• Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Presidendid
    • Liikmed
    • Liikmetele
  • CoR Raportid
    • Sinimajandus 2018
    • Come On! 2018
    • Seneca efekt 2017
    • Ugo Bardi 2014
    • 2052 (2012)
    • Valitsemise võimekus 2001
  • ERK hooajad
    • Hooaeg 2022
    • Hooaeg 2021
      • Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist. Eellugu – E. Terk
    • Hooaeg 2020
      • ERK Metsasümpoosion 2020
    • Hooaeg 2019
      • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
      • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
        • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
        • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
        • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
        • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
      • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
        • Miks Maa kliima soojeneb?
      • Rooma Klubi 50
    • Hooaeg 2018
    • Hooaeg 2017-2018
    • ERK hooaeg 2016-2017
    • Aasta lõpp 2014 Vene Teatris
  • Konverentsid
    • ERK aastakonverents 2019
    • Aastakonverents 2018
    • Aastalõpu kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
  • ERK blogi
    • ERK Uudiskirjad

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: keskkond

Rahvusvaheline keskkonnakonverents „Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas“ – J. Telgmaa

04 Thursday Nov 2021

Posted by Eesti Rooma Klubi in üldinfo, konverents

≈ Leave a comment

Tags

elurikkus, keskkond, kliima, muutused, säästev areng, teadus, Telgmaa

Toimus: 4. november, PROTO avastustehas, moderaator J. Tralla

Ülevaate koostas Juhan Telgmaa,
ERK tegevjuht ja juhatuse liige

10:00 – 10:10 Sissejuhatus – keskkonnaminister Tõnis Mölder

Elurikkus on vaja lõimida kõigi valdkondade poliitikatesse. Inimesed peavad tundma seost isikliku heaolu ja elurikkuse vahel.

Teemaplokk l

Elurikkuse hoidmine muutuva kliima tingimustes ja elurikkuse roll kliimamuutuste leevendamisel ning nendega kohanemisel

10:10 – 11:00 Ettekanded

  • Riyong Kim, Euroopa Keskkonnaagentuuri looduskapitali ja ökosüsteemide programmijuht (üle veebi)

Räägib, mis seisus on EU looduse seisund. BD[1] strateegia täitmises on mahajäämus. Kliimasurve on kasvav. Ka surve inimtegevusest on suurenev. Mereliigid suunduvad põhja poole, suvised soojenemislained tapavad mereelustikku nende tavapärases elupiirkonnas. Balti mere eutrofeerumise vastu tuleb meetmed kasutusele võtta. Metsaga peab tegelema.

BD strateegia 2030 tuleb ellu viia.

  • Humberto Delgado Rosa, Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi looduskapitali direktor (üle veebi)

Katastroofide sagenemine näitab, et midagi on korrast ära. Reaalsus on, et inimkonna edenemine (?) on loodusele suurenev koormus. Kõik need faktorid (kliima, saastamine, ülekasutus, loodusvarade ammendumine, BD kadu jt) tuleb arvasse võtta.

(Üldiselt ei midagi seni teadmatut.)

  • Neville Ash, ÜRO keskkonnaprogrammi looduskaitse seirekeskuse juhataja

Tuleb hinnata ka SDG-de[2] valguses. Kliima soojenemine suurendab kõiki riske. Kõige hullem mõju on korallidele, arktilistele ökosüsteemidele. Liigid tavalistes elupiirkondades surevad ja liiguvad kui sissetungijad teistele aladele.

Kliima soojenemisest tingitud migratsioon on ühtlasi suur sotsiaalne koormus, sellega seonduvad ka negatiivsed muutused põllumajanduses.

Taastuvenergia on pääseteeks, tuleb taastada ökosüsteeme ja käia nendega mõistlikult ringi. Ka kohanemine on vajalik, näiteks betoonkallaste asemele mangroov vette. Looduskaitse strateegiad tuleb kohandada kliima soojenemisele. Kõike tuleb teha kooskõlaliselt.

  • Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president

Ökosüsteem loob oma kliima. Näiteks metsas kõigub temperatuur vähem. Globaalselt tasandab kõikumisi meri. Ökosüsteem suudab tasandada teatud piires. On vaja teada, kui palju võib süsteemi häirida, et ta veel tasakaalu suudaks tagasi minna.

Pandeemia liigutab tasakaalu tugevalt. Kui kliima soojeneb palju, ei suuda ökosüsteemid enam häiringutele tasakaalustavat tagasisidet rakendada.

Elurikkust on keeruline määratleda, vaid mõne indikaatoriga võimatu. Kõik vormid bakteritest suurimetajateni peavad oma nišid täitma. Pealegi pole kaugeltki kõik liigid avastatud, eriti mikro-organismid, tolmeldajad jms.

Eesti ei saa midagi muuta globaalselt, kuid saab näidata globaalselt eeskuju.

11:00 – 11:45 Paneelarutelu kõikide eelmiste esinejatega

Soomere kordab EU roheleppe 5 tingimust, mis peavad olema täidetud leppe teostumisel.

Maa pole kinnine süsteem, Päike lisab energiat kogu aeg. Rohelepe peab ka sellega arvestama nende 5 tingimuse[3] täitmisel.

Ühiskond on ainult osaliselt valmis muutusteks. Rohelepe on eelkõige üleskutse mõtteviisi muutusele. Nt Maailm toodab piisavalt toitu, aga ei suuda seda mõistlikult jagada. GMO kultuuride järele pole tegelikult vajadust. Vanad metsad on head CO2 hoidjad, seejuures ka metsapinnases.

Lõpuks vastavad panelistid küsimustele. Nii küsimustes kui vastustes on vähe uudislikku.

Siiski vastavad kõik minu küsimusele CO2 kinnipüüdmise ja hoiustamise kohta.

J. Telgmaa/ERK küsimus: mis on ohtlikum, kas pumbata maasügavusse miljonid ja miljonid tonnid CO2, millest siis tuhande aastaga saab ohutu tahke C või mõnisada tonni radioaktiivseid tuumakütuste jäätmeid. Ohtlikkuse võrdlust ei maininud keegi, aga selle tehnoloogia suhtes olid alates TA presidendist kõik enam kui skeptilised.

Linnastunud noorte side loodusega on hoopis teistsugune kui nende vanavanematel, looduse, terve ja elurikka keskkonna vajadus nende elus pole enam seotud toidulauaga.

Tulevik annab teada, kas täiesti teises reaalsuses kasvanud lapsed on Planeedi pääse või lõplik hukk.

Teemaplokk ll

Regionaalsed lahendused globaalsetele elurikkuse ja kliima väljakutsetele.

12:15 – 13:05 Ettekanded

  • Petri Ahlorth, Soome Keskkonnainstituudi elurikkuse keskuse juhataja

Väga lühike ülevaade Soomest.

  • Aveliina Helm, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor

Räägib ikkagi globaalselt ja pisut Eestist, peamiselt metsast. Intensiivne metsa majandamine on paha.

Puude istutamine aladele, kus puid pole olnud, on kahjulik. Õigem on taastada looduslikud ökosüsteemid.

Taasmetsikustamine – tuuakse tagasi need liigid, mis seal kunagi on olnud. See diskussioon on Eestis alustamata.

  • Tiit Maran, Tallinna Loomaaia direktor

Teema väga lai. Keskendub mõnele olulisele aspektile – kliima soojenemine ja liigikaitse. Protsesse ei peaks defineerima läbi tagajärgede.

Toob näitena naaritsapopulatsiooni taastamise Hiiumaal., mis algas 16 a tagasi. Tänaseks on lisandunud palju uusi häiringuid. Liigikaitse edulugu siiski. Suure pingutusega saab väikseid edulugusid tekitada. Varem või hiljem tsivilisatsioon need pingutused tasalülitab ja kõik näib mõttetu.

Daniel Kahnemannil tähelepanuväärne raamat „Kiire ja aeglane mõtlemine“. Tema mudel seletab mõndagi. Kiire on emotsionaalne ja põhineb väljakujunenud valmislahendustel. Aeglane nõuab analüüsi, on vaevarikas ja vastumeelne. Praegune keskkonnakriis on seletatav kiire mõtlemise valdavusega. Lähtumine vanast narratiivist on ka roheleppe aluseks.

13:05 – 13:45 Paneelarutelu

  • Timo Mäkelä, Soome Innovatsiooni Fond SITRA vanemnõunik

Vaja on süsteemseid muutusi majanduses. Ringmajandus on keskmes. Sellega tuleb alustada juba koolis, rakendades vastava õppekava. Selles on Soomel ka kõva globaalne koostöö.

Majanduses on alati võitjaid ja kaotajaid. Sellega peab arvestama. Metsaomanikud peavad saama adekvaatse tasu metsa õige majandamise eest.

Oleme väikesed, kuid suunda saame ikka näidata. Ja kui mitte olla ees, siis jäetakse meid maha (tehnoloogiliselt, majanduslikult jne).

  • Petri Ahlorth, Soome Keskkonnainstituut

Üle EU ei saa ühe lauaga lüüa, kuigi seda vahel tahetakse. Hispaania ja Soome näiteks on väga erinevad. Kõik, mis EUst tuleb, pole Soomes otse rakendatav. Liiga palju tuleb jõudu kulutada bürokraatlikuks raporteerimiseks selle asemel, et kasutada aega tegutsemiseks.

  • Aveliina Helm, Tartu Ülikool

Biomassi põletamise subsiidiumid on vastuolulised. Üldse subsideeritakse veel paljut, mis loodust kahjustab.

Vajame rohumaade-ökosüsteeme. Tuleb kaaluda, mida me oma maastikest tahame, kuidas kujundada neid, et agro-ökoloogilised ja BD eesmärgid oleksid optimaalses kooskõlas. On palju ruumi mõistlikeks otsusteks. Vajame täiustamist, mitte nii väga ümber tegemist. Ja väliskulud tuleb arvesse võtta!

  • Tiit Maran, Tallinna Loomaed

Väikeses riigis on kerge teha muudatusi ja näidata teistelegi valgust. Inimkonna ajaloos on suured asjad pea alati alanud väikestest. Väiksusel on eeliseid ja vähem ajalookoormaid.

Tegelikult keegi kõnelejaist regionaalset ega kohalikku mõõdet ei käsitlenud, räägiti globaalses mastaabis.

Maran ja Helm vastavad J. Telgmaa küsimusele, mis on ajendatud I. Raigi mõttest tema GreenEst 2021 memorandumis – KOV[4]te roll on rohepöördes väga tähtis ja KOKS[5] vajab muutmist, et anda neile nii kohustused kui võimalused seda nn rohujuuretasandil ellu viia. Vastajad olid sellega väga päri.

Teemaplokk lll

Ettevõtete kohustused, võimalused ja koostöö avaliku sektoriga seoses keskkonnasäästlikkuse, kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega.

14:45 – 16:15 Paneelarutelu

  • Erki Ani, Cleantech Estonia, tegevjuht

Rohepöörde eesmärk on jõuda välja sinna, et me rohepööret enam ei meenuta, sest olemegi jõudnud uude majandusse.

On olemas juba põnevaid lahendusi. Piimavalku on võimalik ka laboris teha, lehma pole enam vaja. Suurim potentsiaal on energeetikas nii Eestis kui üle Euroopa – vesinik (H2) ja salvestusmeetodid. Siin saab Eestit kasutada digiriigina, reguleerides elektritarbimist iga pisikese tarbija lõikes hetkehinna ja tarbimismustri alusel.

  • Katrin Bats, Rimi Eesti Food AS, vastutustundliku ettevõtluse juht

Teema on kerkinud paaril viimasel aastal, aga kõik teemad, nagu nt veganlus, tõuseb kärarikkalt ja vajub vaikselt maha. Kui nt päevapealt loobuda kilekottidest, siis lähevad ostjad mujale. Alati on 20% vaimustuses, 20%-l on ükskõik, ülejäänud pahandavad ja lähevad mujale. St et tarbija pole väga valmis rohepöördeks ja ettevõtjale seab see piirid.

  • Katrin Tamm, Tere AS, kestliku arengu juht

Tasub olla eestvedajaks. Peab arvestama, et toit Eestis pole odav, rohetamine paneb hinnale veel otsa. Isegi pool senti piimale juurde on väga tundlik teema.

  • Ragne Maasel, LHV Pank AS, ESG valdkonna juht

Ees seisab kahtlemata palju ebamugavust, aga kõlav stardipauk on käinud ja edasine on paratamatu.

Pankadel võiks olla info, kuidas on mingi ettevõte rohepöördes end positsioneerinud. LHV tahab aastaks 2040-2050 jõuda kliimaneutraalseks ka klientide lõikes. Selleks on vaja andmeid, mis võiks digiriigis kättesaadavad olla.

  • Kristi Klaas, Keskkonnaministeerium

Keegi ei sunni ettevõtteid rohelisemaks, aga neile on see perspektiivis kasulik. KKM on siin hea nõuandja.

EU väikeriik peab leidma oma koha rohepöördes. Tuleb leida valdkonnad, kus võid olla teistest parem. Neis sundades on võimalik tekitada konkurentsieelis. Rohepööre toimub nagunii ja targem on midagi (tehnoloogia) teistele pakkuda kui kõike sisse osta.

J. Telgmaa/ERK küsimus: Suurtel ettevõtetel on suur keskkonna- ja sotsiaalne vastutus. Need on omavahel vastuolus, aga kuidas oleks võimalik neid lepitada?

Vastused Rimilt ja Terelt: Iga päev peab sellele mõtlema. Teadus peaks appi tulema. Head vastust ei ole. Sotsiaalne vastutus tundub olevat esiplaanil.

Elurikkus on ettevõtlusele üldiselt uus valdkond, millega peab arvestama. Rohepööre on uudne paradigma, aga selle indikaatoreid pole veel osatud numbritesse panna. Seni räägitakse ikka vaid CO2-st.

16:15 – 16:30 Lõpusõnad

Kokkuvõtteks: oli mõjusaid kõnemehi, aga sisuliselt uut peaaegu mitte midagi. Kui lisada, et samal ajal toimus kõige kõrgema tasemega kliimakonverents Glasgows, mis samuti erilist optimismi ei lisanud, siis jääb olukord, kus “oleks, tuleks, on vaja…, aga tegusid ei tule“ veel mõneks ajaks kestma.


[1] biodiversity – elurikkus

[2] ÜRO säästva arengu eesmärgid

[3] Leia link

[4] Kohalik omavalitsus

[5] https://www.riigiteataja.ee/akt/13312632?leiaKehtiv

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Eesti Rooma Klubi 2016

18 Sunday Dec 2016

Posted by Eesti Rooma Klubi in avaldus, üldinfo

≈ 1 Comment

Tags

CoR, ekspert, keskkond, säästev areng, valitsemine

logo web_white1Eesti Rooma Klubi on 2015/ 2016 teinud endale nime avaliku arvaja ja sekkuva mõtlejate ringina. Klubi ja selle liikmete poolt esitatud ettepanekud, pöördumised ja avalikud kirjad on mõjutanud Eesti avalikku arvamust ja kõneks olevate probleemide käsitlemise rõhuasetusi. Klubi liikmeid on aktiivselt tegevad erialakogudes ja mõjugruppides, avaldanud arvukalt artikleid, kutsutud korduvalt kõnelema televisioonis, ERK arvamused on kostnud Riigikogu sõnavõttudes ära märgituna ja tsitaatidena. Klubi liikmetelt on ilmunud 2016 mitu raamatut.

Klubi liikmed on esinenud erinevatel rahvusvahelistel suurfoorumitel teaduse, poliitika, looduskaitse, energia, mõistliku toimimise jm. teemadel. Eesti Rooma Klubi liikme Ando Lepsi kirjutis oli jälle ära toodud suure Rooma Klubi uudislehes. ERK on läbi 2016 aasta olnud esindatud Rooma Klubi Euroopa Grupis, sh. esimest korda ka Ümarlaual – esindajana T. Stewart (12 nimeliselt kutsutud liiget Euroopa erinevatest riikidest).

captureEesti Rooma Klubi kodulehel on lugejad – 2016 aastal loeti ERK kodulehte iga päev 10-1000 erineva lugeja poolt. Kokku oli meil üle 8000 iseseisva lugeja, iga lugeja sattus meie lehele üsna mitu korda. Tõsi, 2015 aasta oli veelgi avalikum Eesti Rooma Klubi jaoks – lugejaid üle 9800. Kõige loetum autor oli 2016 taas Hardo Aasmäe, talle järgnes Tiiu Kuurme, kolmandale kohale trügisid aasta lõpus Juhan Telgmaa ja Rail Baltic teema. Palju (>1000 korra) uuriti  kodulehelt klubi enda kohta.
Oluliseks lugemismaterjaliks on koduleht muutunud nende eestlaste ja eesti keelt kõnelejate seas, kes ei ela Eestis või ei ole praegu siin (vt. joonis) – kokku oli 2016.a. lugejaid 66 maalt, sugugi mitte kõige rohkem Euroopast. Kokku on kodulehel käidud 32 000 korda. ERK on kaardil!

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia?

08 Tuesday Mar 2016

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

ekspert, keskkond, komplekssus, loodusressursid, prognoos, regionaalpoliitika, säästev areng, taastuvenergia, Tarand, teadus, tulevik

Ettekanne taastuvenergiast Andres Tarand.

Külalised:

Andres Tropp – mees, kes on juhtinud Eesti Energia tuumaprojekte ja haldab täna EE regulaatorsuhteid

tropp

Mihkel Härm – Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär, endine Tööandjate keskliidu tegevjuht

härm

Lisatud koosoleku kokkuvõte.

Vaata ka meie eelmisi energia-alaseid ettekandeid, sh Eesti Taastuvenergia Koja ja Leo Saluste ettekanded.


Lisaks pisut Euroopa konteksti:20120131PHT36731_original

Energia taastuvad allikad (tuule ja päikese energia, hüdroelekter, ookeani energia, maa soojus, biomass ja biokütused) on alternatiivid fossiilsetele kütustele. Need vähendavad kasvuhoonegaaside emiteerimist, muudavad energia tootmise mitmekülgsemaks ja vähendavad sõltuvust ebausaldatavate ning lenduvate kütuste turust, eelkõige naftast ja gaasist.

Euroopa Liit on taastuvenergia tehnoloogiate osas liider. EL nimel on 40% maailma taastuvenergia patentidest ja 2012 asus ligi pool (44%) maailma taastuvenergia mahust (välja arvatud hüdroenergia) EL-s. Taastuvenergia tööstuses EL-s töötab praegu umbes 1,2M inimest. Viimastel aastatel on oluliselt rõhku pandud EL seadusandluse välja töötamisele, mis edendaks taastuvenergiate tootmist. Juba arutatakse tulevikupoliitikate raamistust aastateks peale 2020.

Lisa meid raamistavate Euroopa suuniste osas leiad siit: >> Taastuvenergia

  1. Teavet EL taastuvenergia kohta – seadusandlus ja arengud. Uuri sealt ka energiatõhususe jms kohta
  2. Uuri lisaks Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse väljaandeid. Uuemad väljaanded on saadaval ka trükitud kujul (inglise keeles). Tellimiseks pöörduge palun kontakt.
  3. Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia? Siit leiad teaduspõhise majandusanalüüsi (inglise keeles)
  4. Europa Liidu taastuvenergia statistikat – Eesti on selles silmapaistvalt tubli

Tabeleid

Tabel 1. Taastuvenergia tootmismahud 2003/ 2013 (suurendamiseks klõpsa tabelile):Primary_production_of_renewable_energy,_2003_and_2013_YB15Tabel 2. Taastuvenergiate osakaal riikide kaupa kogu energiakasutuses 2013 ja 2020 (%). Share_of_renewables_in_gross_final_energy_consumption,_2013_and_2020_(%25)_YB15Eesti üldine kasutus on kõrge, kuigi me ei kasuta hüdroenergiat, maa soojust ega päikese energiat ning tuule energia kasutus on väga madal. Vt lähemalt ülal viidatud statistikast.

Tabel 3. Taastuvenergia allikatest toodetud elektri osakaal, EU-28, 2003–2013.

Electricity_generated_from_renewable_energy_sources,_EU-28,_2003–13_YB15

 

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Taastuvenergia võimalused ja väljakutsed Eestis

09 Tuesday Feb 2016

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ 1 Comment

Tags

arvamus, ekspert, keskkond, säästev areng, taastuvenergia

Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja (TEK) juhttammist

(tuli RK KK komisjoni istungilt, kus arutati puidu põletamist el-jaamade kateldes)

Slaidiettekanne TEKst: vt. >> siit <<

  • Liikmesettevõtteid üle 100
  • eraisikuid üle 200

Taastuvenergeetika hetkeseisust Eestis:

  • 2015 lõpuks 413,3 MW el-võimsusi,
  • 3100 töökohta – viimastel aastatel pole palju juurde tulnud, suurim kasv oli 2009,
  • Kiiresti on kasvanud mikrotootmine, tootjaid üle 500,
  • 80% elektrist toodetakse jätkuvalt põlevkivist

Pariisi kliimakokkulepe – sajandi teiseks pooleks viia KHG tootmine inimese poolt 0-ni.

  • Eestis üle 40 TE tehnoloogiliste seadmete tootja ja tarkvara arendaja.
  • Taani toodab 1/3 maailma tuuleturbiinidest, annab tööd 30 000 taanlasele ja 10 000 väljaspool. On mille poole pürgida.

TE arenguks on vaja

  • Pikaajalised riiklikud eesmärgid energiamajandusele
  • Stabiilne investeerimiskeskkond
  • Tarkade võrkude kiire kasutuselevõtmine
  • Energia salvestusvõimsuse arendamine.

TE prognoos 2050:

  • elektri tarbimine veidi kasvab,
  • soojuse tarbimine väheneb.
  • Erasektor üksi pole võimeline vajalikult arendama, on vaja riigi partnerlust ülaltoodud 4-s suunas.

 

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Eesti demograafiline seisund ja selle suundumus

27 Wednesday Jan 2016

Posted by Eesti Rooma Klubi in konverents

≈ Leave a comment

Tags

ühiskond, ekspert, iive, immigratsioon, keskkond, konverents, probleemi lahendus, prognoos, regionaalpoliitika, tööturg, tulevik

Eesti demograafiline seisund
ja selle suundumus

Riigikogu konverentsisaalis
Lossi plats 1a, Tallinn

17. veebruaril 2016

Vaata konverentsi lindistust siit

Konverentsi algataja on Riigikogu rahvastiku toetusrühm. Kutse

Lisalugemist:

  1. E. Tiit – Eesti rahvastiku koosseis aastail 2020-2035
  2. Ü. Kaevats – Säästev Eesti 21
  3. J. Uibu – Eesti rahvastik
  4. Ü. Vooglaid – Teadmine ja arvamine
  5. J. Uibu – Eesti arengumudel

Ettepanekud tegevusplaanide osas võib saata: Dr. Jaak Uibu <jaak.uibu@mail.ee>

Citizenship_of_the_Estonian_population_(2010-07-02)
Natural_population_increase_of_Estonia_(1945-2008)
Rahvaarvu_muutus,_1970-2007
Population_of_Estonia_(1970-2010)

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Environmental Performance Index 2014. K. Peterson

28 Monday Apr 2014

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

keskkond, mahetootmine, säästev areng, tervis

Tarand: Tänane ettekanne puudutab ulatuslikku materjali, kus on välja arvutatud jälle üks hea ja põhjalik indeks. Eestil hea koht – 20. 178 riigi hulgas. Sõna saab Dr. Kaja Peterson.


petersonPeterson: Tutvustab end. Tarandi ettepanekul arutleme täna ühe rahvusvahelise dokumendi üle:–Yale Ülikooli Environmental Performance Index 2014. Pole head tõlget. Keskkonnakorralduse indeks? Keskkonna-ülevaade?

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Rail Baltic. Sirp, Moppel & Simmermann

28 Monday Oct 2013

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

Aasmäe, ühiskond, keskkond, loodusressursid, Rail Baltic, süsteem

23 osavõtjat / vt lõpus kajastuste alt ERK 3-punktilist Resolutsiooni

Tarand: Oleks nagu kohatu teema Rooma Klubile, sest kisub poliitiliseks. Meie küll ka poliitilised, kuid kauge sihiga. Ettekandjad on MKM nõunikud, Indrek Sirp ja Anti Moppel ning eksperdina Kaido Simmermann. Varsti hakkab juhatama Aasmäe, sest pean lahkuma. Ta ise on pigem oponent, nüüd tal hea võimalus.

simmermannmoppel sirp


Sirp, RB projektijuht:

Räägin lühidalt, et jääks rohkem aega küsimustele. Idee pole uus. Tänane seis on 20 aasta pikkuse töö seis. Tõsisemaks läks pärast EU liikmeks saamist, sest siis tekkis rahavõimalus. Eestis oli võimalik alles paar kuud tagasi minna konkreetseks – näidata trasse jms. Sellest ka alus etteheidetele, et vähe kaasatud. Seni polnud midagi näidata. EV valitsus otsustas otsetrassi kasuks. Laual on 3 olulisemat teemat:

  1. Siseriiklik planeerimine kõigis Balti riikides
  2. Balti riikide ühisettevõtte asutamine ehitamiseks ja võimalusel ka taristu haldamiseks
  3. EU taotluse koostamine – tähtaeg tulevaasta I pool.

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...
← Older posts

ERK blogi postitused

  • ERK presidendiks valiti Ivar Raig 18/06/2022
  • Kolmas maailmasõda – käes või tulemas? – T. Alatalu 09/05/2022
  • Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“. ERK seisukohti 05/05/2022
  • Märtsisümpoosion – Energia teekaart 2021-2031-2040 07/03/2022
  • Pikaajalised muutused eesti ilmastiku sesoonsuses 07/02/2022
  • ERK Uudiskirjad 30/01/2022
  • Kas loodusel on Eestis hääl? – T. Trapido 19/01/2022
  • Glasgow – viimane päästerõngas? – A. Anger vs T. Trapido 20/12/2021
  • Kes ma olen? Ma olen Narva eesti keele õpetaja 08/12/2021
  • Rahvusvaheline keskkonnakonverents „Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas“ – J. Telgmaa 04/11/2021

Arhiiv:

KUI SA EI ELA TALLINNAS, tea, et meil on esindajad Tartus ja Saaremaal, Jõgeval, Soomes, UKs, USAs ja Elvas. Aasta 2021 on Rooma Klubile häälekas. Iga kajahääl on vajalik!

ERK e-pood

/**/

Website Built with WordPress.com.

  • Follow Following
    • Eesti Rooma Klubi
    • Join 1,131 other followers
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Eesti Rooma Klubi
    • Customize
    • Follow Following
    • Sign up
    • Log in
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar
 

Loading Comments...
 

You must be logged in to post a comment.

    %d bloggers like this: