Loo avaldas ka Õhtuleht. Täname.
Nelli Kalikova – arst, infektsionist ja epidemioloog, Eesti Rooma Klubi liige
Taas on teenindajate näo ette ilmunud kaitsvad „keevitaja maskid“, vaikselt on hakanud sulguma riigi toimimiseks vajalikud ja harjumuspärased suhtluskohad. Igapäevased uudised toovad tagasi mälestusi kevadest.
Koroonaepideemiast on juba nii palju kirjutatud, et keegi ei viitsi enam lugeda. Igapäevased nakatumise numbrid ajavad nõrganärvilised ahastusse ja paanikasse. Hirm kevadise lockdown’i, ehk riigi lukku panemise ees mõjub ka rahulikumale inimesele masendavalt, sest kõigil on värskelt meeles toitlustus-, majutus- ja muude asutuste sulgemine, paljude inimeste tööta jäämine, nüüd juba ka koondamised, õpetajate ja vanemate õudusunenägu ehk distantsõpe.
Epidemioloogiline olukord
Ohjade lõdvemaks laskmise tulemusena näeme aeglast kuid järjekindlat nakkuse taseme tõusu. Seda nimetatakse ekslikult „teiseks laineks”. Seda teist lainet pole olemas – praegune tõus on vastukaja epideemiavastaste piirangute mahavõtmisele. Ees ootab sügis-talvine respiratoorsete nakkuste sesoonne (hooajale iseloomulik) tõus nagu seda on olnud igal aastal gripi ja teiste piisknakkuste osas, ainult et nüüd lisandub koroona.
Epideemiavastaste abinõude olukord
Praegust nn epideemiavastast tööd nimetaksin ma peataolekus siblimiseks. Ühed lõdvendavad epideemiavastaseid meetmeid, teised nagu Tallinn, karmistavad; Terviseamet ajab nõrkemiseni taga nakatunutega kokku puutunute kontakte, Sotsiaalministeerium koos oma ametnike armeega säilitab stoilist rahu, nagu see kõik poleks nende asi. Piiriülest liikumist kord keelatakse, kord lubatakse, tuginedes väga küsitavale näitajale nagu nakkuskordaja, mida mõjutavad mitmed subjektiivsed asjaolud, näiteks tehtud testide arv. Uus sõna koroonavastases võitluses on alkoholimüügi piirang, mis rahvatervise mõttes pole paha, kuid mõju epideemiale on väga ja väga kaudne. Samal ajal peetakse üle Eesti umbsetes ja rahvarohketes klubides/baarides pidu, tekitades uusi ja uusi koroonakoldeid. Meil on riiklik koroonaepideemia vastane nõukoda, kuid ka sealt ei tule esialgu midagi konkreetset peale nakkuse numbrite konstateerimise ja kommenteerimise meil ja mujal. Epideemiaga „võitlevad“ kõik peale asjatundjate: Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, poliitikud, erakonnad, …
Rahvusvahelised kogemused aitavad
Koroona pandeemia kogemus ja õppetunnid on väärtus, millest on ka meil palju õppida. Kõik jalgrattad on juba leiutatud ja meil on vaja lihtsalt parimad ja efektiivsemad praktikad ellu viia. Üks tunnustatud Covid-19 asjatundja on nt Tomas Pueyo – kes viitsib, lugegu tema epideemiaülevaateid, mis on ka Eesti keeles avaldatud. Pueyo osalemisel on hiljuti avaldatud artikkel[1], mis analüüsib paljude riikide käesoleva epideemia vastaseid meetmeid, hinnates neid „cost-effective“, ehk hinna ja tulemuslikkuse koosmõju alusel. Meil jääb ainult see väga kasulik teave üle võtta:
- Odavuse ja kasulikkuse tipus on maskide kasutamine ja kätepesu. Mõlemat tuleb teha mõistusega: mask ei tohi kaelas rippuda, õues teda kasutada pole mõtet. Käsi pestakse mitte lõputult, vaid siis, kui vaja: enne toidu tarvitamist, peale WC-d jne. Mõlemast meetmest on kasu ka teiste haiguste puhul – mask-respiratoorsete-, kätepesu soolenakkuste vältimiseks.
- Teisel kohal on kiire nn „contact tracing”, ehk see, millega praegu hoolega tegeleb meie Terviseamet jälgides kõiki nakatunute kontakte ja korraldades leitud juhtude isolatsiooni. Need on efektiivsed kuid veidi kallimad abinõud. Uuringud on näidanud, et kontaktide leidmine ja isoleerimine on ligi 4 korda tulusam kui koolide kinnipanek.
- Kolmandal kohal on tervishoiutöötajate täielik koroonavastane varustatus ja kui selleks tekib võimalus, varajane vaktsineerimine.
- Kodune karantiin ja antikehade taseme tõusu lootus populatsioonis on kõige väiksema efektiivsusega meetmed.
- Sotsiaalne distantseerumine, sealhulgas töökohtade ja koolide kinnipanek on efektiivsed kuid väga kallid ja selle tõttu summaarselt annavad kõige madalama tulemuse (hinna ja tulemuslikkuse koosmõjus).
- Mis annab veel parema tulemuse:
- meetmete kombinatsioon on tulusam, kui üksik meede;
- kõik koroonavastased meetmed aitavad ühtlasi vähendada ka teiste respiratoorsete viiruste mõju ja mida varem nendega alustatakse, seda parem on tulemus.
Mida on Eestile praegu vaja?
Rahvale on vajalik selge ja kõigile arusaadav sõnum selle kohta, et mida teha, millal teha ja kuidas teha. Kui seda ei ole võimeline tegema praegune otsustajate seltskond, siis kutsuge vähemalt tagasi selge mõistusega ja otsustusvõimeline Arkadi Popov või palgake välismaalt kalli maksumaksja raha eest mitte mõni kahtlane advokaadibüroo vaid tark ekspert Covid-19 alal.
Tuleb koostada lühike kuid selge koroonavastaste meetmete loetelu, mis tugineb rahvusvahelisele praktikale, kus on selgelt näha prioriteetsed ja kõige efektiivsemad abinõud, mida teha teatavaks üldsusele mis praegu kobab pimeduses ja ei tea mis milleks vajalik.
Eesti rahvas on rahulik, massihüsteeriasse naljalt ei lange. Kuid rahva kannatus ei ole lõputu ja ebakindlus, hirm teadmatuse ja ebamäärase tuleviku ees viib stressi ka väga tasakaalukad inimesed. Kuidas see mõjutab kasvõi tuleviku rahvastikurännet ei saa me kunagi teada. Eestlaste talupojamõistus ja loomulik rahvusest tingitud distantsi pidamine on need iseloomujooned, mis aitavad meil koroonast jagu saada.
Ikka tasa ja targu, vajalik on vaid asjatundliku suunist, kuidas ühes või teises situatsioonis õigesti käituda. Nii lihtne see tegelikult ongi.
[1] Evidence-Based, Cost-Effective Interventions To Suppress The COVID-19 Pandemic: A Systematic Review
You must be logged in to post a comment.