Epidemioloog ja infektsioonist, Eesti Rooma Klubi liige
Dr Kalikova on läbi viirusesaaga hoidnud professionaalina silma peal sündmustel, arengutel ja reaktioonidel, andnud arusaadavaid ja läbipaistvaid selgitusi, olnud vajalik valgustaja.
Ühiskonnas uut segaduse lainet tekitanud valitsuse poolt algatatud Covid-19 antikehade uuringu plaan on järjekordne näide sellest, kuidas heade kavatsuste tulemus võib olla kas nullilähedase kasuteguriga või isegi miinusmärgiga.
See on veelkordne näide vigasest probleemi käsitlusest, mille taga on erialase kompetentsi puudumine valitsuse nõunike, eeskätt Terviseameti poolt. Kaldun arvama, et Arkadi Popov sai liiga vara koroonaepideemia vastase töö korraldamisest tagandatud. See, et mitu arstide ühendust avaldasid nördimust kavandatud antikehade uurimise plaani kohta, näitab, et isegi need arstid, kes ei ole epidemioloogi haridusega, tuginedes ainult arsti loogikale ja kainele mõistusele, said aru, et kavandatud plaan on halb ja ei anna uut teadmist, mis aitaks tulevikus epideemiaga paremini hakkama saada.
Hea lugeja, kutsume kaasa mõtlema saabuva kriisi tegelike ja Eestile sobilike lahenduste osas meenutusega, et Rooma Klubi on mittepoliitiline mõttekoda, mis kujundab oma seisukohad teenides üldsuse huve.
RIIK – see oleme meie kõik koos; ühiskond, mille liikmed elavad ühises keele- ja kultuuriruumis, on valmis tegutsema solidaarselt üksteist kaitstes, raskel hetkel teineteist toetades ning kaupu ja teenuseid vahetades. Territooriumil, mille see rahvas on enda omaks kuulutanud ja naabrid seda aktsepteerinud, korraldab meie ühist avalikku ruumi valitsus, seadustes sätestatud järgides.
Valitsus on ennetava meetmena peatanud turumajanduslikud protsessid ja koos sellega ka raharingluse. See tekitas tõetunni väga paljude inimeste jaoks ehk eristas neid, kes oskasid ja tahtsid varuda raha rasketeks päevadeks ja neid, kes elasid peost suhu või koguni võlarahaga. Viimased satuvad nüüd olukorda, kus nad kaotavad kõik need varad, mis on soetatud võlgu võttes või liisinguga rentides. Kuna kriisi mastaap on omandamas mõõtmeid, mida poliitikud ei osanud või tahtnud ette näha, siis kasvab toimetulekuraskustesse sattunud inimeste arv kiiresti. Paljud küsivad, et kuidas edasi?
Artikkel on kajastus EV peaministri kutsutud 13-09-2019
kliimakonverentsist, ilmus ajalehes Postimees, 16-september-2019
Juhan Telgmaa:
Meil on värsked „Eesti riiklik energia- ja kliimakava“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. On veelgi asjasse puutuvaid arengukavasid. Ometi ettekannetes mitte ühtki neist isegi ei nimetatud. Milles asi, kas need kavad on tehtud ainult selleks, et Brüssel käskis?
Äsja oli suurejooneline kliimakonverents. Väga vajalik teematõstatus, väga head ettekanded. Keegi ei kahtle, et oleme antropotseenis, st inimkonnast on saanud globaalsete looduslike protsesside tugev mõjutaja. Ei kahelda, et inimtegevus töötab kaasa ka kliima soojenemisele. Küsimus on vaid, mis on selle osakaal. Olgem ettevaatlikud ja võtkem tõsiselt hoiatust, et just see inimmõju osake võib olla õlekõrreks, mis kaameli selgroo murrab. Ja kuna soojenemise vastane võitlus on suuresti võitlus saastamisega ja loodusvarade säästmise eest, siis on see igal juhul mõttekas.
See on üldine jutt, seda on küllalt aetud ja üle ilma enamvähem ühisele seisukohale jõutud. Aga meie elame Eestis. Aeg on teada, kui suured numbrid ja mis tempos nendest globaalsetest keskmistest meid tabavad, kuidas paigutub Eesti suurde pilti.
Puudu oli raamistav avaettekanne, mis oleks avanud nende keskmiste numbrite mõjuulatuse Eestile ja Eesti pingutuste mõju globaalselt. Teadupärast pole kliima soojenemine ühtlane, see on kiirem põhja-poolkeral. Kas selle tõttu on meile 1,5 kraadi eesmärgina mõistlik? Klimatolooge konverentsile ei kutsutud ja see teadmine jäi saamata.
Käsitluse loomulikuks raamiks võinuks olla ka Eesti enda
ülesanded ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel. Kliimameetmetel on seal olulisimaid
rolle, kuid sotsiaalase stabiilsuse hoidmiseks peab neid käsitlema kontekstis
kõigi 17 eesmärgiga. Ettekanne Rooma Klubilt kulunuks marjaks ära. Kaasata olnuks
vaja ka Säästva Arengu komisjon.
Aeg oleks analüüsida kvoodikaubanduse efekti. Millise tulemuse
on andnud raha, mis seal edasi-tagasi liigub, soojenemise ohjeldamisele
tegelikkuses? Näeme, et see on pannud reaalsesse ohtu ühe meile 100 aastat endastmõistetava
hüve – elektrienergiaga isevarustamise võime. Põxiti üle rõõmustamise kõrval
peame teadma, mis see kõikides oma aspektides meile ikkagi maksab ja kuidas üleminekukahjud
minimeerida. Me ei peaks kiirustama, aga veel vähem tohime rehepaplikult sabas
sörkida. Pidades silmas suurimate mängijate (Hiina, India, USA jt) sammu on ka
siin kindlasti mingi meie oma tempo-optimum.
Plaanitav mitšuurinlik looduse ümber kujundamine kasutu
Rail Balticu ehitamiseks tarvitab musttuhat tonni fossiilkütuseid. Ka neid
numbreid on vaja teada, aga seda teemat ei taheta kuidagi avalikkuse ette lasta.
Meil on värsked „Eesti riiklik energia- ja kliimakava“ ja
„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. On veelgi asjasse
puutuvaid arengukavasid. Ometi ettekannetes mitte ühtki neist isegi ei
nimetatud. Milles asi, kas need kavad on tehtud ainult selleks, et Brüssel
käskis? Eks seegi ole tõenduseks kliimateema käsitlemise fragmentaarsusele. Edu
nii ei saavuta, vaja on järjepidevat süsteemsust. Loomulikuks vedajaks peaks
olema Keskkonnaministeerium, aga ka see polnud konverentsi kavandamisse
kaasatud.
Jah, ettekanded konverentsil olid sisukad ja andsid hulga
teavet kliima soojenemise mõju erinevate aspektide kohta, kuid strateegia lihvimiseks
meie Eesti jaoks kogunes materjali vähe.
Aitäh kena konverentsi eest, aga teema jääb päevakorda.
Eesti Rooma Klubi aastakonverentsi 2018 oli tulnud tervitama keskkonnaminister Siim Kiisler. Ka toimus konverents Keskkonnaministeeriumi poolt lahkesti pakutud ruumides. Miks?
Ei, mitte sellepärast, et ERK konverents oli piisavalt oluline vaid seetõttu, et teemad, mid aarutavad ja probleemid, millele püüab näidata lahendusi Rooma Klubi on seda. Minister Kiisler leidis aega konverentsi külastuseks just enne lendu Katowice’sse – osalemiseks ülemaailmsel Kliimamuutuste Konverentsil.
Hoiame riiklikult ja kestvusele olulise Rail Balticu teema üleval Eesti Rooma Klubi kodulehel, kuni selle võtab üle pädev ekspertide kogu
Suurejooneline projekt Rail Baltic käib mingit oma rada, see on nagu force majeure, millega peavad kõik lihtsalt leppima. Väga paljud kodanikud ja nende ühendused, nende hulgas Eesti Rooma Klubi ja Eesti Looduskaitse Selts on aastaid küsinud, juhtinud tähelepanu, teinud ettepanekuid, protestinud, aga vastuseks on kas mahavaikimine, demagoogia või labane sildistamine. Pole leidunud poliitikuid, kes oleks tunnistanud oma vastutust selles protsessis.
13. detsembril on Rail Baltic olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu päevakorras.
Koondasime oma hinnangu olukorrale juures olevasse teksti, mis on avatud ühinemiseks kõigile ühendustele ja üksisikutele. Veel on säilinud lootus, et Rail Balticut on võimalik päästa, tuues projekti reaalsuse pinnale. Selleks on poliitikutel vaja kohe langetada vastutusrikkad ja resoluutsed otsused.
Massiline sisseränne euroopa liidu riikidesse ja üleilmastuv terrorism on nihutanud esiplaanile rea üle riigipiiride ulatuvaid välis- ja sisejulgeoleku küsimusi.
Enamikes Euroopa riikides on kaasuvana tekkinud tugev surve siseriiklikele sotsiaalsetele ja kultuurilistele struktuuridele.
Kus asub Eesti sellel pildil?
391 000st “sõjapõgenikust” pole tänaseks Ungarisse jäänud mitte ühtegi
Massiline sisseränne euroopa liidu riikidesse ja üleilmastuv terrorism on nihutanud esiplaanile rea üle riigipiiride ulatuvaid välis- ja sisejulgeoleku küsimusi. Enamikes Euroopa riikides on kaasuvana tekkinud tugev surve siseriiklikele sotsiaalsetele ja kultuurilistele struktuuridele.
Üldsusele vahendatav teave on vastuoluline ja sageli tõekauge. Kuna globaalsed protsessid juhivad lähitulevikus tõenäoliselt uute suurte immigratsiooni-laineteni Euroopa suunas, siis on ka Eesti ees ülesanne jätta kõrvale senine must-valge immigratsiooni-diskussioon ning asendada see märksa kvaliteetsema ühiskondliku arutlusega Eesti võimest ja võimalustest osaleda protsessis oma nägu kaotamata. Arutlus peaks lähtuma tegelikkusest, mitte kellegi ootustepärasest võimekusest ja olukorrast.
Rõhutades meie põhiseaduslike institutsioonide juhtivat osa ja vastutust immigratsiooni haldamises, pöördub Eesti Rooma Klubi eeskätt kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste poole üleskutsega tihedaks koostööks immigratsiooni poolt- ja vastuargumentide esitamiseks avalikkusele ning kaalutlemiseks meedias moel, mis välistaks primitiivsete allhoovuste mõju.
Seda ei suuda teha jõe vastaskallastele kogunenud “Ei!“ ja “Jah!“ laagrid oma loosungitega, kus juba ette teatakse, kus pool asub kogu tõde. Tegemist peab olema silla ehitamisega ja seda mitte piki jõge, vaid üle jõe.
Meie kõigi elu mõjutavad riikidevahelised kokkulepped teeb valitsus, mis praegu triivib omapead. Neid kokkuleppeid saavad aga mõjutada praktiliste kohalike ülesannetega tegelevad paikkondlikud organisatsioonid riiklikus-, era- ja mittetulundussektoris. Üleskutse ei ole osaleda populaarsuskampaanias, vaid see on protsess Eestile ja teistele riikidele vastuvõetava ning kasuliku lahenduseni jõudmiseks, sellele avalikkuse mõistva suhtumise kujundamiseks ja sellest lähtuvate praktiliste sammude kavandamiseks.
