Ametikirja mõistet Eesti seadusandlus ei kasuta ega sätesta. Ometi pole ametikirja kui kommunikatsioonivahendi ja riigijuhtimise hoova osatähtsus digiajastul sugugi vähenenud.

Vaatamata kohustavatele seadustele ei kipu ametnikud, kellede käes riigi valitsemisel ja juhtimisel suur osa võimust, “rahva” pärimistele vastama. Sama laieneb ka tippametnikele nagu president ja peaminister ning nende bürood. Kodanikud on püüdnud isegi kohtust abi otsida. …neile ei vastata.

J. Uibu on püüdnud selgitada, mis see on, mille toimimatusest käib jutt ning kutsub ka suvisel ajal kaasa mõtlema.