Kaks kuud oleme elanud eriolukorra tingimustes ja tänu meie rahva mõistlikule suhtumisele üldiselt hästi hakkama saanud. Sotsiaalne isolatsioon osutus väga efektiivseks nakkuse leviku peatamisel. Esimesed nädalad, tänu uudsusele, kehvadele ilmadele ja hirmule nakkuse ees olid talutavad ja harva, kui neid isolatsioonireegleid rikuti.
Kuid põhjamaisele inimesele toimib kevadine päike vastupandamatult – tung saada toast välja päikese ja värske õhu kätte on tugevam kui kõik keelud ja käsud. Seetõttu tahaksin anda inimestele mõned lihtsad näpunäited, kuidas oma elukvaliteeti parandada, samas viiruse levikut soodustamata.
Toodud soovitused põhinevad eluaegsel nakkushaigustega tegeleva arsti kogemustel ja loodetavasti aitavad nii meie kaaskodanike kui ka epideemiatõrjega tegelevaid ametkondi võimalikult valutult koroonaepideemiast väljuda.
Märkmeid Dr. Bernardino Ramazzini külaskäigust Paide Arvamusfestivalil 2019
Üles tähendatud Doktori õpilase ja mõttekaaslase Dr. Ragnar Viiru poolt
Paide arvamusfestival 2019 üllatas külastajaid ilmselt erineval viisil. Paljudele jäi aga silma Dr. Bernardino Ramazzini külaskäik. Auväärne 17-18. sajandi entusiast on tuntud, kui kutsehaiguste ravi ja profülaktika isa, st mees, kes hakkas rääkima mitte ravimisest vaid haiguste ja tööõnnetuste ennetusest. Seega on tegemist väga uue uurimissuunaga, kuigi see, et teatud haigused on otseselt seotud mingite ametitega ja tegevstega, oli teada juba varases Egiptuses ja Rooma riigis.
Ka 300 aastat tagasi oli igas linnas ja külas neid, kes istusid end haigeks kui kirjutades oma leiba teenisid. Nüüd istuvad nad sõrmi klõbistades igas majas ja toas, ka teed-, vett- ja õhkupidi kihutavates karpides, noored ja vanad, ikka end haigeks istudes. Nagu 300 aastat tagasi.
Kui palju lubatakse sinul istuda?
Head mõtted ei tule istudes, teadsid targad
Kas liigute piisavalt?
Noored tervisekaitsjad
Töö noortega on olnud auväärse doktori jaoks alati oluline – kui tema noorusajal oli oht, et raske töö võib rikkuda lapse tervise, siis nüüd võib seda veel kibedamat teha hea elu.
Tervist säästvast tasuta soovitusest – tõusta sageli istumast püsti – poleks keegi nende sajandite jooksul nagu kuulnudki.
Ramazzini
Doktor sai aga pettumusest üle, täitis Hippokratesele antud vannet ja jagas taaskord oma mõjusat nõuannet. Festivali päevadel rääkis auväärne lisaks ka parlamendi asespiikri Heli-Valdor Seederi, endise ministri Riina Sikkuti, ministrite Mailis Repsi ja Tanel Kiigega. Kõik nad pidasid heaks plaani algatada Eestiski tervist säästev istumast ülestõusmise aktsioon.
AF2019 tervise platsil peetud kogunemise ”Kuidas kaitsta inimese tervist tema enda eest?” käigus tehti ka ülestõusmise katsetus ning värske sotsiaalministri lõpulause kuulajatele koju kaasa oli, et koosolekutel ja konverentsidelgi sobib istumist ülestõusmistega kergendada.
Vaatamata auväärsele vanusele – 300+ aastat – hoiab Dr. Bernardino Ramazzini ennast heas vormis. Soovitab seda teistelegi.
Lastelt kuuldu pani doktori küll väga tänulikuna rõõmustama – selgub, et mõnes koolis on vanavanemate hea komme õpetajat püstitõusmisega tervitada ikka veel au sees.
Kahjuks jäi seekord kuulmata, mida arvab auväärne tohter ergonoomilistest laudadest ja toolidest, nt pallil istumistöö tegemisest ja muudest põnevatest lahendustest, mida tänane istuja katsetab. Loodame, et ta külastab meid jälle ning siis saame juba uurida nende võimalike lahenduste kohta.
Kui Sa tunned, et saad aidata kaasa selle idee arendamisse või istumisepideemia ohjamisse oma kodus, töögrupis, koolis, otsi sidet ja pidet meie kaudu. Doktor saadab meelsasti materjale oma teadustööst ja publikatsioonidest.
AF2019 tulevikutöö ala salvestised leiad siit. Dr. Viir jt Eesti Rooma Klubi arvajad vaid klõpsu kaugusel:
Rooma Klubi kutsub üles tegudele isikliku näitega ja kui vaja – näitlemisega
Meie suurim hiilgus ei ole selles, et me kunagi ei lange, vaid selles et me tõuseme iga kord, kui oleme langenud.
-Konfutsius ehk Kong Fu Zi
Ragnar Viir
Ragnar Viir on vanim Tartu Ülikoolis oma doktoritöö kaitsnud inimene viimase saja aasta jooksul. Tema väitekiri kinnitab:
Eestil on aeg ärgata ja üles tõusta!
Just nüüd, kui me Euroopa eesISTUJAD oleme olnud ja meis selleski istuma ei jäetud. Nali naljaks, aga jutt on tõsine – me istume liiga palju!
Euroopa riikide enamistumise esivõistlustel hoiame kaheksandat kohta, see tähendab, et seitsmes riigis istutakse meist veel rohkem, aga kahekümnes vähem [1]. Teeme endale kingituse ja hakkame aktiivseteks!
Maikuu tähendas klubile kahe uue liikme kinnitamist – Ragnar Viir ja Avo-Rein Tereping. Õnnitleme nii ERKi kui uusi liikmeid ja soovime tegusat koostööd.
Maikoosoleku korralise koosoleku ettekanne 1 – Ragnar Viir “Ülestõusmise aeg on käes”
Uue liikmena on ta enda tutvustuseks öelnud nii: sündisin 12.08.1943 Tartus. Õppisin Väimela 7-a koolis, lõpetasin Tartu II Keskkooli 1961 ja Tartu Ülikooli 1968. Koolidesse ja koolidest koju kõndisin, tundide vaheajal ja arstiteaduskonna õppehoonete, Toome ja Maarjamõisa vahet liikudes kõndisin. Liig-istumisega hakkama saamine on mind huvitanud üle 40 aasta. Algatasin Värska sanatooriumi, olen töötanud arstina merel, mitmetes haiglates Eestis ja Soomes, ja eraarstina. Väitekirja “The effect of different body positions and of water immersion on the mechanical characteristics of passive skeletal muscle” kaitsesin aastal 2010. Värskas alanud kümbluse mõju selgitamisega jätkan nüüd Rahvusvahelise Astronoomia Akadeemia vastavas, immersiooni uurimisrühmas. Harrastusteks on endiselt kõndimine ja ujumine, kaua aega rahvatants. Meeleldi külastan Estonia teatrit ja tunnen rõõmu, et vaheajal on tervislikuks kombeks kõndida! Teadustegevuse kohta vaata ETIS.
Vaata ja kuula ka TEDx Tartu – Ragnar Viir – Inimene ja tool. Ettekande teematutvustus alloleval skeemil. ERKis on nüüd algatus, et küsimuste esitajad tõusetuksid toolilt. Aitäh, Ragnar!
Koosoleku teine ettekanne – Paul Tammert “Millist riiki sina tahad?”
Ettekanne toetus Pauli eelmisel aastal ilmunud raamatule “Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel”. ERK soovitab raamatut kui harivat lugemist ka neile, kes maksundusse muidu ei sukelduks. Paul kirjeldab ideoloogiaid, mis on kujundanud inimühiskondi läbi ajaloo. Kõik ideoloogiad tegelevad inimeste majandusliku toimetuleku probleemiga, kuid pakuvad välja erinevaid viise, kuidas lahendada vastuolusid aktiivse vähemuse ja passiivse enamuse huvide vahel. Paul Tammert hoiatab: tulemas on rasked ajad, kus senised elukorralduse alused võivad hakata vankuma.
Tarand: Tänane ettekanne puudutab ulatuslikku materjali, kus on välja arvutatud jälle üks hea ja põhjalik indeks. Eestil hea koht – 20. 178 riigi hulgas. Sõna saab Dr. Kaja Peterson.
Peterson: Tutvustab end. Tarandi ettepanekul arutleme täna ühe rahvusvahelise dokumendi üle:–Yale Ülikooli Environmental Performance Index 2014. Pole head tõlget. Keskkonnakorralduse indeks? Keskkonna-ülevaade?
Mardna: Tunneb teemat, sest on olnud kahtedel OM’del dopingu jälgimise grupis. Kui tuli iseseisvus, tuli vastavalt ROK nõuetele luua ka Eestis antidopingu grupp. Koolitus saadi Soomelt.
Paljud löövad risti ette, et pole kunagi tarvitanud. Paljud ained (anaboolsed steroidid näiteks) tulid dopingunimekirja alles pärast Münchenit 1972. Moskva OMil ei avastatud mitte ühtki juhtu, sest KK büroo oli varem otsustanud, et Moskva mängud on dopinguvabad. Analüüse tegi Moskva oma labor. Neil aastail olid SDV sportlased jõualadel teistest mäekõrguselt üle. Souli mängudel saadeti Bulgaaria raskejõustiklased kõige täiega koju. Ben Johnsilt võeti kuld ja anti Carl Lewisele, kes ütles: „Ainult lollid jäävad vahele.“
Dopingu nimekirjas on ca 500 ainet, manipulatsiooni. Siin on sisse kodeeritud ebaausus. Suusatamises on hemoglobiinitaseme määr, millest üle ei lasta starti. Teistel aladel, näiteks kergejõustikus seda pole. Etiooplased näiteks ei saaks üldse starti, sest keskmäestikuinimestel on see kõrgem. Lasse Viren kasutas veredopingut, sest see polnud keelatud.
Erinevate alade juures on keelatud erinevad ained. On erinevad läved erinevate alade juures.
Kurja juur on taastusvahendid. Tippsportlaste dopingutarvitamine ei mõjuta rahvatervist, sest tarvitajaid on üksikud. Kõvad rahvasportlased tarvitavad kõvasti – Bernatski põhikliendid.
Astmaravimid suurendavad õhu läbilaskmist. Külm õhk tekitab kitsendumist, mis takistab. Seetõttu talisportlaste puhul on õigustus olemas. Dopingu kirjas on ka näiteks insuliin.
Veerpalu puhul on mängureeglid. Tuleb anda oma asukoht tunni täpsusega. Dopinguprooviks peab sportlane olema kättesaadav seal, kus oled lubanud olla. Veerpalul neid eksimusi polnud. Ainult teadmata võidi talle aineid sisse viia – kui viidi. Tagantjärele tehti kindlaks, et ta oli tarvitanud, kuid tehti protseduurilisi vigu.
Kunagi oli Rootsis kõva kettaheitja. Sõi steroidhormoone, valke juurde ja jõud tuli. Need polnud dopingainete nimekirjas.
Ajalukku minnes tuleks võtta tiitel keiser Nerolt, kes võitis kahehobuse kaarikute sõidu kuus hobust ees. Sest keisrile oli see lubatud.
Üldiselt on siiski nii, et suured riigid saavad hakkama, väikestel ei jätku raha. Neil on oma laborid ja võimalus kasutada väga keerukaid aineid, mitte vaid laiatarbekaupa.
Ei ole õige, et järjest vananev sport on dopingu teene. Tegelikult on asi profispordi tekkes. Sportlane ei pea 30seks saamisel leiba teenima minema, ta teenib spordiga.
Räägib veel mõned seigad ajaloost.
Tulevikus aitaks dopingu tarvitamist vähendada, kui sportlane, treener ja alaliidu juht vastutaksid võrdselt. Praegu saab karistuse ainult sportlane, kuigi sportlane üksi ei saa kuidagi selle asjaga hakkama. Toidulisandite kohustuslikku kontrolli toiduameti poolt pole kehtestatud. Suur osa neist sisaldab keelatud aineid.
„On leitud jälgi“-probleem. Tuleneb kvalitatiivse analüüsi sisseseadmisest. Enne tehti vaid kvantitatiivset. St. nüüd lähtutakse sellest, et on jälgi aine esinemisest organismis. Enne pidi olema teatud kontsentratsioon mis tagas toime organismile.
Proovid on tehniliselt vaid kord avatavad, rohkem mitte. Tagantjärele on seetõttu väga raske juriidiliselt kindlalt midagi väita.
Tarvitatakse igal pool. Õiglust ja võrdsust pole kusagil.
Mäng pole tingimata puhas ka laborites ja alaliitudes.
(Vahepeal väike mõttevahetus rahvastiku teemadel.)
Küsimusi:
Ots: Kas EPO t saab ka suu kaudu sisse võtta?
V: Ei, ainult süstitav.
Ots: Kui paljud dopingutest on eluaegse mõjuga?
V: Hormoonpreparaadid, millest tekivad kestvad vigastused. Kasvuhormoonid võimekust ei suurenda, kuid võimaldavad rohkem treenida.
Ots: Veerpalu ja Šmigun – kas oli süsteemne või ühekordne kasutamine?
V: Ühekordsel poleks mõtet, aga kas ka nemad, ei tea.
Leps: Kui proovide avamisel oli sportlaste nõusolek vaid teaduslikel eesmärkidel avamine, siis nendega vehkida ei tohi. Kas Mae oli puhas?
V: Komisjonis on vaikimiskohustus. Sügisel saab teada.
Leps: Kas Eesti sportlastel ilma dopinguta olümpiale üldse asja on? Kas Owens kasutas dopingut?
V: J. Owens ei tarvitanud – on takkajärgi arvamusi, et sellel ajajärgul võidi tarvitada strühniini, mis soodustab lihaste kokku tõmbumist. Doos peab väga täpne olema. Aga alati on üleloomulike võimetega inimesi.
Vooglaid: Lepsile jätkuks: kas teha järeldus, et Eestil kui vaesel väikeriigil pole suurtele tiitlivõistlustele asja? Ehk ongi Eesti sportlased olümpial puhtad ja puhtana rohkemat polegi võimalik? Kas sport kaob tänapäeva maailmast? Kas sport on see, mis inimest tugevdab? Või on petumehhanism nii sügaval, et enam ei anna midagi teha? Või lõpetada kogu see antidoping, kuna tõkestada nagunii ei suuda?
V: Vastata võib filosoofiliselt. Sport on kultuuri osa. Suur osa tippkunstiteostest on tehtud mingis uimas. Balletiartistid kasutavad kõik. Tuleb teha selge vahe tippspordil ja kehakultuuril. Viimane päästab inimkonna, sport on tippude mängumaa. Osade ainete tarvitamise võiks küll vabaks lasta. Jätta alles need, mida suudetakse kõigil kontrollida.
Telgmaa: Hommikustes uudistes rääkis keegi, et pakendid sisaldavad samuti dopingaineid ja pikaajalisel kasutamisel saabki laksu kätte. Kas siit ei või tulle ka need molekulid kelle tahes, ka tippsportase kehas?
V: Kartused on liiga suured. Sageli on mingi foon hullem kui kardetav allikas.
Toom: Kehakultuuri ja spordi eristamine on õige. Juhul, kui info oleks avalikult kättesaadav, kas see võiks põhimõtteliselt viia olukorrani, kus OM ja veel paar tasandit allapoole maha tõmmatakse. Kas küsimus, miks OMe korraldatakse, jõuab eetilisse plaani?
V: Võib viia selleni, et suured on neitsilikult puhtad ja meiesugused väikesed on määrdunud putukad. Sport on poliitika. Kui ta seda esmajärjekorras poleks, siis ehk võiks tähtsust kaotada. OM on väiksele rahvale konsolideeriv faktor.
Vooglaid: RKl on siin üks missiooniline kohustus. Olümpiaideaalid tuleb uuesti meelde tuletada. Maailma rahvaste koostöö, mitte konkurentsiideaalid tuleb taastada. Eetika samuti, muidu läheb ühiskond räpast petuteed. Petuskeemide täiustamine on kõlvatu tegevuse üks vorm.
V: Ülo on idealist. Amatöörspordi puhul tuleks ehk kõne allagi. Proffide puhul on raha nii suur, et see varjutab kõik.
Tarand: RK on välja andnud raamatu „Uus maailmakorraldus“. Seal samad ideaalid. Aga see ei õnnestu, sest riikide egoism ja rahakesksus kestab. Mis toob rohkem raha, on hea. ERKle pole see jõukohane. Teemad, mida peaks ERK puudutama, said ülesandeks sõnastada Aasmäe ja Tarand. See on üks võimalikest teemadest.
Küsimus: Kaalukas teaduslik argument versus igivana soov olla parem – kuidas kulgeb nende vaheline võidujooks? Mis saab edasi? 500 ainet on juba hullumeelsus, et ülevaadet ja kontrolli omada.
V: Geenimanipulatsioonid on kõige nähtavam oht. Kehakultuuri tuleks edendada. Ülikoolides on tunnid juba kadunud, keskkoolides on veel alles. Liigutada tuleks mitte tagajärje vaid osavõtu peale. Hariduses peab midagi ette võtma.
Leps: Ülikooli võimlemistunni esimene tund Tähtvere pargis. Üks üliõpilane saadeti tunnist ära, sest ütles midagi. Kus siis see kohustuslikkus?
Ots: RK peab andma prognoosi võimalikele arenguile (meie põhikirjaline ülesanne). Mida teha, et muuta sport inimlikumaks? Me oleme oma loomult erinevad. Ka sport peaks olema inimeste erinevuste põhjal liigendatud, et erinevusi ei peaks dopinguga kompenseerima. Auhinna peaks saama igaüks. On olemas ka hüpnoosdoping. Näiteks valuaistingu pärssimine. Või surnud punkti ületamine. On biotehnoloogia, sekkumine ajju tehnika abil. Või südamestimulaator, millega võib südame spordirežiimis tööle panna. On geenidoping jne. Kokkuvõttes – varem või hiljem muutub doping mõttetuks, sest läheb kontrolli alt välja.
Sirendi: President ütles, et nende vahenditega, millega siia oleme jõudnud, edasi ei saa. St. ära aetud hobused lastakse maha. Kas aus inimene saab üldse tänapäeva ühiskonnas ellu jääda? Meie ainus lootus võib olla olukorda parandada, kuid vastandist (pahast algest) me lahti ei saa. Seda on juba Piibelgi tõdenud. Saaks ehk nii palju inimkonda parandada, et ta ennast ära ei hävitaks.
Einasto: Mõttevahetuse korras. Lähiaegadel peaks võtma arutlusele piirid. Piire on palju – taluvuspiirid, omanduse piirid jne. Neid on väga-väga palju igapäevaelus. Vastandid on alati olemas. Asi on piirides – kui kaugele võime samamoodi edasi lasta. Kuidas toimida, kui taluvuspiir on ületatud? Kui valitsus on ületanud põhiseaduse piirid. See pole lihtne. Geoloogias näiteks on kihtide piirid, mille üle vaieldakse lõputult.
V: Meie piirid on seotud ealise tasemega. Igal eal omad piirid.
Tarand: RK esimene raamat oligi „Kasvu piirid“. Aga selget piiri on looduses alati vähe. Ka mere ja maa vahel on udu-ala.
Leps: Akadeemik Metspalu. Tuleks vaadata inimkategooriaid. Näiteks kurjategijaid ja uurida nende geneetikat. Arvas, et kindlasti on võimalik vastav geen(ikomplekt) avastada. See on aferism.
Tarand: Kas on tõenäoline, et Norra on siin taga?
V: Nende Björgen ütles selgelt, et ärge mögisege seni, kuni Kristiina pole disklahvi saanud. Aga meie spordi juures, kus saadakse kolmekümnendaid kohti, ei aita ükski doping.
Mardna: Lõpetuseks — võitlus dopinguga on üks lootusetumaid tegevusi tippspordis. Kontrollijad on alati sammu võrra taga kasutajatest. Massispordi juures võib mingit edu saavutada, kui ausalt ja avalikult ohtudest rääkida ja selgitada, et rahvaspordi üritusel saavutatud koht ei ole määrav, vaid osavõtt on oluline.
Mis ajas me elame? On veel vaid 5 päeva, kui ilma hakkab jälle valgenema. Pimeduse ja valguse vaheldumine ühendab põhjamaid kõige kõvema argumendina. Me liigume loogeldes loojangu poole, ütleb Runnel. On see nii?
Kahe aasta jooksul on teemadeks olnud:
Möödunud aastal rahvastik. Situatsioon on uus. Pole ränga nälja või kasakate- või katkujärgne olukord. Täiesti uudne on, et kõik tahavad linna ja veel säravamatesse välismaistesse linnadesse. Meile on see uus, Rootsis, Soomes juba läbitud. Oleme protsessi keskel. Kultuuri hoidmine külas pole jätkusuutlik. See kõik on endiselt suur probleem. Kaevatsi avaldus oli meie eelmise aasta panus. Muuta pole me midagi suutnud.
Tänavu: IT arengud, kliima, Rail Baltic. ITga pole sügavaid probleeme. Sellel ala Eesti töötab. On alasid, kus ei tööta. RB on asi, mis on põhjustanud rahulolematust, kuidas on tehtud. Järjekordselt ütleb valitsus – meie teame. Mis ühtlasi tähendab — teie ei tea! Mida pisem rahvas, seda enam tuleb võtta arvesse teadmisi, mis kellelgi on. Sellele on Vooglaid korduvalt ja korduvalt tähelepanu juhtinud.
