Loe ettekande aluseks olevat artiklit: A. Uudelepp

Koosolek koos Eesti Klubiga

Tarand avab. Tehakse tutvustusring.

Uudelepp:

Kõigepealt Praxisest. 35 töötajat. Asutajateks 4 eraisikut aastal 2000. 2 professorit üks finantsist, üks kõrgharidusekspert. Asutajad tundsid, et on puudus rakenduslikust teadmisest, millega lahendada konkreetseid valitsemises ette tulevaid probleeme ja küsimusi. Loetleb valdkonnad.

Lugu Postimehes oli ajendatud vajadusest analüüsida, kuidas parteid olukorda Eestis mõistavad ja lahendusi pakuvad. Valmistati ette 5 teemapaberit.

Üritati vaadata kaugemale kui valitsuste lühiajalised probleemiasetused. Valimistulemused olid värskendavad.

On üks väga suur häda. Kandideerijad ei räägi põhiprobleemidest ausalt. Kui valimisdebattides probleem teravalt ei tõstatu, siis sellega valitsused edaspidi ka ei tegele. Selline on Eesti praktika. Ei küsitud mandaati jõulisteks muudatusteks.

Vaadates ühiskonna põhinäitajaid on muretsemiseks tõsised põhjused. Enamus trendidest on kaarega allapoole või siis seisakus. Inimesed pettuvad Eestis ja lähevad ära. Teine võimalus on pinnase teke radikaliseerumiseks. Kui valitsustel oleks rohkem julgust ja riigimehelikkust tegeleda probleemidega avalikult ja ausalt, mitte ei maskeerita tegevusetust mingite pseudomuutustega.

Asi nukker. Kodanikuna on mure Eesti käekäigu pärast.

Näiteks rahvaarvu vähenemine. Aastaks 2025 on sünnitusealisi naisi umbes kolmandiku võrra vähem. Seda on väga-väga palju. Tööhõive on Eesti üle EU keskmise, kuid tipuni (Rootsini) on veel väga palju maad. 30 aasta pärast jääb tööturule 100 000 in. vähem, kui trend jätkub. Kõige-kõige realistlikum stsenaariumi korral oleks kukkumine 70 000. Eesti riigi püsimisele on see tõsine oht. Kukkumise ruumi meil pole, sest rahvas väike.

Seega on tõsine vajadus pingutada. Ja siin Eestis, mitte Silicon Valleys. On õitsev kultuuriruum, aga kui me ei tegutse jõuliselt täna, siis 30 a. pärast on plats puhas.

Majandus on tõusnud, kuid tootlikkus pole EU keskmise suhtes paranenud, seega olema ikka mahajäämuses.

Kirjutama ajendaski, et ei räägita tõsiselt kõige olulisemast. Puudub ühiskondlik dialoog ja see, et valitsus otsiks lahendusi. Tegeleb killukestega, nagu näiteks lastetoetused ja koolitoit, aga mitte tervikuga. Probleemi põhjustega, nendega, mis tooks kaasa muutused, ei taheta tegeleda.

Küsimused:

Einasto: Räägime palju, aga kuidas end kuuldavaks teha.

V: Olen samal pool lauda ja sama probleemi ees. Toob mõned näited. Praegused lastetoetused on kõige enam vähendanud(?) naiste tööhõivet (mitte laste arvu). Veel näiteid Praxise analüüsitu põhjal. Ettepanekuid asja parandamiseks võtab Sotsmin väga raskelt kuulda, kuid midagi siiski võtab. On väiksed asjad, mis mõjutavad tuhandete elu. On tööealine mittetöötav elanikkond, ca 280 000 inimest, nende hulgas neid, kes ei õpi ega tööta 40 000. Aga enne valimisi räägivad poliitikud ainult töötutest.

Telgmaa: Me teame, kuidas koostatakse koalitsioonileping. Kas sellise metoodikaga saab üldse jõuda hea tulemuseni?

V: hea küsimus. Ei tohi olla liiga detailne. See kodeerib sisse jäikuse. Riigi valitsemine on mittelineaarne. Asjad on muutlikud. Fikseerida detailselt ette 4ks aastaks on lühinägelik. Edasi- ja tagasisidestamine on hea juhtimise eeldus. Seda pole . Tegeletakse liigse keskendatusega rahale. Suur võimalus oleks probleemi- ja eesmärgipõhine k-leping. Detailsed sammud tuleb pidevalt ümber hinnata.

Raig: Haakub viimase küsimusega. Jäikust peaks olema vähem, sest arengud sõltuvad väga väliskeskkonnast. See mõjutab rohkem, kui oskame ette arvata. Kokkulepped peavad olema paindlikud. Juba 20 või rohkem aastaid pole tehtud pikaajalisi otsuseid. Lepped peaks ulatuma ka 25 – 40 aasta peale. Milliste mehhanismidega (k-leping, Põhiseaduse muudatused jms.), kuidas sundida valitsusi tegema pikaajalisi otsuseid? Praxist kuulab valitsus ometi rohkem (võrreldes teistega)

V: SE21 on üle 10 aasta vana. Mais tuleb välja järjekordne Inimarengu aruanne, mis vaatab tagasi SE21-le.

Laiemalt: riigi strateegiline juhtimine on kreenis ametnike poole. On vastav valitsuse määrus, mis määratleb strateegiate, arengukavade jms. käsitlemise. See tehti valitsuse viimasel istungil kiirustades. Minister Atonen ütles a. 2006: te ametnikud võite teha arengukavasid, palju tahate, aga ainult seni, kui see meid, poliitikuid, ei puuduta. Nii ongi strateegiaid ja arengukavasid 60 ümber, mõni aasta tagasi oli neid 420(?). Mingitest prioriteetidest pole selle numbri juures juttugi. Vajadus prioriteete seada on tegelikult kohale jõudnud.

Meie valitsus on liiga detsentraliseeritud. Iga ministeerium on kui silotorn, keegi teise valitsusalasse ei puutu. Inimesed ei tule kokku ega räägi, selline foorum puudub. Ainult riigieelarve pinnal käib lehmakauplemise stiilis arutelu. Strateegiad ei maksa seejuures midagi. Arutelu kultuuris on puudused. 90-ndatel oli see veel teistmoodi. Toob näiteks Sitra analüüsi riikide strateegilisest võimekusest, mis selle moodustab.

Ots: Tuua lauale võimalikult palju probleeme on üks demagoogia võtteid. Üritasime lauale tuua ühe probleemi, iibe. Iga 40-aastase naise kohta on 0,67 tütart. Laste arv võib kasvada, aga kui pole tütreid, pole perspektiivi. Praegune naine tahab 1 last. Kõik pereõpetuse programmid on kaldu emaduseta eneseteostuse suunas. Emadus pole hinnatud. Vaja on muuta pealekasvavate emade suhtumist. Saaks “osta“ lapsi soodustustega, aga need peavad olema piisavad.

Tarand: 4 aastat tagasi hakkasime käsitlema rahvastikku. Lõpeb seal, kus algab. Keegi ei oska teha ettepanekuid, mis mahuks Põhiseaduse raamesse. Kas Praxisel on ettepanekuid, mis oleks võimalik meie väikese rahva ja vaesuse raames? Kuidas Praxis garanteerib oma uuringute sõltumatuse?

V: Rahvastikust. Analüütikud on perepoliitika teemaga pikalt tegelenud. Peab olem 1) järjepidev, 2) on liiga rahakoti poole kaldu. Aga teenuseid pole. See looks võrdsed võimalused kõigile peredele. Eesti kulutab peredele päris palju, tippaegadel 2% SKPst. Raha on kontsentreeritud väga lühikesele ajale, poolteisele aastale. Veel: vanematel peavad olema ema-isa võimalused paremini tasakaalus – ainult 6% isadest on kasutanud võimalust lapsega kodus olla. Vanemahüvitis on seotud naise sissetulekuga. Seega esimene laps sünnib hilja, sest muidu ei jõuta piisava teenistuseni. Võiks olla alternatiivseid viise, millega naised saaks varem lapsi. Et lapse saamine ei tõstaks rongilt maha.

Finantsid. Alguses oli Soros, kes toetas selliseid mõttekodasid paljudes riikides. 2007 kadus see toetus ära, sest tema tingimus oligi jalgade alla saamine. Praxis on isemajandav. Tegevustoetust ei anna riik pennigi. On 4 rahaallikat. 1/3 on rahvusvahelised projektid (mille raames tuleb ka välismaal töötada), eestisisesed projektid nagu analüüsid ja koolitused, millele saab ligi riigihangete karmis konkurentsis, väikesed summad AEFlt või KÜSK-lt kodanikuühiskonnal analüüsideks, annetused väga valitud projektideks, ettevõtetelt peamiselt. Kokku on ca 100 projekti aastas, käive 1,5 milj. eurot.

Leps: Pole päris selge, millega Praxis tegeleb. Jutt oli valimistest ja koalitsioonileppest. Kas olete Põhiseadusega kursis? §60 ütleb, et valimised toimuvad sel ja sel kuupäeval, ei muul ajal. Eelhääletus ja e-valimise on PS vastased.

V: Praxis ei käsitle õiguslikke aspekte. Kodanikuna on mul oma arvamus, on asju, mida riigiteadlasena oskan kommenteerida. Aga kuna ma pole jurist, ei hakka ma PS kommenteerima.

Väärtnõu: PS eesmärke peate õigeks ja tegutsete selle suunas. Koalitsioonilepe ja erakonnad tegutsevad üldiselt PS suunas, kuid esmalt ikka oma võimu kindlustamisega. Seda pole mõtet täiustada. Mida soovitate riigis teha, kuidas asja parandada? Tuleb takistada, et parlamenti saamine oleks äriprojekt.

V: RK ja iga valitsuse ülesanne on juhinduda PS preambulast. Esimene nõue peaks olema: töötage välja rahvastikupoliitika.

Raudvere: Miks olete kahepalgeline? Praxisel ühed seisukohad, Teil kodanikuna teised.

V: Meenutab, mida rääkis. Valimissüsteemi põhihäda on kompens-mandaatide süsteem. Kriitika avalikkuselt on ka peamiselt selle kohta. Alternatiividest pole suurt avalikult räägitud. Rahvastikupoliitika peaks olema sama parteideülene nagu välis- ja kaitsepoliitika.

Väärtnõu: Kui selline poliitika võiks olla, siis see soovitus ei jõua kohale, sest võimul olijate eesmärk on võimul olla, ei muu.

V: Erakondade motivatsiooni parlamenti pääseda kannab suuresti riigieelarvest parteide rahastamine.

Tartes: Teistlaadne probleemipüstitus. On ka üksikindiviidi mõõde riigi kõrval. Ükski seadus ei too lapsi, ikka ema-isa. Sõnum, mida edastatakse emale-isale, et olete pahad, kuna ei tee meile pensioni maksjaid. Kes tahab teistele pensionimaksjaid teha? Tuleks rõhutada laste emotsionaalseid külgi elule. Vaja oleks kõnetada ka kodanikku.

V: Nagu targad on välja uurinud, on väärtuste muutmine kõige raskem, käitumist on kergem muuta. Peamegi alustama käitumisest. Toob näite teisest kultuurist, Gruusiast.

Tartes: Me ei käitu selle pärast nii või naa, et seadus käsib. Käitume selle pärast, et nii on mõistlik. Ühiskonda juhivad head tavad, alles siis seadused. Üldlaulupidu teeb selleks rohkem kui valitsused.

Lahtvee: Ei pea süüdistama Annikat riigi ja parteide vigades. Las e-valimised jäävad, ka siis kui PS on vananenud.

Vooglaid: Leps on järsu sõnaga, kuid heatahtlik. Aitäh mitmetahulise vaatluse eest. Teema lai, aga kui mingile aspektile keskenduda, ei tohi jätta muljet, et teised pole tähtsad. Lahendused, mis pole PS-ga kooskõlas, ei kehti. Valimised. Umbes pooled inimesed ei vali üldse. Protseduur ei saanud olla otsustus. Et inimene saaks otsustada, peab ta olema haritud , informeerituid jne, et saada aru, mida tema otsus kaasa toob. On õigus olla valitud ja saada valida. Aga pole kohustust olla teadlik ja aru saada, mis toimub. RKsse kandideerisid isikud, kellest mitte ükski ei kujuta ette, mida peks tegema ja kuidas tegutseda. Vastust pole, kohustustest aru ei saada. Tegelikult ei kandideeritud selleks, et teenida rahvast. Annavad küll vande PS-likule korrale, aga millele ustavust vannutakse, ette ei kujutata. Valimistest kujunes farss. Kas haritlaskond võtab midagi ette või mitte. NL-s ilmutas Eesti olulist rolli, et koloss kokku vajus. Eesti on kriitilisel teel, täiesti vaene, ei suuda isegi jooksvaid kulutusi ise katta. Kui kaua saab nii jätkata?. Sellele juhtis Annika korduvalt tähelepanu. Eeldatavad tagajärjed tõi Annika selgelt välja.

Raig: On piinlik, et juristid ei esita küsimusi juristidele, mitte Annikale. Ettepanek kutsuda õiguskantsler, sest tema küsimus on PS tõlgendamine. Praxis on, keda valitsus kuulab. Keda valitsus veel üldse kuulab? Millised on need strateegilised probleemid, millega valitsus peaks veel tegelema peale juba käsitletud 3? Kuidas neid käivitada?

V: Minu algklasside klassijuhataja ütles, et kui laps ei taha õppida, siis kulbiga teadmisi pähe ei pane. Valitsus peab ise tahtma. Esindusdemokraatiat ei saa asendada osalusdem-ga. Vaesuse teema. Jah, olemegi põhjamaa, aga vaena põhjamaa. Keda valitsus kuulab? 90-ndatel olid valitsuskomisjonid, mis töötasid välja meetmed. Nüüd neid enam pole, kuid oleks väga vaja otsuste ette valmistamiseks. Üks väga korralik võimalus minevikust on veel. Ei taheta institutsionaliseeruda teadmiste/ekspertide kuulamist. Toob näite Säästva Arengu Komisjoni minevikust, kus esimees oli PM. Näiteks on küll olemas e-eesti nõukogu. Kutsutakse ettekandeid esitama, kuid edasiviivaks aruteluks seda ei kasutata. On valdkondi, kus kutsutaks teadlasi kabinetinõupidamistele, kuid see on erand,mitte reegel.

Liiv: 70-ndatel oli ka iive kõne all. Samad küsimused nagu täna. Vooglaidi kodus arutati seda teemat. Juht (PM) peab olema haritud, et ta saaks teadlaste jutust aru. Kuidas toimus pärast katku eestlaste arvu kiire taastumise. Baltisakslaste peredes langes sündimus XX sajandi alguseks – miks? Minu vanaemal oli 6 last. Ilma igasuguse sotsabita tuldi toime. Kuidas? Aga nüüd oleme hädas, aga mis oli siis liikumapanev jõud? Lahendus on, et on vaja haritud PM, mitte tagatuba.

V: On palju faktoreid, ühiskond on väga muutunud.

Palm: Pind on alt kadunud. See keskharidus, millele saaks kõrghariduse üles ehitada. Sellest suur väljakukkumine reaalainetes. Seega keskhariduse paber on tegelikult võlts. Kas Praxis tegeleb sellega, kuidas koolid annavad välja diplomeid ilma teadmisteta? Finantseerimine per capita on hariduse surm.

V: Väga täpne probleemilahkamine. See on inimkvaliteet. Selles jääme juba Lätist-Leedust maha. Pisa uuringute järgi oleme geeniuste kasvulava. Täiskasvanutena viimaste hulgas. Koole on mitmesuguseid, paljud koolid annavad siiski hariduse. 3+2 solkis kõrghariduse ära. 2 suurt probleemi. 1) Koolilõpetaja „mõistab vigadega kirjutada“, õigekiri on muutunud mingiks vabatahtlikus asjaks. 2) Matemaatika kuulutatakse raskeks ja parem sellest loobuda.

Varik: Elan ratastel. NL-st saadeti välja, nüüd olen tagasi. Mind tunnevad paljudel maadel elavad eestlased. Eestisse ei tule seni keegi tagasi, kuni see pole usaldust taastanud. Kreekat toetatakse, aga omi mitte. Inimestesse suhtutakse halvasti. Inimesed ei tule poisikeste valitsuse rüüstatud maale.

Tarand: Tänab ja annab lilled.

2.

Saluste:

Annab lühiülevaate Eesti regionaalse energiavarustamise võimalustest Saksamaa Mittelhesseni bioenergiaregiooni eeskujul. On koostanud sellekohase eestikeelse annotatsiooni. Oleks vaja noori inimesi, kes admin-liinis kas kõrgkooli lõputööna või doktoritööna kaasa lööks. Igaüks teist võiks oma kodupaikades kaasa haarata noori nende tegevusalade uuringutele. Me ei tea, kelle noored kus ülikoolides õpivad. Rakvere pool tuleb kampa üks gümnaasiumidirektor. Mind süüdistatakse, et koostasin ja tahan välja anda eestikeelse annoteeritud õpiku ca 300 lk. Süüdi, et koostasin ilma tellimata. Raamatu ilmumine oleks võimalik esimeseI poolaastal, aga jääb teise Tõlkisin ühe Saksa bioenergiaregiooni asjad eesti keelde. Mida arvate või soovitate, kuidas see eesti avalikkusele kätteaadavaks teha? Kas minu kodulehel, või FB abil, aga see elementaarne AB, kus on väga palju uusi Saksa asju eriti ühistegevuse valdkonnas, mida keegi Eestis kuulata ei taha, peaks saama üldteada. Alaküsimus, kas teie oleksite nõus järgmisel korral sisulisi küsimusi ära kuulata? Ka saab noori kaasa kutsuda? On tehnika, on majandus, on loometehnika. Kas võime kutsuda ka inimesi maakondadest? Olen süüdi, et olen omaalgatuslikult riigi tellimuseta seda teinud.

Tarand: laseme enne juhatusest läbi. Teame ühte, et Eestis pole võimalik ühel klubil täita ministeeriumide kohustusi. Aga toetada võime kirjalikult küll.

3.

Valitakse juhatuse liige. Juhatus teeb ettepaneku valida Urmas TARTES. Valitakse ühehäälselt, teisi kandidaate ega vastuväiteid pole.

Arutelu EK ja CoR koostegemistest. Järgmise koosoleku korraldab EK. Huvitav oleks kuulata uut õiguskantslerit küsimustes, mis ka tänasel koosolekul kerkisid (eelkõige valimiste vastavus Põhiseadusele).