Aastal 2003 Eesti elas üle lühialalise ärevusperioodi seoses SARS-i nimelise viiruse laialdase levikuga maailmas. Õnneks Eestini see epideemia ei jõudnud, kuid oleks võinud olla tõsiseks õppetunniks, kuidas tegutseda ohtliku nakkuse leviku tõkestamisel. See oleks olnud hea põhjus välja töötada tõhusad kriisiolukorra tegevusjuhised tervishoius, majanduses, riigipiiride kaitses, karantiinide kehtestamises jms. Kuid midagi sellist ei toimunud, talveuni kestis 17 aastat.
Nüüd tuli lagedale SARS-2, ehk koronaviirus ametliku nimega COVID19. Selle vallutusretk algas Hiinas, arvatavasti novembris 2019 ja mõne kuuga on see haaranud niipalju riike, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas välja pandeemia ehk epideemia, mis on levinud enamus riikides. Nüüd juba tuli üles ärgata. Kuid kas ikka õigel ajal?
Märkmeid Dr. Bernardino Ramazzini külaskäigust Paide Arvamusfestivalil 2019
Üles tähendatud Doktori õpilase ja mõttekaaslase Dr. Ragnar Viiru poolt
Paide arvamusfestival 2019 üllatas külastajaid ilmselt erineval viisil. Paljudele jäi aga silma Dr. Bernardino Ramazzini külaskäik. Auväärne 17-18. sajandi entusiast on tuntud, kui kutsehaiguste ravi ja profülaktika isa, st mees, kes hakkas rääkima mitte ravimisest vaid haiguste ja tööõnnetuste ennetusest. Seega on tegemist väga uue uurimissuunaga, kuigi see, et teatud haigused on otseselt seotud mingite ametitega ja tegevstega, oli teada juba varases Egiptuses ja Rooma riigis.
Ka 300 aastat tagasi oli igas linnas ja külas neid, kes istusid end haigeks kui kirjutades oma leiba teenisid. Nüüd istuvad nad sõrmi klõbistades igas majas ja toas, ka teed-, vett- ja õhkupidi kihutavates karpides, noored ja vanad, ikka end haigeks istudes. Nagu 300 aastat tagasi.
Kui palju lubatakse sinul istuda?
Head mõtted ei tule istudes, teadsid targad
Kas liigute piisavalt?
Noored tervisekaitsjad
Töö noortega on olnud auväärse doktori jaoks alati oluline – kui tema noorusajal oli oht, et raske töö võib rikkuda lapse tervise, siis nüüd võib seda veel kibedamat teha hea elu.
Tervist säästvast tasuta soovitusest – tõusta sageli istumast püsti – poleks keegi nende sajandite jooksul nagu kuulnudki.
Ramazzini
Doktor sai aga pettumusest üle, täitis Hippokratesele antud vannet ja jagas taaskord oma mõjusat nõuannet. Festivali päevadel rääkis auväärne lisaks ka parlamendi asespiikri Heli-Valdor Seederi, endise ministri Riina Sikkuti, ministrite Mailis Repsi ja Tanel Kiigega. Kõik nad pidasid heaks plaani algatada Eestiski tervist säästev istumast ülestõusmise aktsioon.
AF2019 tervise platsil peetud kogunemise ”Kuidas kaitsta inimese tervist tema enda eest?” käigus tehti ka ülestõusmise katsetus ning värske sotsiaalministri lõpulause kuulajatele koju kaasa oli, et koosolekutel ja konverentsidelgi sobib istumist ülestõusmistega kergendada.
Vaatamata auväärsele vanusele – 300+ aastat – hoiab Dr. Bernardino Ramazzini ennast heas vormis. Soovitab seda teistelegi.
Lastelt kuuldu pani doktori küll väga tänulikuna rõõmustama – selgub, et mõnes koolis on vanavanemate hea komme õpetajat püstitõusmisega tervitada ikka veel au sees.
Kahjuks jäi seekord kuulmata, mida arvab auväärne tohter ergonoomilistest laudadest ja toolidest, nt pallil istumistöö tegemisest ja muudest põnevatest lahendustest, mida tänane istuja katsetab. Loodame, et ta külastab meid jälle ning siis saame juba uurida nende võimalike lahenduste kohta.
Kui Sa tunned, et saad aidata kaasa selle idee arendamisse või istumisepideemia ohjamisse oma kodus, töögrupis, koolis, otsi sidet ja pidet meie kaudu. Doktor saadab meelsasti materjale oma teadustööst ja publikatsioonidest.
AF2019 tulevikutöö ala salvestised leiad siit. Dr. Viir jt Eesti Rooma Klubi arvajad vaid klõpsu kaugusel:
Rooma Klubi kutsub üles tegudele isikliku näitega ja kui vaja – näitlemisega
Alustame uut hooaega, seda igal tasandil – kes läheb koolis uude klassi, kes viib kedagi kooli, kes keerab töökohal uut lehekülge, keegi tegeleb saagikoristuse ja sellega seotud inventuuriga põllul või oma elus.
Tiiu Kuurme
Mis asi on tundetaiplikkus?
Kas eestlased on selles taiplikud?
Konflikt on elu loomulik osa ja keegi ei suuda oma elu ära elada ka ilma suhtekonfliktideta. Küsimus on selles, millise suhtumise nendes konfliktides võtame.
Eestlaste suhtluskultuur pole kiita, kuna ajalooliselt on põlvest põlve kandunud edasi palju pahatahtlikkust ja ülbust, mistõttu peab iga järeltulev põlvkond tõsiselt kaaluma, milliseid suhtlusmalle võetakse vanematelt üle ja millised negatiivseid käitumismustreid peaks vältima. Ka on eestlastel probleeme usaldusega, leiab Tallinna Ülikooli kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.
Kelle süü?
kasvatusteadlased ja -teadjad V.R. Ruus ja T. Kuurme 2018
Meie tänased suhtemustrid tulevad minevikust. Ja meie loome tulevikku. Täna. Iga päev. Me kõik peaksime reflekteerima enda käitumist. Sealt edasi tuleb mõelda kaks sammu edasi, et kuidas meie käitumine võib mõjuda ümbritsevatele ja milliseid suhtlejaid me kasvatame.
Oleme õppinud kurtma ja isegi analüüsima. Kas oleme õppinud tegelikkust endale soovitavaks muutma? Alustades just endast?
September on mitte ainult Eesti Rooma Klubi uue hooaja algusvaid hea aeg, et enesesse vaadata ja sellega ausalt tegelema asuda. Muudame maailma! Aga alustame vanade hiinlaste tarkuse kohaselt iseendast.
Pärnu pleenum Loomeliitude 1987 mälestuseks 02. aprillil 2017
Lp. loojad! Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.
Massiline sisseränne euroopa liidu riikidesse ja üleilmastuv terrorism on nihutanud esiplaanile rea üle riigipiiride ulatuvaid välis- ja sisejulgeoleku küsimusi.
Enamikes Euroopa riikides on kaasuvana tekkinud tugev surve siseriiklikele sotsiaalsetele ja kultuurilistele struktuuridele.
Kus asub Eesti sellel pildil?
391 000st “sõjapõgenikust” pole tänaseks Ungarisse jäänud mitte ühtegi
Massiline sisseränne euroopa liidu riikidesse ja üleilmastuv terrorism on nihutanud esiplaanile rea üle riigipiiride ulatuvaid välis- ja sisejulgeoleku küsimusi. Enamikes Euroopa riikides on kaasuvana tekkinud tugev surve siseriiklikele sotsiaalsetele ja kultuurilistele struktuuridele.
Üldsusele vahendatav teave on vastuoluline ja sageli tõekauge. Kuna globaalsed protsessid juhivad lähitulevikus tõenäoliselt uute suurte immigratsiooni-laineteni Euroopa suunas, siis on ka Eesti ees ülesanne jätta kõrvale senine must-valge immigratsiooni-diskussioon ning asendada see märksa kvaliteetsema ühiskondliku arutlusega Eesti võimest ja võimalustest osaleda protsessis oma nägu kaotamata. Arutlus peaks lähtuma tegelikkusest, mitte kellegi ootustepärasest võimekusest ja olukorrast.
Rõhutades meie põhiseaduslike institutsioonide juhtivat osa ja vastutust immigratsiooni haldamises, pöördub Eesti Rooma Klubi eeskätt kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste poole üleskutsega tihedaks koostööks immigratsiooni poolt- ja vastuargumentide esitamiseks avalikkusele ning kaalutlemiseks meedias moel, mis välistaks primitiivsete allhoovuste mõju.
Seda ei suuda teha jõe vastaskallastele kogunenud “Ei!“ ja “Jah!“ laagrid oma loosungitega, kus juba ette teatakse, kus pool asub kogu tõde. Tegemist peab olema silla ehitamisega ja seda mitte piki jõge, vaid üle jõe.
Meie kõigi elu mõjutavad riikidevahelised kokkulepped teeb valitsus, mis praegu triivib omapead. Neid kokkuleppeid saavad aga mõjutada praktiliste kohalike ülesannetega tegelevad paikkondlikud organisatsioonid riiklikus-, era- ja mittetulundussektoris. Üleskutse ei ole osaleda populaarsuskampaanias, vaid see on protsess Eestile ja teistele riikidele vastuvõetava ning kasuliku lahenduseni jõudmiseks, sellele avalikkuse mõistva suhtumise kujundamiseks ja sellest lähtuvate praktiliste sammude kavandamiseks.
Eesmärk: Viia edasi 22.veebruaril 2001 toimunud esimese Säästva Eesti Foorumi ideid. Hoida säästva arengu temaatika pidevalt ühiskonna ja otsusetegijate vaateväljas. Vaagida Eesti Rooma Klubi rolli tulevikuvisioonide kujundamises ja Eesti säästva arendamise protsessis.
Osavõtjad:Rooma Klubi liikmed, Eesti Tuleviku Kongressi esindajad ja kutsutud asjatundjad Aeg: 10. aprill 2001 Koht: Eesti Teaduste Akadeemia saal, Kohtu 6 Tallinn
KAVA
Avasõna — Ülo Vooglaid
Lühiettekanded Säästva Eesti Foorumi kokkuvõtteks:
Säästva ühiskonna esteetikast – Heiki Kongi
Globaalprobleemid ja Eesti – Raivo Vilu
Säästva Eesti arendamise protsessist – Ahto Oja
———–
Mõttevahetus:
Millised on Eesti säästva arendamise põhiprobleemid?
Millised on Eesti säästva arendamise põhiprobleemide lahendused ja nende eelisjärjekord?
Milline on Eesti Rooma Klubi roll lahenduste algatamisel ja elluviimisel?
Rooma Klubi pöördumise arutelu ja vastuvõtmine
EestiRooma Klubi pöördumine avalikkuse poole Kavand
Inimtegevusse on programmeeritud fataalne vastuolu kasutada ressursid tänaseks heaoluks, säästmata neid kvaliteetse elu võimaldamiseks tulevastele põlvedele. Arenev ühiskond mõistab järjest enam pikaajalise planeerimise tähtsust. Globaliseerumine on pöördumatu protsess, millega peab kaasnema ka igaühe vastutus meie maailma elamiskõlblikkuse eest. Jätkuvalt saab edukas olla vaid see, kes lokaalselt tegutsedes globaalselt mõtleb ning mõistab seejuures tõenäolisi võimalusi ja ähvardavaid ohte arengute võimalikult varajases staadiumis.
Globaliseerumine loob meiesugusele väikeriigile hulgaliselt uusi võimalusi eduks ja vähemalt samapalju riske, mida tuleb ühiselt minimeerida. Et praegust nappi edu mitte maha mängida, peab Eesti oma poliitika tunduvalt pikemaajalistele eesmärkidele allutama.
Pikaajalise planeerimise üheks eelduseks on säästva arengu ideoloogia omaksvõtt nii kõrgeimal riikliku otsustamise kui ka “rohujuure”-tasandil. Sellist lähenemist vajab pea võrdselt nii Eesti looduslik kui sotsiaalne keskkond.
Poliitilised erakonnad näevad arengustrateegiaid mõnevõrra erinevalt, see ongi demokraatiale omane. Ometi on piisavalt ühist, mida arengu objektiivseid suundumusi tunnetavad erakonnad ja ühiskonna huvigrupid on nõus ühiskondliku kokkuleppena tunnustama. Selle vormistamine imperatiivse poliitilise kokkuleppena on parlamendi ainupädevuses.
Eesti Rooma Klubi leiab, et Riigikogu vajab enda juurde alatist tulevikukomisjoni, mille ülesandeks on erinevate valdkondade pikaajaliste arengukavade analüüs ja nende omavaheline kooskõlastamine. See kaasaks poliitikuid igalt elualalt ja vajab seepärast parlamendi alatiste komisjonide töö korraldamisest erinevat legaalset ja organisatsioonilist regulatsiooni. Komisjoni töös osaleksid ka erinevate valdkondade tippspetsialistid ja –teadlased nõuandvate asjatundjatena. Eesti Rooma Klubi on omalt poolt valmis kaasa aitama tulevikukomisjoni ellu kutsumiseks vajaliku poliitilise konsensuse saavutamisele.
Lähtudes Eesti säästva arengu teele siirdumise paratamatusest ja eeldustel, et
Eesti ühiskond on jõudnud arusaamiseni, et säästev areng on laiem keskkonnaküsimustest;
avaliku sektori poolt saab säästvale arengule üle minna ainult selle prioriteetseks kuulutamisega ja sellesse riigieelarveliste vahendite sihipärase suunamisega;
era- ja kolmanda sektori jaoks tuleb avaliku sektori poolt luua säästvat arengut toetav investeerimis-, ülesehitamis- ja osalemisele kaasav keskkond;
võttes arvesse, et: vabariigi valitsus ei ole suutnud kinni pidada endale võetud tähtaegadest Eesti säästva arengu strateegia (Säästev Eesti 21) käivitamiseks (valitsuse viimane sellekohane otsus pikendas tähtaja kuni 2000. aasta lõpuni, soovituslik Säästva Arengu Komisjoni poolt antud tähtaeg oli 17. märtsist 2000 pool aastat);
peab Eesti Rooma Klubi vajalikuks: luua Riigikogu juurde alatine komisjon erinevate valdkondade pikaajaliste strateegiliste arengukavade kooskõlastamiseks ja konsensuse saavutamiseks sotsiaalsete partneritega;
Eesti säästva arengu strateegia (Säästev Eesti 21) väljatöötamise koordineerimine võtta hallata peaministri bürool;
jätkata Säästva Eesti Foorumite iga-aastast läbiviimist ja Foorumi kogumike avaldamist Eesti arengule ja konkurentsivõimele olulistes võtmevaldkondades
Eesti Rooma Klubi ümarlaua-konverentsil 10. aprillil 2001, Tallinnas:
