Artikli ilmutas ka Õhtuleht
Dr. Nelli Kalikova
Epidemioloog ja infektsioonist,
Eesti Rooma Klubi liige
Dr Kalikova on läbi viirusesaaga hoidnud professionaalina silma peal sündmustel, arengutel ja reaktioonidel, andnud arusaadavaid ja läbipaistvaid selgitusi, olnud vajalik valgustaja.
Ühiskonnas uut segaduse lainet tekitanud valitsuse poolt algatatud Covid-19 antikehade uuringu plaan on järjekordne näide sellest, kuidas heade kavatsuste tulemus võib olla kas nullilähedase kasuteguriga või isegi miinusmärgiga.
See on veelkordne näide vigasest probleemi käsitlusest, mille taga on erialase kompetentsi puudumine valitsuse nõunike, eeskätt Terviseameti poolt. Kaldun arvama, et Arkadi Popov sai liiga vara koroonaepideemia vastase töö korraldamisest tagandatud. See, et mitu arstide ühendust avaldasid nördimust kavandatud antikehade uurimise plaani kohta, näitab, et isegi need arstid, kes ei ole epidemioloogi haridusega, tuginedes ainult arsti loogikale ja kainele mõistusele, said aru, et kavandatud plaan on halb ja ei anna uut teadmist, mis aitaks tulevikus epideemiaga paremini hakkama saada.
Mis meil reaalselt olemas on?
Kolm ärimeest tegid Eesti riigile suuremeelse ligi pool miljonit eurot maksva kingituse – 50 000 Covid-19 antikehade tuvastamise kiirtesti. Arvestades riigi piiratud ressurssi on see märkimisväärne abipakett. Loomulikult, ärimehed ei tea ja ei peagi teadma, kuidas seda abi parimal moel kasutada. Nende arutlus on ilmselt sama, mis kõikidel tavakodanikel: sellega saab kindlaks teha, kas mul oli Covid-19 või ei olnud. See on iseenesest igale inimesele huvipakkuv.
Teine teadmiste tase on asjatundjate, spetsialistide tase. Nemad pidid leidma sellele kingitusele kõige otstarbekama kasutuse. Kuid siia ongi koer maetud – otsuseid võtab vastu seltskond, millel puudub erialane kompetents kuid on võim ja administratiivne ressurss.
Selleks, et antud teste otstarbekalt kasutada, peab endale aru andma, mida see test kindlaks teeb.
See test näitab, et lähiminevikus (nädalaid ja kuid, mitte aastaid tagasi) puutus antud inimene kokku uuritava viirusega ja organism reageeris antikehade tekkega.
Tänapäeva teadus ja ka antud test ei anna veel vastuseid:
- kas on tekkinud piisav immuunsus, et inimene oleks kaitstud uue nakatumise eest,
- kui kaua see immuunsus võib kesta,
- kas uus nakatumine päädib kerge haiguskuluga või mitte jne.
Küsimusi on rohkem, kui vastuseid.
Mida siis ikkagi saab selle testi abil teha või teada saada, sest päris kasutu see ju ka ei ole?
Alustame tagantpoolt:
kus see test on kasutu?
Kahjuks just seal, kus meie puudulike epidemioloogiliste teadmistega asjatundjad seda juurutada tahavad, ehk nende inimeste uurimine, kes meie riiki sisenevad (laeva, lennukiga, mistahes transpordiga või teid pidi).
Vaatleme kaht varianti:
- Testitaval inimesel leiti antikehad: mida selle teadmisega peale hakata? Väita, et ta on teistele ohutu ja võib eirata kõiki epideemiavastaseid meetmeid? Tänapäeva teadus seda veel ei kinnita. Ainuke, mida see leid tõestab on, et uuritu on varem viirusega kokku puutunud.
- Testitaval inimesel ei leitud antikehi: ka selle teadmisega ei ole momendil midagi teha. Ainus, mida võib oletada on, et ta pole seni viirusega kokku puutunud. Ja isegi see ei ole kindel, sest ta võib olla alles nakatunud ja antikehad ei ole veel jõudnud tekkida. Jälle pole selle teadmisega midagi peale hakata.
Kui arvestada, et nendele uuringutele kulub kallis kiirabitöötajate ressurss sadamas ja lennujaamas väga kahtlase tulemuse saamiseks, siis tekib küsimus, kes oli selle idee autor ja mis on selle meetme põhjendus. Lihtsalt testide kiire ära kasutamine ei peaks olema eesmärk.
Kuid kas nendel testidel on mingi kasulik otstarve ja kas nende abiga saab vajalike teadmisi Covid-19 kohta?
Kindlasti saab.
Me teame tänaseks Covid-19 kohta kindlalt seda, et ranged epideemiavastsed abinõud, mille eest me maksime kallist hinda (isolatsioon, massiürituste vältimine, paljude ettevõtete sulgemine) on ennast õigustanud. Me ei lasknud epideemial võtta katastroofilisi mõõtmeid, säilitasime sadade inimeste elud, vältisime meditsiinisüsteemi kollapsi. Kokkuvõttes me ennetasime epideemia raskeid tagajärgi inimeste eludele ja tervisele.
Mida me ei tea, on see, kui laialt ikkagi levis Covid-19 meie seas. Karta on, et selle levik ei ole sugugi väiksem kui grippi haigestumine gripiepideemia ajal. Kui see on nii, siis võib oletada, et suurem osa nakkusjuhtumitest oli kerge või asümptomaatiline.
Mulle ei meeldi väljend „karjaimmuniteet“. Sellel nähtusel on ka viisakam nimetus „populatsiooni kollektiivne immuunsus“. Rootslased panustasid sellele eirates suurel määral rangeid epideemiavastaseid meetmeid. Tulemuseks üks kõrgemaid suremuse näitajaid. Meie ei saanud seda endale lubada.
Kuid meil oleks kasulik teada, kui laialt ikka viirus siin levis. Ja seda teadmist saab hankida antikehade uuringuga teatud inimgruppides, vanuserühmades, piirkondades jne. Mõned sellised uuringud on Tartu Ülikoolis alustatud [*]. Sellise suure testide hulgaga saab neid teaduslikke uuringuid teha erinevates Eesti paikades, uurida, kuivõrd ohustatud olid ja on teatud inimgrupid (näiteks meditsiinitöötajad jt.). Selliseid uuringuid ei saa teha uisapäisa, seda peab planeerima ja teostama kompetentne asjatundjate grupp teaduspõhiselt, võttes sihiks nende uute teadmiste kasutamise paremaks epideemia ennetamiseks tulevikus.
Mis puudutab kavatsust teha antikehade testid kättesaadavaks igaühele näiteks apteekidest, siis miks mitte. Kuid testi infolehes peab olema kindlasti märge, et see test on ainult uudishimu rahuldamiseks ja kõik epideemiavastased meetmed on testijale kohustuslikud olenemata testi tulemusest.
[*] jälgi nt FB Jaak Vilo
Huviline võiks ka uurida, mida on arvanud teiste maade teadlased:
Teine artikkel, mis esitab küsimuse, kas antikehade test annab vastuse immuunsuse osas. Artikkel lahkab ka siin tõstatatud küsimusi veelkord süvendatult.
Head iseseisvat uurimist kõigile huvilistele.
Hoidke silmad lahti ja meel ergas, sest iga sellise teema juures on ka väga palju libateavet!
Artikliga seonduvaid kajasid:
Eesti Rooma Klubi 
You must be logged in to post a comment.