Eesti Rooma Klubi järeldused
ERK Metsasümpoosionilt 17. septembril 2020, KKMs

Sümpoosion võttis aluseks Euroopa Komisjoni (EC) 11. detsembri 2019 teatise „Communication from the Commission to the European Parliament, The European Council, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. The European Green Deal“.^[1] metsapoliitikat käsitleva osa, mille võib tinglikult jaotada viieks teemaks:

1. Tõhus metsastamine ning metsade säilitamine ja taastamine Euroopas, et aidata suurendada CO₂ sidumist,
2. Vähendada metsatulekahjude esinemist ja ulatust
3. Edendada biomajandust austades bioloogilist mitmekesisust toetavaid ökoloogilisi põhimõtteid
4. Ühise põllumajanduspoliitika riiklikud strateegiakavad peaksid motiveerima metsamajandajaid metsi jätkusuutlikult säilitama, kasvatama ja majandama.
5. Tuginedes teatisele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ võtab Komisjon nii reguleerivaid kui ka muid meetmeid, et propageerida selliseid imporditud tooteid ja väärtusahelaid, millega ei kaasne raadamine ega metsade seisundi halvenemine.

Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Marku LAMP, KKM; Annela ANGER-KRAAVI, ÜRO, Cambridge’i Ülikool, ERK; Jürgen AOSAAR, EMÜ, Aigar KALLAS, RMK, Jaan KERS, TTÜ ja Henrik VÄLJA, EMPL. Sümpoosioni juhatas Annela ANGER-KRAAVI.

Sümpoosion jõudis järgmistele seisukohtadele:

1. ERK jaanuarisümpoosioni tõdemused Euroopa Roheleppe (EDG) kohta üldiselt^[2] kehtivad ka EGD metsapoliitikat käsitleva osa kohta. St Eesti metsastrateegia peab olema piisavalt eesmärgistatud ja saavutatav, realistlik ning olema kavandatud meie looduslikku, rahvastikulist ja sotsiaalmajanduslikku eripära arvestades.
2. Tuleb silmas pidada, et metsapoliitika on liikmesriikide valdkond. Siiski on tervitatav Euroopa Komisjoni taotlus ka metsapoliitikas üle EL ühtseid põhimõtteid rakendada, kuna metsapoliitika on osaks elurikkuse säilitamise, CO₂ emissioonide vähendamise jt-s jätkusuutliku arengu globaalsetes suundumustes.
3. Eesti on suhteliselt suure metsasusega, metsade majandamine ja metsatoormel baseeruv tööstus ning muud metsaga seotud tegevusalad (nagu näiteks turism) on pika traditsiooniga ja märkimisväärse osakaaluga rahvuslikus koguproduktis, riigi ja inimeste tuludes. Metsateadused on arenenud, metsal kultuuripildis ja inimeste eetilistes tõekspidamistes on oluline osa rahvuslike väärtuste süsteemis. Eesti peab säilitama ja kujundama  riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“ kooskõlas oleva metsapoliitika.
4. Eestil tuleb keskenduda allolevale:
   1. Täiustada oma metsapoliitikat, võttes aluseks jätkusuutliku metsamajandamise printsiibid, kus on olulisel kohal kõik aspektid: kultuur, ökoloogia, kliimamuutustega seonduv ja majandus. Metsade majandamist ja metsatööstuse arengut peab soodustama ilma teisi jätkusuutlikkuse valdkondi kahjustamata.
   1. Eesti metsateadus ja -teadlased mitmest põlvkonnast on usaldusväärsed. Teadmine on piisav, et kõikides otsustustes tugineda ainult faktidele. Muutuvad olud nõuavad uusi uurimissuundi (nagu haigused, kahjurid, võõrliigid, kliimamuutuste mõju jne), mida tuleb kavakindlalt edendada ja arvestada teadlaste soovitusi metsapoliitika kujundamisel.
   1. Nagu EGD üldeesmärkide puhul ei tohiks ka metsanduses edasi minna ainult seniste protsesside ja rutiinidega. Uut impulssi vajab teadus- ja arendustegevus. Vajalik on pidev võimekuse kasv uute protsesside ja tehnoloogiate juurutamiseks. Kõigis suuremates ettevõttetes peaksid palgal olema teadus- ja arendustöö spetsialistid. Riiklik tugi metsa ja metsatööstusega seotud teadus- ja arendustegevusele vajab enam konkreetsust, eesmärkide täpsemat püstitamist ja vajalikul tasemel finantseerimist. Ettevõtted, ülikoolid ja riik peavad tegema koostööd.
   1. Eesti metsal on negatiivne süsinikujalajälg (st mets seob süsinikku rohkem, kui ta seda vabastab). Siiski oleks ebareaalne panna sellele kogu Eesti süsinikuneutraalseks muutmine.
   1. Eesti metsade suur mitmekesisus on omaette väärtus, Eesti eelis, mis pakub rikkalikku valikut ökosüsteemi teenustest. Ökosüsteemiteenuste panust Eesti majandusse tuleb väärtustada ja neid vastutustundlikult kasutada. Eesti biomajandus on peamiselt metsapõhine. Suur, kuid vähe kasutatud potentsiaal on jäätmetel, mitmesuguste materjalide asendamisel puidul baseeruvatega, uudsete materjalide tootmise evitamisel, keemilistel pooltoodetel, teistel toodetel, millega asendada importi kohaliku väärtusahelaga. Metsasaadustel baseeruv toodang sobitub hästi ringmajandusse.
   1. Metsad väljaspool kaitsealasid vajavad efektiivset majandamist, mis lähtub jätkusuutliku metsamajandamise printsiipidest, sest ainult see kindlustab piisava puidu kvaliteedi. Häid tooteid saab valmistada ainult kvaliteetsest toormest. Samuti tuleb aidata metsal kliimamuutuste poolt põhjustatud negatiivsete mõjudega toime tulla.
   1. Pool Eestit on metsaga kaetud. On vaja kaaluda, kas ELi elurikkuse strateegia eesmärk võtta kaitse alla 30% territooriumist on meie tingimustes põhjendatud.
   1. EL Maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse (LULUCEF) määrus avatakse uuesti, muutmisel on EL ühine põllumajanduspoliitika (CAP). Neil on suur potentsiaalne mõju metsandusele. Eesti peab siin olema aktiivne, et ka need pliitikad soodustaksid metsadest tulenevate hüvede kasvu.
   1. Diskussioon metsade majandamise üle nõuab tõhusat teavitustööd ning faktipõhist kommunikatsiooni kõigilt osapooltelt. Arengud peavad olema kooskõlas ühiskonnas kokku lepitud väärtushinnangutega ja aitama kaasa kogu elanikkonna heaolu tõusule ja metsaklastri jätkusuutlikkusele.

---

[1] https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/european-green-deal-communication_en.pdf

[2] https://roomaklubi.wordpress.com/2020/02/02/egd2020-2/

Lisa: Sümpoosionist osavõtjate nimekiri.

1	Taimar Ala	Keskkonnaagentuur
2	Annela Anger-Kraavi	ERK
3	Jürgen Aosaar	EMÜ
4	Hardo Becker	EMÜ, RMK
5	Rein Drenkhan	EMÜ
6	Ando Eelmaa	Erametsaliit
7	Rein Einasto	ERK
8	Mart Erik	Metsaomanik
9	Kristel Järve	KKM metsaosakond
10	Aigar Kallas	RMK
11	Jaan Kers	TTÜ
12	Raul Kirjanen	Graanul Invest
13	Kadri Lainas	Akkadian
14	Marku Lamp	KKM
15	Reigo Lehtla	ERK
16	Marianna Makarova	Riigikantselei
17	Jaak Nigul	Tarmeko
18	Enn Pärt	Keskkonnaagentuur
19	Ivar Raig	ERK
20	Tuuli Stewart	ERK
21	Andres Talijärv	Erametsaliit
22	Paul Tammert	ERK
23	Andres Tarand	ERK
24	Juhan Telgmaa	ERK
25	Mats Varik	EMU
26	Henrik Välja	Metsa- ja Puidutööstuse Liit
27	Jane Õispuu	Euroopa Komisjoni Esindus Eestis