„Uued säästva arengu eesmärgid – võti peitub tarkades valikutes.“

Keskkonnaministeerium koostöös Riigikantselei Strateegiabüroo ja Säästva arengu komisjoniga kutsus 4. novembril 2015 Tallinnas kokku konverentsi “Uued säästva arengu eesmärgid – võti peitub tarkades valikutes“.

Loe ka Ü. Kaevatsi (ERK liige) analüüsi “Säästev Eesti 21”
programmi torpedeerimisest Eestis SIIT.

Maailma riigipead leppisid 25.-27.septembri tippkohtumisel ÜRO Peaassambleel kokku 17 uut ülemaailmset säästva arengu eesmärki, mis saavad suunanäitajaks aastani 2030.
Konverentsipäeval tutvustati üldisemalt uute eesmärkide rolli riikide säästva arengu tegevuses ning põhjalikumalt keskenduti säästva tarbimise ja tootmise eesmärgile (ülemaailmne eesmärk nr 12), mis seob keskkonna-, inimese- ja majanduse, ehk teisisõnu säästva arengu 3 peamist valdkonda. Näidati, et ressursitõhusus, ringmajandus, innovatsioon ettevõtluses, tootmis- ja tarbimismustrite muutumine ning keskkonnahoidlikud hanked on igapäevaelus toimivad tegevused, mis mõjutavad kas otse või kaudselt kõigi inimeste igapäevast elu.
Osalesid ettevõtted, riigiasutused, huvigrupid, katusorganisatsioonid, erialaliidud, teadusasutused ning huvilised, kes on huvitatud säästva arengu teemadest.
Ettekanded on nähtavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel: http://www.envir.ee/et/konverents-uued-saastva-arengu-eesmargid-voti-peitub-tarkades-valikutes

J. Telgmaa (ERK) küsimused Jan-Gustav Strandenaes’ile (Norra):

1) kuulasin Teie ettekannet mõned nädalad Brüsselis. Säästva arengu eesmärkide saavutamine maksab Teie väitel 3-5 miljardit dollarit aastas. Selline kalkulatsioon, kus vahemik on pea kahekordne, ei ärata suurt usaldust. Tõsiselt võetav kõikumine oleks kümnendikkohaga või vähem.

2) Miks on vaja ÜRO juurde moodustada veel üks asutus? Praegu oleks see Peasekretäri ja tema büroo vastutus ja SDG peaks olema ellu viidav otse tipp-büroo poolt.

3) Räägite Säästva arengu paradigma muutusest kontekstis, kus tootmine tuleks säästlikumaks muuta. Paradigma muutus oleks aga see, kui  ei oleks vaja nii tohutult toota ja alternatiivid oleksid pakutud mitte prügi ümbertöötlemisele ja looduse raiskamisele tootmismahtude suurendamisel vaid tootmismahtude optimeerimisele vastavalt tegelikele vajadustele ja säästlikkusest lähtuvatele võimalustele.

Vt lisaks:

1. Sustainable development goals
2. the 2030 Agenda for Sustainable Development
3. 2015 J. G. Strandenaes
4. 2015 K. Peterson
5. Säästev Eesti 21 aruanne 2008