Slaidiprogramm.

tammetTI definitsiooni – 1) päris mõtlev masin, 2) tarkvara, mis lahendaks keerulisi probleeme, mis võtaks inimeselt palju aega. Viimane on realistlik. Arvutiteadlaste ja tehisintellektiga (TI) tegelejate hulgas levinud vaatepunkt. Aga küllaltki radikaalne.

Idee praktilise rakenduse algatamine on aastas 1956. Suurt edu polnud ja 70-ndatel kärbiti suuresti investeeringuid. Asjad kulgevad küll, aga aeglaselt. Loogika on üks valdkond, tegeleb teoreemide tõestamisega. Pärismatemaatika probleem ei õnnestu hästi lahendada, sest inimene ei suuda ülesannet piisava täpsusega formuleerida. Veelahe ilmnes malemängus, kus masin hakkas ühest hetkest inimest võitma. 2004 võistlesid automaatautod, kuid ükski ei läbinud distantsi. 2005 läbis juba mitu autot, sest asi arenes.

Arvatakse, et ajus pole üht kamandavat piirkonda. On palju iseseisvaid, mis töötavad võrgustikuna. Nii püütakse ka masinaid kujundada. Töötab simulatsiooni protsess. 2007 tehti linnas 96 km. Töötab tiim nimega Google-Car.

Andmete agregeerimine. Võrgus tohutult andmeid. Neid on vaja otsida ja agregeerida. Ja veel mitu erinevate ülesannetega süsteeme on töös.

Tarkvara.

Inimaju ei ole hästi kohandatud variantide läbitöötamiseks. On kohasem kujutluste-piltide kokku seadmiseks. On õppimisvõimeline. Tarkvaras ei ole seda suutnud keegi seda hästi saavutada. Deduktsiooni asjad tulevad hästi välja, induktsioon ei tule. TI tarkvara on endiselt suhteliselt lihtsakoeline eksperimentaaltarkvara.

TV sarnaneb enim bioloogiaga. Programmid on nagu loomad. TV ei koosne lego blokkidest, käib kokku nagu organitest. Selle juures hakkavad ilmnema mingid bioloogiast tuttavad nähtused.

Evolutsioon.

Alustalad on triviaalsed. Piiratud ressursi puhul ei saa lõputult paljuneda. Kes paljuneb rohkem, see säilib kauem. Pidevalt tekib keerulisust ja evolutsioon täiustab end ise. Meem on üks mõisteid, sealjuures selline, mida ei saa täpselt defineerida. Meem on ainus isepaljunev asi ja tv on üks meemidest.

Sotsiobioloogia. Evolutsioonipsühholoogia.

Evolutsiooni vältel on toimunud suuri hüppeid. Ainuraksed hakkasid näiteks hulkrakseid moodustama. Need on väga radikaalsed hüpped. Hüpotees – oleme parajasti teel järgmisse suurde hüppesse. Praegu oleme rakukolooniad. Järgmine faas võiks olla mingi teine seisund.

TI meie ümber.

Võib vaadelda, et TI on juba olemas – ühiskond kõigi oma kommunikatsiooni- ja organiseerumise vahendistega. Võibolla polegi vaja väga tarku inimesi, kuid on vaja väga head kommunikatsiooni inimeste vahel. Nagu näiteks USA ühiskond. Inimesed kui rakud, meemid inimeste peades ja infra moodustavadki kokku TI.

Edasi võiks käia mõtteline eksperiment. Vahetaks ühe neuroni tehisneuroniga, siis järgmise ja lõpuks oleme kõik ära vahetanud ilma, et inimene ise seda üldse märkaks. Analoogne protsess võibolla praegu käibki. Selline ongi arvutiinimeste vaade üldjoontes.

Kui öeldakse inimlik, siis tegelikult on see samane loomalikkusega (pehmed väärtused on omased kõrgematele loomadele).

Inimese kui liigi evolutsioon on tõenäoliselt pidurdunud. Ühiskonna evolutsioon on kiirenenud. Inimene on robot, mis on programmeeritud ühiskonnale alluma. Emotsioonid on hoovad, millega ühiskond inimesi manipuleerib. Ja inimene teebki rohkem tööd.

Singulaarsushüpotees.

Kuna tehnoloogia areng näib kiirenevat, siis see ei saa olla lõputu ja peaks lõppema mingi plahvatusega, mille tagajärjel tekib midagi muud. TI pole võimalik teha või ette kujutada mingi valmis kastina. See tekib mingi loomuliku evolutsiooni tulemusena ilma, et peaks midagi väga ette võtma.

On igasuguseid hämajaid. Näiteks „meie teeme head, teised teevad paha, andke raha meile“. See on tühi jutt.


Küsimused ja kommentaarid

Kelder: Kas kiirenemine pole illusioon? Praegune etapp kestab aasta mastaabis vaid viimase sekundikümnendiku vältel. Miks on inimkonnal vaja TI?

V: Nagu kõike muudki. Ja see pole kellegi kontrolli ega otsustamise all.

Inimlik-loomalik?

V: See on nagu ahelakõlin. Ilus heli varjutab ebameeldiva, kuigi sekundaarsel moel. On ka idamaine mõtteviis. Pühakud on leidnud oma egost välja mineku viisi.

V: Läbivalt budistlik ühiskond on erakordselt vaene ja nõrk. Puhtal jõuskaalal. Kultuuriskaalal võib see olla muidugi vastupidi.

Kaevats. Kas meem on kahene struktuur – neurofüsiloloogiline struktuur ajus ja teiselt poolt tema sisu? Või kolmetine ja enamgi?

V: Mida see tähendab, on semiootika küsimus. Kus ta paikneb? Kui kaks aju, siis pole oluline kus ta on. Üldiselt väga raskelt vastatav küsimus.

Leps: Õigusteadus on kõige keerulisem, ikkagi juutide teadus. Juudid on Teile kõige lähemal, kuid jalad ikka maa peal. Maletajad, muusikud, dirigendid jne. on juudid. Juudid räägivad, et nad on osavad interpreteerima olemasolevat, kuid ideed puuduvad. Ka kollasel rassil pidi sama olema. Ideede küsimus on huvitav. TI tekib kindlasti evolutsiooni tulemusel ise. Jõud (vägivald) on ühiskonnas alati esikohal.

V: On nii geneetilised kui kultuurilised mehhanismid. Kui sotsiaalset kompetentsi kandvad omadused on kasutamata, siis inimene lülitab selle ressursi mujale. Inimesed on suhteliselt sarnase kapatsiteediga.

Levald: „Tehis-üli-inimene“ Kas üliteadusel, mis meid juhib, peab üldse mingit materiaalset vormi olema?

V: Tarkvara on materiaalne, kuna peab olema kusagil salvestatuna.

Levald: Ikkagi peab olema hierarhias miski-keegi kõrgemal, kes juhiks.

V: Aju ei ole hierarhiline. Järelikult saab ka ilma.

Tarand: Üks prantsuse bioloog rääkis sipelga-ühiskonnast, kus pole juhti, aga kõik funktsioneerib tänu sellele, et on klassid. Kõik on nagu organismi rakud. Teiselt poolt teame evolutsioonist, et kõik on hierarhiline. Inimühiskonnas eriti. Et olla kõvem, kangem jne., sellele raisatakse tohutult energiat. Kas hierarhilisus peab kaduma, et TI juhiks?

V: Ma ei usu, et me saame aru, kuidas keeruline ühiskond toimib. Nagu ei haara asja ka sipelgas või koer koerakarja hulgas. Hierarhia pole tugev, see on pigem näilisus.

Levald: eesmärgi saavutamiseks on vaja hierarhiat. Muidu on lihtsalt olesklemine. Küsimus niisiis selles, kas on eesmärki või mitte.

Väärtnõu: Evolutsioon?

V: Evolutsioon pole kadunud. Kui vaadelda pikemat perioodi, siis nõrgemad indiviidid ei saa järglasi. Seda mehhanismi ühiskonnas pole, et nõrgemad ei saaks järglasi.

Einasto : Inimese olemuse määrab vaimsus. Ühelt poolt ratsionaalsus, teiselt poolt tunded. Kultuur jääb tunnete poole. Kas TI tegijate seltskond läheneb ka tunnetele? Mõtete lugemine.

V: Absoluutselt mitte. Tunded on tegelikult jõumehhanism. See pole tingimata midagi nauditavat?

Einasto: ehk oleks emotsionaalne pool õigem aluseks võtta? Kui üleilmastumine liitis inimkonna tervikuks, on üks arengupool. Peab teine pool ka olema – kogukonnastumine. Praegu valdavad valed tendentsid, ületarbimine, mille tagajärjel kõik kokku kukub. Arvutimängudes on elu mudel piiratud ressursside tingimusis. Juba kajastabki seda, et kasv viib ummikusse, peab vahetuma paradigma.

Telgmaa: ühe targata ja lõputu paljude vähetarkadega peaks tulema kaos, mitte kord.

Vooglaid: Inimestele pole aktuaalne see, mis on olemas. Juhus, mis võib olla mõne jaoks seaduspärasus, jumal või kurat —pole oluline. Kas nüüd on tekkinud lootus seda kontrolli alla saada? TI peakski olema see imejõud, mis oleks inimese kontrolli alt väljas.

V: Jah, see on olulisim, et oleks inimese kontrolli alt väljas

Vooglaid: Paistab, et TI vallas liigub asi kiiresti. Samal ajal on täitsa selge, et inimene – võime seda arvestada – läheb vastupidises suunas. Vastuolu tegeliku elu ja mingi abstraktse võimaluse vahel laieneb.

V: Ei oska öelda.

Leps: TI ja inimene, siin pole suurt vahet. Vaimse   tegevuse ühtsus. Me kõik kaalume, kas teha nii või naa. Kaalumine on vaimne tegevus, kuid see pole eraldatud materiaalsest. Pole võimalik ainult vaimne tegevus. Ka selle sisendid pärinevad praktikast.

V: Jaapani ühiskond. Budism puhas vaimne viib vaesusesse. Sintoism kui maa-usk on praktiline. Jaapani ühiskond püüab nende kahe vahel tasakaalu leidma.

Lend: TI ja tahe. Kas tahte küsimus võib minna konflikti reaalsusega?

V: Emotsiooni teema pole keeruline, kuid emotsioon on suure jõuga. TI raames pole see väga oluline – näiteks mis värvi on auto rool.

Leps: USAs maavägedel ja tankidel pole suurt tähtsust, sõda käib õhus. Kes kõrgemal arengutasemel ei sõdi inimjõuga vaid Ti-ga?

V: Maaväed pole vähetähtsad, pigem vastupidi. Sõjaväe-tarkvara on praktiline ja huvitav. Maaväed ikka olulised. Need google-agregeerimised pole niiväga tähtis. Tähtis on õppimise algoritm, et pomm oskaks ise õigesse kohta minna.

Kaevats: Mis valdkonna inimesed TI valdkonnas tarkvara-inimeste kõrval veel töötavad?

V: ideoloogia on tähtis. Pole erinevust, kas ideoloogia tehakse arstiteaduse või TI jaoks. Matemaatikud on haaratud, kuid teised mitte väga. Keerukused on mujal, mitte abstraktsetes asjades, seetõttu on praegu jäme ots arvutimeeste käes.

Penjam. Kusagil pole suurte ideede esitajaid palju. Ka arvutiasjanduses (tarkvaras sh.). Arvutiinimeste hulgas on vähe filosoofias harituid, kuid matemaatikuid rohkem.

V: olulised on neuro-teadlased, kes on inspireerivad.