Category Archives: konverents

Märtsisümpoosion – Energia teekaart 2021-2031-2040

07 Monday Mar 2022

Posted by in avaldus, klubi ettekanne, konverents, prognoos, sümpoosion, seminar

≈ Leave a comment

Tags

, , , , , , ,

On juba muutunud mantraks, et 2020 avas tegelikult uue sajandi inimkonna ajaloos. Kui varem on sajandivahetused toonud inimese elu muutvad nihked esile üsna selle vahetuse lähedal, siis ka seekord tekkis meil uinuv heaolu illusioon, usk, et seekord suur vahetus meid ei taba. Tabas. Oleme seda tundnud mitme kandi pealt juba. Muutused on aga alles alanud, nagu kinnitab Rooma Klubi juba 50 aastat, tuginedes arvutustele ja teaduse poolt kinnitatud järgnevusele (vt Kasvu piirid toodud prognoosid).

Vt ka Hooaeg 2022
Vt ka eelmised hooajad

2020+ paljudest uudsustest üks on, et vana hea ütlemine “mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt” ei kehti enam!

Seda piiri lokaalne-globaalne lihtsalt ei ole enam. Kõik jõuab ühel või teisel moel, üha aheneva viitega meieni; meie teod ja tegematajätmised mõjutavad maailma. Ja nii ongi:

  • kui tundub, et Sa ei suuda muuta maailma, milles elame, siis muuda ennast ja see muudab.
  • Kui tundub, et miski ei muutu, vaata peeglisse – mida oled Sina teinud, rõhutagem teinud, selleks, et pisikene muutus iga päeva nii Sinu, Su lähedaste ja seotult laiemalt, eludes tekiks?
  • Kas oled oma tegemised või tegematajätmised mõtestanud?
  • Kas oled arutanud, mida teevad teised, miks ja kuidas? Loe siit.
Goodside eBookMis siis tegelikult juhtuma hakkab ja mida saad Sina teha?

Samad küsimused, nagu üksikisiku ees, seisavad need nii ettevõtete, kogukondade, ühenduste ees. Rääkimata riigist kui meie kokkuleppelisest ülimast kooslusest.

2020+ on pannud ka Eesti Rooma Klubi oma tegutsemisvorme üle vaatama, analüüsima seda, mis toimis “eelmises elus”, mida sealt kaasa võtta, mis on uus “aja nõue”. Vt Rooma Klubi tegutsemisraporteid siit. Me oleme ka ERKis teinud korrektuure nii oma rahvusvahelises kui kohalikuma plaaniga suhtluses, oleme tugevdanud olulisi sidemeid, üritame esile tuua koosmeele vaimu.

Veelkordne meeldetuletus – ebamugavad olukorrad ei lähe enam mööda, me ei lähe enam tagasi “normaalsusesse”, muutus ongi “normaalsus” ja see muutus ei ole meeldiv. Tänane on algus… Muutused, ütlevad teadlased üle maailma, kerivad end lahti veel kiiremini, kui seni loodeti. Muutused on komplekssed ja nüüd juba pidurdamatud.

Püüame koos eesti asjatundjate ja ekspertidega vaadata seda, millisena näeme oma ikka kasvava energianälja kustutamise võimalusi lähematel kümnenditel.
Rooma Klubi on selle küsimuse hoidnud oma erilises fookuses juba aastaid – vt CoR Energiakriisi tegutsemisplaani.

Sümpoosioni kava:

  • 14.10 Jaanus Purga, Rohetiigri majandustoimkonna juht – Rohetiigri Energia Teekaart.
  • 14.50 Andres Koppel, ökoloog – Teekaardi ökoloogilised aspektid
  • 15.00 Jaak Jaagus, TÜ professor, ERK – Teekaart ja kliimamuutused
  • 15.10 Alvar Soesoo, TTÜ professor, ERK – Võimalused kaevandada Eestis maavarasid ja toota materjale, mis on vajalikud taastuvenergeetika tehnoloogilistes seadmetes. Maasoojuse perspektiivid.
  • 15.20 Rene Tammist, arendusjuht, Utilitas – Puidu energeetilise kasutamise väljavaated Eestis.
  • 15.30 Kaupo Vipp, visionaar, ERK – Teekaart ja energeetika kaugem tulevik
  • 15.40 Arutelu

Oled kutsutud kaasa mõtlema Eesti energeetikatulevikust!

Kust leian sümpoosioni salvestused??

Liitu YouTube jälgijatega
Jälgi FB teateid

Telli nüüd!

ERK liige Kaupo Vipp on kirjutanud mitu selgitavat õpikut, mis tänaseks mitu korda läbi müüdud. Sümpoosioni teema toeks erimüük: K. Vipp. Lokaalravitsus. 2017 kordustrükk

Rohetiigrist

Rohetiiger on valdkondade-ülene koostööplatvorm, mille eesmärk on luua tasakaalus majandusmudel Eestile ja maailmale. Rohetiiger teeb koostööd neljal suunal: ettevõtjad, üksikisikud, avalik sektor, vabakond. Algatatakse ja aidatakse kaasa muudatuste tekkimisele ettevõtete sees ja ühiskonnas laiemalt.

Rohetiiger Teekaardist 2021-2031-2040

2021. aastal ettevõtjate, spetsialistide ja teadlaste koostöös valminud Energia Teekaart 2021/31/40 näitab ära mõistliku teekonna energiamajanduse ümber korraldamiseks sellisel moel, et eestisisene energiavajadus oleks kaetud kohalikult toodetud taastuvate energiaallikate baasil. Seda täies ulatuses soojuse ja elektri osas ning osaliselt ka mootorikütuste osas.

Tulemusena saadakse lahendus, kus loodussõbralikult toodetakse vajalikus koguses energiat sellise hinnaga, millega tarbija soovib veel osta ja tootjal on mõistlik toota ning dotatsioone maksma ei pea.

ERK meedia eelmised postitused

Artiklite ja sündmuste arhiiv – kõik 20 aastat

See sektsioon avaneb vaid korduvlugejale st kui olete siin lehel olnud ≥3 korda,
täieneb müstiliselt ka lehe vaade

Kes ma olen? Ma olen Narva eesti keele õpetaja – M. Karusoo

08 Wednesday Dec 2021

Posted by in avaldus, klubi ettekanne, konverents

≈ Leave a comment

Tags

, , , , , ,

Kirja pannud Merle Karusoo, ERK asutaja ja liige Merle Karusoo 

Siin esitatu väljendab ühtlasi 
Eesti Rooma Klubi seisukohti antud küsimuses

Integratsiooniprojekt KES MA OLEN?

Projekt „Kes ma olen?“ sai oma nime möödunud sajandil just Narvas. Siis osalesid selles 60 vene kodukeelega Ida-Virumaa last vanuses 12-16 Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt ja Sillamäelt. Juhendajateks olid tollase Viljandi Kultuurikolledži tudengid, kellest kaks jätkasid selle tööga nii Ida-Virumaal kui Tallinnas, lisaks Maardus, Pärnus ja Paldiskis.

Me palusime läbi projekti lastel uurida, kust on nende eellaste teekond Eestisse alguse saanud, kus-kuidas tutvusid omavahel nende vanemad ja vanavanemad, millised on nende endi unistused ja tulevikuplaanid. Projekti tulemuste esitlusel näitasid nad laserpulkadega oma pere kokkusaamispunkte ja teekondi Nõukogude Liidu kaardil. See oli muljetavaldav. Teekonnad algasid Siberist, Kasahstanist, GULAGi territooriumilt ja pea kõigist tollastest liiduvabariikidest.

Kolmandik neist projektis osalenud lastest olid kolmandat põlve venelased, kolmandik kahe erineva Nõukogude Liidu territooriumil asuva rahva lapsed, kolmandikul oli kahe viimase põlve seas vähemalt üks eestlane.

Teiselt poolt tean ma päris hästi 1941. aasta 14. juunil küüditatud Ida-Virumaa, ka Narva, eesti laste saatust, Narva maatasa pommitamist 1944. aasta märtsikuu alguses ja Narva tollaste inimeste võimatust kodulinna tagasi pöörduda.

Seega olin kohe, kui ettepanek tehti, valmis kohtuma Narva õpetajatega. Ettepaneku tegi Narva Eesti Keele Majale Märt Meos, Narva Vaba Lava eestvedaja ja meie tollaste projektide mänedžer.

Õpetajaid ei olnud lihtne leida, sest nagu kohe selgus – nad on tööga üle koormatud, sest kõik, mis eesti keeles linnas toimub, puudutab nii või teisiti neid. Neid väheseid. Seda tänulikum olen, et nad nii kiiresti kaasa mõtlema hakkasid.

Otsustasime, et ei riputa Narva õpetajate esitlust internetti, sest teemad on ühelt poolt liiga isiklikud ja teiselt poolt ei ole uus Narva linnavalitsus end sellevõrra kehtestanud, et tegelike keeleolude selge ilmutamine vapratele üles astujatele ohutu oleks.

KES NAD ON?

Projekti kaheksast osavõtjast kaks töötavad Narva Eesti Keele Majas, kus õppijad on tõesti motiveeritud õppima; üks inimene töötab lasteaias, üks Sillamäel, üks erakoolis, üks tavakooli keelekümblusklassis, kaks keelekümbluskoolis. Nende muid „keeletöid“ üles nimetama hakata võtaks liiga palju ruumi.

Üks õpetajatest on rahvuselt venelane, kaks on kakskeelsed, üks esineja läti juurtega, üks Kaukaasia eestlaste järeltulija, kolm lihtsalt eestlased.

Kaks neist on praeguseks loobunud koolis töötamast ja kavatsevad Narvast lahkuda. Üks käib Narvas tundi pidamas kaks päeva nädalas Tartust ja on õnnelik, et saab pühenduda ainult oma õpilastele, ei pea tegelema kõige muuga, mis koolis hädavajalik.

PROBLEEMID

  • Ka keelekümbluskoolis on suur osa tunde vene keeles. Eesti keele õpetajatelt oodatakse eesti keele juurutamist, aga kõik huviringid, peod ja koolivälised tegevused toimuvad endiselt vene keeles.
  • Õpetajatele mõeldud koosolekud on enamasti venekeelsed ja eesti keele õpetaja peab need protokollima eesti keeles.
  • Tunnid, mis paberi peal on eestikeelsed, viiakse tegelikult läbi vene keeles või paremal juhul igat lauset tõlkides. Kontrollid käivad pisteliselt ja neile etendatakse eesti keelt.
  • Senine keskerakondlik kohalik omavalitsus on keeleõppesse suhtunud pigem vaenulikult.
  • Narvas pikemalt elades vaesustub eestlaste eesti keel ja tekib aktsent.

Põhiprobleem: kuigi tung keelekümblusklassidesse on väga suur ei jagu neisse õpetajaid. Narvas on ainult üks keelekümblus-lasteaiarühm ja üks keelekümbluskool. Lastaiakasvatajad on enamasti vene kodukeelega ja õpetavad koos eesti keelega ka aktsenti ja oma keelekasutusele ja sõnavarale toetuvat keelt (sellele murele juhtis tähelepanu just vene kodukeelega õpetaja).

MIS ON HEAD?

Paljud teenindussfääri inimesed on valmis hea meelega eesti keeles suhtlema, kui neid pisutki julgustada. Selles osas on isegi parem seis, kui Tallinnas, muide.

Keelekümblus Narvas toimib. Nn keelekümblus on keeleõppesüsteem, mis ei luba õppeprotsessis minna üle teisele (siinkohal esmasele) keelele, antud juhul siis vene keelele. End väljendatakse vajadusel žestide, sünonüümide, piltide, joonistuste abil. Lasteaias on olnud juhuseid, kus laps on kasvatajate teada terve aasta vait ja siis avastatakse ta omavanustega vabalt eesti keeles suhtlemas. Keelekümbluskooli abituriendid ja vilistlased valdavad keelt ja julgevad eesti keeles suhelda.

MIDA TEHA?

Kiirkorras oleks vaja koolitada uusi eesti kodukeelega keeleõpetajaid algklasside tarvis ja eesti keelt valdavaid õpetajaid teiste ainete jaoks.

  • Neile õpetajatele/juhendajatele tuleks määrata koheselt stipendiumid ja tasuta ühiselamukohad, sõlmida lepingud tööks Ida-Virumaal teatud aastate jooksul. Neile inimestele, sh nooremale kaadrile kui eesti keskmine õpetaja, anda palk, mis motiveeriks – missioonitunne ei kesta igavesti, kui tuge ei tule.
  • Eestikeelsetele õpetajatele tuleb võimaldada ja aidata korraldada tundide andmine teistest kohtadest. Kas väiksematel koolidel üle Eestimaa pole mitte see probleem, et aineõpetajatel ei ole vajalikku koormust?
  • Praeguse seisuga oleks Ida-Virumaale igal aastal tarvis sadu uusi eesti kodukeelega eesti keele õpetajaid. Narvakad rääkisid, et umbes 100 on Narva ka tulnud (ma küll ei tea, mitme aasta jooksul), saanud korteri, töötanud 5 aastat, korteri maha müünud ja ära läinud. Ja mis siis? Kui selline on ainus tee, siis tuleb seda teed mööda minna. Kuni leiame parema.

VABANDUSEKS

Ma tean, et õpetajad on pea igal pool ülekoormatud, neid ei piisa, neil pole järelkasvu, neil on probleemid. Tahaksin osata rääkida nende kõigi eest. Aga ei oska.

Mul on sügavalt kahju, et teie jaoks ei ole ette nähtud seda tööd ja meie suurt ideed – säilitada eestlus koos kultuuri ja keelega, hoidmiseks lisaraha. Nn integratsiooni jaoks seevastu on. Kümnetes miljonites. Kuidas nende vahenditeni jõuda või kuidas need jõuaksid selle töö tegijateni?

Veelkord tänu Narva õpetajatele.
Teiega oli hea olla, teilt õppisin palju.

*Tänab ka Eesti Rooma Klubi ja piirangute tõttu 60-le inimesele timmitud vaatajaskond Tallinnas Kirjanike majas 7. novembril 2021.

Kellel on õigus arvata?

  • Esitlejaid
  • Esitlejaid
  • Arvi Tavast – Eesti Keele Instituut; Tiiu Kuurme – ERK liige, TLU, kasvatusteadlane
  • Suliko Liiv – ERK
  • Anne-Ly Reimaa – Kultuuriministeerium; Merle Karusoo – ERK
  • Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutus; Kaire Viil – Eesti Energia
  • Andres Tarand – ERK; Merle Karusoo – ERK; Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutus; Juhan Telgmaa – ERK
  • Sõbrad ja võitluskaaslased
  • Kirjanike Maja
  • Esitlus salvestati, kuid jääb ERK arhiivi ootama paremaid päevi EVs
  • Esitlejaid
  • Esitlejaid
  • Iga aeg tuleb oma nõudmistega
  • Projektis osalejad
  • Esitlejaid

Esitlusele Kirjanike Majas, Tallinnas järgnes arutelu integratsioonile Eestis läbi vabadusaastate ja läbi erinevate mälestuste ning suhtumiste.

Arutelu salvestus

Vaata ka Ma olen eesti keele õpetaja – M. Karusoo / eelteade

Täname Integratsiooni Sihtasutust huvi ja toetuse eest

Rahvusvaheline keskkonnakonverents „Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas“ – J. Telgmaa

04 Thursday Nov 2021

Posted by in üldinfo, konverents

≈ Leave a comment

Tags

, , , , , ,

Toimus: 4. november, PROTO avastustehas, moderaator J. Tralla

Ülevaate koostas Juhan Telgmaa,
ERK tegevjuht ja juhatuse liige

10:00 – 10:10 Sissejuhatus – keskkonnaminister Tõnis Mölder

Elurikkus on vaja lõimida kõigi valdkondade poliitikatesse. Inimesed peavad tundma seost isikliku heaolu ja elurikkuse vahel.

Teemaplokk l

Elurikkuse hoidmine muutuva kliima tingimustes ja elurikkuse roll kliimamuutuste leevendamisel ning nendega kohanemisel

10:10 – 11:00 Ettekanded

  • Riyong Kim, Euroopa Keskkonnaagentuuri looduskapitali ja ökosüsteemide programmijuht (üle veebi)

Räägib, mis seisus on EU looduse seisund. BD[1] strateegia täitmises on mahajäämus. Kliimasurve on kasvav. Ka surve inimtegevusest on suurenev. Mereliigid suunduvad põhja poole, suvised soojenemislained tapavad mereelustikku nende tavapärases elupiirkonnas. Balti mere eutrofeerumise vastu tuleb meetmed kasutusele võtta. Metsaga peab tegelema.

BD strateegia 2030 tuleb ellu viia.

  • Humberto Delgado Rosa, Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi looduskapitali direktor (üle veebi)

Katastroofide sagenemine näitab, et midagi on korrast ära. Reaalsus on, et inimkonna edenemine (?) on loodusele suurenev koormus. Kõik need faktorid (kliima, saastamine, ülekasutus, loodusvarade ammendumine, BD kadu jt) tuleb arvasse võtta.

(Üldiselt ei midagi seni teadmatut.)

  • Neville Ash, ÜRO keskkonnaprogrammi looduskaitse seirekeskuse juhataja

Tuleb hinnata ka SDG-de[2] valguses. Kliima soojenemine suurendab kõiki riske. Kõige hullem mõju on korallidele, arktilistele ökosüsteemidele. Liigid tavalistes elupiirkondades surevad ja liiguvad kui sissetungijad teistele aladele.

Kliima soojenemisest tingitud migratsioon on ühtlasi suur sotsiaalne koormus, sellega seonduvad ka negatiivsed muutused põllumajanduses.

Taastuvenergia on pääseteeks, tuleb taastada ökosüsteeme ja käia nendega mõistlikult ringi. Ka kohanemine on vajalik, näiteks betoonkallaste asemele mangroov vette. Looduskaitse strateegiad tuleb kohandada kliima soojenemisele. Kõike tuleb teha kooskõlaliselt.

  • Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president

Ökosüsteem loob oma kliima. Näiteks metsas kõigub temperatuur vähem. Globaalselt tasandab kõikumisi meri. Ökosüsteem suudab tasandada teatud piires. On vaja teada, kui palju võib süsteemi häirida, et ta veel tasakaalu suudaks tagasi minna.

Pandeemia liigutab tasakaalu tugevalt. Kui kliima soojeneb palju, ei suuda ökosüsteemid enam häiringutele tasakaalustavat tagasisidet rakendada.

Elurikkust on keeruline määratleda, vaid mõne indikaatoriga võimatu. Kõik vormid bakteritest suurimetajateni peavad oma nišid täitma. Pealegi pole kaugeltki kõik liigid avastatud, eriti mikro-organismid, tolmeldajad jms.

Eesti ei saa midagi muuta globaalselt, kuid saab näidata globaalselt eeskuju.

11:00 – 11:45 Paneelarutelu kõikide eelmiste esinejatega

Soomere kordab EU roheleppe 5 tingimust, mis peavad olema täidetud leppe teostumisel.

Maa pole kinnine süsteem, Päike lisab energiat kogu aeg. Rohelepe peab ka sellega arvestama nende 5 tingimuse[3] täitmisel.

Ühiskond on ainult osaliselt valmis muutusteks. Rohelepe on eelkõige üleskutse mõtteviisi muutusele. Nt Maailm toodab piisavalt toitu, aga ei suuda seda mõistlikult jagada. GMO kultuuride järele pole tegelikult vajadust. Vanad metsad on head CO2 hoidjad, seejuures ka metsapinnases.

Lõpuks vastavad panelistid küsimustele. Nii küsimustes kui vastustes on vähe uudislikku.

Siiski vastavad kõik minu küsimusele CO2 kinnipüüdmise ja hoiustamise kohta.

J. Telgmaa/ERK küsimus: mis on ohtlikum, kas pumbata maasügavusse miljonid ja miljonid tonnid CO2, millest siis tuhande aastaga saab ohutu tahke C või mõnisada tonni radioaktiivseid tuumakütuste jäätmeid. Ohtlikkuse võrdlust ei maininud keegi, aga selle tehnoloogia suhtes olid alates TA presidendist kõik enam kui skeptilised.

Linnastunud noorte side loodusega on hoopis teistsugune kui nende vanavanematel, looduse, terve ja elurikka keskkonna vajadus nende elus pole enam seotud toidulauaga.

Tulevik annab teada, kas täiesti teises reaalsuses kasvanud lapsed on Planeedi pääse või lõplik hukk.

Teemaplokk ll

Regionaalsed lahendused globaalsetele elurikkuse ja kliima väljakutsetele.

12:15 – 13:05 Ettekanded

  • Petri Ahlorth, Soome Keskkonnainstituudi elurikkuse keskuse juhataja

Väga lühike ülevaade Soomest.

  • Aveliina Helm, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor

Räägib ikkagi globaalselt ja pisut Eestist, peamiselt metsast. Intensiivne metsa majandamine on paha.

Puude istutamine aladele, kus puid pole olnud, on kahjulik. Õigem on taastada looduslikud ökosüsteemid.

Taasmetsikustamine – tuuakse tagasi need liigid, mis seal kunagi on olnud. See diskussioon on Eestis alustamata.

  • Tiit Maran, Tallinna Loomaaia direktor

Teema väga lai. Keskendub mõnele olulisele aspektile – kliima soojenemine ja liigikaitse. Protsesse ei peaks defineerima läbi tagajärgede.

Toob näitena naaritsapopulatsiooni taastamise Hiiumaal., mis algas 16 a tagasi. Tänaseks on lisandunud palju uusi häiringuid. Liigikaitse edulugu siiski. Suure pingutusega saab väikseid edulugusid tekitada. Varem või hiljem tsivilisatsioon need pingutused tasalülitab ja kõik näib mõttetu.

Daniel Kahnemannil tähelepanuväärne raamat „Kiire ja aeglane mõtlemine“. Tema mudel seletab mõndagi. Kiire on emotsionaalne ja põhineb väljakujunenud valmislahendustel. Aeglane nõuab analüüsi, on vaevarikas ja vastumeelne. Praegune keskkonnakriis on seletatav kiire mõtlemise valdavusega. Lähtumine vanast narratiivist on ka roheleppe aluseks.

13:05 – 13:45 Paneelarutelu

  • Timo Mäkelä, Soome Innovatsiooni Fond SITRA vanemnõunik

Vaja on süsteemseid muutusi majanduses. Ringmajandus on keskmes. Sellega tuleb alustada juba koolis, rakendades vastava õppekava. Selles on Soomel ka kõva globaalne koostöö.

Majanduses on alati võitjaid ja kaotajaid. Sellega peab arvestama. Metsaomanikud peavad saama adekvaatse tasu metsa õige majandamise eest.

Oleme väikesed, kuid suunda saame ikka näidata. Ja kui mitte olla ees, siis jäetakse meid maha (tehnoloogiliselt, majanduslikult jne).

  • Petri Ahlorth, Soome Keskkonnainstituut

Üle EU ei saa ühe lauaga lüüa, kuigi seda vahel tahetakse. Hispaania ja Soome näiteks on väga erinevad. Kõik, mis EUst tuleb, pole Soomes otse rakendatav. Liiga palju tuleb jõudu kulutada bürokraatlikuks raporteerimiseks selle asemel, et kasutada aega tegutsemiseks.

  • Aveliina Helm, Tartu Ülikool

Biomassi põletamise subsiidiumid on vastuolulised. Üldse subsideeritakse veel paljut, mis loodust kahjustab.

Vajame rohumaade-ökosüsteeme. Tuleb kaaluda, mida me oma maastikest tahame, kuidas kujundada neid, et agro-ökoloogilised ja BD eesmärgid oleksid optimaalses kooskõlas. On palju ruumi mõistlikeks otsusteks. Vajame täiustamist, mitte nii väga ümber tegemist. Ja väliskulud tuleb arvesse võtta!

  • Tiit Maran, Tallinna Loomaed

Väikeses riigis on kerge teha muudatusi ja näidata teistelegi valgust. Inimkonna ajaloos on suured asjad pea alati alanud väikestest. Väiksusel on eeliseid ja vähem ajalookoormaid.

Tegelikult keegi kõnelejaist regionaalset ega kohalikku mõõdet ei käsitlenud, räägiti globaalses mastaabis.

Maran ja Helm vastavad J. Telgmaa küsimusele, mis on ajendatud I. Raigi mõttest tema GreenEst 2021 memorandumis – KOV[4]te roll on rohepöördes väga tähtis ja KOKS[5] vajab muutmist, et anda neile nii kohustused kui võimalused seda nn rohujuuretasandil ellu viia. Vastajad olid sellega väga päri.

Teemaplokk lll

Ettevõtete kohustused, võimalused ja koostöö avaliku sektoriga seoses keskkonnasäästlikkuse, kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega.

14:45 – 16:15 Paneelarutelu

  • Erki Ani, Cleantech Estonia, tegevjuht

Rohepöörde eesmärk on jõuda välja sinna, et me rohepööret enam ei meenuta, sest olemegi jõudnud uude majandusse.

On olemas juba põnevaid lahendusi. Piimavalku on võimalik ka laboris teha, lehma pole enam vaja. Suurim potentsiaal on energeetikas nii Eestis kui üle Euroopa – vesinik (H2) ja salvestusmeetodid. Siin saab Eestit kasutada digiriigina, reguleerides elektritarbimist iga pisikese tarbija lõikes hetkehinna ja tarbimismustri alusel.

  • Katrin Bats, Rimi Eesti Food AS, vastutustundliku ettevõtluse juht

Teema on kerkinud paaril viimasel aastal, aga kõik teemad, nagu nt veganlus, tõuseb kärarikkalt ja vajub vaikselt maha. Kui nt päevapealt loobuda kilekottidest, siis lähevad ostjad mujale. Alati on 20% vaimustuses, 20%-l on ükskõik, ülejäänud pahandavad ja lähevad mujale. St et tarbija pole väga valmis rohepöördeks ja ettevõtjale seab see piirid.

  • Katrin Tamm, Tere AS, kestliku arengu juht

Tasub olla eestvedajaks. Peab arvestama, et toit Eestis pole odav, rohetamine paneb hinnale veel otsa. Isegi pool senti piimale juurde on väga tundlik teema.

  • Ragne Maasel, LHV Pank AS, ESG valdkonna juht

Ees seisab kahtlemata palju ebamugavust, aga kõlav stardipauk on käinud ja edasine on paratamatu.

Pankadel võiks olla info, kuidas on mingi ettevõte rohepöördes end positsioneerinud. LHV tahab aastaks 2040-2050 jõuda kliimaneutraalseks ka klientide lõikes. Selleks on vaja andmeid, mis võiks digiriigis kättesaadavad olla.

  • Kristi Klaas, Keskkonnaministeerium

Keegi ei sunni ettevõtteid rohelisemaks, aga neile on see perspektiivis kasulik. KKM on siin hea nõuandja.

EU väikeriik peab leidma oma koha rohepöördes. Tuleb leida valdkonnad, kus võid olla teistest parem. Neis sundades on võimalik tekitada konkurentsieelis. Rohepööre toimub nagunii ja targem on midagi (tehnoloogia) teistele pakkuda kui kõike sisse osta.

J. Telgmaa/ERK küsimus: Suurtel ettevõtetel on suur keskkonna- ja sotsiaalne vastutus. Need on omavahel vastuolus, aga kuidas oleks võimalik neid lepitada?

Vastused Rimilt ja Terelt: Iga päev peab sellele mõtlema. Teadus peaks appi tulema. Head vastust ei ole. Sotsiaalne vastutus tundub olevat esiplaanil.

Elurikkus on ettevõtlusele üldiselt uus valdkond, millega peab arvestama. Rohepööre on uudne paradigma, aga selle indikaatoreid pole veel osatud numbritesse panna. Seni räägitakse ikka vaid CO2-st.

16:15 – 16:30 Lõpusõnad

Kokkuvõtteks: oli mõjusaid kõnemehi, aga sisuliselt uut peaaegu mitte midagi. Kui lisada, et samal ajal toimus kõige kõrgema tasemega kliimakonverents Glasgows, mis samuti erilist optimismi ei lisanud, siis jääb olukord, kus “oleks, tuleks, on vaja…, aga tegusid ei tule“ veel mõneks ajaks kestma.

[1] biodiversity – elurikkus

[2] ÜRO säästva arengu eesmärgid

[3] Leia link

[4] Kohalik omavalitsus

[5] https://www.riigiteataja.ee/akt/13312632?leiaKehtiv

Memorandum GreenEst Summit 2021 kohta – I. Raig

28 Thursday Oct 2021

Posted by in üldinfo, konverents

≈ 1 Comment

Tags

, , , ,

Kultuurikatlas, Tallinn 27. – 28.oktoobrini 2021 toimunud 4. konverentsil “GreenEst Summit” käis Eesti Rooma Klubi liige, Ivar Raig. Kuna osalemine oli piirangute tõttu kärbitud ja mitte kõigil huvilistel ei õnnestunud kohapeal tõelist foorumi hõngu nautida, kontakte sõlmida, arutleda ja koos edasisi samme kavandada, siis pakume toimunu valgustamiseks abiks Ivari märkmed.

Kultuurikatlas, Tallinn 27. – 28.oktoobrini 2021 toimunud 4. konverentsil “GreenEst Summit” käis Eesti Rooma Klubi liige, Ivar Raig. Kuna osalemine oli piirangute tõttu kärbitud ja mitte kõigil huvilistel ei õnnestunud kohapeal tõelist foorumi hõngu nautida, kontakte sõlmida, arutleda ja koos edasisi samme kavandada, siis pakume toimunu valgustamiseks abiks Ivari märkmed.

Konverentsi tegi kõrgetasemeliseks asjaolu, et sellest võtsid osa nii Euroopa Liidu kui ka Eesti kõrged ametnikud ning teadlased ja roheettevõtjad paljudest Balti mere piirkonna riikidest ning Iirimaalt. Konverents võis olla selle aasta suurim rohepöörde teemale pühendatud konverents Balti mere piirkonnas. Lisaks eksponeeriti konverentsil Eesti roheettevõtete tooteid ja teenuseid.

Euroopa Liidu rohepöörde kõneisik Vivian Loonela juhtis konverentsi avakõnes tähelepanu asjaolule, et maailmal rahvastel pole rohepöördele alternatiivi, sest maakera tooraine- ja loodusressursid on piiratud ja mitmetes positsioonides lõpukorral. Pariisi Kliimakokkuleppe (2015) ja Euroopa Rohelise Kokkuleppe (2019) elluviimised on kallid, kuid nende edasilükkamine läheb veel kallimaks ja kogu inimkonnale ohtlikumaks.

Konverentsi päevakorras olid kuus teemat:

  1. Toorained (Raw materials);
  2. Rohelise äri mudelid ja investorid (Green business models and investors);
  3. Biomajandus (Bioeconomy);
  4. Tark linn (Smart City);
  5. Energia (Enegy);
  6. Üleminek (Just Transition)

Teemadest lähemalt

1. Tooraine

Teema peakõnelejaks oli Euroopa Toorainematerjalide Liidu (The European Raw Materials Alliance (ERMA) direktor Massimo Gasparon.

Gasparon andis lühiülevaate olulisemate strateegiliste toorainete varudest ja paiknemisest maailmas. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et rohepöörde läbiviimiseks kasvab teatud metallide (liitium, koobalt jt) ning mineraalide (fosfor, magneesium, vanaadium jt) nõudlus ja kaevandamine. Nimetatud maavarade varud asuvad suures osas Hiinas, mis teeb ka Euroopa Hiinast sõltuvaks. TTÜ Geoloogia Instituudi juhtiv töötaja Rutt Hints täpsustas, et:

Eesti maavarad on suures osas tehnilistel ja poliitilistel põhjustel uurimata. Nõukogude Liidu ajal tehtud uuringud on ebatäpsed ja moraalselt vananenud.

Ragn Sells Eesti üks juhte Alar Saluste tutvustas firma plaani võtta taaskasutusse Ida-Virumaa põlevkivi tuhamäed ja hakata tootma kaltsiumi. Slovakkia geoloog Darina Styriakova rääkis globaalsest liiva defitsiidist ja liivast kasulike mineraalide eraldamisest bakterite abil, mille tulemusena toodetakse ka liivast taimeväetisi. Siin on mõttekoht ka Eesti teadlastele ja kohalikele omavalitsustele, kus asuvad suuremad liivavarud.

Suurendada on vaja geoloogiliste uuringute rahastamist, et saada parem pilt kõigist Eesti territooriumil olevatest maavaradest, kaasa arvatud haruldastest muldmetallidest, mis annaks uusi võimalusi nii rahvusliku rikkuse kasvatamiseks kui ka keskkonnasäästliku rohepöörde läbiviimiseks Eestis.

2. Rohelise äri mudeleid nimetati viis:

  • Ressursside efektiivsem ärakasutamine;
  • Toodete kasutusea pikendamine;
  • Toode kui teenus
  • Jagatav platvorm (sharing platform)
  • Ringmajandus, taasuuendatavus (renewability)

Kõnelejad rõhutasid, et uute rohemajanduse mudelite jaoks on vaja arendada uusi tehnoloogiaid ning üleminek rohemajandusele eeldab ka uusi omandisuhteid, mis tooks kaasa teatud toodete ja teenuste eraomandi ja eratarbimise vähenemise ning ühisomandi ja ühistarbimise laiendamise.

Uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel on vaja tehnikaülikoolides saada üle teaduse ja hariduse fragmenteeritusest ning kohandada kõrgharidust rohkem ühiskonna vajadustele, kus riik oleks õppeteadusasutustele ja start -up firmadele uut tüüpi tellijaks ja partneriks. Tartu Ülikooli, Taltech ja Eesti Maaülikool peaksid koostama uusi rohemajandust toetavaid interdistsiplinaarseid õppekavasid ning rajama innovaatilisi ülikool-roheettevõtteid.

Soome Innovatsioonifondi SITRA ringmajanduse töögrupi juht Marleen Ahonen rääkis Soomes ringmajanduse klastri loomisest ja teadlaste sidemete tugevdamisest Soome ettevõtetega.

Paneeldiskussioonist osavõtjad kurtsid, et suurtel firmadel on rohkem võimalusi rohepöördesse investeerida. Sellepärast on vaja riikidel ja omavalitsustel toetada väikeettevõtteid rohepöörde projektides osalemiseks. Paljudes ringmajanduse valdkondades saavad eelkõige kohalikud ühistupõhised ettevõtted viia läbi rohepööret ja kujundada tarbijates uusi rohemajanduslikke väärtushoiakuid.

3. Biomajandus

Teema käsitles eelkõige põllu- ja metsamajanduse probleeme ja ka nn rohepesu. Leiti, et paljude firmade jaoks on isegi puude istutamine pigem rohepesu kui siiras soov aidata kaasa rohepöördele. Rohepesuks saab pidada ka metsamaterjali kasutamist energeetikas. Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika aga töötab senini rohkem rohepöörde vastu kui on kooskõlas selle eesmärkidega, sisuliselt subsideerides CO2 tootmist loomakasvatuses. Rohepöördeks loomakasvatuses on vaja lõpetada loomakasvatuse subsideerimine senisel kujul.

4. Tark linn

Teema käsitlemisel rõhutati, et linnade ja asulate planeerimisel on vaja rohepöörde läbiviimiseks kujundada uudne süsteemne ja kompleksne praktika. Rohepöördes pole ühte või kahte kõige tähtsamat küsimust, mille lahendamine toob kaasa arengu ka teistes valdkondades. Rohepöörde saavutamisel on tähtsad võib-olla isegi 100 elementi, millest igaühe osa edu saavutamiseks moodustab vaid ca 1 protsendi kogu vajalikest uuendustest.

Rohepöörde ja jätkusuutlikkuse idee peab hõlmama kõiki eluvaldkondi, alates lasteaia haridusest, kultuurist, tarbimisest, jäätmekäitlusest, transpordist, energeetikast ja teistest majandusharudest kuni panganduseni välja. Rohepöördega peavad olema hõlmatud kõik kohalike omavalitsuste institutsioonid ja kõik kohalikud ettevõtted, kaasa arvatud traditsioonilised vanad ettevõtted.

5. Energeetika

Teema raames räägiti sellest, et Euroopa pääsemine energiakriisist võib seisneda eeskätt rohelise vesinikuenergeetika ja maa soojusenergia võimaluste laialdasemas kasutamises. Eesti energiajulgeoleku tagamiseks ja hindade stabiliseerimiseks on aga vaja ehitada kolmas kaabel Soome, et saada suurem ligipääs Soome tuumaelektrijaamade toodangule. Väljendati mõtet, et elektriautode massilise tootmise ja tarbimisega tuuakse rohemajandusse nn Trooja hobune, sest nende tootmiseks ja käitlemiseks läheb vaja palju defitsiitseid ja kalleid haruldasi metalle. Elektriautod vajavad vähemalt viis korda rohkem haruldasi metalle kui tavaautod. Leiti, et rohepööre energeetikas peaks tähendama seda, et moodustuvad sõltumatud lokaalsed energiakogukonnad, mis muundavad taastuvenergiat kohalikus omavalitsuses tarbijate läheduses. Eesti puhul oleks vaja Eesti Energiat vaid reservenergia tootjana.

6. Üleminek (rohepöördele)

Teema raames räägiti peamiselt Ida – Virumaale  antava 340 miljoni euro kasutamisest uute Ttöökohtade loomiseks, töötajate ümberõppeks ja uue kohaliku infrastruktuuri rajamiseks. Kõrgelt haritud Narva peaarhitekt Ivan Sergejev rääkis entusiastlikult piirkonna uuestisünni võimalustest EL rahade toel. Ta rõhutas vajadust säilitada veel alles olevad kaevurite töökohad (kaevurite arv Ida- Virumaal on viimase 30 aastaga vähenenud 14 tuhandelt 5 tuhandeni), suunates nad põlevkivikaevanduste sulgemise järel uutesse perspektiivsetesse kaevandustesse või ringmajandussse.

Kokkuvõte ja järeldused konverentsist      

  • Konverentsi valgusel on enamike Eesti kohalike omavalitsuste (va. Tallinna) arengukavad lootusetult vananenud. See võib tuua kaasa KOV-ide suurema iseseisvuse asemel hoopis suurema riikliku bürokraatliku reguleerimise, nn rohepöörde pealesurumise. Selle vältimiseks on vaja kiiresti vastu võtta uus KOKS*, mis suurendaks oluliselt KOV-ide  iseseisvust ja võimaldaks neil algatada rohepööret nn rohujuurte tasandilt.
  • Lisaks peaks KOKS selgesõnaliselt fikseerima, et Eestis tagatakse kõigi omavalitsuste võrdne kohtlemine riigipoolsel rahastamisel, kuid EL struktuuri-ja regionaalpoliitika fondidest raha eraldamisel eristatakse Eestis kaks piirkonda Tallinn ja ülejäänud Eesti. Vastasel korral ähvardab Eestit veelgi suurem regionaalne tasakaalustamatus, Lõuna-Eesti veelgi suurem mahajäämus Tallinna palga- ja arengutasemest.

*Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

Täname korraldajaid ja soovime jaksu järgnevateks foorumiteks!

Mis see on, mida teistele teeme? – T. Kuurme

23 Monday Aug 2021

Posted by in artikkel, avaldus, konverents

≈ Leave a comment

Tags

, ,

Rooma Klubi liige TIIU KUURME esines Arvamusfestivalil 2021 ettekandega, mis kannab hea kolleegi Mati Hint vaimu – inimeseks olemise vaimlised alused, selle mõtestamine, kes, miks ja kuidas me siin oleme.

Omaeesti Vaba Riik 30 – mis see on, mis loob riigi, hoiab seda, teeb meieks?

Keel kannab vägagi palju inimeseks olemise ja kultuuri olemasolemise seisukohalt, ent peatähtsana teatakse keelt kui suhtlemisvahendit. Me avaneme keele abil teistele ning korrastame ka omaenese siseilma ja mõtteid. Keele abil sõname, sõnume, suhtume, loome ja hävitame. Keel viitab kõneleja meelelaadile – on see õilis või kinni madalates energiates nagu kirumine, tagarääkimine, sõim, verbaalsed rünnakud ja -relvad. Keel on jahmatavalt kannatlik, suudab kanda suurt tarkust ja kannatab välja ülima rumaluse. Keel on kui meie kodu, suur mõistmiseseos.

Inimese maailmas olemise viis on olla suhetes kõige olevaga ja sealt leiab ta ka oma elujõu allikad – millise suhte ta loob looduse, kunstide, inimestega, … seda ta saab ka vastu. Suhetes olemise eel käib häälestus – mida ootame, millele loodame, mida usaldame, jaatame, eitame, kahtlustame, vaimustume, mille üle mõistame kohut, kas anname abivajajale tema väe tagasi tema usku enesesse kinnitades? Häälestuses elu ilmingutesse väljenduvad väärtused ja moraal. Oleme paljudel erinevatel viisidel kaastegevad selles, milline on see üldisem häälestus, mida kogukondlikult ja ühiskonnana tajume. Ent kaasa mõjuvad siin ka inimesest suuremad jõud ehk siis ühiskondlik-kultuurilised mustrid.

Kui laste ja ka täiskasvanute vaimsest tervisest on saanud üldriiklik probleem, kust otsida põhjusi? Kas neid otsitakse õigest kohast nagu kadunud võtit tänavalambi valgussõõrist? Vahest on suurel valul paljugi pistmist meie suhtekultuuriga? Vahest on asjakohane küsida, kus meid petetakse, kes ja kuidas on inimese nälga jätnud, maha jätnud, kes saab rohkem ja jätab teise ilma ka vaimses mõttes. Kas toimub see teadlikult või poolteadvel ja kas saadakse aru, mida teistele tehakse?

Meie suhete ja suhtlusmaailm on täna elujõu ja väe allikana küsitav, pigem on see võimu ja masenduse allikas. Eestlased pidid naeratama vähe ja vaatama käies maha. Kõnepruugis on tihti kordumas väljendid: välja sööma, lõi noa selga, mutta tampima, näoli mudas, näitasin talle koha kätte. Toimuvad nö näidishukkamised ja viharavi. On teaduslikult tõestatud, et negatiivseid tunnete ja meeleseisundite nimetusi on keeles kaugelt rohkem kui positiivseid, viimaste repertuaar on üsna kasin. Pahelisus on värvikas ja huvitav, voorused mustvalged ja igavad. Kas võiks ehk siin kultuuriliselt midagi ära teha?

Millal on meie minevikust kaasa toodud mustrid inimelu toetavad ja tarkust väljendavad, millal aga koorem, millest aeg vabaneda? Kuhu oleme teel ja kuhu see tee meid viib? Kus on see maamärk, kust algab tagasitee barbaarsusse? Vaid paari inimpõlvega pidi ununema see kultuuriline teekond, mis meid kord kõrgusteni viis. Kõnepruuki on ilmunud “mis ei tapa, teeb tugevamaks”. Ent mõne see ju tapab, tapab ka häid väärtusi. Tasub meeles hoida, andekad on tavaliselt õrnad. Sotsiaalteaduste marginaliseerumisega ja uurimisteemade ettekirjutistega rahakraani omanike poolelt ei tegelda meil suhtemustritega (sh teaduslikul tasandil) laiemalt. Vahest oleks aga hädavajalik teada, millised on need argielu allhoovustes olevad mustrid ehk mentaliteedid, mis panevad meid tegema seda, mida teeme. Tundub, teame iseenesest järjest vähem, järjest harvem on mõistus kodus, kui meenutada Tuglase novelli Popi ja Huhuu.

Tallinna Ülikool ja eesti ei suutnud alla neelata ei Mati Hinti ega Tiiu Kuurmet.

Nemad ei ole suutnud alla neelata tänast eestit – jah, ilma suurtäheta. 

Artur Alliksaar: 
kõrb olen kurjalt vinetavas põuas, 
kuid kannan endas kosutavat kaevu. 
Nii kauget, et ta veeni ma ei jõua, 
ja janus taluma pean võikaid vaevu. 
Saan haavu unelmate sõjatandril, 
ei oska ja ei tahagi neid katta. 
Laev olen, 
mille sadam asub mandril, 
mis merest on veel jäänud kerkimata.

Mis see on, mida teeme nii harjumuspäraselt, et sellest ongi saanud normaalsus – selline normaalsus, mis halvab loomuliku heatahtlikkuse. Rudolf Steineri tõlgenduses “kõikide sõda kõikide vastu”.

Mõned argielu vaadeldes avastatud mustrid,
mil on pistmist elujõu kaoga:

  • Süüdi pole see, kes halba teeb, vaid kes sellest räägib. Totalitaarsete süsteemide peamisi enesesäilitamise viise. „Sellest me ei räägi “-mentaliteet ehkki just sellest peakski rääkima, kuivõrd see on kui paise või valuline koht organismis. Neid teemasid hekseldab sotsiaalmeedia.
  • Hinnangute andmise pandeemia kõigi ja kõige suhtes – ütleja on kõiketeadev tõe haldaja ning lajatab kõrgelt postamendilt. Hinnang naelutab teatud hoiaku jäigaks ja muutumatuks, nähtuse muud küljed jäävad avamata.
  • Ülbus kui hoiak, mille tulem on alati, et osa juuresolijaid tunnevad end alaväärsetena. Pahelisuse uuringud mujal maailmas.
  • Kui teed midagi, mis uus ja sa ei oska, on esimene reaktsioon parastamine ja halvustamine ning kahtlemine asjaosalise mõistuses, mitte et näitad ja õpetad vähem oskajat.
  • Inimese sugu kui tema alavääristamise põhjus: mehed/naised ongi sellised, lõksutajad, jõhkardid, kaheldava mõistuse tegevusega
  • Ohver on süüdi, ohvri staatus ei too kaasa kaastunnet, vaid viitab nõrkusele, jõuetusele, allajäämisele. Ohvriks jäänust saab kollektiivse peksu objekt, kaastunne kui kõrgem moraalne kvaliteet jõuab siia vaid haruharva
  • Võimekate ja targemate tõrje – kas omamoodi metsik enesealalhoiuinstinkti väljendus, mis söövitab meie kollektiivse ja kultuurilise olemise aluseid? On see see rahvuslik enesetapp, kui me ei oota tagasi neid mujale läinuid/tagasi tulnuid nende tarkusega?
  • Igavene küsimus: kes on süüdi? Vähemate suhtes leitakse kiiresti ja võimendatuna üles, kus need olid ebapiisavad, tegid valesti, ei olnud tasemel kõiges (mida komisjon uuris). Staatuse hierarhia esindajate vead ja valed ning tegemata jätmised vaikitakse maha, nende tegude ümber on nö mõistev vaikus.
  • Kafkalikud olukorrad – su sõbrad/toetajad kaovad ja põhjust sulle ei öelda; midagi on valesti, ehkki sa pole ju midagi valesti teinud; kaasteeline jäetakse sõna lausumata tee äärde maha. Inimesed on kaitsetud suhte katkemise ees irratsionaalsetel põhjustel. Suhete olemine ja katkemine on üks suur valude allikas.
  • Konfliktiolukorrad kui suhete lõplik lõppemine, katsetuseta siluda, parandada, tervendada. Ei üritatagi. Kui palju ilmajäämisi pärineb just sellisest häälestusest.
  • Andeksandmise jutlustamine (dialektiline) vastandpool on andeks palumine – see, mis loob puhtust, heas mõttes alandlikkust, lugupidamist, vabastab pingetest. See on aga unustuses ja tõlgendatakse seda nõrkusena, allajäämisena. Aga vaja on olla “võitja”.

neist pisikestest tükikestest igapäevases elus kujuneb suhete kõrb, hälbinud üksildased rändurid, tee äärde jõuetuna maha jäetud teelised – ja seda tajutaksegi kui “normaalsust”.

Teraapiad ja nõustajad lähevad valdavalt seda teed, et leia oma elujõu allikas iseeneses. Kindlasti pole see vale ja see allikas voolab ent hoiak ise on individualistliku ajajärgu väljendus.

Kas polegi enam, kellele loota?

Kas tohin vahel olla nõrk, heita eneselt tugevuse naerulnäo maski?

Julgust olla ka nõrk ja seda tunnistada soovitab teiste hulgas soome psühhoterapeut Tommi Hellsten.

Mida on aegade jooksul talletanud kultuur, mille võiksime taasavastada, et end oma olevikus aidata?

Vahest solidaarsus, talgud, koos tegemine, huumor, lugude rääkimise õhtud, ühine laulmine, luule, mängud. Vahest on aeg taaselustada neid kultuurilisi olemise vorme, mis andsid elule sära, värve, sisu, ja tõid inimesi kokku?

Mõiste kogukond tihe kasutus viitab sellele vajadusele. Mida oleks aga vaja, et neid suurepäraseid olemise vorme vastu võtta, lasta end neil kõnetada ja tunda, see kõik on ju elus? Ja et see on kaugelt midagi enamat, kui pelgalt meelelahutus.

Kliimamuutusi peab tõsiselt võtma

16 Monday Sep 2019

Posted by in artikkel, konverents

≈ Leave a comment

Tags

, , , 

Artikkel on kajastus EV peaministri kutsutud 13-09-2019 
kliimakonverentsist, ilmus ajalehes Postimees, 16-september-2019

Juhan Telgmaa:

Meil on värsked „Eesti riiklik energia- ja kliimakava“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. On veelgi asjasse puutuvaid arengukavasid. Ometi ettekannetes mitte ühtki neist isegi ei nimetatud. Milles asi, kas need kavad on tehtud ainult selleks, et Brüssel käskis?

Äsja oli suurejooneline kliimakonverents. Väga vajalik teematõstatus, väga head ettekanded. Keegi ei kahtle, et oleme antropotseenis, st inimkonnast on saanud globaalsete looduslike protsesside tugev mõjutaja. Ei kahelda, et inimtegevus töötab kaasa ka kliima soojenemisele. Küsimus on vaid, mis on selle osakaal. Olgem ettevaatlikud ja võtkem tõsiselt hoiatust, et just see inimmõju osake võib olla õlekõrreks, mis kaameli selgroo murrab. Ja kuna soojenemise vastane võitlus on suuresti võitlus saastamisega ja loodusvarade säästmise eest, siis on see igal juhul mõttekas.

Juhan Telgmaa. ERK juhatuse liige

See on üldine jutt, seda on küllalt aetud ja üle ilma enamvähem ühisele seisukohale jõutud. Aga meie elame Eestis. Aeg on teada, kui suured numbrid ja mis tempos nendest globaalsetest keskmistest meid tabavad, kuidas paigutub Eesti suurde pilti.

Puudu oli raamistav avaettekanne, mis oleks avanud nende keskmiste numbrite mõjuulatuse Eestile ja Eesti pingutuste mõju globaalselt. Teadupärast pole kliima soojenemine ühtlane, see on kiirem põhja-poolkeral. Kas selle tõttu on meile 1,5 kraadi eesmärgina mõistlik? Klimatolooge konverentsile ei kutsutud ja see teadmine jäi saamata.

Käsitluse loomulikuks raamiks võinuks olla ka Eesti enda ülesanded ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel. Kliimameetmetel on seal olulisimaid rolle, kuid sotsiaalase stabiilsuse hoidmiseks peab neid käsitlema kontekstis kõigi 17 eesmärgiga. Ettekanne Rooma Klubilt kulunuks marjaks ära. Kaasata olnuks vaja ka Säästva Arengu komisjon.

Aeg oleks analüüsida kvoodikaubanduse efekti. Millise tulemuse on andnud raha, mis seal edasi-tagasi liigub, soojenemise ohjeldamisele tegelikkuses? Näeme, et see on pannud reaalsesse ohtu ühe meile 100 aastat endastmõistetava hüve – elektrienergiaga isevarustamise võime. Põxiti üle rõõmustamise kõrval peame teadma, mis see kõikides oma aspektides meile ikkagi maksab ja kuidas üleminekukahjud minimeerida. Me ei peaks kiirustama, aga veel vähem tohime rehepaplikult sabas sörkida. Pidades silmas suurimate mängijate (Hiina, India, USA jt) sammu on ka siin kindlasti mingi meie oma tempo-optimum.

Plaanitav mitšuurinlik looduse ümber kujundamine kasutu Rail Balticu ehitamiseks tarvitab musttuhat tonni fossiilkütuseid. Ka neid numbreid on vaja teada, aga seda teemat ei taheta kuidagi avalikkuse ette lasta.

Meil on värsked „Eesti riiklik energia- ja kliimakava“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. On veelgi asjasse puutuvaid arengukavasid. Ometi ettekannetes mitte ühtki neist isegi ei nimetatud. Milles asi, kas need kavad on tehtud ainult selleks, et Brüssel käskis? Eks seegi ole tõenduseks kliimateema käsitlemise fragmentaarsusele. Edu nii ei saavuta, vaja on järjepidevat süsteemsust. Loomulikuks vedajaks peaks olema Keskkonnaministeerium, aga ka see polnud konverentsi kavandamisse kaasatud.

Jah, ettekanded konverentsil olid sisukad ja andsid hulga teavet kliima soojenemise mõju erinevate aspektide kohta, kuid strateegia lihvimiseks meie Eesti jaoks kogunes materjali vähe.

Aitäh kena konverentsi eest, aga teema jääb päevakorda.

Gaidar Forum 2019

20 Sunday Jan 2019

Posted by in üldinfo, klubi ettekanne, konverents

≈ Leave a comment

EstCoR member Valdur Lahtvee, currently working in Sweden, announces news from Russia.

Valdur participated and gave a presentation in Gaidar Forum. The presentation’s main points from Valdur Lahtvee please find HERE.

Valdur Lahtvee, the member of Estonian Club of Rome, addressed Gaidar Forum parallel session Modernization of Russian Energy and New Global Energy Order.

Here is what he announces:

On January 15–17, 2019, the 2019 Gaidar Forum was held at the Presidential Academy – one of the largest political and economic events in Russia, which traditionally brings together leading Russian and foreign experts, politicians, business leaders, political analysts, economists, and representatives of public services and educational institutions. This year it was the 10th jubilee of the Forum.

This year, 1 300 participants discussed various topics under the main theme Russia and the World: National Development Goals and Global Trends. In the Russian media, the Gaidar Forum has gained the unchallenged reputation of “the Russian Davos Forum“.

Yegor Timurovich Gaidar (1956-2009 ) was a prominent Russian economist, politician and statesman, former PM in 1992. He was the architect of the controversial shock therapy reforms administered in Russia after the dissolution of the Soviet Union

The key event of the recent forum was the plenary session, National Development Goals and Global Trends, attended by Prime Minister Dmitry Medvedev. The Prime Minister’s remarks were largely devoted to humanitarian issues. It was the first time the head of the Russian Government actually spoke about the need for a humanitarian appraisal of economic legislation from the podium of the Gaidar Forum.

The Russian Prime Minister cited a high level of uncertainty in nearly all sectors of society, the speed and scope of digital transformation, sweeping changes in conventional markets and the appearance of new markets as the main challenges affecting the global agenda and Russia’s priorities in the medium term. Presentation can be followed from here:


The Gaidar Forum 2019.
MODERNIZATION OF RUSSIAN ENERGY AND NEW GLOBAL ENERGY ORDER

The program of the Forum, themes, participants and more find on its homepage.

Valdur Lahtvee was representing CBSS. Through the Baltic Sea, Estonia is connected to 10 other countries. Commitments that this region has made are known by the The Baltic 2030 Action Plan. The holder of it is CBSS – the Council of the Baltic Sea States is an overall political forum for regional cooperation.

CBSS declares that “Consisting of 11 Member States (Denmark, Estonia, Finland, Germany, Iceland, Latvia, Lithuania, Norway, Poland, Russia & Sweden), as well as a representative of the European Union, it supports a global perspective on regional problems.  These include politically and practically translating the UN Sustainable Development Goals, the Paris Climate Agreement, the Sendai Framework on Disaster Risk Reduction, the Palermo Protocol and the UN Convention on the Rights of the Child, into regional actions on the ground”.