Tags

,

Hoiame riiklikult ja kestvusele olulise Rail Balticu teema üleval
Eesti Rooma Klubi kodulehel, kuni selle võtab üle pädev ekspertide kogu

Suurejooneline projekt Rail Baltic käib mingit oma rada, see on nagu force majeure, millega peavad kõik lihtsalt leppima. Väga paljud kodanikud ja nende ühendused, nende hulgas Eesti Rooma Klubi ja Eesti Looduskaitse Selts on aastaid küsinud, juhtinud tähelepanu, teinud ettepanekuid, protestinud, aga vastuseks on kas mahavaikimine, demagoogia või labane sildistamine. Pole leidunud poliitikuid, kes oleks tunnistanud oma vastutust selles protsessis.

foto-gelezinkeliai2

13. detsembril on Rail Baltic olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu päevakorras.

Koondasime oma hinnangu olukorrale juures olevasse teksti, mis on avatud ühinemiseks kõigile ühendustele ja üksisikutele.
Veel on säilinud lootus, et Rail Balticut on võimalik päästa, tuues projekti reaalsuse pinnale. Selleks on poliitikutel vaja kohe langetada vastutusrikkad ja resoluutsed otsused.

„Rail Baltic – järjekordne peatükk Eesti katkupärimusest?“
 Valdur Mikita

 Vabariigi Valitsusele

Ühiskonnas on kujunenud selge ja valdav suhtumine Rail Balticusse:

  1. Kõik me tahame head rongiühendust Euroopaga ja Eesti sees;
  2. RB oma praeguse versioonis on kindel läbikukkumine, sel pole isegi majanduslikku põhjendatust, kuid kaasnev sotsiaalne ja looduskahju on mastaapne ja pöördumatu;
  3. Olles Euroopa Liidu kodanikud ei tolereeri me meie ühise EL raha raiskamist, saati ei luba me EL raha kasutada ühiskonnale selgelt kahjulike projektide peale;
  4. RB on võimalik ja tuleb teostada sellisena, et sellest saaks ühiskonnale kasulik jätkusuutlik raudtee.

Tänasesse seisu on meid toonud mitu fundamentaalset viga:

  1. Eeldatakse, et300px-railbaltica
    a) jätkub lõputu majanduskasv, järelikult ka vedude mahu kasv ja seda veel vähemalt 40-50 aastat,
    b) ringmajanduse kontsept, mille tulemusena väheneb majanduses kaubavedude vajadus, ei realiseeru.
  2. Eesti elanikkonna huvid on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile midagi teisejärgulist ja need peavad taanduma mingite „kõrgemate“ regionaalpoliitiliste ja globaalmajanduse huvide ees.
  3. Trass läbi Pärnu aktsendiga kiirel reisiühendusel oli mingi hetke poliitiline otsus, milleks ei olnud ei Brüsseli käsku ega mingeid analüüse. Alternatiiv läbi Tartu jäeti põhjendamatult kõrvale. Kõik järgnevad mõjuhinnangud telliti ainult Pärnu trassile.
  4. Puudub projekti pidev sõltumatu auditeerimine.
  5. Kodanikuühiskonna hääl on „kägisemine“, millel ei tohi lasta suuri otsustajaid segada. „Kaasamiseks“ on sisse töötatud meetod: teie räägite, meie kuulame tuimalt ära, ütleme, et teie ettepanekud ei kõlba ja olemegi avalikkusega arvestanud. Siinjuures pole toimunud Arhusi konventsiooni nõuetele vastavat arutelu.

On selge, et:

  1. Reisijate kaugvedu RB-l ei tule, sest pole vajaliku mahuga reisijate voogu, sõidu kallidus ega aeg ei konkureeri lennukiga. Seda kinnitab isegi RB rajamist pooldavaid Eesti-Läti-Leedu (NB! Poolat pole nende hulgas) äriühinguid koondav RB Business Network. Kaubarongide kiiruseks nimetab see ühendus 120 km/t. Järeldus: üle 160 km/t võimaldava kiirraudtee järele pole mitte mingit vajadust.
  2. RB-t mingilgi määral õigustava mahuga kaubavooge on oodata ainult Soomest. Nii Soome peaminister kui EL Komisjoni transpordipeadirektoraadi juht Henrik Hololei näevad RB-l mõtet ainult koos Tallinn- Helsingi tunneliga. Järelikult mõlemad liigitavad RB sellisel kujul utoopia valdkonda. (Senine maailma pikim raudteetunnel on 57 km pikk, ehitus kestis 20 aastat).

Vabariigi Valitsusel on vaja:

  1. Analüüsida ausalt ja Eesti rahvuslikest huvidest lähtuvalt RB-t kui võimalust nii Eesti paremaks ühendamiseks Euroopa südamega kui eestisisese raudteeühenduse parandamiseks. Hinnata tasakaalustatult sotsiaalseid, keskkonnakaitselisi, riigikaitselisi ja majanduslikke kriteeriume.mapka_rbgc
  2. Võtta aeg maha ja asuda läbirääkimistesse EL Komisjoniga finantseerimise ajapikenduse saamiseks, et selgitada täiendavaid trassivalikuid nii Eestis kui ka Lätis. Ka Lätil võib olla suurem huvi omada head raudteeühendust läbi linnade kui mööda tühja mereranda.
  3. Nõuda EL Komisjoni kaudu selgust Poola plaanide suhtes.
  4. Võtta arvesse ka Tartu huvi. 1,5 tundi Tallinna, alla 2 tunni Riiga tooks Tartu mõistlikku lähedusse kogu maailmale.
  5. 52 miljonit riigieelarve-eelnõus asendada summaga 0,52 miljonit, mille eest teostada punktis 1 nimetatud seni puuduv vajalik analüüs.
  6. Määratleda ja fikseerida RB iga etapi juures poliitikute ja ametiisikute konkreetne vastutus.

Kokkuvõtteks:

Vabariigi Valitsuse võimuses on RB läbikukkumisest päästmine, mis praeguse variandi puhul on vältimatu.

November, 2016

Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Rooma Klubi

RB’le on pühendanud artikliruumi mõned lehed:

otsingunuppudega leiad lisa

Rail Baltical on koduleht