13 osavõtjat

---

Ettekande teeb Andres TARAND.

Kliima soojenemine on üks globaalprobleemidest. Ei järjesta. Kas 1., 2. või 5.

The Economist kirjutas hiljuti, et asi pole nii hull, kui arvatakse. Asi keeruline, sest:

• Pole lineaarne, vaid käib sinka-sonka,
• Põhimõistete sagedane väärkasutus:
• Ilm
• Ilmastik
• Kliima – sellest saab rääkida 30 aasta põhjal, kujuneb päikesekiirguse, õhu tsirkulatsiooni ja aluspinna koosmõjul

Kliima muutuse põhjusi 3:

• Mandrite triiv, ajaühik 106 aastat
• Maa orbiidi telje kalde muutus, 10×103 aastat
• Atmosfääri koostis, 100 a. Praegune kemplemine käibki selle ümber, kui palju CO2 jt kasvuhoonegaasid mõjutavad

• Alfred WEGENER 1880 – 1930, üks suurimaid loodusteadlasi, tõestas mandrite triivi. Oli 1918 Tartu Ülikoolis.
• Milutin MILANKOVIč 1879-1958, Maa orbiidi ja telje kalde muutused ja jääajad
• Swante ARRHENIUS 1859 – 1927 ütles, et CO2 õhku paiskamine tekitab KH-efekti

40 aastat mõõtmisi Mauna Loal näitavad, et CO2 konts suurenemist üle 15%.

Eestis on kliimamuutuse võtmeks talv (selle pikkus, jääst vabanemine Tln lahel). Talved on soojenenud 14. sajandist -5,5º-lt -3,1º-le 20.sajandi viimasest veerandist, kusjuures talved ongi Läänemere maade kliima muutumise võti.

Meteoroloogia ja kliima vahekord on see, et mõlemad toetuvad füüsikale (aerodünaamilised võrrandid), kuid kliima on pikemaajaline (alates 30 aastast) ilmade statistika ja meteoroloogia ilmastiku protsesside kirjeldamine ning modelleerimine.

---

Teine teema – külalised Eesti Kultuuri Kojast: Peeter JALAKAS

• Kultuurikoda on paar aastat vana ja on kultuurivaldkondade ülene.
• Kunsti ja kultuuri valdkonna inimeste ühiste probleemide arutamine.
• Ühiskonna suuremates probleemides kaasa rääkimine.

Suuremaid ettevõtmisi on hariduses. Tänases ühiskonnas on kultuuri, eriti kunsti olukord marginaalne. Et parandada, tuleb alustada haridusest. Käiakse koolides selgitamas. Pakutakse kultuuriosakut (mitte raha, vaid võimalus mingist kultuuriüritusest osa saamine).

On arengukavasid. On erinevaid üksusi, mis tulevikuga – homse inimesega – tegelevad. Aga kõik mingi spetsiifilise osaga. Ometi on eesmärk, et inimene oleks terve ja õnnelik. Sellist eesmärki ühegi arengukava algusest ei leia.

Tuleks sõnastada eesmärk mitte olla esimese 5 seas, vaid et inimesed oleks õnnelikud. Kavandame seda koos arstide, haridusinimestega. Kas ERK võiks olla asjast huvitatud?

Mõttevahetus.

Kelder: Kas KK on suutnud püstitada mingi probleemi, mida oleks mingil viisil vaja lahendada, kuhu tahta välja jõuda, millised on eesmärgid sellel teel? Kas on analüüsi?

V: Inimlik õnn on tagaplaanil. See on vaja õigele kohale panna. (Räägib KK tekkimise põhjustest). Liberaalne turumajandus pole üldine narratiiv, mille alusel last harida. Pole ka kusagil ette antud, milline peaks olema keskkond selle saavutamiseks.

Mardna: Kas saab Eestist eraldi teha õnnelikkuse saart? (Praegune Arstide Liidu esimees on suutnud ainult ühest skandaalist teise minna, kas sellel koostööl on tulevikku?) Oleme siin elus kibestunud vanahärrade klubi, kes ei näe paremat tulevikku. Aga kui me midagi ei tee, siis ka midagi ei parane. Riik üritab haridust ja meditsiini mitte millestki üleval hoida. Nagu asi iseeneses.

V: Väikeses Eestis peaksime tegema ikka nii, et oleksime siin võimalikult õnnelikud. Ja arstid otsisid KK-st partnerit alkoholismiga võitlemisel. Nii kitsas küsimuse püstitus pole piisav. Kuigi tegelikult räägime samast asjast, mõlema eesmärk on terve ja õnnelik inimene.

Vooglaid: Initsiatiiv on suurepärane. Eestis on inimesi küll, kes mõtlevad, et elu oleks elamisväärne. Aga lambist ei ime keegi midagi välja. Ühtteist on suudetud ka selgeks mõelda.

Alustasite hariduseest. On tähtis. Aga HM määratluses on haridus see, mida koolis antakse ja mida koolis tehakse. See on täitsa metsas. Seda süsteemi kui lollust ei tohi täiustada. Peame selgeks saama, mis see on, millest räägime hariduse mõiste all. Ja edasi metoodiliselt, luua süsteem. Eesmärk on haritud inimese kujunemine. HM seda ei tee, uuringuid ei ole. On küsitlused, mis iseloomustavad vastajaid, aga mitte ei tee asja selgemaks. (Jms., millest ta on meile korduvalt rääkinud.)

V: Nõus.

Vooglaid: Kui KK tahaks kaasa aidata, tuleks analüüsida. Kas olete mõtelnud, kas Eesti on arenev või taandarenev süsteem?

V: Oma mätta otsast oleme mõtelnud ja jõudnud samale tundmusele. Arengukavades on palju lapsikust, on lihtsalt tänase olemasoleva ekstrapoleerimine homsesse. Areng on samastatud kasvuga. Arengu mõistet tegelikult ei ole. Tegelikult on ka KultM-s inimesi, kes on võimelised aru saama, aga ametnik ei saa iseseisvalt midagi mõtelda.

Vooglaid: Kutsume ükskord juurde need inimesed, kellega oleks mõtet asja arutada. Kas olete saanud sõnastada mõne probleemi, et tuvastada selle põhjused?

V: Üks olulisim probleem on ühtse arusaama puudumine, millele olla poolt või vastu. Puudub läbiv narratiiv. Pole, mille põhjal otsustada, kas miski on homme parem või halvem. Muutusi näeme igal sammul. Nagu igal pool oleks mingi uue algus, mida pole suudetud fikseerida, ja mille tõttu peades valitseb segadus.

Vooglaid. Kokku tulla on hea mõte, kuid peab olema selge, milleks.

Toom: Peeter juuniorist jäi õhku 2 mõistet: terve inimene ja õnnelik inimene. On veel 3. – hea inimene, mis on veelgi keerulisem. Mis on Peeter-seeniori unistus? Vigala Sass ütles ühe äkksurma puhul, et küllap ta oli hea inimene, et sai niimoodi ära minna.

V: Headus on inimeseks olemise üks printsiipe.

Tarand: RK andis välja seeria raamatuid. Kasvu piirid oli esimene, haridus oli umbes 10. Eestis läks palju aega, enne kui hakati tegema arengukavasid. Neid oli ka häid, aga ükski valitsus ei võtnud neid täitmiseks. Üritada tuleb igal juhul, kuid see tee on raske, kui valitsuste mentaliteet ei muutu. Aga tendents on paha, sest valitsus on järjest rohkem parlamendist üle.

V: Aga ka parlamendis on samasugune ebalus ja ootus muutusteks.

Mardna: Katedraale ehitati aastasadu, aga meie plaanid on nelja-aastased.

Raudsepp: Bhutanis on hea eeskuju olemas. Riigi elu plaanitakse mitte GDP vaid G-Hapiness-Produkti järgi.

Tiina Tamm: Ootasin, et targad RK-st annavad head nõu. Kui me tahame midagi muuta, siis väga sügavuti probleemidesse kaevudes (milles on muidugi oma eelis) kaob säde. Numbrite põhjal analüüsi teha pole algfaasis vajalik, vaja on sära silmis üles leida. Analüüsini jõuame pärast, kui see „meie“ on kujunenud.

Leps: Sibeliusel oli juubel, NL delegatsioonis sõitis sinna Boris Kõrver. Sibelius ütles, et ta pole kunagi plaane teinud, tegi lihtsalt midagi valmis ja häbenes. Näitas mõnele lähedasele sõbrale. Mis tähendab, et kultuuris ja kunstis pole mõtet massi ja hurraaga peale minna.

Toom: Kas KK võtaks prognoosida kaua püsib Tln UNESCO kultuuripärandi nimekirjas?

V: Püüame ehk selgemalt sõnastada ja tuleme järgmine kord suurema kambaga asja arutama.

Tarand: Meie valmisolek on olemas, aga kas jõuate maikuus?

Vooglaid. Kultuur, haridus, teadus ei saa ükski omaette toimida. Igaühega üksikult ei tasu tegeleda, tuleb kõigega koos tegeleda. Peaksime püüdma sõnastada probleemid ja lähtealused interneti teel ja seejärel uuesti kokku tulema.

Jätkub mõttevahetus Tln., integratsiooni ja kõige muu hetkeseisu kohta.

Tarand: Pärast Põhjasõda toodi tühjaks jäänud Sangaste kihelkonda 5 rahvust, järgmine põlvkond rääkis kõik eesti keelt, sest maatööl muidu ei saanud. Maal on vägi sees! Valimised ja poliitika on ühiskonnas vaenu tekitajad.

---

Kuulatakse ära Leo SALUSTE

Olen esitanud 20 ettekannet erinevates kohtades. Igal pole öeldaks, pole meie asi, minge mujale. Tegelikult on see kõigi asi, kes tarvitavad bioloogilist toitu, toasooja, mootorikütust. See, milleni on bioenergia töötlemise ettevõtete seostamisel kohaliku arengu ja riigi toetusega Saksas jõutud, oleks Eestile väga väärtuslik. Seal juhib asja PM, meil saadab PM MKM-i, et pole PM asi.

Eestis ehitatud 4 biogaasi jaama baasil oleks väga vaja teha vastavad analüüsid ja tulemusena seostada need ettevõtted kohaliku arenguga. Nii energiaefektiivsus, kk-kaitse, sotsiaalne aspekt (tööhõive eriti) tuleks kompleksselt käsitleda. Maa jookseb rahvast tühjaks, maad on söötis, kuid see pole kellegi asi.

On 2 uut uuringu ja elukorralduse süsteemi. Göttingeni piirkonnas on bioenergia regioon, kus haridus- ja teadusmin tegi liituuringu. Kõik rahad (regionaaltoetused ja EU abi nende seas) pandi ühte kokku. Meil on 12 rakendusüksust ja loendamatu arv meetmeid, mis asja vaid hägustab. Mingit toetust selle teabe Eestis kättesaadavaks tegemisele ei anta.

Teine asi – sertifitseerimine. Kõik ametnikud, kes otsustavad projektide ja raha jagamise üle, peavad olema sertifitseeritud. Eestis otsustavad suvalised võhikud enamast täiesti formaalselt. On aeg hakata ette valmistama vastavat kaadrit. Ilma eriteadmisteta reaametnikule ei tohi anda õigust otsustada, kas üks või teine asi saab toetust.

Kutsub kõiki Vinni, et vaadata materjale. Seal on ca 5000 ühikut Saksa, Austria ja Šveitsi materjale, suuremas osas saksakeelsed. See kõik oleks vaja Eesti üldsusele virtuaalse raamatukogu vormis kättesaadavaks teha. Saksa ja Austria professorid on valmis appi tulema, kui Eestis on vastava pinnas loodud. Aga seda pole loodud. Vaja on vastu panna projektimeeskonnad, siis on asi produktiivne.

Paneb asjad netti üles ja taotleb ametnikelt toetust, et saaks avaldada paarsada lk. annotatsiooni. Millise ametiasutuse lüli võiks maaelu multifunktsionaalset tegevust koordineerida, selles on küsimus.

Tarand: See on täitavvõimu küsimus. Raha ei paku keegi. Suhtumine samuti halb. Kui ei ole näiteks isegi Biogaasi assotsiatsioonil sissepääsu MKMi, on asi väga kahtlane. Ametnikud on kindlustanud end elevandiluust torni. ERK-l pole võtit juurdepääsuks. On isiklik kogemus, et midagi ei tule välja.

Vooglaid: Ilusate siniste silmade eest ei anna keegi midagi. Jõuallikaks ühiskonnas on reaalsed alternatiivid – igas valdkonnas. Vaja oleks leida alternatiiv, mis oleks jäälõhkujaks. Mina kahjuks seda praegu kohe ei näe.