Demograafia andmeid

Eesti Rooma Klubi on vähemalt viimasel viiel aastal pidevalt tegelenud Eesti jätkusuutlikkuse teemadega, käsitledes selle erinevaid tahke (vt nt 1, 2, 3). Koosolekute materjale leiad meie lehel otsisõnadedega. 2017 on plaanis siduda ERK potentsiaal senisest paremini olemas- ja käimasolevate demograafia-alaste uuringutega, et tekitada teadmispõhiseid praktilisi soovitusi, sh miks mitte ka noorele valitsusele. Koostööd tehakse erinevate teadus- ja huvikeskustega, mis selle teemaga seotud on.

Arvamusi ja prognoose:

Sisu kokkuvõte ka lisatud slaididel. Rändesaldo 2016 a. andmed on kokku võetud siin. Artikleid samal teemal:

  • Tiit Tammaru: Eestis on haridus ja koolid segregeeritud ja see segregatsioon jõuab tööturule. Loe
  • Eesti Päevalehe juhtkiri: paneme rände Eesti kasuks tööl. Loe
  • Kadri Ibrus, Laura Mallene: Inimarengu aruanne 2017: Eesti majandus on muutunud rändesõltuvaks. Loe
  • Allan Puur: kui palju on Eestis inimesi aastal 2100? Ränne ja demograafiline kestlikku. Loe
  • Lisaks vaata siit 
  •  Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja nende uuringud
  • Demograafia statistika on takkajärgi tarkus, ehk juhtunu fikseerimine. Homset kujundavad tänased hoiakud. Siin üks uuring “helbekeste” kohta.

10 veebruaril 2017 kohtus 9-liikmeline delegatsioon EV peaministri J. Ratasega, et konkretiseerida eriti tähtsaks riiklikuks ülesandeks kuulutatud rahvastikukriisi lahendamise ülesande tegevuskava. Delegatsiooni koosseisu kuulusid eksperdid, esindajad Toompea Haridusfoorumist ja Eesti Rooma Klubist (4 liiget). Vaata teadet kohtumise kohta siit. Siiani pole valitsus kohtumisel lubatule katet leidnud.

Perekonnaseis ja laste arv (rahva- ja eluruumide loendus, 2011 (20–44-aastased naised)
Pereseis Lasteta Ühe lapsega Kahe lapsega Kolme lapsega Vähemalt nelja lapsega
Abielus 28% 32% 51% 58% 58%
Vabaabielus 72% 32% 30% 27% 26%
Lastega üksikema 36% 18% 15% 16%
100% 100% 99% 100% 100%

Klubi liige Leili Utno kinnitab:

Rahvastikuteaduse potentsiaal on Eestis reaalselt olemas. Eelkõige tänu 1998.a. prof. Kalev Katuse (1955-2008)  poolt loodud Demograafia Instituudile. Meenutan üht Kalev Katuse 2007.a. kirja pandud mõtet:
“Järjepidava poliitika nõue on riigimehelik käitumine.
Kui riigimehelikkust napib, pole põhjust  loota ka rahvastikutaaste järjepidavuse kujunemisele ja sündimuse tõusule“.

Prof. Kalev Katus  tööd jätkavad teadlased Luule Sakkeus, Allan Puur ja nende õpilased. Demograafia Instituut on tänaseks reformitud Eesti demograafia keskuseks. See keskus teostab Eesti rahvastikuarengu alusuuringuid ning  meie riigi demograafilise arengu seiret.

Keskus keskendub kolme põhitegevuse arendamisele:

  • Eesti rahvastikuarengu alusuuringud
  • Rahvastikuteaduse andmealuse arendamine
  • Rahvastikuteaduslike põhiteadmiste levik

Neid ja teisi teadusuuringute teemasid  käsitleb Eesti Demograafia keskuse juures olev Eesti Demograafia Assotsiatsioon (EDA), mille liikmeskonda ma kuulun.

Uurimiseks mõned artiklid:

  1. Puur, A.; Põldma, A. (2014) Eesti sündimusareng ja sündimuse mõjutamise võimalused: lühianalüüs
  2. Puur, Allan; Rahnu, Leen (2011) Teine demograafiline üleminek ja eesti rahvastiku nüüdisareng
  3. Puur, A.; Sakkeus, L.; Tammaru, T. (2013) IAE. Rahvastik
  4. Puur, A.; Sakkeus, L.; Aben, S.  (2015) Rahvaloendus teelahkmel. Tähelepanekuid lõpule jõudnud metoodikatööst. 1. osa
  5. Puur, A.; Sakkeus, L.; Aben, S.  (2015) Rahvaloendus teelahkmel. Tähelepanekuid lõpule jõudnud metoodikatööst. 2. osa
  6. Kuurme, T. (2017) Emale lootes

Margus Punab soovitab diskussiooniga otse haakuvate tööde näited:

  • Puur, A.; Rahnu, L.; Maslauskaitė, A.; Stankūnienė, V. (2016). The transforming educational gradient in marital disruption in Northern Europe: A comparative study based on GGS data. Journal of Comparative Family Studies, 47 (1), 87−110.
  • Rahnu, L.; Puur, A.; Sakkeus, L.; Klesment, M. (2015). Partnership dynamics among migrants and their descendants in Estonia. Demographic Research, 32, 1519−1566, DOI:10.4054/DemRes.2015.32.56.
  • Billingsley, S.; Puur, A.; Sakkeus, L. (2014). Jobs, careers, and becoming a parent under state socialist and market conditions: Evidence from Estonia 1971-2006. Demographic Research, 30, 1733−1768, 10.4054/DemRes.2014.30.64.
  • Klesment, M.; Puur, A.; Rahnu, L.; Sakkeus, L. (2014). Varying association between education and second births in Europe: comparative analysis based on the EU-SILC data. Demographic Research, 31, 813−860, 10.4054/DemRes.2014.31.27.

Eesti demograafiliste arengusuundade kohta on tehtud mitmesuguseid prognoose. Näiteks võiks olla see siin. Eesti demograafilise olukorra statistika on leitav siin ja siin.

  • Veel materjale mõtluseks

Eestlane on valdavalt konservatiivne, kolmandikule eestimaalastest puudub sobiv poliitiline partei, väidavad Ühiskonnauuringute Instituudi uuringud. Vaata lisamaterjale:

  1. Martin Mölder – ettekande tekst ja joonised
  2. Mihkel Solvak – ettekande slaidid

Säästev areng on Eestis statistiliselt määratletud järgnevate kategooriatega: eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal.

  1. Eesti statistika Säästva arengu näitajad (Indicators of Sustainable Development)
  2. SAK Eesti inimvara raport IVAR
  3. Tartu ülikool 2015. Eesti meeste uuring
  4. Riigikogu otsus (eelnõu) „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ 367 OE I ja selle seletuskiri
  5. Konverents “Sisseränne Põhja- ja Baltimaades: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele 2016
  6. Migratsioonitrendid Põhjamaadesse, ettekanne 2015
  7. Statistikablogi – Statistikaameti ajaveeb

Eesti Statistika

Uuri graafikut (1) – klõpsates saad suure pildi: ka siin on selgitavat infot. Graafikul on vanused konkreetsel aastal. Graafik 2 – sünnitusealised naised kokku. Tuleb tähele panna millal need lapsed eostati. Kuhu need naised kadusid? Lisaks – viimase kümnendi trend on naiste lahkumine eestist (vt. nt Tammaru/ Eamets).

St., et kui aastal x on y 20-aastast ja x+20 aastal on 40-aastaseid (oluliselt) vähem, siis ilmselt on need naised maalt lahkunud, sest naiste suremus on meil väga madal. Oluline veel – 40-aastane võtab kaasa ka oma 10-aastase.

Võrdle näitajatega enne II MS (graafik 3):

Dr. Jaak Uibu: Rahvastikukriisi kogumik leia SIIT. Uuri ka kogumikku “Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist”. Valitud artiklid, ettekanded ja kirjad aastaist 2005-2016. J. Uibu. 2016.

Eesti kultuuriruum

Eesti kultuuriruum on statistika andmetel tihenenud (graafik 4). Kultuuriruumi elujõulisuse teised statistilised näitajad(⇓) on:

  • Kultuuriasutustes käijate osatähtsus 20–64-aastaste seas
  • Kultuuri tööhõive
  • Kultuuriharrastajad
  • Raamatute trükiarv aastas (2015 – 4.6 miljonit eksemplari)
  • Tähtsamate loomemajanduse tegevusalade toodang (2015- 641.7 miljonit €)
  • Kasutuses olevate ehitismälestiste osatähtsus kõigi ehitismälestiste seas (2015 – 74%)
  • Loomuliku iibe kordaja (2015 =-1.01)
  • Summaarne sündimuskordaja (2015 – 1.58)
  • Surmad õnnetusjuhtumite, mürgistuste või traumade tagajärjel

(⇑) mõistete definitsioonid leiad siit

Veel graafilist statistikat:

Mehed + naised 70-74 75-79 80-84 85-89 90-94 95-99 100+
2016 54.248 55.174 36.430 22.076 7.422 1.038 128

Meenutuseks vana kulda, ehk Hardo Aasmäe arvamisi Eestist, Euroliidust ja uuest stardist:

  1. Restart Eesti – nõuanded Hardo Aasmäelt (vestlus)
  2. Restart Eesti – nõuanded Hardo Aasmäelt (küsimused)

Taustainfot kogu maailma kohta:

  1. Maailma rahvastik 2020 ja 2050
  2. Maailma demograafilist situatsiooni mõjutavaid tegureid 2016 
  3. Naiste olukorrast suurima juurdekasvuga riikides
  4. Jätkusuutlik areng toetub reguleeritud demograafiale
  5. Läti rahvaarv kahaneb, Eestis kasvab sisserände toel
  6. Välja surevad mitte ainult rahvad vaid eluspopulatsioonid üldse