise teadlaste meeskonna andmetel maksis istuv eluviis maailmale 2013. aastal ilmatu 67,5 miljardit dollarit.[xxxvi] Soome ühiskonnale maksab liigne paigalolek – mis eelkõige on katkestamatu istumine – vähemalt 3,5 miljardit eurot aastas.[xxxvii] Eestilgi oleks arvutuslikult võimalik riigi kulusid tublisti kokku hoida, arvutuslikult 0,5-1 miljard € aasta kohta? Keegi pole seni huvi tundnud ega arvutanud, aga see oleks jätkusuutlik plaan. Saaks edendada tervishoidu, toetada medõdede sissetulekut ja kasvõi kaasaegse haigla ehitamist Tallinnasse!
Istumine kui terviseprobleem ja lahenduse otsimine sellele ei ole võõras ka nt Digitarkade Klubile. Selle klubi algataja Raimo Matvere soovitab oma 04.08.2015 postituses ”Androidi rakendused, mis aitavad kontoritöö tervislikumaks muuta” kasutada eelistusena Take a Stand – Google Play lahendust, et regulaarseid ülestõusmisi meelde tuletada. Ta peab oluliseks, et arvutitöö tegijad teaksid istumise mõjust tervisele ja sellest, kuidas seda mõju vähendada.[xxxviii]
Eesti Rooma Klubi liikmena teen ettepaneku, et meie klubi ja Digitarkade klubi teeksid koostööd rahva tervise heaks.
Ülestõusmise Aktsioon, inimeste teadlikkusel põhinev sotsiaalne innovatsioon võib ühiskonnas laialdasemalt õnnestuda tänase ICT valdkonna kaasalöömisel. Eriti kui just noored põlvkonnad meil ja mujal, kellele digimaailm iseenesestmõistetavalt kuulub ning kellel palju istumisaastaid alles ees, selle üleilmselt omaks võtavad.
”Tänapäeva laste ja noorukite põlvkond kasvab üles meediasse sukeldatuna, me seisime sellega silmitsi ammu enne, kui ülemaailmne pandeemia sundis meid kõiki oma eluga veebi kolima”, tõdeb Ühendriikide Pediaatrite Akadeemia. “Nad kasutavad platvorme, mis võimaldavad sisu tarbida ja ka luua, kasutavad sotsiaalset ja interaktiivset meediat, mis võib olla loominguline ja kaasahaarav nii üksikisikute kui ka rühmade jaoks, mängivad aktiivsusele kutsuvaid videomänge”. Akadeemia ettepanekul arutatakse nüüd USA Kongressis digiajastu mõju laste ja noorukite füüsilisele ja vaimsele tervisele.[xxxix] Digital Responsibility mõtteviis peab oma kohuseks kasutada tehnoloogiat viisil, mis ei kahjusta teisi ja kutsub üles olema teadlik tehnoloogia mõjust meie tervisele, keskkonnale ja kogu ühiskonnale.[xl]
Istumise mõju arvutimängijate tervisele mainitakse ka TalTech IT Kolledži poolt: ”Masina taga ei istuta pead sirgelt hoides. Umbes 4,5-kilose pea viltu hoidmine on kaelale kurnav, selle tagajärjel tekivad valud kaelas ja seljas. Samuti tekivad aastatega vale asendi tõttu selgroolülides deformatsioonid, mis hakkavad põhjustama valusid”.[xli]
Pildil: 1970datel turule toodud imeasi – kaugjuhtimise pult
Veel ühe algatusena võikski väga populaarseid e-spordi võistlusi täiendada selliselt, et mängu on sisse kirjutatud mängijate füüsilised, sobilikus rütmis toolilt tõusmised. Tehkem arvutimängude võistluste korraldajaile ettepanek ning kui Eesti e-spordi liidrid[xlii] pole huvitatud, pöördugem piirideta mängurite ja rahvusvaheliste korraldajate poole.
Noortele võiks pakkuda põnevust, mis juhtub, kui näiteks Kuu või Marsi peal hüppenööriga hüpelda või trampliinil! Siin Maa peal on igasuguse liikumise üles-alla vertikaalsuunalisel komponendil asendamatu roll lihaskonnale ja luustikule. [vt 15] Ka aju erinevad piirkonnad ootavad jalataldade alt tõusvaid signaale, mis sünnivad kõndides, joostes, hüpeldes, tantsides ja muidugi toolilt ja diivanilt üles tõustes. Kosmose kaalutuses, kus ”üleval” ja ”all” ega põrandat jalge all ei ole või kaalutuse maapealsetes simulatsioonides (neist lihtsaim on pelk pikaliolek!) on võimalik imiteerida kõndimist või jooksmist spetsiaalsete saabastega, mille põhjast saavad jalatallad päka ja kanna alt vastavas rütmis tekitatud pneumaatilisi mõjutusi.[xliii] Sellist pikaliolekus „kõnnitamist“ saab kasutada voodihaige insuldi ravis.
Pealtnäha saapad nagu saapad ikka, aga mina tundsin, et tantsin neis steppi.
Siin Maa peal pole toolilt tõusmise tavas midagi erilist. Seda tegid vembumees Toots, Arno, Teele ja kõik teised, kui õpetaja Laur või köster klassi tuli ja kui õpilased sõna said. Samamoodi käitusid omal ajal praeguste laste vanaemad ja vanaisad ja käituvad praegugi nt Vanalinna Haridusgümnaasiumi algklasside õpilased.[xliv] Ja üllatus-üllatus, Soome parlamendi liikmedki käituvad samamoodi, kui tahavad sõna saada: saadik vajutab nuppu, tõuseb ja ootab seistes kuni sõna saab, võib sammegi teha, astuda jalalt jalale! Neid on enamasti hulgem, kes püsti on tõusnud ja oma sõnaõigust ootavad. Aga meie eesistujad? Mõni vajutab nuppu, surub mikrofoni lauale ja vaata et vajub kõhuligi. Vist on meelest läinud, et ”istuma jäämine” tähendas klassikursuse kordamist ja ”istuma panek” vangi panemist?!
Kordan kultuuriesindaja Anu Lamp´i poolt välja öeldud ränka ennustust „mõnusast diivanist võib saada meie rahva hauakivi“ .[vt 1]
Samadel 1950datel aastatel kui Zenith vabastas meid kõndimast televiisorini ja tagasi, õpetas Dr. Morris Collen, arst ja elekrotehnika insener ühes isikus (Pioneer in Computerized Medicine) otsustusteooria põhiselt, koos IBM spetsialistidega, arvuti meditsiinivaldkonnas korraldusi andma ja tema mõistis, et see meetod on rakendatav ka haiguste ennetamiseks.[xlv]
Doktor Collen elas 100 aastaseks, 90ndates eluaastates selgitas ta: “Ma istun ja kirjutan suurema osa päevast,” ütles ta. “Ma lülitan köögi taimeri 60 min peale helisema kohe kui istun ja kui see heliseb, siis tõusen üles ja kõnnin trepist üles ja alla ning kõnnin mitu minutit koridoris edasi-tagasi ja siia lähen tagasi raamatu kallale.[xlvi]
Värske publikatsioon 10 aastat kestnud, 104 046 inimese, meeste ja naiste seireuuringust professor Andreas Holtenbergi juhtimisel[xlvii], annab teada, et istudes tehtav töö ei pruugigi olla see kõige halvem, millega kaasneb suur risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Selgub, et vaba-aja istumine, eriti koos TV vaatamisega kujutab endast suuremat kõrgenenud südame- ja veresoonkonna haiguste riski. Uuring toob välja, et istudes töötajad on kiidetavalt ära õppinud püsti tõusmise ja püsti liikumise pause pidama – tööstiil on tervist hoidvamaks muutunud.
Kuidas aga diivani patust priiks saada?
Kas majandusnobelist Bengt Holmströmi nõul, et „Häta keinon keksii“? Et häda ise, väljakutse, on see mis õpetab ja on innovatsiooni ja imitatsiooni innovatsioonide allikas, mitte raha ja sihitu vabadus.[xlviii] Väljakutsed on need, mis annavad elule tähenduse. Kuigi eliitspordi vaatamine võib olla stimuleerivam kui liigistumise käsitlemine, ütleb äsja avaldatud kolmas Lancet Series´e juhtkiri – seadke latt liiga kõrgele ja inimesed ei tee midagi. Aga mõistlike sihtmärkidega võivad nad enam liikuma hakata küll, näiteks innukamalt kõndimas käima.[xlix]
Jah, digiajastul endal on aeg meid istmast üles tõsta!
Ei oska olla meenutamata, kuidas suurepärane ungari pianist Sir András Schiff sai meid saalitäit õnnelikke spontaanselt palju-palju kordi kontserdi lõpus plaksutades püsti tõusma – meie meelte ja füüsise suureks rõõmuks.
Kultuur + keha kultuur!
Emeriitprofessor Adrian Bauman Austraaliast, samm-sammult lähenemine siin ei aita, liigistumine nõuab revolutsioonilist aktsiooni.[li]
Aeg on küps Kas oleme valmis?
Lapsed on meie tulevik. Poisi ja tüdruku, Tootsi, Teele ja kõigi aktiivsus olgu meil meeles, et oleksime ülestõusjate hulgas ikka esimeste seas!
Meil on erakordne võimalus olla mitte eesistujad vaid eestseisjad!
Professorial Fellow (Public Health), University of Newcastle, Australia; Co-Director WHO Collaborating Centre Physical Activity, Nutrition & Obesity: You can have a huge impact, Revolutionary, not evolutionary! Personal comminication: You are welcome to use this phrase „Revolutionary, not evolutionary!”, the slide you`ll attach is not quite mine – the phrase is, but the visual has been used by someone else, but you are welcome and permitted to use it. Good luck in your ‘activation’ strategy to get people moving and reduce sitting time!
[v] Bomfim R, A, Frias A C, Cascaes A M, Mazzilli L E N. April 2021. Sedentary behavior, unhealthy food consumption and dental caries in 12-year-old schoolchildren: a population-based study. April 2021, Brazilian Oral Research 35(1):1-9 DOI: 10.1590/1807-3107bor-2021.vol35.0041 https://doi.org/10.1590/1807-3107bor-2021.vol35.0041
[vi] R. Beasley, N. Raymond, S. Hill, M. Nowitz, R. Hughes. The New Zealand medical journal 118(1212):U1376 May 2005. eThrombosis: the 21st Century variant of venous thromboembolism associated with immobility. https://erj.ersjournals.com/content/erj/21/2/374.full.pdf
[viii] Tadaaki Mano. Professor Emeritus Chair of the SG 2.15 – Immersion Model: Importance for Space Life Sciences Studies at the Academy of Astronautics. https://iaaspace.org/studies/current-studies/#Study-Current-C2 Personal communication: “I completely agree with your idea that main goal for Human in Space program (incl. Space Life and gravi-physiological studies) is not heroic adaptation to extreme environmental conditions but its applications to maintain human health and prevent gravity-related disorders on the ground (incl. age-related disability in elderly people)”.
[xxv] Dr. Tedros Adhanom Ghebreyesus, WHO Director-General: “Teleworking has become the norm in many industries, often blurring the boundaries between home and work. In addition, many businesses have been forced to scale back or shut down operations to save money, and people who are still on the payroll end up working longer hours. No job is worth the risk of stroke or heart disease. Governments, employers and workers need to work together to agree on limits to protect the health of workers.” https://www.who.int/news/item/17-05-2021-long-working-hours-increasing-deaths-from-heart-disease-and-stroke-who-ilo
[xxxix] US Pediaatrite Akadeemia “Kids Online During COVID: Child Safety in an Increasingly Digital Age” March 11, 2021, HHRG-117-IF17-Wstate-AmeenuddinN-20210311.pdf (house.gov)
[xlvii] Andreas Holtermann, Peter Schnohr, Børge Grønne Nordestgaard, Jacob Louis Marott. The physical activity paradox in cardiovascular disease and all-cause mortality: the contemporary Copenhagen General Population Study with 104 046 adults. European Heart Journal, 2021; DOI: 10.1093/eurheartj/ehab087
[xlviii] Bengt Holmström: “Tihti oletatakse, et innovatsioonid sünnivad, kui inimesel on võimalikult vabad käed teha mida tahab ja piisavalt ressurssi. ”Häda õpetab abinõu” on tõele palju lähemal. Innovatsioonid sünnivad kas juhulikult (mida rahaga ei saa mõjutada), või väljakutsetest”. Tõlkena vabalt laenatud aadressilt: Suomen kestävän kasvun ohjelma – kommentteja (VNS 6/2020 vp) Bengt Holmström, 21.1.2021 https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/JulkaisuMetatieto/Documents/EDK-2021-AK-345885.pdf
[xlix] A sporting chance: physical activity as part of everyday life – The Lancet published Online July 21, 2021. https://doi.org/10.1016/ S0140-6736(21)01652-4
[l] Mooses K, Taveter K. Agent-Oriented Goal Models in Developing Information Systems Supporting Physical Activity Among Adolescents: Literature Review and Expert Interviews. J Med Internet Res 2021;23(5):e24810 doi: 10.2196/24810 https://www.jmir.org/2021/5/e24810/authors
[li] Emeritus Professor Adrian Bauman MD MPH PhD FAFPHM FACSM FAHMS Sydney University (Public Health) & The Australian Prevention Partnership Centre |Senior
Nelli Kalikova – arst, infektsionist ja epidemioloog, Eesti Rooma Klubi liige
Taas on teenindajate näo ette ilmunud kaitsvad „keevitaja maskid“,
vaikselt on hakanud sulguma riigi toimimiseks vajalikud ja harjumuspärased
suhtluskohad. Igapäevased uudised toovad tagasi mälestusi kevadest.
Koroonaepideemiast on juba nii palju kirjutatud, et keegi ei viitsi enam lugeda. Igapäevased nakatumise numbrid ajavad nõrganärvilised ahastusse ja paanikasse. Hirm kevadise lockdown’i, ehk riigi lukku panemise ees mõjub ka rahulikumale inimesele masendavalt, sest kõigil on värskelt meeles toitlustus-, majutus- ja muude asutuste sulgemine, paljude inimeste tööta jäämine, nüüd juba ka koondamised, õpetajate ja vanemate õudusunenägu ehk distantsõpe.
Epidemioloogiline olukord
Ohjade lõdvemaks laskmise tulemusena näeme aeglast kuid järjekindlat nakkuse taseme tõusu. Seda nimetatakse ekslikult „teiseks laineks”. Seda teist lainet pole olemas – praegune tõus on vastukaja epideemiavastaste piirangute mahavõtmisele. Ees ootab sügis-talvine respiratoorsete nakkuste sesoonne (hooajale iseloomulik) tõus nagu seda on olnud igal aastal gripi ja teiste piisknakkuste osas, ainult et nüüd lisandub koroona.
Epideemiavastaste abinõude olukord
Praegust nn epideemiavastast tööd nimetaksin ma peataolekus siblimiseks. Ühed lõdvendavad epideemiavastaseid meetmeid, teised nagu Tallinn, karmistavad; Terviseamet ajab nõrkemiseni taga nakatunutega kokku puutunute kontakte, Sotsiaalministeerium koos oma ametnike armeega säilitab stoilist rahu, nagu see kõik poleks nende asi. Piiriülest liikumist kord keelatakse, kord lubatakse, tuginedes väga küsitavale näitajale nagu nakkuskordaja, mida mõjutavad mitmed subjektiivsed asjaolud, näiteks tehtud testide arv. Uus sõna koroonavastases võitluses on alkoholimüügi piirang, mis rahvatervise mõttes pole paha, kuid mõju epideemiale on väga ja väga kaudne. Samal ajal peetakse üle Eesti umbsetes ja rahvarohketes klubides/baarides pidu, tekitades uusi ja uusi koroonakoldeid. Meil on riiklik koroonaepideemia vastane nõukoda, kuid ka sealt ei tule esialgu midagi konkreetset peale nakkuse numbrite konstateerimise ja kommenteerimise meil ja mujal. Epideemiaga „võitlevad“ kõik peale asjatundjate: Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, poliitikud, erakonnad, …
Rahvusvahelised kogemused aitavad
Koroona pandeemia kogemus ja õppetunnid on väärtus, millest on ka meil palju õppida. Kõik jalgrattad on juba leiutatud ja meil on vaja lihtsalt parimad ja efektiivsemad praktikad ellu viia. Üks tunnustatud Covid-19 asjatundja on nt Tomas Pueyo – kes viitsib, lugegu tema epideemiaülevaateid, mis on ka Eesti keeles avaldatud. Pueyo osalemisel on hiljuti avaldatud artikkel[1], mis analüüsib paljude riikide käesoleva epideemia vastaseid meetmeid, hinnates neid „cost-effective“, ehk hinna ja tulemuslikkuse koosmõju alusel. Meil jääb ainult see väga kasulik teave üle võtta:
Odavuse ja kasulikkuse tipus on maskide kasutamine ja kätepesu. Mõlemat tuleb teha mõistusega: mask ei tohi kaelas rippuda, õues teda kasutada pole mõtet. Käsi pestakse mitte lõputult, vaid siis, kui vaja: enne toidu tarvitamist, peale WC-d jne. Mõlemast meetmest on kasu ka teiste haiguste puhul – mask-respiratoorsete-, kätepesu soolenakkuste vältimiseks.
Teisel kohal on kiire nn „contact tracing”, ehk see, millega praegu hoolega tegeleb meie Terviseamet jälgides kõiki nakatunute kontakte ja korraldades leitud juhtude isolatsiooni. Need on efektiivsed kuid veidi kallimad abinõud. Uuringud on näidanud, et kontaktide leidmine ja isoleerimine on ligi 4 korda tulusam kui koolide kinnipanek.
Kolmandal kohal on tervishoiutöötajate täielik koroonavastane varustatus ja kui selleks tekib võimalus, varajane vaktsineerimine.
Kodune karantiin ja antikehade taseme tõusu lootus populatsioonis on kõige väiksema efektiivsusega meetmed.
Sotsiaalne distantseerumine, sealhulgas töökohtade ja koolide kinnipanek on efektiivsed kuid väga kallid ja selle tõttu summaarselt annavad kõige madalama tulemuse (hinna ja tulemuslikkuse koosmõjus).
Mis annab veel parema tulemuse:
meetmete kombinatsioon on tulusam, kui üksik meede;
kõik koroonavastased meetmed aitavad ühtlasi vähendada ka teiste respiratoorsete viiruste mõju ja mida varem nendega alustatakse, seda parem on tulemus.
Mida on Eestile praegu vaja?
Rahvale on vajalik selge ja kõigile arusaadav sõnum selle kohta, et mida teha, millal teha ja kuidas teha. Kui seda ei ole võimeline tegema praegune otsustajate seltskond, siis kutsuge vähemalt tagasi selge mõistusega ja otsustusvõimeline Arkadi Popov või palgake välismaalt kalli maksumaksja raha eest mitte mõni kahtlane advokaadibüroo vaid tark ekspert Covid-19 alal.
Tuleb koostada lühike kuid selge koroonavastaste meetmete loetelu, mis tugineb rahvusvahelisele praktikale, kus on selgelt näha prioriteetsed ja kõige efektiivsemad abinõud, mida teha teatavaks üldsusele mis praegu kobab pimeduses ja ei tea mis milleks vajalik.
Eesti rahvas on rahulik, massihüsteeriasse naljalt ei lange. Kuid rahva kannatus ei ole lõputu ja ebakindlus, hirm teadmatuse ja ebamäärase tuleviku ees viib stressi ka väga tasakaalukad inimesed. Kuidas see mõjutab kasvõi tuleviku rahvastikurännet ei saa me kunagi teada. Eestlaste talupojamõistus ja loomulik rahvusest tingitud distantsi pidamine on need iseloomujooned, mis aitavad meil koroonast jagu saada.
Ikka tasa ja targu, vajalik on vaid asjatundliku suunist, kuidas ühes või teises situatsioonis õigesti käituda. Nii lihtne see tegelikult ongi.
[1] Evidence-Based, Cost-Effective Interventions To Suppress The COVID-19 Pandemic: A Systematic Review
Kaks kuud oleme elanud eriolukorra tingimustes ja tänu meie rahva mõistlikule suhtumisele üldiselt hästi hakkama saanud. Sotsiaalne isolatsioon osutus väga efektiivseks nakkuse leviku peatamisel. Esimesed nädalad, tänu uudsusele, kehvadele ilmadele ja hirmule nakkuse ees olid talutavad ja harva, kui neid isolatsioonireegleid rikuti.
Kuid põhjamaisele inimesele toimib kevadine päike vastupandamatult – tung saada toast välja päikese ja värske õhu kätte on tugevam kui kõik keelud ja käsud. Seetõttu tahaksin anda inimestele mõned lihtsad näpunäited, kuidas oma elukvaliteeti parandada, samas viiruse levikut soodustamata.
Toodud soovitused põhinevad eluaegsel nakkushaigustega tegeleva arsti kogemustel ja loodetavasti aitavad nii meie kaaskodanike kui ka epideemiatõrjega tegelevaid ametkondi võimalikult valutult koroonaepideemiast väljuda.
Märkmeid Dr. Bernardino Ramazzini külaskäigust Paide Arvamusfestivalil 2019
Üles tähendatud Doktori õpilase ja mõttekaaslase Dr. Ragnar Viiru poolt
Paide arvamusfestival 2019 üllatas külastajaid ilmselt erineval viisil. Paljudele jäi aga silma Dr. Bernardino Ramazzini külaskäik. Auväärne 17-18. sajandi entusiast on tuntud, kui kutsehaiguste ravi ja profülaktika isa, st mees, kes hakkas rääkima mitte ravimisest vaid haiguste ja tööõnnetuste ennetusest. Seega on tegemist väga uue uurimissuunaga, kuigi see, et teatud haigused on otseselt seotud mingite ametitega ja tegevstega, oli teada juba varases Egiptuses ja Rooma riigis.
Ka 300 aastat tagasi oli igas linnas ja külas neid, kes istusid end haigeks kui kirjutades oma leiba teenisid. Nüüd istuvad nad sõrmi klõbistades igas majas ja toas, ka teed-, vett- ja õhkupidi kihutavates karpides, noored ja vanad, ikka end haigeks istudes. Nagu 300 aastat tagasi.
Kui palju lubatakse sinul istuda?
Head mõtted ei tule istudes, teadsid targad
Kas liigute piisavalt?
Noored tervisekaitsjad
Töö noortega on olnud auväärse doktori jaoks alati oluline – kui tema noorusajal oli oht, et raske töö võib rikkuda lapse tervise, siis nüüd võib seda veel kibedamat teha hea elu.
Tervist säästvast tasuta soovitusest – tõusta sageli istumast püsti – poleks keegi nende sajandite jooksul nagu kuulnudki.
Ramazzini
Doktor sai aga pettumusest üle, täitis Hippokratesele antud vannet ja jagas taaskord oma mõjusat nõuannet. Festivali päevadel rääkis auväärne lisaks ka parlamendi asespiikri Heli-Valdor Seederi, endise ministri Riina Sikkuti, ministrite Mailis Repsi ja Tanel Kiigega. Kõik nad pidasid heaks plaani algatada Eestiski tervist säästev istumast ülestõusmise aktsioon.
AF2019 tervise platsil peetud kogunemise ”Kuidas kaitsta inimese tervist tema enda eest?” käigus tehti ka ülestõusmise katsetus ning värske sotsiaalministri lõpulause kuulajatele koju kaasa oli, et koosolekutel ja konverentsidelgi sobib istumist ülestõusmistega kergendada.
Vaatamata auväärsele vanusele – 300+ aastat – hoiab Dr. Bernardino Ramazzini ennast heas vormis. Soovitab seda teistelegi.
Lastelt kuuldu pani doktori küll väga tänulikuna rõõmustama – selgub, et mõnes koolis on vanavanemate hea komme õpetajat püstitõusmisega tervitada ikka veel au sees.
Kahjuks jäi seekord kuulmata, mida arvab auväärne tohter ergonoomilistest laudadest ja toolidest, nt pallil istumistöö tegemisest ja muudest põnevatest lahendustest, mida tänane istuja katsetab. Loodame, et ta külastab meid jälle ning siis saame juba uurida nende võimalike lahenduste kohta.
Kui Sa tunned, et saad aidata kaasa selle idee arendamisse või istumisepideemia ohjamisse oma kodus, töögrupis, koolis, otsi sidet ja pidet meie kaudu. Doktor saadab meelsasti materjale oma teadustööst ja publikatsioonidest.
AF2019 tulevikutöö ala salvestised leiad siit. Dr. Viir jt Eesti Rooma Klubi arvajad vaid klõpsu kaugusel:
Rooma Klubi kutsub üles tegudele isikliku näitega ja kui vaja – näitlemisega
Meie suurim hiilgus ei ole selles, et me kunagi ei lange, vaid selles et me tõuseme iga kord, kui oleme langenud.
-Konfutsius ehk Kong Fu Zi
Ragnar Viir
Ragnar Viir on vanim Tartu Ülikoolis oma doktoritöö kaitsnud inimene viimase saja aasta jooksul. Tema väitekiri kinnitab:
Eestil on aeg ärgata ja üles tõusta!
Just nüüd, kui me Euroopa eesISTUJAD oleme olnud ja meis selleski istuma ei jäetud. Nali naljaks, aga jutt on tõsine – me istume liiga palju!
Euroopa riikide enamistumise esivõistlustel hoiame kaheksandat kohta, see tähendab, et seitsmes riigis istutakse meist veel rohkem, aga kahekümnes vähem [1]. Teeme endale kingituse ja hakkame aktiivseteks!
Maikuu tähendas klubile kahe uue liikme kinnitamist – Ragnar Viir ja Avo-Rein Tereping. Õnnitleme nii ERKi kui uusi liikmeid ja soovime tegusat koostööd.
Maikoosoleku korralise koosoleku ettekanne 1 – Ragnar Viir “Ülestõusmise aeg on käes”
Uue liikmena on ta enda tutvustuseks öelnud nii: sündisin 12.08.1943 Tartus. Õppisin Väimela 7-a koolis, lõpetasin Tartu II Keskkooli 1961 ja Tartu Ülikooli 1968. Koolidesse ja koolidest koju kõndisin, tundide vaheajal ja arstiteaduskonna õppehoonete, Toome ja Maarjamõisa vahet liikudes kõndisin. Liig-istumisega hakkama saamine on mind huvitanud üle 40 aasta. Algatasin Värska sanatooriumi, olen töötanud arstina merel, mitmetes haiglates Eestis ja Soomes, ja eraarstina. Väitekirja “The effect of different body positions and of water immersion on the mechanical characteristics of passive skeletal muscle” kaitsesin aastal 2010. Värskas alanud kümbluse mõju selgitamisega jätkan nüüd Rahvusvahelise Astronoomia Akadeemia vastavas, immersiooni uurimisrühmas. Harrastusteks on endiselt kõndimine ja ujumine, kaua aega rahvatants. Meeleldi külastan Estonia teatrit ja tunnen rõõmu, et vaheajal on tervislikuks kombeks kõndida! Teadustegevuse kohta vaata ETIS.
Vaata ja kuula ka TEDx Tartu – Ragnar Viir – Inimene ja tool. Ettekande teematutvustus alloleval skeemil. ERKis on nüüd algatus, et küsimuste esitajad tõusetuksid toolilt. Aitäh, Ragnar!
Koosoleku teine ettekanne – Paul Tammert “Millist riiki sina tahad?”
Ettekanne toetus Pauli eelmisel aastal ilmunud raamatule “Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel”. ERK soovitab raamatut kui harivat lugemist ka neile, kes maksundusse muidu ei sukelduks. Paul kirjeldab ideoloogiaid, mis on kujundanud inimühiskondi läbi ajaloo. Kõik ideoloogiad tegelevad inimeste majandusliku toimetuleku probleemiga, kuid pakuvad välja erinevaid viise, kuidas lahendada vastuolusid aktiivse vähemuse ja passiivse enamuse huvide vahel. Paul Tammert hoiatab: tulemas on rasked ajad, kus senised elukorralduse alused võivad hakata vankuma.
Eesti Rooma Klubi 
You must be logged in to post a comment.