12 Kolmapäev dets. 2018
Posted in avaldus, konverents
Sildid
Eesti Rooma Klubi aastakonverentsi 2018 oli tulnud tervitama keskkonnaminister Siim Kiisler. Ka toimus konverents Keskkonnaministeeriumi poolt lahkesti pakutud ruumides. Miks?
Ei, mitte sellepärast, et ERK konverents oli piisavalt oluline vaid seetõttu, et teemad, mid aarutavad ja probleemid, millele püüab näidata lahendusi Rooma Klubi on seda. Minister Kiisler leidis aega konverentsi külastuseks just enne lendu Katowice’sse – osalemiseks ülemaailmsel Kliimamuutuste Konverentsil.
30 Kolmapäev nov. 2016
Posted in avaldus
Sildid
Hoiame riiklikult ja kestvusele olulise Rail Balticu teema üleval
Eesti Rooma Klubi kodulehel, kuni selle võtab üle pädev ekspertide kogu
Suurejooneline projekt Rail Baltic käib mingit oma rada, see on nagu force majeure, millega peavad kõik lihtsalt leppima. Väga paljud kodanikud ja nende ühendused, nende hulgas Eesti Rooma Klubi ja Eesti Looduskaitse Selts on aastaid küsinud, juhtinud tähelepanu, teinud ettepanekuid, protestinud, aga vastuseks on kas mahavaikimine, demagoogia või labane sildistamine. Pole leidunud poliitikuid, kes oleks tunnistanud oma vastutust selles protsessis.
13. detsembril on Rail Baltic olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu päevakorras.
Koondasime oma hinnangu olukorrale juures olevasse teksti, mis on avatud ühinemiseks kõigile ühendustele ja üksisikutele.
Veel on säilinud lootus, et Rail Balticut on võimalik päästa, tuues projekti reaalsuse pinnale. Selleks on poliitikutel vaja kohe langetada vastutusrikkad ja resoluutsed otsused.
14 Esmaspäev dets. 2015
Posted in avaldus
Eesti Rooma Klubi avaldus
Massiline sisseränne euroopa liidu riikidesse ja üleilmastuv terrorism on nihutanud esiplaanile rea üle riigipiiride ulatuvaid välis- ja sisejulgeoleku küsimusi.
Enamikes Euroopa riikides on kaasuvana tekkinud tugev surve siseriiklikele sotsiaalsetele ja kultuurilistele struktuuridele.Kus asub Eesti sellel pildil?
391 000st “sõjapõgenikust” pole tänaseks Ungarisse jäänud mitte ühtegi
Massiline sisseränne euroopa liidu riikidesse ja üleilmastuv terrorism on nihutanud esiplaanile rea üle riigipiiride ulatuvaid välis- ja sisejulgeoleku küsimusi. Enamikes Euroopa riikides on kaasuvana tekkinud tugev surve siseriiklikele sotsiaalsetele ja kultuurilistele struktuuridele.
Üldsusele vahendatav teave on vastuoluline ja sageli tõekauge. Kuna globaalsed protsessid juhivad lähitulevikus tõenäoliselt uute suurte immigratsiooni-laineteni Euroopa suunas, siis on ka Eesti ees ülesanne jätta kõrvale senine must-valge immigratsiooni-diskussioon ning asendada see märksa kvaliteetsema ühiskondliku arutlusega Eesti võimest ja võimalustest osaleda protsessis oma nägu kaotamata. Arutlus peaks lähtuma tegelikkusest, mitte kellegi ootustepärasest võimekusest ja olukorrast.
Rõhutades meie põhiseaduslike institutsioonide juhtivat osa ja vastutust immigratsiooni haldamises, pöördub Eesti Rooma Klubi eeskätt kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste poole üleskutsega tihedaks koostööks immigratsiooni poolt- ja vastuargumentide esitamiseks avalikkusele ning kaalutlemiseks meedias moel, mis välistaks primitiivsete allhoovuste mõju.
Seda ei suuda teha jõe vastaskallastele kogunenud “Ei!“ ja “Jah!“ laagrid oma loosungitega, kus juba ette teatakse, kus pool asub kogu tõde. Tegemist peab olema silla ehitamisega ja seda mitte piki jõge, vaid üle jõe.
Meie kõigi elu mõjutavad riikidevahelised kokkulepped teeb valitsus, mis praegu triivib omapead. Neid kokkuleppeid saavad aga mõjutada praktiliste kohalike ülesannetega tegelevad paikkondlikud organisatsioonid riiklikus-, era- ja mittetulundussektoris. Üleskutse ei ole osaleda populaarsuskampaanias, vaid see on protsess Eestile ja teistele riikidele vastuvõetava ning kasuliku lahenduseni jõudmiseks, sellele avalikkuse mõistva suhtumise kujundamiseks ja sellest lähtuvate praktiliste sammude kavandamiseks.
detsembril 2015. a.
Eesti Rooma Klubi juhatus
27 Neljapäev dets. 2012
Posted in seminar
Sildid
Aasmäe, Eesti riik, Eesti tulevik, energeetika, jääkelder, jõud, Kaevats, maksusüsteem, pensionireform, rahvastik, Rüütel, regionaalpoliitika, tarkus, valitsus
Aastalõpu koosolek 2012. Koosoleku ülestähendus.
Osavõtjaid 27. Nendest külalised Maret Klaus, Ivar Murdmaa, Ingrid Rüütel, Jaak Uibu.
20 Kolmapäev okt. 2010
Posted in avaldus
Sildid
arutlus, õiguskantsler, Haridusseminar, institutsioon, kirjavahetus, maaelu, metodoloogia, metoodika, metoodiline, pädevus, rahvatervis, Riigikogu, seminar, Toompea, Uibu, valitsemine, valitsus
Toompea Haridusseminari (THS) 15. õppe-, uurimis- ja nõustamisaasta
Ülo Vooglaid 75
Ette kantud 20. okt. 2010 Riigikogu konverentsikeskuses
Eellugu võiks alustada mitmekümne aasta tagusest ajast, kui prof Endel Kärmas USA Rutgersi Ülikoolist rääkis eksperimenteerimisest tootmisliinil. Parameetreid muutes on võimalik tootmist katkestamata saada teavet erinevate tegurite toimest toote kvaliteedile. Käesolevas töös anti THS poolt innovaatilist infot haridus- ja võimuinstitutsioonidele ja hinnati saadud vastust ilma asutuste tööd häirimata.
Teine oluline lähtepunkt oli aastast 1995, kui President Lennart Meri akadeemilises nõukogus toimus J. Uibu ettekanne rahva tervisest. Selle tekst edastati Riigikogu liikmetele koos päringuga lahendusteede kohta. Järgnevatel aastatel toimusid mitmed analoogilised kodanikualgatusest lähtunud küsitlused riigiasutustes. Jätka lugemist
10 Teisipäev apr. 2001
Posted in konverents
Sildid
areng, ümarlaud, globaliseerumine, loodusressursid, millenniumi eesmärgid, planeerimine, poliitika, riik, Rooma Klubi, säästev areng, tulevik, tulevikuprognoos, valitsus, vastutus
Eesmärk: Viia edasi 22.veebruaril 2001 toimunud esimese Säästva Eesti Foorumi ideid. Hoida säästva arengu temaatika pidevalt ühiskonna ja otsusetegijate vaateväljas. Vaagida Eesti Rooma Klubi rolli tulevikuvisioonide kujundamises ja Eesti säästva arendamise protsessis.
Osavõtjad:Rooma Klubi liikmed, Eesti Tuleviku Kongressi esindajad ja kutsutud asjatundjad
Aeg: 10. aprill 2001
Koht: Eesti Teaduste Akadeemia saal, Kohtu 6 Tallinn
KAVA
Avasõna — Ülo Vooglaid
Lühiettekanded Säästva Eesti Foorumi kokkuvõtteks:
———–
Mõttevahetus:
Eesti Rooma Klubi pöördumine avalikkuse poole Kavand
Inimtegevusse on programmeeritud fataalne vastuolu kasutada ressursid tänaseks heaoluks, säästmata neid kvaliteetse elu võimaldamiseks tulevastele põlvedele. Arenev ühiskond mõistab järjest enam pikaajalise planeerimise tähtsust. Globaliseerumine on pöördumatu protsess, millega peab kaasnema ka igaühe vastutus meie maailma elamiskõlblikkuse eest. Jätkuvalt saab edukas olla vaid see, kes lokaalselt tegutsedes globaalselt mõtleb ning mõistab seejuures tõenäolisi võimalusi ja ähvardavaid ohte arengute võimalikult varajases staadiumis.
Globaliseerumine loob meiesugusele väikeriigile hulgaliselt uusi võimalusi eduks ja vähemalt samapalju riske, mida tuleb ühiselt minimeerida. Et praegust nappi edu mitte maha mängida, peab Eesti oma poliitika tunduvalt pikemaajalistele eesmärkidele allutama.
Pikaajalise planeerimise üheks eelduseks on säästva arengu ideoloogia omaksvõtt nii kõrgeimal riikliku otsustamise kui ka “rohujuure”-tasandil. Sellist lähenemist vajab pea võrdselt nii Eesti looduslik kui sotsiaalne keskkond.
Poliitilised erakonnad näevad arengustrateegiaid mõnevõrra erinevalt, see ongi demokraatiale omane. Ometi on piisavalt ühist, mida arengu objektiivseid suundumusi tunnetavad erakonnad ja ühiskonna huvigrupid on nõus ühiskondliku kokkuleppena tunnustama. Selle vormistamine imperatiivse poliitilise kokkuleppena on parlamendi ainupädevuses.
Eesti Rooma Klubi leiab, et Riigikogu vajab enda juurde alatist tulevikukomisjoni, mille ülesandeks on erinevate valdkondade pikaajaliste arengukavade analüüs ja nende omavaheline kooskõlastamine. See kaasaks poliitikuid igalt elualalt ja vajab seepärast parlamendi alatiste komisjonide töö korraldamisest erinevat legaalset ja organisatsioonilist regulatsiooni. Komisjoni töös osaleksid ka erinevate valdkondade tippspetsialistid ja –teadlased nõuandvate asjatundjatena. Eesti Rooma Klubi on omalt poolt valmis kaasa aitama tulevikukomisjoni ellu kutsumiseks vajaliku poliitilise konsensuse saavutamisele.
võttes arvesse, et: vabariigi valitsus ei ole suutnud kinni pidada endale võetud tähtaegadest Eesti säästva arengu strateegia (Säästev Eesti 21) käivitamiseks (valitsuse viimane sellekohane otsus pikendas tähtaja kuni 2000. aasta lõpuni, soovituslik Säästva Arengu Komisjoni poolt antud tähtaeg oli 17. märtsist 2000 pool aastat);
peab Eesti Rooma Klubi vajalikuks: luua Riigikogu juurde alatine komisjon erinevate valdkondade pikaajaliste strateegiliste arengukavade kooskõlastamiseks ja konsensuse saavutamiseks sotsiaalsete partneritega;
Eesti säästva arengu strateegia (Säästev Eesti 21) väljatöötamise koordineerimine võtta hallata peaministri bürool;
jätkata Säästva Eesti Foorumite iga-aastast läbiviimist ja Foorumi kogumike avaldamist Eesti arengule ja konkurentsivõimele olulistes võtmevaldkondades
Eesti Rooma Klubi ümarlaua-konverentsil 10. aprillil 2001, Tallinnas:
Nimi Allkiri
Nimi Allkiri
Osalenud asjatundja:
Nimi Asutus Allkiri
