Eesti Looduskaitse Selts, see Eesti Rooma Klubi emaorganisatsioon – ellukutsuja, sünnitaja, hoidja ja taskuraha korraldaja – pidas 2017. a. juuli viimasel nädalavahel on 50. suvist kokkutulekut Porkunis ja Lääne-Virumaa maastikel. Ühtlasi toimus Eesti Looduskaitse Seltsi 18. kongress.

Eesti Looduskaitse Selts toetub oma meenutustes ajale, mil teadlase loomulikuks ülesandeks oli ka ühiskonna aktiivne ja tooni andev mõjutamine. Teadlane oli isiksus. Isiksus ei jää märkamata. Ta on loomulikult arvamistes eestvedaja, moodsa sõnaga liider. Jaan Eilart (1933-2006) on üks neist, keda tuleb tänada ühiskondliku mõtlemise suunamise eest reas looduse kaitse >> keskkonna kaitse >> kultuuri ja rahvusriikluse kaitse. Nii nagu igal liigil on õigus elule oma keskkonnas ja oma arengutempode rajal, nii ka igal rahval. 1957, sügaval nõuka-ajal, asuti tema eestvedamisel Tartu Ülikoolis õpetama õppeainena looduskaitset, 1958. aastal asutas ta Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR), väidetavalt vanima tudengite looduskaitseühenduse maailmas. 1969. aastal juhtis Jaan Eilart  NSVL esimese rahvuspagi rajamist Lahemaal, hiljem osales juhendajana Komi, Armeenia ja Tadžikistani rahvusparkide loomisel. Hakkasid süvenema arusaamad planeedist Maa kui ühtsest ja ühendatud süsteemist, ilmusid “Hääletu kevad”, “Kasvu piirid”, tekkis Eesti Rooma Klubi, mille üheks asutajaks ka Eilart. Roomaklubilased, sh. klubisse kuuluvad eesti akadeemikud, on neid mõtteid aastakümnete vältel aktiivselt edasi arendanud. Vt. kas Youtube’ist, ERR arhiivist või vt siit nt. Rein Einasto mõtteid sel teemal.

Seekordse, Eesti siiani suurima MTÜ kokkusaamise paigaks oli valitud omapärane Porkuni – selle ujuvad saared, tühjenev ja täituv järv, kaunis loodus ja rikas kultuurilugu peegeldab mitmemõõtmeliselt ELKS traditsioone. Üheskoos tamme istutamine, loodus- ja kultuuriradade uurimine sidus Eesti ja kohaliku Läänemere ja rahvusvahelisega ning lihtsa ja maise kuninglikuga (vt. pilte).

Seekordne auliikmete nimetamine seltsi endise esimehe J. Riisi ettepanekul oli saagirohke just ELKS pojale Eesti Rooma Klubile – neljast 2017 auliikmest kaks on aktiivsed Eesti Rooma Klubi juhtfiguurid – nomineeritud said ERK president Andres Tarand ja tegevsekretär Juhan Telgmaa. Nii Seltsi auesimees kui ERK liige President Arnold Rüütel pidas kohase kõne.

ELKS kongressi toimumiskohaks oli Mädapea mõis. Ka see sümboolne ju – mõisakultuur, mis hoiab ühes legendid, päritolu, kultuuri luues seosed inimeste, koha ja olude vahel keele kaudu on osa meie keskkonnast. Ja see on unikaalne ja kordumatu. 101 delegaati üle Eesti otsustasid:

  • Kaasajastada Põhikirja
  • Värskendada juhatust
  • Olla tugevamalt sidustatud kogukondlikult ja riigi tasandil ülesannetega, mida uus muutuv aeg meie ette seab
  • Leida paremat kandepinda ja näidata julgemalt Seltsi kui mittepoliitilise ühiskondliku liikumise võimalusi ja jõudu oma kodukoha, sh. Eesti elu kujundamisel

Muidugi käisid ühisolemiste juurde V. Mikita, lõke, Henn Rebase akordion ja suvi looduses. Tallinn ja EL eesistumine, liiklussegadused ja telekamaksud – kõik selle sai korraks unustada, et laadida ennast tegusaks uueks hooajaks. See ei tähendanud tõsiste teemade eitamist. Otse vastupidi – eesti rahvuskivi pae väärtustamine, pääsupojad akna taga, Eesti maastikud, kohalik toit, kohalik ettevõtlus – just see on nurk, mis poliitvaidlustes vahel unustatakse. Mil määral ja milleks me neid väärtusi ümber kujundame? Kas need on parteipoliitilised või rahvuslikud otsustused, kes neid tegema peaks ja on volitatud tegema.? Ka ELKS ei saa neist küsimustest mööda. Eesistumisel näitame uhkusega oma metsi ja loodust. On see kestlik? Mis on mille arvelt? Peame ühendama Säästva Arengu, projektid ja kohalikud eksperdid. Kas oleme olnud selles teaduse ja teadmistega kooskõlas, kas oleme olnud piisavalt järjekindlad? Meid ajavad segadusse KOV valimised, reformid ja sageli vahetuvad ministrid – ka ELKS esimees Vootele Hansen kinnitas korduvalt, et peame pea selge hoidma ja rahva enda seltsid ja klubid, mitte mõtted vaid otsused ja teod või tegemata jätmised määravad, milline on see Eestimaa, mille oma lastele ja lastelastele pärandame.

Tagasi väikse poja Eesti Rooma Klubi juurde:

Kas Eesti Rooma Klubist saab kunagi ka päris iseseisev ja tululik ühing, näitab aeg. Ja uus hooaeg algab juba septembris. Ka Klubil seisavad emaühingu eeskujul ees enesele otsa vaatamine, selgete sihtide seadmine ja jõukohaste ülesannete kavandamine. Globaalne algab siit, täna ja igaühe võimetekohasest kaasalöömisest.

 

 

pildid tegi T. Stewart