Tag Archives: Tarand

CoR 50. Rooma

15 Neljapäev nov. 2018

Posted by in üldinfo, klubi ettekanne, konverents, tunnustus

≈ 2 kommentaari

Sildid

, ,

Oktoobris 2018 tähistas Rooma Klubi oma 50dat aastapäeva. Enamik ettekandeid on salvestatud. Põgusa ülevaate mitmepäevastest kohtumistest ja seminaridest on kirja pannud Juhan Telgmaa, Eesti Rooma Klubi peasekretär selle asutamisest tänaseni. 

Juhan Telgmaa, Roomast

Esimene päev kulus Rooma Klubi ehk Club of Rome (CoR) siseasjade arutlustele. Ilmekaim tulemus oli põlvkonna ja soo vahetus – senised säravad 80 kandis kaaspresidendid Ulrich von Weizsäcker ja AndresWijkman asendati silmapaistvate daamidega – Mamphela Ramphele on LAV-st ja Sandrine Dixson-Declѐve Belgiast.

Kaks päeva konverents ja selle mitmesugused alateemadesse jaotatud grupikohtumised võtsid käsitleda planeedi tänast ja prognoositavat tulevikku. Maailm on 50 aastaga tohutult muutunud – „Kasvu piiride“ mudel on põhilises osas muutusi õigesti prognoosinud, antropotseen on saabunud, see aga tähendab, et globaalsete muutuste mõjukaim faktor on inimkonna (oma koduplaneeti hävitav) käitumine.

Jätka lugemist →

Kadriorg ja EV 2035

03 Kolmapäev okt. 2018

Posted by in avaldus, prognoos

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , ,

Riigikantselei strateegiabüroo kodulehelt loeme, et:

„Eesti 2035“ koostamise kiitis Vabariigi Valitsus heaks 8. märtsil 2018. a. Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi eestveetava strateegialoome protsessiga on oodatud ühinema kõik huvilised, kes soovivad rääkida kaasa Eesti järgmise 15 aasta arengusihtide seadmisel”.

Sissejuhatus

Praegune strateegiakava ei räägi midagi SE21, 2030+, naabritest ja EL kontekstist (nagu A. Leps ette pani), valitsuse majandusarengu komisjoni, SAK, Eesti Koostöö Kogu 2050, rahandusmini 2060 jt plaanide olemasolust. Viimasest oleme juba 2,5a tagasi kirjutanud.

Ka riigikantselei tunnistab, et:

  • Aastal 2020 lõpeb konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, mis vajab jätkustrateegiat
  • Aastal 2020 lõpeb Euroopa Liidu käesolev finantsperiood ning 2021 algab järgmine
  • Alates aastast 2020 minnakse üle tegevuspõhisele eelarvestamisele(midaiganes see tähendab)
  • Eesti on võtnud erinevaid rahvusvahelisi kohustusi, millest tulenevad eesmärgid vajavad mõtestamist ning integreerimist täitevvõimu strateegilise planeerimise raamistikku (muidugi võib iriseda, et “mõtestama” oleks pidanud enne alla kirjutamist)
Jätka lugemist →

Eestil nüüd Rooma Klubi auliige!

29 Reede juuni 2018

Posted by in üldinfo, tunnustus

≈ 1 kommentaar

Sildid

,

Praegused trendid ei taga jätkumist. Need muudavad “täis saanud” maailma ohtlikult haavatavaks. Meie majanduskasvu paradigma vajab tugevat remonti. Me vajame uut valgustatust kogu maailmale. 50 logo

Eesti Rooma Klubi on tegutsenud juba 17 aastat. Vapralt on püütud hoida ja edendada ideid, mille on ellu kutsunud Maailma värvikamatest mõtlejatest koosnev rahvusvaheline kogu – Rooma Klubi. Väikese Eesti Rooma Klubi rahvuslik ühendus ei ole aga sellel mõtlejate kaardil sugugi silmapaistmatu olnud – just viimastel aastatel elavnenud tegevust on märgatud ka suures Klubis, meie liikmete töid on avaldatud regulaarselt Rooma Klubi väljaannetes ja meie ettepanekud on leidnud tõsist kaalumist.

28 juunil 2018 on Rooma Klubi edastanud Eesti Rooma Klubile järgmise sisuga kirja:

Kaas-presidendid:
Ernst von Weizsäcker
Anders Wijkman

A. Tarand

A. Tarand

Dr. Andres Tarand
Eesti Rooma Klubi

Kutse liituda Rooma Klubiga

Lugupeetud Dr. Tarand,

Peale meie Täitevkomitee liikmete poolt läbi viidud valimisi on meil heameel võimaluse üle kutsuda Teid Rooma Klubi auliikmeks, so kuuluvaks umb 100 maailma silmapaistvama inimese hulka.

Valituks osutusite just Teie mitte ainult Teie silmapaistvate saavutuste tõttu, Teie reputatsiooni ja intellektuaalse teravuse tõttu, vaid selle tõttu, et me usume, et Te suudate täita Klubis väärtuslikku ja aktiivset osa.

Klubi tähistab sel aastal oma 50. aastapäeva. Juubeli kulminatsiooniks saab oktoobris Roomas toimuv konverents. Selle raames on ette valmistatud Rooma Klubi uus raport „Come On!“ (e.k. Ole nüüd!) – kapitalismist, lühiajalisusest, populatsioonis ja planeedi hävitamisest, mille kaasautorid on selle kirja saatjad ja mille autoriteks on rohkem kui kolmkümmend Rooma Klubi liiget. Mingis mõttes on see järg kunagisele raportile „Limits to Growth” (e.k. Kasvu piirid). On aga tulnud aeg tegelda uute väljakutsetega, sh kliimamuutused, vastutustundetud finantsturud, digimajandus ja teised häirivad tehnoloogilised trendid, kasvavalt moonutatud jaotused sissetulekutes ja omamises ning demokraatia kriis. Lisaks sellele paneme me küsimärgi ka “Sustainable Development Goals” (e.k. säästva arengu eesmärkide) kohale. Mitte eesmärkidele endile – need on väärtuslikud. Pigem sellele, kas need on saavutatavad tänaste poliitikate ja mõtlemismudelite abil. Meie hinnangul on keskkonda puudutavatel eesmärkidel oht puruneda tavapäraste kasvupoliitikate tõttu.

Me elame maailmas, mis on „täis saanud“ – meid on ligi kaheksa miljardit inimest. Meie mõtlemine, religioonid ja meie majandusdoktriinid on pärit ajast, kui maailm oli “tühi”, st ajast, mil maailma elanikkond kõikus ühe ja kahe miljardi vahel. Praegused trendid ei taga jätkumist. Need muudavad “täis saanud” maailma ohtlikult haavatavaks. Meie majanduskasvu paradigma vajab tugevat remonti. Me vajame uut valgustatust kogu maailmale.

Tasakaalu võib tagada uue valgustatuse kese – tasakaalu inimeste ja looduse vahel, lühiajalise ja kestva vahel, turu jõudude ja reegleid kehtestava riigi vahel, isikliku tarbimise ja avalike teenuste vahel, õigluse ja tipptasemel soorituse vahel, kiiruse ja stabiilsuse vahel.

…

Liikme staatus kehtib viis aastat, kuigi seda võib uuendada Täitevkomitee.

Loodame siiralt, et Te võtate kutse vastu ning tervitame Teid Klubi liikmete hulgas.

Parimate soovidega,

signad

(Ernst von Weizsäcker)                 (Anders Wijkman)

The Club of Rome

Lagerhausstrasse 9, 8400 Winterthur,  Switzerland

Tel.: 00-41-(0)52-244-0808,  info@clubofrome.org,  http://www.clubofrome.org

*kirja originaali inglise keeles näete SIIT

Rooma Klubi Põhikirja leiate SIIT

Rooma Klubi AULIIKMED

 

Suvi lõpeb, töö aeg algab

19 Laupäev aug. 2017

Posted by in üldinfo, meedia, tunnustus

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , ,

Head roomaklubilased ja külalislugejad,

Uue hooaja esimene koosolek toimub planeeritult 12. septembril kl 4, teada-tuntud kohas. Külalistel palun ette registreerida. Kuni pole tehtud muutvaid otsuseid, kohtume ikka iga kuu teisel teisipäeval. Uue hooaja plaanidest siis juba täpsemalt.

Suve lõpp on aeg Eesti II sünnipäeva tähistamiseks. Siin võtmerolli mänginud mehed juhivad ka Eesti Rooma Klubi (analüüsijate ja tuleviku prognoosijate kogu) – president Andres Tarand, auesimees Arnold Rüütel, juhatuse liige Indrek Toome. Katkeid nende meenutustest:

Andres Tarand: poliitikas on liiga palju teineteisele ärapanemist

Jätka lugemist →

Seitse minutit olukorrast EV-s. A. Tarand

02 Pühapäev apr. 2017

Posted by in avaldus, konverents, meedia

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, ,

Pärnu pleenum Loomeliitude 1987 mälestuseks 02. aprillil 2017

Lp. loojad!
Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.

Jätka lugemist →

Warming Climate – Melting Ice (Global Freshwater Resources). A. Tarand

30 Reede dets. 2016

Posted by in üldinfo, prognoos

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, ,

Presented on the third conference of The High Panel on Water and Peace”,
December 7-9 2016 – San Jose, Costa Rica

by Andres Tarand

tarand-2

The main sources of the presentation are Scientific journals The Cryosphere (2016), Nature (2016), Science (2014, 2015).

The aim of this presentation is to offer latest scientific achievements and conclusions on the development of the Earth Cryosphere[1] in polar regions. It does not include alpine glaciers, which have been mankind´s water suppliers for centuries and are now monitored by the UN-Water or national governments.

Let us start from the Arctic where the ice sheets have entered a phase of dangerous instability.

Jätka lugemist →

Põlevkivi ja põhiseadus. A. Tarand

25 Pühapäev dets. 2016

Posted by in avaldus

≈ Lisa kommentaar

Sildid

,

tarand-2Avalduse on koostanud: Andres Tarand
1992–1994 Keskkonnaminister
1994–1995 Peaminister
2004–2009 Euroopa Parlamendi liige

Juba paar aastakümmet toimub meie põlevkivivarude ümber aktiivne tegevus, milles põhiline on elektrienergia tootmine ning kalli nafta aegadel ka põlevkiviõli tootmine. Siinjuures ei ole asjade käik toimunud kaugeltki vastavuses Eesti kaugemate sihtidega ning kehtivate seadustega.

Läheme tagasi aega, mil paarikuine taastatud Eesti Vabariik hakkas tegema endale põhiseadust. Oli aimatav, et tekkiv turumajandus võib oma nooruslikus tuhinas muutuda küllalt ohtlikuks loodusvaradele, kui kõik iseregulatsioonile usaldada. Formaalselt vanad seadused küll kehtisid kuni uute tekkimiseni, kuid praktikas need kedagi ei huvitanud. Selles olukorras näis õige kindlustada huvide reguleerimine põhiseaduse abil. Pärast pikka piiklemist Põhiseaduse assamblees sündisid kaks keskkonnakaitselist paragrahvi. Vastuseisu avaldasid teiste seas ka mitmed juristid, kuna sel ajal riikide põhiseadustes selliseid pügalaid ei leidunud. Eesti põhiseaduse referendumi ajaks[1] oli aga toimunud Rio de Janeiros UNCED[2] ning suhtumine keskkonda oli rahvusvaheliselt oluliselt muutunud. Põhiseadusesse vastavate sätete sisseviimisel on vahel pioneeriks peetud Costa Ricat, aga otseallikast kontrollimisel selgub, et Eesti jõudis siiski ligi kaks aastat ette. Aastaks 2002 oli keskkonnakaitse paragrahv ühel või teisel kujul lülitatud juba enam kui pooltesse ÜRO liikmesriikide põhiseadustesse.

Jätka lugemist →