Tags

, ,

Pärnu pleenum Loomeliitude 1987 mälestuseks 02. aprillil 2017

Lp. loojad!
Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.

Nüüd järgneb väikene soojendusharjutus – keelega nimelt. Mitme silmapaistva keeleinimese kõrval soovin ma tähelepanu juhtida ainult mõne sõna näitega, kuidas ahvides Ameerikat paljudel aladel, liigume me, võib-olla loogeldes loojangu poole.
 Sõnavalik siin on subjektiivne. Juba kümmekond aastat tagasi , kui ainult ühel ministril tarvitses ülepäeva teatada, et tal on emotsioon laes, siis peagi tõusis sportlastel see samas suunas ja muutuski üldrahvalikuks. See tähendab, et Eesti tunded olid kadunud ja kui veel inimesel üks alles oligi, rippus see lae lähedal. Sa mõtle kui peenike värk on see üks emotsioon per capita.

Teine murelik asi ja juba analüütikute tekstides kindla koha leidnud on ameerika sõna poliitikad, see on poliitika mitmuses. Kas astume sammukese veel ja hakkame rääkima male asemel maled? See tähendab, et turniirisaalis ei mängita malet vaid malesid. Males on palju vigureid, ettureid ja isegi kuningas lipu kõrval ja kõiki neid liigutatakse avanguti ja mängus erinevalt. Mis ei tähenda, et Grensteini abstraktsioon male peaks mitmusesse minema ja eestlased üldistamisoskuse minetama. Sarnane ehkki mitte samane on nüüd juba palju aastaid igale poole sõna erinevad toppimine, mis on muutunud nagu artikliks eesti keeles. Näiteks: Igal hommikul viiakse lasteaeda erinevaid lapsi. Lausel tekiks ehk mõte tulevikus, kui kuskil oleks üks linn kloonitud laste lasteaiaga. Lapsed on erinevad niikunii nagu naised ja mehedki. Kui ameeriklased seda ei taipa, on neil mingi põhjus, mida aga importida pole tarvis. Ja viimaseks näiteks veel mitte väga ammu Eestisse taritud 24/7. Ameerika on suur ja vägev, isereguleeriv ja palju (sealhulgas lolli) reklaami mahutav. Muidugi on sealt ka palju õppida. Aga kvantitatiivselt hinnates ei sobi paljugi suure rahva asjust väikesel üle võtta, nagu Krõlovi valmivarast konnalgi, kes tahtis olla suur kui härg.
NÜÜD SIIS KA TEEMAARENDUS
Suhteliselt eduka Eesti põhilise puudujäägina näen kahte asja:
need on vastamatus ja vastutamatus. Need kaks matust on omavahel tihedalt seotud ja võivad viia koos välja ühele matusele, nimelt Eesti matusele. Mitte nii lõbusale, nagu Andrus Kivirähk seda kujutanud on. Aga see pole siin mõeldud ähvardusena – võib ka teisiti minna ja loodetavasti lähebki. Esiteks siis, kui me rahvana saavutame suurema enesekindluse ja ei matki teisi niipalju mõttetult, nagu oli kõneks ameerika keelenäidete puhul, aga käib laiema tegevusspektri kohta.
Kui me aga vaatame praegu ümberringi ja mitte ainult Brexitit, Trumpi, Türgit, Ungarit, Poolat või meie idanaabrit ja võime ennast õnnelikuks pidada parema sisepoliitilise asjaajamise pärast, siis väga vastupidised arvamused ja tundmused tekivad nõndanimetatud eliidi asjaajamist jälgides. Ma jätan eliidi mõiste piiritlemise siinkohal ära, kuid räägin temast jutumärkides. Võtame näiteks meie suured riigiettevõtted. Ja oletame, et nende eliit on juhatus, nõukogu ja üldkoosolek ministri näol. Läheks pikale alustada loetelu maadevahetuse pikast saagast, kuid Eesti õhk ja Tallinna sadam peaksid veel värskelt meeles olema.
Mul on pikk kogemus Eesti Energia AS-ga. Püüdsin ajavahemikus 1992-2009 trükimeedias ja sõnavõttudes juhtida tähelepanu meie põlevkivienergeetika ebaefektiivsusele, monopolist ettevõtte puudustele ja hoopis teistsugustele arengutele EL-s. Mida ma ei saavutanud, oli kasvõi üksainus reageering või dialoogi astumine energiamonopoli poolt. Ühesõnaga mind polnud olemas, ehkki mul olid ametid EV-s ja EP-s olemas. Panime siis Marek Strandbergiga oma tekstid kokku kaante vahele, aga ikka ei olnud me olemas. Või vähemalt on monopolil õigus teha nägu, et teid pole olemas, ehkki asutuse palgatasemed lubaksid vabalt palgata ajalehtede ettelugejad nii juhatusele kui nõukogule ja ministri nõunikule. Seda ma nimetasingi vastamatuseks, millest vastutamatus ei ole kaugel. Muidugi on mõlemad levinud minu toodud näitest palju laiemalt, lõpetades kasvõi “proteesimüüjate eliidi” poolt organiseeritud Haigekassa röövimisega nüüd. Alatuse mõttes vast hullemat meil polegi olnud. Kui geniaalselt vastutamatust valitsuse täie teadmise juures planeeritakse, selgus mõni päev tagasi RB asjaajamises, kus “ainuisikuline” vastutus pandi kolmele maavalitsusele, mis teatavasti lähevad likvideerimisele. Mida kosta nende skeemitamiste kohta valitsuse osavõtul?
Asja tuum on vandeseltsluses, kus kuritarvitajad vahelejäämisel vabastatakse töölt täielikus vaikuses st. karistamatult ja afääridest tilgub andmeid hoopis hiljem. Nii toimus näiteks Sandor Liivega pärast Enefiti läbikukkumist Utahis USA-s ja Aivar Rehega Danske panga rahapesus. Nii on transporditud ämmaks nimetatud kilekottides illegaalset valimisraha riigiettevõtetest “üldkoosoleku” täieliku teadmise juures ja siin peitub ehtkorruptiivne seos “eliidirakukeste” vahel. Ma ei usu, et patust puhtaid erakondi Riigikogus oleks, kui välja jätta seal vähe aega viibinud. Kuid hullemad on olnud muidugi kaks suuremat erakonda, keda rahvahulgad ka enim toetavad. Ja siit ka Eesti arengu tuuma puudutav küsimus sotsioloogidele: kui palju Eesti valijatest on neid, kes valimiskära ja värviportreede õnge lähevad (poliitiliselt rumalakesed) ja kui palju neid, kes usuvad, et raha saamiseks ongi kõik teed head (korruptsiooni vundament).
Vastus sellele küsimusele oleks kena kingitus EV sajandaks sünnipäevaks ja aitaks Eesti atra seada!

Täispikk salvestus pleenumist on huvilistele leitav SIIN.