Töökeel: eesti, inglise Sihtrühm: ametiasutused, poliitikud, ettevõtete ja tööandjate organisatsioonid, teadlased, mittetulundusühendused ja eksperdid, kelle töövaldkonnaks on töörände/sisserändeküsimused Põhjamaades, Eestis, Lätis ja Leedus
Ettekanded põhinevad valitsus- ja teadusasutuste värskeimatel rände ja lõimimise teemalistel uurimustel ja analüüsidel Euroopa, Põhja- ja Baltimaade näidetel ning avaliku ja kolmanda sektori kogemustel lõimimisega seotud väljakutsete lahendaamisel.
Massiline sisseränne euroopa liidu riikidesse ja üleilmastuv terrorism on nihutanud esiplaanile rea üle riigipiiride ulatuvaid välis- ja sisejulgeoleku küsimusi.
Enamikes Euroopa riikides on kaasuvana tekkinud tugev surve siseriiklikele sotsiaalsetele ja kultuurilistele struktuuridele.
Kus asub Eesti sellel pildil?
391 000st “sõjapõgenikust” pole tänaseks Ungarisse jäänud mitte ühtegi
Massiline sisseränne euroopa liidu riikidesse ja üleilmastuv terrorism on nihutanud esiplaanile rea üle riigipiiride ulatuvaid välis- ja sisejulgeoleku küsimusi. Enamikes Euroopa riikides on kaasuvana tekkinud tugev surve siseriiklikele sotsiaalsetele ja kultuurilistele struktuuridele.
Üldsusele vahendatav teave on vastuoluline ja sageli tõekauge. Kuna globaalsed protsessid juhivad lähitulevikus tõenäoliselt uute suurte immigratsiooni-laineteni Euroopa suunas, siis on ka Eesti ees ülesanne jätta kõrvale senine must-valge immigratsiooni-diskussioon ning asendada see märksa kvaliteetsema ühiskondliku arutlusega Eesti võimest ja võimalustest osaleda protsessis oma nägu kaotamata. Arutlus peaks lähtuma tegelikkusest, mitte kellegi ootustepärasest võimekusest ja olukorrast.
Rõhutades meie põhiseaduslike institutsioonide juhtivat osa ja vastutust immigratsiooni haldamises, pöördub Eesti Rooma Klubi eeskätt kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste poole üleskutsega tihedaks koostööks immigratsiooni poolt- ja vastuargumentide esitamiseks avalikkusele ning kaalutlemiseks meedias moel, mis välistaks primitiivsete allhoovuste mõju.
Seda ei suuda teha jõe vastaskallastele kogunenud “Ei!“ ja “Jah!“ laagrid oma loosungitega, kus juba ette teatakse, kus pool asub kogu tõde. Tegemist peab olema silla ehitamisega ja seda mitte piki jõge, vaid üle jõe.
Meie kõigi elu mõjutavad riikidevahelised kokkulepped teeb valitsus, mis praegu triivib omapead. Neid kokkuleppeid saavad aga mõjutada praktiliste kohalike ülesannetega tegelevad paikkondlikud organisatsioonid riiklikus-, era- ja mittetulundussektoris. Üleskutse ei ole osaleda populaarsuskampaanias, vaid see on protsess Eestile ja teistele riikidele vastuvõetava ning kasuliku lahenduseni jõudmiseks, sellele avalikkuse mõistva suhtumise kujundamiseks ja sellest lähtuvate praktiliste sammude kavandamiseks.
Tutvustab tema juhtimisel kokku seatud ja Juhatuse poolt koosolekul käsitlemiseks soovitatud eestluse püsimajäämise problemaatika käsitlust.
Rõhutab, et teema piiritlemisel lähtuti Põhiseadusest. Kas lähtuda eesti rahvusest või „eestimaalasest“. Kuna tekst oli kõigile eelnevalt laiali saadetud, siis juhtis tähelepanu probleemsetele kohtadele ja tõi taustana esile analoogiaid mujalt maailmast. Põhiline konflikt ei tulene mitte majanduslikust viletsusest vaid ebaõiglus on see, mis närvutab inimesi. Rahaga ei ole kaugeltki kõik kinni makstav. Sotsiaalne ebaõiglus võib viia passiivse vastupanuni (sissetulekute varjamine, äraminek Eestist jms.)
Mis ajas me elame? On veel vaid 5 päeva, kui ilma hakkab jälle valgenema. Pimeduse ja valguse vaheldumine ühendab põhjamaid kõige kõvema argumendina. Me liigume loogeldes loojangu poole, ütleb Runnel. On see nii?
Kahe aasta jooksul on teemadeks olnud:
Möödunud aastal rahvastik. Situatsioon on uus. Pole ränga nälja või kasakate- või katkujärgne olukord. Täiesti uudne on, et kõik tahavad linna ja veel säravamatesse välismaistesse linnadesse. Meile on see uus, Rootsis, Soomes juba läbitud. Oleme protsessi keskel. Kultuuri hoidmine külas pole jätkusuutlik. See kõik on endiselt suur probleem. Kaevatsi avaldus oli meie eelmise aasta panus. Muuta pole me midagi suutnud.
Tänavu: IT arengud, kliima, Rail Baltic. ITga pole sügavaid probleeme. Sellel ala Eesti töötab. On alasid, kus ei tööta. RB on asi, mis on põhjustanud rahulolematust, kuidas on tehtud. Järjekordselt ütleb valitsus – meie teame. Mis ühtlasi tähendab — teie ei tea! Mida pisem rahvas, seda enam tuleb võtta arvesse teadmisi, mis kellelgi on. Sellele on Vooglaid korduvalt ja korduvalt tähelepanu juhtinud.
