Olari Koppel, 2014 SA Eesti Koostöö Kogu juhataja,

2015 Õiguskantsleri kantselei direktor

Koppel:

Teeb lühikese sissejuhatuse. Rooma Klubiga oli ammune isiklik kokkupuude, mille eest aitäh kadunud isale, kelle kursusekaaslane oli Lembit Valt. Saunas arutasid mehed tähtsaid küsimusi, sh. ka teemat Rooma Klubi. Mis sel kaugel ajal tundus salapärane nagu Vatikan.

EKK on välja kasvanud Ühiskondliku Leppe SAst, mille loojateks olid President Rüütel ja ettevõtja Aadu Luukas. 2007 kujundati see president Ilvese osalusel ümber SAks EKK. siht ja eesmärk jäid samaks – olla Eesti pikaajalisest arengust huvitet ühenduste katuseks. Tutvustab, kuidas EKK on ehitatud ja kuidas toimib. On 72 osapoolt jne. Tegevuse aluseks on Harta 2011.

Elu on teinud korrektiive – maj-kriis ja eelarvekärped on tabanud kõiki riigi raha toel toimivaid kehandeid. Kahandatud on töötajate hulka ja saadi üle miljonikroonisest puudujäägist. Koonduma pidi ka programmijuht, kes tegeles rahvuste ümarlauaga. See tegevus muidugi kavandatud mahus jätkuda ei saanud. Peamised tegemised:

1. Haridus. Pikka aega tehtud elukestva õppe strateegia on valitsuses kinnitatud. See oli kui kiri jõuluvanale – heade soovide kogum. Haridusmin. arvas, et praktilise elu paratamatus tahab midagi muud. (Kirjeldab, mis rada pidi sarnased asjad käivad, ja miks ei saa seda, mida saada tahetakse). Aga edasiminek seegi.
2. Alates 2006 on välja antud Eesti sotsiaalteadus(las?)te aastaraamatut – Eesti Inimarengu Aruannet. On püütud saavutada seostatust ja võrreldavust rahvusvahelise võrdluspildiga, kuid on käsitletud ka eesti-spetsiifilist. Hetkel käib konkurss EIA peatoimetaja leidmiseks.
3. EKK oli selle algatusrühma vedaja, mis koordineeris Rahvakogu tööd. Kujunesid ettepanekud 5-s valdkonnas, kuidas parandada demokraatiat Eestis. Jätkub otsusetegijate survestamine, et miski paraneks. On ka umbusku ja mõistmatust Riigikogu liikmete hulgas, kuid avalikku vastuseisu mitte. Midagi on paranemas. Paar Rahvakogu ettepanekut on uue valitsuse programmis sees. Aga palju vajalikku on tegemata ja osa muudatusi on kosmeetilised, parteide rahastamine näiteks. Aga on üks väga oluline asi – petitsiooniseadus. 1000 allkirjaga ettepanekut on RK kohustatud menetlema. On jäänud uue valitsuse ja Ukraina varju, kuid kindlasti väga tähtis. Rahvakogu võiks saada üheks selle võimaluse kasutamist korraldavaks organiks.
4. Riigipidamise kava. On algatatud EKK nõukogu mõnede liikmete poolt. Riik on paks ja lodev. See ei lähe väikeriigipuhul mitte. Pidada riiki sarnaselt suurriigile pole põhjendatud ja selleks napib ressurssi. Riigipilt.ee on netis üleval See on organogramm riigi valdkondade ja asutuste kaupa. Avaliku sektori vahendite kasutamise analüüs 2006 – 12 on valmimas. Oli buum ja kriis kärbetega ja taandumine. Tellis Rahandusministeerium. Riigireform, haldusreform jms. võiks saada siit tuge. Uus valitsus näib olevat õigemal teel – leppida kokku, mida teeb riigi-, mida kohalik võim, kuidas rahastada, ja siis vaadata, kas ja kuidas joonistada ümber piire. Erinevad KOVd hakkaksid täitma erinevas mahus ja nomenklatuuris funktsioone. Selline pilt on aimatav.

Küsimused:

Einasto: Mida on Kogu teinud, et vähendada kisendavat palgavahet, ja kuidas saavad riigiasutuste juhid rohkem palka kui president?

V: Seda mõõdetakse Gini koef-ga. EKK oma tagasihoidlikku rolli saab täita tuues teaduslikult põhjendatud statistikat EIA koostisosana ja võrdluspildis. Euroopa suurim palgalõhe on eksistentsiaalne väljakutse Eesti kestvusele.

Kaevats: Milline on praegune EKK koostöö erakondadega.

V: Heas mõttes juhuslik. EKK ei täida kellegi maailmavaatelisi ega erakondlikke tellimusi. Ka EV President kui SA asutaja ei ole kunagi midagi ette kirjutanud. Vastavalt põhikirjale ei ole erakonnad EKK liikmed.

Toome: Mis on EKK põhieesmärgid, kuidas te seate põhieesmärke, kes on eesistuja?

V: Eesistuja on Marika Valk. Põhieesmärgi ütleb nimi – korraldada koostööd nende org-de vahel (72 kokku) kes tegelevad Eesti edendamisega. Neid on väga erinevaid. Eesmärgid paneb paika Harta uuendamise protsess.

Tamm: Palju on töötajaid?

V: Praegu 4, oli kuni 8.

Tarand: Kas on lootust rahvuste ümarlaud taastada?

V: 2009, kui likvideeriti rahvastikuministri ametikoht, viidi rahvastikuga tegelemine Kultuurimini. Seal valmistatakse ette lõimumise kava, mida veel ei ole. Vanasti oli rahvuste ümarlaud presidendi juures. Sellist praegu pole. See oli pigem rahu tagamiseks juhtumitel, kui mingi jama tuleb. Sellist praegu pole. EKK juures sellist pole. Aga 2 kuud tagasi ilmutasime vene keeles T.H. Ilvese kõnede kogumiku. Midagi sarnast pole seni olnud.

Väärtnõu: Kes tellib Harta.

V: Puhtalt liikmesorg.-de teha. Alguses tekib paarkümmend teemat, lõpuks püütakse jõuda 3–4-ni.

Grauberg: EIA toimetaja konkurss? Kas see on kutsetega?

V: On olnud erinev. Seekord saadetud 11-le isikule, kelle tiitlite hulgas on doktorikraad ja prof-kutse avalik-õiguslikus ülikoolis palvega teha ettepanekuid.

Grauberg: Avatud oleks parem, sest samad autorid satuvad rutiini. On ka väljaspool Eestit eestlastest potentsiaalseid autoreid, kelle pilk on palju värskem.

Toom: Vare ütleb, et Eestil pole vaja niivõrd haridus- või haldusreformi, vaid riigireformi. Meie ees seisab meie paksu ja lodeva riigi ainus reaalne oht — julgeolek – mille põhjustavad meie valitsus ja need valijad, kes sellist valivad. Kuidas seda vältida?

V: On jäänud mulje, et kui inimene on mõnest kohast paks ja mõnest kleenuke, siis head tervist ei ole. Hõreda asustusega piirkonnas on riiki vähe. Teisalt toimus ühes-kahes sektoris rasvumine. Seal, kus jagati EU rahasid. Kus neid rahasid sai admin.-da, jagada, kontrollida, algas vohamine. Ka teadus ja kõrgkoolid. Ka teadusrahade admin-se üksused on suurenenud. Teine küsimus valijaskonna kohta jääb vastuseta.

Tarand: Teadusrahades on ring kapseldunud. Sisuliselt ei huvita kedagi, mida tehakse. On silotornid. Eesti rahvas on liiga pisike ja objektiivset kohtunikku on raske leida.

V: Üks eesmärke on tuua selgust sellesse, jõuda tõele lähemale, mitte ajada poliitilist vahtu. Aga ametnikkond üldiselt pole paisunud, on hoopis vähenenud. Suurenenud on riigiasutuste puhul teenuste sisse ostmine. Oma inimesed lastakse lahti ja kulutatakse raha sisse ostmise peale hoopis rohkem. Eesliinitegijaid (politseinikud, päästjad õpetajad) on jäänud vähemaks, asjamehi on tulnud juurde.

Vooglaid: 1. Kaitsejõud on ca 6X väiksemad kui Soomes, Kaitsemin. on ainult 2X väiksem. Kuidas see saab olla juhtunud? 2. Kas on õnnestunud näha, et mõnes Eesti ametkonnas on sõnastatud probleem, tuvastatud selle põhjused ja võetud meetmed olukorra parandamiseks?

V: Ei oska eriti vastata. KM ametnikud kindlasti ütleksid, et Soomes on kogu süsteem teistsugune, Eesti kuulub NATOsse jms. 2. Linnade-valdade päeval käis Külli Taro ja nägi, et paljud KOVd, millel tõmmati rahaköis ümber kõri, on tulnud kriisist välja ja tulevad toime. Ei tea, kas sellele eelnes probleemi sõnastamine jne., kuid nad lahendasid asja. Riigiasutustes on elatud kasvu tingimustes muretult.

Liiv: Miks Eesti riigi politseinikud saavad pättide käest peksa? Miks demokraatia ei luba pätile peksa anda? Mis politsei ei saa ennast kaitsta? Toob näiteid. Kas võiks rahvale relvad kätte anda? Kui riik oma kohust rahvast kaitsta ei täida, siis peaks rahvas saama valuraha.

V: Arstina teate hästi, kuidas siin jookseb sisse delikaatsete isikuandmete kaitse. Ei tohi ütelda, et vallas on N huligaani. Mis puutub korrakaitsjate õigusi, olen nõus.

Telgmaa: Meenutab EKK ja tema eelkäija, ÜLSA, lugu. Tunnustab seda kui ebamugavat tõerääkijat. Küsib, kui tuntav on otsusetegijate surve ja küsib, kuidas saaks Rooma Klubi EKK toetada?

V: Nii väga läbi häda ei pea siiski laveerima. Tänu liikmesorg-dele ja neile isikuile, kellel on jätkunud kodaniku- ja teadlaseausust, on suudetud kaunis sirge seljaga ringi käia. Pärast seda, kui õnnestus mõningate RK liikmetega debateerida eelarve küsimustes, oli veidi hirmu. Rahvakogu eesmärgiks oli neljavõimuerakonna eeliste kivisse raiumise lõpetamine. Need kirutud RK liikmed ei hakanud siiski väiklaselt ära tegema. Toetus on piisavalt avalik. Kõik teie olete isikuina ja oma org.des toeks. Ka Rooma Klubi võiks olla osapool.

Einasto: Kas EKKl oleks võimalus hoolitseda selle eest, et mingi proportsionaalsus riigieelarve jagamisel oleks säilitatud? Näiteks geoloogia rahasid vähendati ühel aastal 1/3 võrra. Kas EKK saaks selliseid asju lihtsalt kergitadagi?

V: Selline algatus on tulnud kas Teaduste Akadeemialt või mujalt, aga mitte Ligi ministeeriumist ega RKst. Uus valitsus on lubanud avatud valitsemise põhimõttel tegutseda. See on kõva sõna. Kasutagem seda võimalust. Aga see vajab tahtmist ja viitsimist.

Leps: Mis on teie koosluse eesmärk? Kas sellest eesmärgist, mille olete püstitanud, on Eesti rahvale kasu või mitte.

V: Vastus on paratamatult üldine. See on ühiskondlik sidusus ja selle suurendamine. EKK töötab lõppkokkuvõttes selle huvides.

Grauberg: Rüütel küll lahkus, aga ka tema nimel võin öelda, et Ühiskondliku Leppe SA loomisel oli eesmärk saada ühiskondlik kokkulepe teatud küsimustes kõige üldisemate põhimõtete tasandil (näiteks haridus kas paljudele või vähestele tippudele) ja viia see parteide ette. Selle jätkumine on hea. Rahvuste ümarlaud (algatas Meri) oli ääretult vajalik institutsioon.

Tarand tänab esinejat ja lõpetab koosoleku.