Urmas Tartes:
Eesti Rooma Klubi liige,
Teaduste Akadeemia
looduskaitse komisjoni
esimees
European Green Deal [1] on vajalik algatus. Plaanide koostamise käigus ja tegutsemisel on nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas vajalik silmas pidada ökoloogilisi ja ka inimese elutalitluslikku heaolu tagavaid aspekte.
1 Aineringlus looduses ja inimese osa selles
Sageli räägitakse kasvuhoonegaaside teemat käsitledes isoleeritud faktidena üksnes üksikute aineringe sektorite emissioonidest või neeldumisest. Näiteks väidetakse sageli nagu üksnes noor, kasvav mets oleks süsiniku siduja ja intensiivsem metsaraie aitab leevendada kliimaprobleeme [2] või et fossiilkütuste põletamise emissioonid moodustavad väikese osa võrreldes looduslike emissioonidega [3]. Selliste isoleeritud faktide käsitlemine võib viia eksitavate järelduste- ja tegevusteni.
Aineringeid tuleb käsitleda tervikuna, nii emissioonide ja neeldumise osas kui ka akumuleerituna püsiva süsiniku osas. Aineringetes ei ole oluline emissioonide ja neeldumiste absoluutne maht ühes või teises tekkekohas vaid oluline on see osa lisandunud emissioonidest, mis jääb looduse aineringetes sidumata ja kui palju püsib akumuleerituna.
Sidumata jääb see osa emissioonidest, mis on inimtegevuse poolt looduse aineringetele otseselt ja kaudselt lisatud. Omakorda võib inimtegevusest algatatud soojenemine vallandada täiendavaid looduslikke emissioone, näiteks igikeltsa sulamisel vabanev metaan [4] või ookeanide soojenemisel vabanev süsihappegaas [5].
The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th LECTURE
Inquiries on the Challenges of the 21st Century
Tuesday 12 April 2016 atRoyal Academy of Belgium
THE NEW ECONOMIC MODEL:
CIRCULAR ECONOMY AND DECOUPLING
Dr. Janez Potočnik
Co-chair International Resource Panel (UNEP) Former EU Commissioner for the Environment
Resource constraints, as well as increasing volumes of waste and pollution, are likely to become additional threats to welfare, well-being and a sustainable future for the Earth.
They affect the economy, business, profits and – in the end – also the consumers. It is becoming obvious that we urgently need a new economic model. This means decoupling, a transition to an inclusive and circular economy.
The circular economy is an industrial system that is restorative by intention and design. Rather than discarding products before their value is fully utilized, they should be re-used. Currently only a very small percentage of the original product value is recovered after use.
So far, studies on the circular economy focused primarily on the business case for enhanced resource efficiency. A broader perspective, including the social benefits by moving from a linear to a circular economy is needed.
Dr. Janez Potočnik, former member of the European Commission (2004-2014), shared facts and thoughts about the way forward. He is Co-chair of the International Resource Panel, a unique science-policy interface on sustainable use of natural resources.
*Please see the presentation of Dr. Potočnik >>HERE.
**Dr. Potočnik’u ettekande slaidid on leiatavad >>SIIN.
This slideshow requires JavaScript.
♥ thank you for your contribution, Mr.Folkert Herlyn ♥
[A study report “The Circular Economy and Benefits for Society” by Anders Wijkman, Co-president of the Club of Rome, and Kristian Skånberg, was offered to the participants. Please get your copy from the ERK office.]
The lectures are delivered by distinguished expert speakers with various backgrounds. They are followed by a dialogue with the audience.
The cycle of lectures is named after Aurelio Peccei (1908-1984), co-founder of The Club of Rome in 1968.
Vaata ka meie eelmisi energia-alaseid ettekandeid, sh Eesti Taastuvenergia Koja ja Leo Saluste ettekanded.
Lisaks pisut Euroopa konteksti:
Energia taastuvad allikad (tuule ja päikese energia, hüdroelekter, ookeani energia, maa soojus, biomass ja biokütused) on alternatiivid fossiilsetele kütustele. Need vähendavad kasvuhoonegaaside emiteerimist, muudavad energia tootmise mitmekülgsemaks ja vähendavad sõltuvust ebausaldatavate ning lenduvate kütuste turust, eelkõige naftast ja gaasist.
Euroopa Liit on taastuvenergia tehnoloogiate osas liider. EL nimel on 40% maailma taastuvenergia patentidest ja 2012 asus ligi pool (44%) maailma taastuvenergia mahust (välja arvatud hüdroenergia) EL-s. Taastuvenergia tööstuses EL-s töötab praegu umbes 1,2M inimest. Viimastel aastatel on oluliselt rõhku pandud EL seadusandluse välja töötamisele, mis edendaks taastuvenergiate tootmist. Juba arutatakse tulevikupoliitikate raamistust aastateks peale 2020.
Lisa meid raamistavate Euroopa suuniste osas leiad siit: >> Taastuvenergia
Teavet EL taastuvenergia kohta – seadusandlus ja arengud. Uuri sealt ka energiatõhususe jms kohta
Uuri lisaks Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse väljaandeid. Uuemad väljaanded on saadaval ka trükitud kujul (inglise keeles). Tellimiseks pöörduge palun kontakt.
Europa Liidu taastuvenergia statistikat – Eesti on selles silmapaistvalt tubli
Tabeleid
Tabel 1. Taastuvenergia tootmismahud 2003/ 2013 (suurendamiseks klõpsa tabelile):Tabel 2. Taastuvenergiate osakaal riikide kaupa kogu energiakasutuses 2013 ja 2020 (%). Eesti üldine kasutus on kõrge, kuigi me ei kasuta hüdroenergiat, maa soojust ega päikese energiat ning tuule energia kasutus on väga madal. Vt lähemalt ülal viidatud statistikast.
Tabel 3. Taastuvenergia allikatest toodetud elektri osakaal, EU-28, 2003–2013.
23 osavõtjat / vt lõpus kajastuste alt ERK 3-punktilist Resolutsiooni
Tarand: Oleks nagu kohatu teema Rooma Klubile, sest kisub poliitiliseks. Meie küll ka poliitilised, kuid kauge sihiga. Ettekandjad on MKM nõunikud, Indrek Sirp ja Anti Moppel ning eksperdina Kaido Simmermann. Varsti hakkab juhatama Aasmäe, sest pean lahkuma. Ta ise on pigem oponent, nüüd tal hea võimalus.
Sirp, RB projektijuht:
Räägin lühidalt, et jääks rohkem aega küsimustele. Idee pole uus. Tänane seis on 20 aasta pikkuse töö seis. Tõsisemaks läks pärast EU liikmeks saamist, sest siis tekkis rahavõimalus. Eestis oli võimalik alles paar kuud tagasi minna konkreetseks – näidata trasse jms. Sellest ka alus etteheidetele, et vähe kaasatud. Seni polnud midagi näidata. EV valitsus otsustas otsetrassi kasuks. Laual on 3 olulisemat teemat:
Siseriiklik planeerimine kõigis Balti riikides
Balti riikide ühisettevõtte asutamine ehitamiseks ja võimalusel ka taristu haldamiseks
EU taotluse koostamine – tähtaeg tulevaasta I pool.
Rein EINASTO ettekanne „Inimene, loodus, kaevandused“
Heino LEVALD – haridus: tööelu-eelse ja -aegse hariduse, kutsete ja kvalifikatsioonide ning tööturu vahekorrad.
Kuulati rohkete piltidega illustreeritud ettekannet. Esitati küsimusi ja kommenteeriti. Teema hinnati erakordselt tähtsaks. Võti – vaja muuta mõtteviisi. Einasto loeti RK-sse vastu võetuks.
H. Levald andis teemast väga lühikese ülevaate. Välja oli jagatud RK võimaliku avalduse tekst (on lisatud), mille lõpposaks on ettepanekud olukorra parandamiseks.
Eesti pole ühena väga vähestest EL riikidest ühinenud vastavate ILO konventsioonidega, mistõttu pole kujundatud ka adekvaatset seadusandlust.
Järgnenud mõttevahetuses hinnati ka see teema erakordselt tähtsaks, lausa kriitiliseks Eesti jätkumise seisukohast. A. Rüütel kasutab võimalust ja tõstab teema haridusministri ees, kellega kohtub homme samas ruumis Eesti Klubi koosoleku käigus. Seejärel konsulteerivad omavahel A. Rüütel, H. Levald ja J. Kann, et kavandada, kuidas RK võiks edasi toimida H. Levaldi tekstiga.
Kann rõhutab RK vastutust. Kõik väljapoole suunatud tekstid peavad olema nii soliidsed ja põhjendatud, et neid ei saaks kergesti rünnata.
Mõlema punkti kohta on lisatud J. T. käsitsi kirjutatud märkmed.
Järgmine koosolek on 29. novembril õigusteaduse teemadel, nagu otsustati 27. septembri koosolekul. Ettekande teeb A. Leps.
Rüütli (mitte eriti tõsine) kommentaar: vaatame, kas teeme Eestile uue, Euroopa Ühendriigi liikmesriigile sobiva, põhiseaduse, mis saaks eeskujuks kõigile EL riikidele.
Eesmärk: Viia edasi 22.veebruaril 2001 toimunud esimese Säästva Eesti Foorumi ideid. Hoida säästva arengu temaatika pidevalt ühiskonna ja otsusetegijate vaateväljas. Vaagida Eesti Rooma Klubi rolli tulevikuvisioonide kujundamises ja Eesti säästva arendamise protsessis.
Osavõtjad:Rooma Klubi liikmed, Eesti Tuleviku Kongressi esindajad ja kutsutud asjatundjad Aeg: 10. aprill 2001 Koht: Eesti Teaduste Akadeemia saal, Kohtu 6 Tallinn
KAVA
Avasõna — Ülo Vooglaid
Lühiettekanded Säästva Eesti Foorumi kokkuvõtteks:
Säästva ühiskonna esteetikast – Heiki Kongi
Globaalprobleemid ja Eesti – Raivo Vilu
Säästva Eesti arendamise protsessist – Ahto Oja
———–
Mõttevahetus:
Millised on Eesti säästva arendamise põhiprobleemid?
Millised on Eesti säästva arendamise põhiprobleemide lahendused ja nende eelisjärjekord?
Milline on Eesti Rooma Klubi roll lahenduste algatamisel ja elluviimisel?
Rooma Klubi pöördumise arutelu ja vastuvõtmine
EestiRooma Klubi pöördumine avalikkuse poole Kavand
Inimtegevusse on programmeeritud fataalne vastuolu kasutada ressursid tänaseks heaoluks, säästmata neid kvaliteetse elu võimaldamiseks tulevastele põlvedele. Arenev ühiskond mõistab järjest enam pikaajalise planeerimise tähtsust. Globaliseerumine on pöördumatu protsess, millega peab kaasnema ka igaühe vastutus meie maailma elamiskõlblikkuse eest. Jätkuvalt saab edukas olla vaid see, kes lokaalselt tegutsedes globaalselt mõtleb ning mõistab seejuures tõenäolisi võimalusi ja ähvardavaid ohte arengute võimalikult varajases staadiumis.
Globaliseerumine loob meiesugusele väikeriigile hulgaliselt uusi võimalusi eduks ja vähemalt samapalju riske, mida tuleb ühiselt minimeerida. Et praegust nappi edu mitte maha mängida, peab Eesti oma poliitika tunduvalt pikemaajalistele eesmärkidele allutama.
Pikaajalise planeerimise üheks eelduseks on säästva arengu ideoloogia omaksvõtt nii kõrgeimal riikliku otsustamise kui ka “rohujuure”-tasandil. Sellist lähenemist vajab pea võrdselt nii Eesti looduslik kui sotsiaalne keskkond.
Poliitilised erakonnad näevad arengustrateegiaid mõnevõrra erinevalt, see ongi demokraatiale omane. Ometi on piisavalt ühist, mida arengu objektiivseid suundumusi tunnetavad erakonnad ja ühiskonna huvigrupid on nõus ühiskondliku kokkuleppena tunnustama. Selle vormistamine imperatiivse poliitilise kokkuleppena on parlamendi ainupädevuses.
Eesti Rooma Klubi leiab, et Riigikogu vajab enda juurde alatist tulevikukomisjoni, mille ülesandeks on erinevate valdkondade pikaajaliste arengukavade analüüs ja nende omavaheline kooskõlastamine. See kaasaks poliitikuid igalt elualalt ja vajab seepärast parlamendi alatiste komisjonide töö korraldamisest erinevat legaalset ja organisatsioonilist regulatsiooni. Komisjoni töös osaleksid ka erinevate valdkondade tippspetsialistid ja –teadlased nõuandvate asjatundjatena. Eesti Rooma Klubi on omalt poolt valmis kaasa aitama tulevikukomisjoni ellu kutsumiseks vajaliku poliitilise konsensuse saavutamisele.
Lähtudes Eesti säästva arengu teele siirdumise paratamatusest ja eeldustel, et
Eesti ühiskond on jõudnud arusaamiseni, et säästev areng on laiem keskkonnaküsimustest;
avaliku sektori poolt saab säästvale arengule üle minna ainult selle prioriteetseks kuulutamisega ja sellesse riigieelarveliste vahendite sihipärase suunamisega;
era- ja kolmanda sektori jaoks tuleb avaliku sektori poolt luua säästvat arengut toetav investeerimis-, ülesehitamis- ja osalemisele kaasav keskkond;
võttes arvesse, et: vabariigi valitsus ei ole suutnud kinni pidada endale võetud tähtaegadest Eesti säästva arengu strateegia (Säästev Eesti 21) käivitamiseks (valitsuse viimane sellekohane otsus pikendas tähtaja kuni 2000. aasta lõpuni, soovituslik Säästva Arengu Komisjoni poolt antud tähtaeg oli 17. märtsist 2000 pool aastat);
peab Eesti Rooma Klubi vajalikuks: luua Riigikogu juurde alatine komisjon erinevate valdkondade pikaajaliste strateegiliste arengukavade kooskõlastamiseks ja konsensuse saavutamiseks sotsiaalsete partneritega;
Eesti säästva arengu strateegia (Säästev Eesti 21) väljatöötamise koordineerimine võtta hallata peaministri bürool;
jätkata Säästva Eesti Foorumite iga-aastast läbiviimist ja Foorumi kogumike avaldamist Eesti arengule ja konkurentsivõimele olulistes võtmevaldkondades
Eesti Rooma Klubi ümarlaua-konverentsil 10. aprillil 2001, Tallinnas:
