Tag Archives: Tarand

Suvi lõpeb, töö aeg algab

19 Laupäev aug. 2017

Posted by in üldinfo, meedia, tunnustus

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , ,

Head roomaklubilased ja külalislugejad,

Uue hooaja esimene koosolek toimub planeeritult 12. septembril kl 4, teada-tuntud kohas. Külalistel palun ette registreerida. Kuni pole tehtud muutvaid otsuseid, kohtume ikka iga kuu teisel teisipäeval. Uue hooaja plaanidest siis juba täpsemalt.

Suve lõpp on aeg Eesti II sünnipäeva tähistamiseks. Siin võtmerolli mänginud mehed juhivad ka Eesti Rooma Klubi (analüüsijate ja tuleviku prognoosijate kogu) – president Andres Tarand, auesimees Arnold Rüütel, juhatuse liige Indrek Toome. Katkeid nende meenutustest:

Andres Tarand: poliitikas on liiga palju teineteisele ärapanemist

Stenbocki majas avatati Eesti peaministrite fotosein, kus on esindatud kõigi Eesti Vabariigi endiste peaministrite portreed. Intervjuudes Tallinna Televisioonile arvas Andres Tarand (PM 1994-1995), kes võttis ameti üle Mart Laarilt, et Eesti esindajad Euroopa omadele alla ei jää, kuid liiga palju on üksteisele ärapanemist ja käitumine pole väärikas; ei otsita kokkuleppeid vaid võimalust teist alandada. See on olnud põletikuline meil juba 25 aastat, oleks aeg õppida. Mõtteavaldust Tarandilt ja teistelt vaata Tallinna TV klipist siin. PM’d ei ole ka päevapoliitikas sama salga mehed.

1991-august-taasiseseisvumine
EV peaministrid 1991-2017
osa Toompeal avatud seinast
1990

Indrek Toome sündmustest 1991: “Selle otsuse eest sai saalis võideldud!”

26 aastat tagasi oli Indrek Toome Eesti Vabariigi Ülemnõukogu väliskomisjoni esimees. Koos teiste rahvasaadikutega oli ka tema Toompeal arutlemas ühe Eesti ajaloo kõige tähtsama küsimuse üle. Aasta tagasi tehtud intervjuust: Aeg oli ääretult ärev, sest ma olin selleks ajaks juba väga kaua elanud Nõukogude Liidus, ning tema poliitika ning jõuliste ja veriste käitumistega väga hästi kursis. Ma teadsin väga hästi, et on võimalik kasutada jõudu – ja verist jõudu. Aga minul küll mingisugust hirmu ei olnud, et kui me taastame iseseisvuse, siis peaksime midagi kartma.

Arnold Rüütel: Mul soovitati minna põranda alla. Ütlesin, et ma ei lahku!

Rüütel räägib: “Ma sain 19.augustil hommikul kell 6 teada, et on välja kuulutatud putš. Soovitati mul lahkuda ja minna põranda alla, sest mind arreteeritakse,” räägib toonane Ülemnõukogu esimees Rüütel ärevatest hetkedest putši hommikul. Tegutseda tuli otsustavalt,  Rüütel seda ka tegi:”Ma ütlesin, et ma ei lahku, jään omale kohale ja kutsusin kokku need kolm isikut (Ülemnõukogu esimees, juhataja ja peaminister). Järgnevalt võtsime vastu otsuse, et me ei allu putšile.”

*Enne, kui kohtume, on meil õnnitleda omad augustikuu sünnipäevalapsed:

sünnipäevad

Mati Hint (juubel!), Ülo Vooglaid ja Reigo Lehtla. Septembri algul saab aasta vanemaks Kaja Kärner. Indrek Toome, Margus Punab ja Urmas Tartes on kõik sündinud samal mihklikuu päeval – 19. Kuu lõpetavad tähtpäevadega Heiki Kongi ja Jüri Martin.

Head vabariigi sünnipäeva ja mahlakat suve lõppu!

Seitse minutit olukorrast EV-s. A. Tarand

02 Pühapäev apr. 2017

Posted by in avaldus, konverents, meedia

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , ,

Pärnu pleenum Loomeliitude 1987 mälestuseks 02. aprillil 2017

Lp. loojad!
Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.

Jätka lugemist →

Warming Climate – Melting Ice (Global Freshwater Resources). A. Tarand

30 Reede dets. 2016

Posted by in üldinfo, prognoos

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , ,

Presented on the third conference of The High Panel on Water and Peace”,
December 7-9 2016 – San Jose, Costa Rica

by Andres Tarand

tarand-2

The main sources of the presentation are Scientific journals The Cryosphere (2016), Nature (2016), Science (2014, 2015).

The aim of this presentation is to offer latest scientific achievements and conclusions on the development of the Earth Cryosphere[1] in polar regions. It does not include alpine glaciers, which have been mankind´s water suppliers for centuries and are now monitored by the UN-Water or national governments.

Let us start from the Arctic where the ice sheets have entered a phase of dangerous instability.

Jätka lugemist →

Põlevkivi ja põhiseadus. A. Tarand

25 Pühapäev dets. 2016

Posted by in avaldus

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , ,

tarand-2Avalduse on koostanud: Andres Tarand
1992–1994 Keskkonnaminister
1994–1995 Peaminister
2004–2009 Euroopa Parlamendi liige

Juba paar aastakümmet toimub meie põlevkivivarude ümber aktiivne tegevus, milles põhiline on elektrienergia tootmine ning kalli nafta aegadel ka põlevkiviõli tootmine. Siinjuures ei ole asjade käik toimunud kaugeltki vastavuses Eesti kaugemate sihtidega ning kehtivate seadustega.

Läheme tagasi aega, mil paarikuine taastatud Eesti Vabariik hakkas tegema endale põhiseadust. Oli aimatav, et tekkiv turumajandus võib oma nooruslikus tuhinas muutuda küllalt ohtlikuks loodusvaradele, kui kõik iseregulatsioonile usaldada. Formaalselt vanad seadused küll kehtisid kuni uute tekkimiseni, kuid praktikas need kedagi ei huvitanud. Selles olukorras näis õige kindlustada huvide reguleerimine põhiseaduse abil. Pärast pikka piiklemist Põhiseaduse assamblees sündisid kaks keskkonnakaitselist paragrahvi. Vastuseisu avaldasid teiste seas ka mitmed juristid, kuna sel ajal riikide põhiseadustes selliseid pügalaid ei leidunud. Eesti põhiseaduse referendumi ajaks[1] oli aga toimunud Rio de Janeiros UNCED[2] ning suhtumine keskkonda oli rahvusvaheliselt oluliselt muutunud. Põhiseadusesse vastavate sätete sisseviimisel on vahel pioneeriks peetud Costa Ricat, aga otseallikast kontrollimisel selgub, et Eesti jõudis siiski ligi kaks aastat ette. Aastaks 2002 oli keskkonnakaitse paragrahv ühel või teisel kujul lülitatud juba enam kui pooltesse ÜRO liikmesriikide põhiseadustesse.

Jätka lugemist →

Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia?

08 Teisipäev märts 2016

Posted by in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Ettekanne taastuvenergiast Andres Tarand.

Külalised:

Andres Tropp – mees, kes on juhtinud Eesti Energia tuumaprojekte ja haldab täna EE regulaatorsuhteid

tropp

 Mihkel Härm – Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär, endine Tööandjate keskliidu tegevjuht

härm

Lisatud koosoleku kokkuvõte.

Vaata ka meie eelmisi energia-alaseid ettekandeid, sh Eesti Taastuvenergia Koja ja Leo Saluste ettekanded.

Lisaks pisut Euroopa konteksti:20120131PHT36731_original

Energia taastuvad allikad (tuule ja päikese energia, hüdroelekter, ookeani energia, maa soojus, biomass ja biokütused) on alternatiivid fossiilsetele kütustele. Need vähendavad kasvuhoonegaaside emiteerimist, muudavad energia tootmise mitmekülgsemaks ja vähendavad sõltuvust ebausaldatavate ning lenduvate kütuste turust, eelkõige naftast ja gaasist.

Euroopa Liit on taastuvenergia tehnoloogiate osas liider. EL nimel on 40% maailma taastuvenergia patentidest ja 2012 asus ligi pool (44%) maailma taastuvenergia mahust (välja arvatud hüdroenergia) EL-s. Taastuvenergia tööstuses EL-s töötab praegu umbes 1,2M inimest. Viimastel aastatel on oluliselt rõhku pandud EL seadusandluse välja töötamisele, mis edendaks taastuvenergiate tootmist. Juba arutatakse tulevikupoliitikate raamistust aastateks peale 2020.

Lisa meid raamistavate Euroopa suuniste osas leiad siit: >> Taastuvenergia

  1. Teavet EL taastuvenergia kohta – seadusandlus ja arengud. Uuri sealt ka energiatõhususe jms kohta
  2. Uuri lisaks Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse väljaandeid. Uuemad väljaanded on saadaval ka trükitud kujul (inglise keeles). Tellimiseks pöörduge palun kontakt.
  3. Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia? Siit leiad teaduspõhise majandusanalüüsi (inglise keeles)
  4. Europa Liidu taastuvenergia statistikat – Eesti on selles silmapaistvalt tubli

Tabeleid

Tabel 1. Taastuvenergia tootmismahud 2003/ 2013 (suurendamiseks klõpsa tabelile):Primary_production_of_renewable_energy,_2003_and_2013_YB15Tabel 2. Taastuvenergiate osakaal riikide kaupa kogu energiakasutuses 2013 ja 2020 (%). Share_of_renewables_in_gross_final_energy_consumption,_2013_and_2020_(%25)_YB15Eesti üldine kasutus on kõrge, kuigi me ei kasuta hüdroenergiat, maa soojust ega päikese energiat ning tuule energia kasutus on väga madal. Vt lähemalt ülal viidatud statistikast.

Tabel 3. Taastuvenergia allikatest toodetud elektri osakaal, EU-28, 2003–2013.

Electricity_generated_from_renewable_energy_sources,_EU-28,_2003–13_YB15

 

Kliima muutumine. Kultuurikoja külalised. L. Saluste

29 Esmaspäev apr. 2013

Posted by in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , , , ,

13 osavõtjat

tarand

Ettekande teeb Andres TARAND.

Kliima soojenemine on üks globaalprobleemidest. Ei järjesta. Kas 1., 2. või 5.

The Economist kirjutas hiljuti, et asi pole nii hull, kui arvatakse. Asi keeruline, sest:

  • Pole lineaarne, vaid käib sinka-sonka,
  • Põhimõistete sagedane väärkasutus:
  • Ilm
  • Ilmastik
  • Kliima – sellest saab rääkida 30 aasta põhjal, kujuneb päikesekiirguse, õhu tsirkulatsiooni ja aluspinna koosmõjul

Kliima muutuse põhjusi 3:

  • Mandrite triiv, ajaühik 106 aastat
  • Maa orbiidi telje kalde muutus, 10×103 aastat
  • Atmosfääri koostis, 100 a. Praegune kemplemine käibki selle ümber, kui palju CO2 jt kasvuhoonegaasid mõjutavad

Jätka lugemist →

Uuest hooajast 2013 – aktuaalsete teemade sõelumine

30 Pühapäev sept. 2012

Posted by in seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , , , , , , , ,

16 osavõtjat

Tarand: Alustame veel üht hooaega. Arvatavasti ei jää see viimaseks.

Kavas:

  1. 2018Tutvustan Jaan Riisi, nüüdset ELKS esimeest.
  2. Juhatus tegi ülesandeks lühidalt näidata üht trükisooja raamatut.
  3. Mida hooajaga teha võiks.

Jätka lugemist →

Tarand presidendiks

28 Esmaspäev nov. 2011

Posted by in üldinfo

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , ,

EESTI ROOMA KLUBI ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

28. novembril 2011,
Tallinnas Euroakadeemia ruumides

Eesti Rooma Klubi üldkoosolek otsustab:

  1. Võtta teadmiseks ja kinnitada Presidendi esitatud tegevusaruanne
  1. Valida ERK Presidendiks Andres TARAND tarand 1
  1. Valida ERK juhatusse:
  • Hardo Aasmäe
  • Ene Grauberg
  • Ülo Kaevats
  • Anti Liiv
  • Indrek Toome
  • Ülo Vooglaid
  1. Juhatusel analüüsida aastakoosolekul avaldatud mõtteid ERK toimimise sisu ja vormide kohta, mille põhjal kujundada edasine tegevus. Oluline on avalikkuse teavitamine.

Koosoleku juhataja:   I. TOOME

EESTI ROOMA KLUBI JÄTKAB UUE PRESIDENDIGA

Eesti Rooma Klubi pressiteade

 

Oma korralise üldkoosoleku pidas Eesti Rooma Klubi.

Kuulati akadeemik Jüri Martini ettekannet “Keskkonnapoliitikast kodus ja globaalselt”. Vaata ettekande slaide SIIT <<<

Järgnenud diskussioon keskendus:

  • keskkonnateadlikkusele kui võtmefaktorile maailma hoidmises,
  • võimalikele alternatiividele fossiiltoormel põhinevale energeetikale, kus otsustavaks on aine- ja energiavood, mida aga piisavalt ei analüüsita,
  • Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsivõimele karmistuvate keskkonnastandardite tingimusis,
  • vajadusele ja võimalustele keskkonda mõjutavaid protsesse üleilmselt kontrolli alla võtta,
  • looduskeskkonna suhestamisele teiste (majandus- vaimse, tehis-jt.) keskkondadega,
  • antud valdkonna metodoloogiaküsimustele
  • ettekanne – Mati Hint
    “Eesti Rooma Klubi peab sekkuma ühiskonna eetilisse kriisi”

 

Aruandekõnega esines ERK president Jüri KANN >>

ERK tegevust Jüri KANNi juhtimisel hinnati positiivseks. Leiti, et oma missioonist, Eesti olukorrast ja liikmeskonna potentsiaalist tulenevalt peab ERK teavitama avalikkust eelkõige ebasoodsatest arengutest ja mõjutama järjekindlalt ja tungivalt, nii et sõnum kohale jõuaks, otsusetegijaid silmas pidama kaugemaid, Eesti jätkusuutlikkust tagavaid eesmärke.

 

  1. november 2011

Täiendav teave: J. Telgmaa, 5117041

 

ERK asutati 9. jaanuaril 2001. Praegu kuulub sinna 56 väljapaistvat teadlast, majandus- ja ühiskonnategelast. ERK on 2002. a. Rooma Klubi Täitevkomitee poolt tunnustatud Eesti rahvuslik ühendus RK ülemaailmses võrgustikus.

Inimene maailmas. R. Einasto.

30 Kolmapäev märts 2011

Posted by in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , , , ,

INIMENE MAAILMAS

Rein Einasto

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) professor, paevana

I Kaasaja paradoksid

INIMENE ON AINUS MÕISTUSEGA LIIK,
SAMAS SUURIM PARASIIT PLANEEDIL

Tajume üha selgemini, et elame väärtushinnangute ja elulaadi üha kiirenevate muutuste maailmas, vabaturumajandusliku kapitalismi hilisõhtul, kus majandusvabaduse ökoloogilised ja sotsiaalsed piirangud on möödapääsematud. Eetilised põhiväärtused: roheline ellusuhtumine, üldinimlik hoolivus ja õiglus ühiskonnas tervikuna määravad inimkonna ellujäämise. Kuipalju on meie teha, kas õhtule järgneb pikk pime öö, või suudame muutused tuua Põhjala valgete ööde suveaega, mil hämarik ulatab koidule käe?

Vt ka: Täiendused. Einasto ja Kaks täiendust Tarand

Jätka lugemist →